Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"zapolski" - 154 õppematerjali

thumbnail
5
docx

EESTI AJALUGU: isikud, daatumid ja mõisted

Daatumid · 1582 ­Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 ­Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu....

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

algas suur sõjategevus Venemaa vastu, Poola ja Rootsi tegutsesid teineteist segamata Eesti eri osades ­ mõlemad Venemaa vastu. Rootsi väed, Pontus De la Gardie juhtimisel, liikusid üle Soome lahe, vallutasid Rakvere, veel väiksemaid linnuseid, Haapsalu, Narva, Paide ­ kogu Põhja-Eesti Rootsi kuninga võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt. 1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu , millega sai Ivan Julm tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi poolakatele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa Linnused. Lõuna- Eesti Rzeczspospolita riigi võimu all (ehk siis Poola-Leedu võimu all. 1583. Pljussa jõe suudmes sõlmiti Venemaa ja Rootsi vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Liivi sõda oli läbi....

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo töö küs. vastused

Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks? Maid sõja tõttu rüüstati , kuid talupoegade koormiseid ei vähendatud ning sunniti ikka tegema rasket mõisatööd. Hädas ei saanud talupojad aadlikelt ei abi ega kaitset. 7.Liivi sõja lõpetasid Jan Zapolski vaherahu ja Pljussa vaherahu Jan Zapolski vaherahu sõlmiti 1582.a. Poola ja Venemaa vahel Pljussa vaherahu sõlmiti 1583.a. Venemaa ja Rootsi vahel 8. Liivimaa jaotus Rootsi, Taani ja Poola vahel ehk kolme kuninga aeg. Kolme kuninga ajaks nim. seda aega, sest Eesti oli jagatud kolme riigi kuninga vahel: Põhje- Eestis valitses Rootsi kuningas, Liivimaad Poola-Leedu kuningas ja Saaremaal Taani kuningas. PÕHJASÕDA 1.Aeg, vastaspooled sõjas, põhjus. 1700-1721...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani

1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja-Eesti alad Liivi Ordule 1347-1558 Eesti haldusjaotus ei muutu 1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629) 1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile · Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita) · Saaremaa oli Taani käes (alates 1559) Poola ajal on Lõuna-Eestis asehaldur. Maa jagati 3 presidentkonnaks, mis hiljem nimetati Poola eeskujul vojevoodkondadeks. Need omakorda jagunesid staarostkondadeks....

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi...

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Liivi sõda ja vene aeg

Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaeg-eesti nsv

Eesti 1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule. 1643-1645. Rootsi-Taani sõda > haldusjaotus korda võõrvõimude 1558-1583 Liivi sõda Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile vahel *Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L- 1700-1721. Põhjasõda > Eesti ja Põhja-Läti Poolale Uusikaupunki vaherahu > kogu Eesti *Pljussa vaherahu 1583. Venemaa ja Rootsi vahel > P-Eesti ja Venemaale Ingerimaa Rootsile, Venemaa kaotab pääsu Läänemerele...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Algas, kui jaanuaris 1558 tungisid Vene väed Narva alla. 1560ndad ­ Liivi ordu lõpp, Rootsi võimu kindlustumine Põhja-Eestis 1570ndad ­ Sekkus Poola. Liivimaa kuningriik, hertsog Magnuse väed vallutasid peaaegu terve Eesti 1578-1583 ­ Poola pealetung venelastele, Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel Tagajärjed Eestile: *Liivi ordu laguneb *Saaremaa läheb Taani kätte *Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte *Ülejäänud alad Poolale Balthasar Russow ­ "Liivimaa kroonika" 1583 ­ Pljussa vaherahu Vene-Rootsi vahel. Liivi sõja lõpp. 1583-1660 ­ Kolme kuninga aeg (Rootsi, Taani, Poola) *1600-1629 ­ Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast 1629 ­ Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

1. Aastaarvud Liivi sõda ­ 1558-1583 Jam Zapolski rahu ­ 1582 Pljussa vaherahu ­ 1583 Altmargi rahu ­ 1629 Brömsebro rahu ­ 1645 Oliwa rahu ­ 1660 suur näljahäda ­ 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad ­ 1684 esimene eesti keelne grammatika ­ 1637 Tartu ülikooli asutamine ­ 1632 2. Isikud Balthasar Russow ­ Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik...

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Eesti ja Liivimaal säilitati Luteri usk. Eestlastele oli Põhjasõda õnnetuseks. Kaotati hulk mehi ja rängalt laastati maad 1708.1720 aastal teineteisele järgnenud nälg ja katk. Eestlaste arv oli sama suur kui muinasaja lõpul- 150 000 ­ 170 000 hinge. ÜLEMINEKUAEG Stefan Battery- Poola kuningas. Ivan Julm- venemaa tsaar Johan III ­ rootsi kuningas 1582 ­ poola ja vene vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Pljussa vaherahu. Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa taanlastele, ja lõuna-eesti poolale. 1586 aastal suri Stefan Battory ja troonile tõusis Rootsi kuniga Johann III poeg Sigismund III. 1592 aastal suri ka Johann III ja Rootsi kuningaks sai Sigismund III. Rootsit alitses tema onu Södermanlandi hertsog Karl sel ajal kui teda polnud, aga nende omavaheline suhtlemine teravnse....

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Liivlased umbusaldasid sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopina vastu võtta. Eesti kolme kuninga valduses 1576.a. Poola kuningaks saanud Stefan Batory alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Kuningas võttis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskva alla ei jõuta, kuid sõlmitakse Pihkvamaal vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna-Eesti + Tartu läksid Poolale 1583 Pjussa vaherahu Venemaa tunnistab Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis ja Läänemerel 1590. puhuhkeb taas sõjategevus, lõplik rahu sõlmitakse 1595.a Täyssina rahuga. Saaremaa jääb Taanile Pilet nr.4 Keskaegsed linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

Tormijooksuga valluati Narva, kus Rootsi väepealik lasi sõdureid 24 tundi takistamatult tappa ja rüüs- tata. Ka alistati Paide,oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba venemaale. Vene tsaaririiki rünnati nüüd kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad siiski edu ei saavutanud.1582. aastajaanuari keskel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimas- tele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1581.-1582. aastal liikusid Rootsi väed võidult võidule läbi Ingerimaa Laadogajärveni välja. 1583. aastal sõlmiti Pljussa jõe suudmes ka Rootsi ja Venemaa vaherahu, kusjuures rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal...

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivisõda

4) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad). 5) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 6) 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni: · 1582- Jam Zapolski rahu Poola ja Vane vahel- Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid läks Poolale. · 1583- Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel- Lääne- ja Põhja-Eesti läks Rootsile. 9) Taani säilitas oma valdused Saaremaal. 1.6 Tähtsamad sündmused 1558 jaanuar ­ Vene väed annavad ennetava hoobi, sooritades endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel rüüsteretke Ida-Eestisse. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Venelaste käest...

Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
3
doc

liivi sõda

Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

Poola ratsavägi tungis edukalt Tartumaale, samal ja järgmisel aastal haarati ka Venemaa enda alasid ­ 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe ning pärast piiramist vallutasid Rakvere ja rida väiksemaid linnuseid. Vallutati veel Haapsalu, Narva ja Paide ­ kogu Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla ­ 1582. aasta jaanuaris sõlmiti Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu, mille tulemusena sai Venemaa tagasi poolakate kätte langenud Venemaa linnad ja maad ning pidi ise viimastele loovutama kõik tema käes olnud Liivimaa linnused. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla ­ 1581. ­ 1582. aastal liikusid Rootsi väed võidukalt läbi Ingerimaa Laadoga järveni ­ 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa jõe suudmes vaherahu, millega...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda

"liivimaa Hannibal" venelaste seas. Salk 1577 Tln'a piiramisel rüüstas venelaste tagalaid, lõhkus ja hävitas nende toidumoona. *Tln'a piiramine ebaõnnestus ning 1578-79 venelased taganesid- neid vihati. Tugevnesid aga Poola ja Rootsi. Seega rootsi põhjast ja poola lõunast surusid nad maalt pmst välja. *1581 tungis P eestisse rootslane Pontus de la Gardie. *1582 Jam Zapolski rahu Poola ja venemaa vahel, sellega Venemaa kinnitas, et tal pole Liivimaal alasid, tunnistas Poola võimu. Vastutasuks andis Poola Venemaale tagasi linnad, mille oli Venemaal vallutanud. Sellega oli kinnistunud Poola võim. *1583- rootsi ja venemaa vahel Pljussa rahu. Eesti kuulub Rootsile+sai endale Ingerimaa. *1595- Täyssina rahuga lõppes sõda Rootsi ja Vene vahel Soome aladel. Kolme kuninga valduses....

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand

-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esim...

Ajalugu
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun