,. - - 620 . 24 79 . 1167 , -- 453 . -- 31 722 ² ( ), , , . . - 2100 . 1992 2002 -- , 1 312 788 ( , , ; , . . , ). 1000 : (1470 ) (1025 ). ( 1200 , , «» , , , , «» «» «» 400 -- 23 615,39 ³ ( 19 % -- 123 . ³ ). , , . , (, , , , ), 23 , . , . 25 °C, , 1496 /. 4,5 , . (, , )
King John King John He was born in 1167 John died in October 1216 His brother was King Richard I King John nick-name was John Lackland. He had intelligence, administrative ability and he was good at planning military campaigns. The Magna Carta I, King John, accept that I have to govern according to the law. So I agree: 1. Not to imprison nobles without trial 2. That trials must be in courts; not held in secret by me 3. To have fair taxation for the nobles 4
müüdi Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus
Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise
Ehitustööde lõpetamise järel on ehitise omanik kohustatud esitama ülevaatuseks arhitektuuri ja ehitus osakonnale ning taotlema kasutusluba. Allkiri: _______________________________ EHITISE 8225279298 ANDMED 1. Ehitise olulised tehnilised andmed: Ehitisealune pindala: 79 m² Korruste arv: 2 Kõrgus: 7,8 m Pikkus: 12 m Laius: 10 m Maht: 1167 m³ 2. Ehitamisel kasutatavad materjalid: Vundament: vundament Konstruktsioon: tellis Välissein: tellis Katuse kate: plekk Välis viimistlus: looduslik kivi 3. Ehitise tehnosüsteemid: Elektri olemasolu: 220V Vee olemasolu: võrk Kanalisatsiooni olemasolu: võrk Küttesüsteem: maaküte Kütte liik: maaküte 4. Ehitise ruumide korraldus Pinna liik Arv Pindala
The University of Oxford The University of Oxford, located in Oxford, England, is the second oldest and still remaining university in the world. The first one is the University of Bologna in Italy. But as for English speaking countries Oxford is a firm leader. There are evidence of teaching going far back to the 11th century, but a clear date is not known. In 1167, Henry II banned English students from studying in France which made Oxford's popularity grow rapidly. From then on, Oxford was named a real university and got it's first chancellor in 1201. For years, Oxford only accepted male students until four womens' colleges were opened thanks to the Association for Promoting the Higher Education of Women. First of them was Lady Margaret Hall, which was opened in 1878. Women have been able to be full members of the university and to take degrees since 7 October 1920, almost 900 years after the Univ...
ANJOU KRAHV HENRY 1133-1189 Anjou krahv Henry sai Henry II nime all 1154. aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127. aastaks oli Henry sundinud aadlikke Matildat Inglismaa ja Normandia troonipärijana tunnustama, kuid aadlikud olid pahased, et Matilda oli abiellunud Prantsuse kuningakotta. Kui Henry 1135. aastal suri, tekkisid selles küsimuses lahkarvamused kiriku ja aadlike vahel ning enamik soovis Matilda nõo S...
EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus. Mõningaid ristiusu elemente levis ka Venemaalt, mida kinnitavad vene laensõnad, nagu „rist“, „raamat“, „papp“ jt. Ristiusku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu XIII sajandi alguses oli tingitud selle vägivaldsest ja verisest pealesurumisest. 3
Samal ajal fikseeritakse stopperi näit, et viia ühisele ajateljele käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. Katseandmed: aeg katse alguses k=1/t ln (( - o) / ( - t t(s) t S/m - X t ln(-t) t)) 7.06817 2.1 966 1174 2 -0.054986684 7.06219 2.9 973 1167 2 -0.037755748 7.05617 5.8 980 1160 5 -0.017840573 7.05012 7.8 987 1153 3 -0.012490071 9.7 994 1146 7.04403 -0.009415766 3 7.03790 12 1001 1139 6 -0.0071005 7.03174 14 1008 1132 1 -0.005645807 7.02642
Samas ei tohiks EL hakata riikide funktsioone üle võtma, liikmesriik on eraldiseisev ja toimiv üksus ning seda ei tohi muuta. Väga paljud sealhulgas ka mina olen seisukohal, et Euroopa Liit peab teenima liikmesriikide huve, mitte vastupidi. Ajaleht Postimees korraldatud lugejagallup uuris vastajatelt hiljuti, kas Euroopa Liit peaks finantsstabiilsuse tagamiseks riikide mõned funktsioonid üle võtma ning 1167 vastajast suurem osa ehk 71,6 protsenti leidis, et seda ei peaks tegema. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. [http://ec.europa.eu/eesti/pdf/el_viktoriin/el_sinu_jaoks_lk_44-65.pdf] 2. [http://europa.eu/pol/cfsp/index_et.htm] 3. [http://www.e24.ee/635134/lugejad-el-ei-peaks-riikide-funktsioone-ule-votma/]
Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sar- nanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse kes misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kes külastas arvatavasti 1170. aastate algul ka Eestit. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Varem toodi selle tõestuseks eesti keele sõnu ,,rist", ,,raamat", ,,papp" jms, mida peeti vene laensõnadeks. Viimasel ajal on nende Venemaalt laenamises tõsiselt kahtlema hakatud. Ristitutesse ja üldse uude usku ei suhtutud esialgu ilmselt vaenulikult. Henriku
toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XIXII sajandist. 1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco Reformatsioon (mis? kes? kuna? miks? + tähtsus) ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne ja PõhjaEuroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther asutus välja Rooma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust
mõõtmed [mm] Purustav kgf/cm² N/mm² Proovikeha Manomeetri jõud nr. b h näit * [kgf] Üksik Keskmine Keskmine 11, 1 8 8,7 77 1283 43,10 11, 2 9 8,92 74 1233 39,07 11, 3 8 9 70 1167 36,63 36,46 3,6 11, 4 8 8,8 94 1567 51,44 11, 5 9 8,5 44 733 25,58 11, 6 8 8,7 41 683 22,94 * - manomeetri skaala oli 5t. Tabel 3. Katsetatud proovikehade survetugevused.
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61. al Idrisi - 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks. 62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67
Lmöp 1 Pöpov Pöplv 17 0,85 Lmöp 0,1 0,9 = + =1000 TEU/öp 1167 1167 kus k kh k kh – laadimis-lossimistöödega kai hõivatuse tegur, ≈0,85; ά – ladustamistegur; Pov öp ; Plvöp – kraana ööpäevane tootlikkus vastavalt otse- ja laovariandil, t/öp. Ööpäevase kaubakäibe teenindamiseks vajaliku mehhaniseeritud liinide (kraanade) arv leitakse:
Ennustamine: Ohverdamisega püüti ennustada tulevikku(nt.sõjaretke saatus). 20)RISTIUSU MÕJUTUSED Muinasaja lõpul levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Maeti peaga lääne poole. Kanti ehtena pronksiristikesi. Ei saanud kindel olla, et iga maetav oli kristlane. Läänemere maade rahvaste piiskopiks määrati 1070. aastal munk Hiltinuse, kes oma misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja ta tagandati. 21)Fulco-Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti Eestimaa piiskopiks 1167. aastal. Rooma paavst kohustas talle abiliseks andma Norra kloostris elava eestlasest munga Nicolause.
PÕHJA - IIRIMAA KONFLIKT Põhja-Iirimaa konflikt on üks 20. sajandi kõige vastuolulisemaid ja määratlevamaid konflikte, mille mõju on tunda ka tänapäeval. See oli territoriaalne konflikt, mitte religioosne. Selle südames on kaks vastastikku välistavad nägemust rahvusliku identiteedist ja kuuluvusest. TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Teiseks peamiseks probleemiks olid kogukondade omavahelised suhted
suunama. Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XI-XII sajandist. 1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco, kes ilmselt ka ise Eestit külastas. Ristitud eestlaste arv hakkas aeglaselt suurenema, ilmselt rajati mõnesse keskusse ka esimesed kirikud või kabelid. Enamasti jäid eestlased esivanemate usule siiski kindlaks, kujunedes koos balti rahvastega paganluse viimaseks kantsiks Euroopas. Kristlik Euroopa ei kavatsenud sellist olukorda kaua taluda.
E-Eesti välispoliitika Artikli analüüs Artikli autoriks on Luukas Ilves, kes töötab ametnikuna kaitseministeeriumis ja on küberkaitseliidu liige. Oma kirjutises tutvustab ta liikumisi e-Eesti poole, mis tähendab ka uut välispoliitilist väljakutset. Põhiküsimusteks osutuvad: Kas Eestist võiks saada küberriik? Kuidas pääseks Eesti Euroopa ühisturule? Artiklis räägitakse Eesti saavutustest kübervaldkonnas ning edasistest arenguvõimalustest, kuidas Euroopa turgu liberaliseerida ning areenile pääseda. Kõigepealt tutvustab autor seisukohti, mis on võetud Eesti välispoliitika suhtes. Eesti on sihitu ning ebakindel ja seadnud eesmärgiks olla igav Põhjala riik, kuid passiivsuse taga on Eestil tekkinud saavutused, mis ulatuvad rahvusvaheliste mõõtmeteni ning aitavad edendada tulevasi suuri eesmärke. Järgmistes lõikudes annab Ilves neist saavutustest ülevaate (Ilves, 2011...
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
jumalad:koduhaldjas- Tõnn, setudel viljasalves- Peko. Taara, Uku- jumalad.Ohvripaigad:heatahtlikkust jumalate jms vastu näidati ohvriandidega.Parim päev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati-piima, verd, vilja, loomi.Ennustamine, maagia, nõidumine:Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Ristiusu mõjud:11. Saj hakkas katolikukirik tundma huvi ka eesti ristiusustamise vastu. 1070. A läänemere maade ppiskop- Hiltinus. 1167. A eestimaa piiskop- Fulco, tema abiline- Nicolaus. Ristiusule polnud rahvas vastu.
Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark - Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius - u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärit munk, külastas 1170 paiku Eestit. Fürstenberg-eelviimane Liivi ordu maameister 155759.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid Tartu maksu, selle tasumatajätmise järel algas Vene-Liivi sõda Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt.
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja.
Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab:...
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning gl...
linnades asunud piiskopid. Sajandi lõpust alates hakkasid linnade mõjukad isikud piiskoppe kõrvale tõrjuma. Tekkisid linnkommuunid, kus ainuvalitsejat asendas aristokraatlik demokraatia. 13. sajandi jooksul omandasid aristokraatide kõrval olulise rolli gildid. Niisuguseid linnkommuune nimetati societas populi või Popolo. Keskvõimu puudumisega kaasnesid konfliktid nii linnade vahel kui sees, ühise vaenlase korral võisid linnad aga ka omavahel liituda. Tuntuim niisugune liit oli 1167 asutatud Lombardia Liiga. Fraktsioonide tasakaalustamiseks loodi hiljem linnadele suurte volitustega linnapea (podesta) ametikoht. Podesta erapooletuse tagamiseks valiti ta sageli väljastpoolt, ka tema ametiaeg oli lühike, tavaliselt kuni aasta. 13. sajandi lõpuks läks võim linnades enamasti ühe vanema (signori) kätte. Mõnikord toimus see evolutsiooni tulemusel (näiteks Scotti Piacenzas või della Scala Veronas), mõnel pool aga pika võimuvõitluse järel (Viscontid Milanos). 11
167 99558 2860 99558 9287 99558 754 31068 2106 31068 3117 31068 1149 48604 2727 48604 3794 48604 600 34178 2368 34178 3475 34178 340 162879 4179 162879 6101 162879 45 403862 4174 403862 17062 403862 1091 8620 2468 8620 3843 8620 93 153716 5116 153716 3331 153716 1411 31967 1954 31967 2920 31967 1167 31204 2967 31204 3836 31204 608 24734 2391 24734 4494 24734 934 61154 3299 61154 3745 61154 778 28026 1664 28026 3046 28026 676 84388 2853 84388 4410 84388 700 35503 2000 35503 3573 35503 555 31835 3124 31835 4318 31835 898 53921 2766 53921 2853 53921 209 99558 2825 99558 9934 99558 880 31068 2230 31068 3034 31068 1280 48604 2736 48604 4028 48604
- laibamatuse korral peaga läände matmine (varem maeti põhja-lõuna suunaliselt). - 12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi. - Alates 11.sajandist võimalik kirikute või kabelite olemasolu (N: Tartu ülikooli peahoone juures). · 11.sajandist kasvas ka katoliku kiriku huvi ristiusu levitamiseks Baltikumis. See tõi enesega kaasa üksikute munkade külastusretked (N: 1167 olevat Eestimaa piiskopiks pühitsetud munk Fulco, kellel olevat olnud eestlasest abiline Nicolaus Stavangeri kloostrist Norrast ja kes olevat ~1170 külastanud ka Eestit). · Eestlaste hulgas võis muinasaja lõpusajanditel olla ka üksikuid ristiusulisi. Peep Reimer 9 6. EESTLASTE SUHTED NAABRITEGA MUINASAJA LÕPUL: · Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi
55 0.956 4780 15 2.7080502011 220 1114 18.566666667 0.956 4780 15 2.7080502011 221 1114 18.566666667 0.956 4780 15 2.7080502011 222 1114 18.566666667 0.956 4780 15 2.7080502011 223 1114 18.566666667 0.956 4780 15 2.7080502011 224 1115 18.583333333 0.956 4780 15 2.7080502011 225 1120 18.666666667 0.956 4780 15 2.7080502011 226 1125 18.75 0.956 4780 15 2.7080502011 227 1167 19.45 0.956 4780 15 2.7080502011 228 1167 19.45 0.958 4790 5 1.6094379124 229 1168 19.466666667 0.958 4790 5 1.6094379124 230 1168 19.466666667 0.958 4790 5 1.6094379124 231 1168 19.466666667 0.958 4790 5 1.6094379124 232 1168 19.466666667 0.957 4785 10 2.302585093 233 1168 19.466666667 0.958 4790 5 1.6094379124 234 1168 19.466666667 0.957 4785 10 2.302585093
- Ohverdamise juures tähtis osa - Ennustati ettevõtmiste tulemust, püüti seda nõidumise ja ohverdamisega mõjutada - Maagia arvati et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida saab mõjutada - Ravimaagia tervistavad allikad, allikal tuli vee eest ohverdada Ristiusu mõjud - Naabrite läbi - Mõjud: Põletusmatuse kõrval ka laibamatus, ehete seas ristikesed, - 11.saj määrati munk Hiltinus piiskopiks misjonär tulemusi polnud - 1167 pühitseti Eesti piiskopiks munk Fulco abiliseks eestlasest munk Nicolaus - ristitutesse ei suhtutud esialgu vaenulikult, võitlus ristiusu vastu oli tingitud selle vägivaldsest pealesurumisest
Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral 5000 Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 4000 MP 1200 1300 700 600 AP 1000 1100 1167 1050 960 3000 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: 2000 a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: 1000 a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju 0
Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada. Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus titlist. 1167.a pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause. Nad külastasid Eestit arvatavasti 1170.a. Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Hendriku kroonikas nimetatakse isegi mõningaid kristlikke eestlasi. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.saj algul oli eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina.
M Maastur 17M 265/70R17 265 naast M Maastur 17M 275/60R17 275 naast M Maastur 18M 255/55R18 255 lamell M Maastur 18M 255/55R18 255 naast M Maastur 18M 255/55R18 XL 255 naast Tootja Muster Indeks ( ,,andmeloend") Jaehind FALKEN HS414 77Q 750 . "filter", DUNLOP SP ARCTIC M4 82T 1167 , FALKEN EP-01 79Q 705 FALKEN HS435 79Q 610 FALKEN HS414 79Q 1.725 (lamell) Goodyear Michelin FALKEN EP-01 79Q 810 FALKEN HS435 79Q 725 14C 15. FALKEN EP-01 83Q 2.780 Goodyear Michelin
roonilRoomasse Friedrich I Barbarossa (valitses 1152-1190)Staufen, kelle emaks oli Welf (seetttu oli Saksamaal rahu). 1154-55 I sõjaretk Itaaliasse - krooniti keisriks. 1155-1162 II sõjakäik Itaaliasse: 1158 Roncaglia riigipäev (vt Itaalia). 1159 tekkis kirikulõhe, Friedrich toetas vastupaavst Victor IV-d (1159-1164). 1163-64 III sõjakäik Itaaliasse, võitlus Verona linnade liiduga keisri vastu. 1166-1168 IV sõjakäik Itaaliasse, Itaalia linnad lõid Lombardia Liiga. 1167 vallutas Rooma ning andis võimu vastupaavst Paschalis III (1167-1168) Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 1177 Veneetsia rahu vaherahu Lombardia liigaga. 1180 Friedrich tunnustas õiget paavsti Alexander III ja kaotas ülemvõimu Kirikuriigis. 1180-1181 kodusõda Heinrich Lõviga, kelle keiser pagendab. 1183 Konstanzi rahu Lombardia liigaga Itaalia linnriigid saavutasid teatava iseseisvuse. 1184-1186 VI sõjaretk Itaaliasse, abiellus Sitsiilia
suunata tähelepanu Läänemere idakaldale, Lübecki linna rajamine ning siinsete inimeste piraatlus Taani ja Rootsi vetes ja samuti Saksa kaupmeeste röövimine maismaal (millest saigi ettekääne rünnata Ugandit). Esimesena jõudis meie aladele 1070 Hiltinus (munk, kes määrati läänemererahvastele piiskopiks), kuid ta ei saavutanud kahe aastaga enda eesmärke, nii et ta suundus tagasi. Järgmisena tuli meie aladele 1167 Fulco, kes oli Prantsusmaa munk, kes määrati läänemererahvaste piiskopiks. Rooma paavst määras talle abiliseks eestlasest munga Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard. Tema järel oli piiskop Berthold (1196-1198). 1199 sai piiskopiks Albert, kes rajas 1201 Riia linna ja 1202 Mõõgavendade ordu. Eesti alade vallutamist soosinud tegurid. Eesti aladel puudus ühtne riik ehk kaitse polnud tugev
Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse kes misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kes külastas arvatavasti 1170. aastate algul ka Eestit. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Varem toodi selle tõestuseks eesti keele sõnu ,,rist", ,,raamat", ,,papp" jms, mida peeti vene laensõnadeks. Viimasel ajal on nende Venemaalt laenamises tõsiselt kahtlema hakatud. Ristitutesse ja üldse uude usku ei suhtutud esialgu ilmselt vaenulikult. Henriku
Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõe...
w 976 520 688 520 0 w 976 520 976 512 0 w 688 568 1008 568 0 w 1472 408 1008 408 0 w 1008 408 1008 568 0 w 1472 544 1040 544 0 w 1040 544 1040 616 0 w 1040 616 688 616 0 w 448 688 448 808 0 w 448 808 1536 808 0 M 1536 808 1616 808 0 2.5 x 1545 791 1603 794 0 24 Carry x 64 317 93 320 0 24 B1 x 61 258 89 261 0 24 A1 x 60 142 89 145 0 24 B0 x 57 95 85 98 0 24 A0 x 34 53 92 56 0 24 Carry x 638 430 760 433 0 24 F3=A nor B x 547 166 673 169 0 24 F2=xor A, B x 1076 123 1167 126 0 24 F1=rol A M 1664 488 1696 488 0 2.5 M 1664 352 1696 352 0 2.5 M 1664 216 1696 216 0 2.5 M 1664 80 1696 80 0 2.5
w 8 528 8 544 0 w 8 544 240 544 0 w 240 544 680 544 0 w 680 544 680 528 0 w 672 520 672 536 0 w 672 536 24 536 0 w 24 536 24 520 0 w 40 512 40 528 0 w 40 528 664 528 0 w 664 528 664 512 0 w 248 456 248 464 0 w 8 256 8 40 0 w 312 520 312 488 0 w 24 32 24 80 0 w 56 40 56 168 0 w 96 32 96 88 0 w 112 216 112 128 0 w 112 128 112 152 0 w 176 432 264 432 0 w 184 424 272 424 0 w 992 32 544 32 0 w 248 464 248 472 0 x 1040 37 1076 41 0 15 A < B x 1127 202 1163 206 0 15 A < B x 1167 202 1203 206 0 15 A < B x 1036 178 1072 182 0 15 A > B x 1040 313 1076 317 0 15 A = B w 792 176 792 224 0 150 216 64 224 64 1 2 0.0 150 216 120 224 120 1 3 0.0 150 208 176 224 176 1 4 0.0 150 208 248 216 248 1 5 0.0 w 216 56 8 56 0 w 312 384 312 352 0 w 280 368 280 464 0 w 248 384 248 464 0 w 216 376 216 448 0 w 216 376 216 320 0 w 216 320 144 320 0 w 248 384 248 312 0 w 248 312 168 312 0 w 280 368 280 304 0 w 280 304 184 304 0 w 312 352 312 296 0
Kommunaalkulud 1500 1500 1500 1500 1500 1500 Töötajate palgad 25327 25327 25327 25327 25327 25327 Raamatupidamisteenus 0 0 0 0 0 0 Koristusteenus 0 0 0 0 0 0 Reklaamtegevus 1167 500 0 0 0 0 Ettenägematud kulud 200 100 0 0 280 370 Kulud kokku 35194 34427 33827 33827 34107 34197 Kuukasum -29544 -23452 -16812 -3452 8888 15917 Kogukasum -29544 -52996 -69808 -73260 -64372 -48455 Tabel 12. Kasumiaruanne. 3.5. Riskide analüüs ning tulemuste hinnang
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Mikula Tsudin tuntud Kiievi ülik koostas koos vürstidega seadustekogu ,,Jaroslavitsite õigus". Jaroslav Tark - Tegi kroonikate põhjal 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas oma tugipunkti tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas oma bullaga Fulcole abiliseks ja õhutas kõiki usklikke neid toetama. Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Theoderich munk, kes sai tuntuks Meinhardi abilisena. Algul püüti jätta muljet, et nende eesmärgiks on usu kuulutamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus
Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Uku Eestis tuntud jumal. Peku koduhaldjas, kes seisab setudel viljasalves. Tarapita jumal, mida on tõlgendatud ka sõja- ja palvehüüuna ,,Taara avita''. Hiltinus - munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. Meinhard - augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht.
RONCAGLIA RIIGIPÄEV 1158: Itaalia linnade omavalitsusõigused võeti revideerimisele. Tunnustust leidsid need linnaõigused, mis põhinesid keisrite poolt antud ürikuil. Keiser jättis endale õiguse määrata podesta’d ehk keisri ametnikud, kes olid linnade kõrgemaid võimukandjad, tehes sellega linnad endast täielikult sõltuvaks. LOMBARDIA LIIGA- Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20 aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst, Veneetsia ja Sitsiilia uningriik. Legnano lahingus 1176 lõi lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. GVELFID JA GIBELLIINID: eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seasl Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
