Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled Läänerinne: Saksamaa Inglismaa, Prantsusmaa Idarinne: Nõukogude Liit Saksamaa Aafrika rinne: Saksamaa, Itaalia Inglismaa, USA Kaug-Ida rinne: Jaapan USA Teise maailmasõja tulemused, tagajärjed 1. Maailm jagunes kaheks vastandlikuks leeriks (bipolaarne maailm): sotsialistlikuks ja kapitalistlikuks Külmsõda 2. USA ja Nõukogude Liit muutusid üliriikideks 3. Tekkis sotsialismileer ehk Idablokk. 4. Lõhenesid kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks: Saksamaa, Korea, Vietnam, Hiina. Hiljem ühinesid Saksamaa ja Vietnam 5. Loodi ÜRO 6. Tekkisid uued sõjalised- ja majanduslikud liidud: a. NATO kapitalistlik b. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) sotsialistlik sõjaline liit c
peaagu kogu tsitrusviljasaak . Siiditoodangult oli Gruusia NSV liidus 2 kohal . Üleliiduliselt oli tähtis mangaanimaak ning mõne masinatööstusharu toodang, näiteks valmistati Gruusias ligi 30% NSV Liidus toodetavaist elektrivedureist . Pärast Veebruarirevolutsiooni haarasid võimu mensevikud . 1920 asutati Gruusias Kommunistlik Partei . Järgmisel aastal kukutas bolsevike juhitud rahvaülestõus mensevistliku valitsuse , Gruusia kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks . Sellega ühinesid ka Abhaasi ANSV ja Adzaari ANSV . Gruusia kultuur on ka NSV Liidu vanimaid . Esimene säilinud gruusiakeelne teos on kirjutatud 478-480 . Läti NSV Lätis valmistatati umbes pool NSV Liidu telefoniaparaadi -, mopeedi ja mootorjalgrattatoodangust , peale selle tehti ka puksiire, elektrironge, tramme, mikrobusse, külmutusseadmeid ja raadioid . Marksism hakkas Lätisse levima 1880. aastail . 1905-07. a.
Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel p...
suruti Eestile peale järgmised nõuded: kontroll teedel anti Punaarmeele, keelati meeleavaldused, eraisikud pidid loovutama relvad. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud. * Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23
kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Võitjatena väljusid sõjast lääneriigid, eelkõige USA
Raudtee hargneb kolmeks haruks 13. Keda on kujutatud Õpetatud Eesti Seltsi kalendri ,,Ma-rahwa kalender ehk Täht- ramat" esimese aastakäigu frontispissil. Milliste sõnadega on teda lugejale tutvustatud? Anna Joannowna (Anna Ivanova) Tutvustati kui ,,armulist keisrit ning suurt prouat" (?) (nii palju kui ma aru sain sellest kirjast) http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=100171 14. Millise pealkirja all teatab ajaleht ,,Postimees" 1940. aasta juulis Eesti kuulutamist nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks? 22.07.1940 ,,Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Wabariigiks" ja alapealkiri ,,Eesti liitugu Nõukogude Sotsialistlike Wabariikide liiduga." http://dea.nlib.ee/index.php?lid=1&byea=1940&bmon=7 15. Mitu aabitsat kuulub Eesti trükise punase raamatu nimekirja? ELNET konsertsiumi lehel olid viited ESTERI kataloogi: - Eesti trükise punane raamat I, 1535-1850 [üle 500 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu] - Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatia maadeks,1950 võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad.1948 tekkis Moskval konflikt Jugoslaavia liidri Josip Broz Titoga.See konflikt lõppes Stalini surmaga.1969 tekkis relvastatudpiirikonflikt Hiina ja NSV liidu vahel.Riigid kes jäid NSVle ustavaks nimetati sotsialistlikuks sõprusühenduseks(selles oli 10 riiki:NSV, Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel.Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakka...
Kordamine Sotsialismeer Moskva all kontrolli all olevad riigid, euroopatsehhoslovakkia, SDV, Ungari;Aasia Hiina, Mangoolia, P Vietnam, LVietnam. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid mis jäid Nõukogude liidule kuulekaks, hakkas Moskva nimetama Sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Dissidentlus 60. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Stalin suri 1953. aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Majandus Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg
Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE Vietnami jagunemine Vietnami Demokraatlik Vabariik 1957. aastal Lõuna-Vietnamis partisanisõda 1960.aasta detsembris Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne 1973.aastal Pariisi rahuleping Tagajärjed Põhja-Vietnami võit 1976. a. ühendati põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Vietnami sündroom Põhja-Vietnam- 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut Lõuna-Vietnam- 250 000 surnut, 600 000 haavatut Kontrollküsimused Mis kuupäeval algas Vietnami sõda? Mida tähendab doominoefekt? Mis aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks? Mis loodi 1960. aasta detsembris? Kes võitits sõja? Mida tähendab ‘’Vietnami sündroom’’? Kuidas saab iseloomustada Vietami sõda?
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka
Doominoteooria tõttu saadetakse Lõuna-Vietnami sõjanõunikke ning hiljem ka pommitajaid ja dessantvägesid Protest Vietnami sõja lõpetamiseks Sõda näidatakse televisioonis, rahvas protestib. Eriti üliõpilased meeleavaldused Washingtonis, keeldutakse sõjaväekohustusest Avalikkuse survel algatatakse rahuläbirääkimisi 1973 kirjutatakse Pariisis alla rahulepingule, peale seda toimub Vietnamis kommunismi pealetung, 2 osa ühendatakse Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks USA kaotab ligi 56 000 meest surnutena ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest Vietnami sõda Kasutatud kirjandus Värä, E., Tannberg, T. Lähiajalugu II osa. Tallinn, 2004 http://www.slideshare.net/kauralasoo/vietnami-sda https://sites.google.com/site/mariakurisoo/oppe/ajalu gu/maailma-ajalugu-20-sajandil Vikipeedia Pildid Googlest
Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati mõju Ida- Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all riike rahvademokraatliamaadeks. 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus ,,sotsialismimaad". Koos NL-iga moodustasid need riigid sotsialismileeri. 1960. aastatel hakati NL-ile kuulekaid riike kutsuma sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia) NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid. Poliitiline süsteem
osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt. 1974 Serbia mõju vähendamiseks Jugoslaavias rajab Tito Serbia vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid. Kosovos moodustavad enamuse albaanlased ja Vojvodinas ungarlased. -1980 sureb Josip Broz Tito, kes suutis mitmerahvuselist Jugoslaaviat oskuslikult koos hoida. -1980. aastate majanduslangus teravdab rahvussuhteid. Haldusjaotus Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid: 1.Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Sarajevo) 2.Horvaatia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Zagreb)
2 km , kus elas 7,3 miljonit inimest)¹, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit). Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge.
1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. d) Suessi kriis 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste
seisiski kogu maaailma saatus nädala aega küsimärgi all. Tegemist oli olukorraga, kus võitja poleks olnud kumbki, kuna tuumakatastroof on niivõrd globaalne probleem. Kuuba kriisi põhjused ise on tühised võrreldes selle ohuga, mida kogu maailm taluma pidi. Kõik sai alguse sellest, et USA riigistas oma ettevõtted Kuubal, mispeale nende suhted jahenesid. Loodus aga tühja kohta ei salli ja nii soojenesid Kuuba ja NSV Liidu suhted. Olukorda kuubal nimetati sotsialistlikuks revolutsiooniks, mille vastu rahvas tulutult protestis. Kui aga USA 1962. aastal teada sai et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle, siis 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Lõpuks
Ajaloo kontrolltöö sotsialismist Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Oktoobripöördega 1917 deklaleerib Nõukogude Venemaa end esimese sotsialistliku riigina Kujunes välja peale II maailmasõda, täpsemalt 50ndatel, NSVL kehtestab mõjuvõimu tema mõjusfääris olevates Ida-Euroopa riikides Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele.
Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorrainei, Poola alasid jm., kokku 73,5 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest. kaotas oma asumaad, oma suurriigiseisundi USA - sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele 1921.a. oli EUroopa riikide võlg USAle 21 miljardit Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: kapitalistlikuks süsteemiks, sotsialistlikuks süsteemiks Algas kapitalismi üldkriis Mitmel pool tekkisid marksistlikud revolutsioonid Sõja tulemused veel: Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata Lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge I MS mobiliseeriti kokku 73515000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides 25 160 000 meest Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas I MS suuresti kõik varasemad sõjad
17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juunipööre; J. Uluotsa valitsuse kukutamine ja uue valitsuse teatavaks tegemine. Juuli algus 1940. Riigikogu laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine. 17. juuli 1940. Valimistulemused tehakse teatavaks, Vabaduse väljaku miitingul nõutakse Eesti ühendamist NSV Liiduga. 21. - 23. juuli 1940. Riigivolikogu istungijärk; Eesti nimetatakse ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks; K. Päts vabastatakse presidendi kohalt. 6. august 1940 Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 25. august 1940 Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. November 1940. Rahareform (1 kroon = 1,25 rubla). 14. juuni 1941. Massiline küüditamine Siberisse. 22. juuni 1941. Nõukogude-Saksa sõja puhkemine. Suvi 1941. 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28
Suvel kui käisin Saksamaal, ja olin vahetusõpilane, siis juhtus seal päris põnevaid situatsioone, kus pere tahtis õpilast pizzat sööma viia, arvates , et ega meie Eestlased pole pizzat näinudki. Või kui pere isa pakkus igal hommikul mulle raha, et äkki mul on vaja aga pole raha. Loomulikult minu silmis näitas see teadmatust Eesti kohta ja alusetuid eelarvamusi eestlaste vaesusest. Kas siis tõesti jääbki Eesti, inimeste silmis vaeseks sotsialistlikuks riigiks? Pigem arvan, et noortele ei avalda eriti pinget õppida pähe kus mingi imetilluke riik asub ja neil ongi ükskõik, kuna nad on õnnelikud, et teavad seda kus nende riik asub ja muu pole eluliselt tähtis. Ning meie silmis see näitab nende harimatust, sest ega ei taheta ju teada rahvastiku arvu eestis või kus mõni linnak asub, vaid kõige süütumat-kus asub Eesti? Meie kodumaa loodus on juba väär vaatamist süda talvel rääkimata siis suvest
Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Pärats Stalini surma leppis NSVL jugoslaavia sõltumatusega sotsialismileeris. Ka teised idaploki riigid nt. Saksa dem. Vabariik(1953) Poola ja Ungari(1956) Tsehhoslovakkia(1968) tegid vastupanukatseid Moskva mudeli juurutamisele. 1960 aastatel kujunes vastasseis ka Hiinaga. 1969-relvastatud piirikonflikt. Riigid kes Moskvale kuulekaks jäid hakati kutsuma sotsialistlikuks sõprusüheduseks. Nõukogude liit,vietnam, poola, rumeenia, saksa DV, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, kuuba, mongoolia. PEALE STALINI SURMA Stalini vananedes kerkis esile küsimus suure juhi järglase osas. Järgnes suur võimuvõitlus, kus vahendeid ei valitud. Stalini usaldusalustena kerkisid esile Beria, Malenkov, Hrustsov. Stalin suri 5.märts 1953 a. Stalini kohale pretendeerisid kõik kolm usaldusalust. Malenkov-valitsusjuht. Beria-siseminister. Hrustsov- keskkomitee sekretär.
Organisatsioonil olid ka rahuvalvejõud, suuresti tänu millele ongi õnnestunud Kolmanda maailmasõja vältimine. Kogu 20. sajandi on olnud kõne all erinevad poliitilised ideoloogiad. Põhimärksõnaks on olnud võitlus sotsialismiga. Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Liit ainus tähtis sotsialistlik riik. Sotsialistlik ideoloogia levis Euroopas kiirelt ning pärast Teist maailmasõda oli Euroopa jagunenud ideoloogiliselt kaheks: sotsialistlikuks Ida-Euroopaks ja demokraatlikuks Lääne-Euroopaks. Sotsialistlikud riigid olid muust maailmast eraldatud, neid toimis plaanimajandus ja inimesed ei olnud tegelikkuses sealse elukorraldusega rahul. Ideoloogiline lõhestatud viis maailma Külma sõjani, mille tulemusel Nõukogude Liit lõpuks lagunes. Leian, et mõlemad maailmasõjad olid maailmale vajalikud ja ainult tänu neile oleme jõudnud punkti, kus võime eluga Euroopas rahul olla. Kolmas maailmasõda ei ole veel alanud tänu
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia)...
Eesti oli kohustatud ka sidekanalite ja ühendusteede kontrolli üle andma, meeleavaldused keelustama ning eraisikud pidid loovutama relvad. Kolmandaks ja viimaseks etapiks kujunes Juunipööre, mis oli võimu täielik üleandmine. Võim vahetati täielikult Nõukogude võimu vastu 21. juunil 1940 ning Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Keelustati kõigi parteide tegevus, välja arvatud Eesti Töötava Rahva Liidu. Eesti nimi muudeti samal päeval Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Teisalt öeldakse, et Eesti liitus NSV Liiduga vabatahtlikult. Põhjuseid on mitmeid, mis kujundavad sellist arvamust. 15. septembril põgenes Eesti vetesse kahjustusi saanud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises Teises maailmasõjas ning Poola abistamises. Teise põhjusena võib välja tuua Baaside lepingule, Narva diktaadile ja Juunipöörde dokumentidele allakirjutamise. Nõukogude Liit ei ähvardanud Eestit otseselt sõjaga, vaid
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, maja...
See hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928 ning kuni 1930. aastani, mil Eestisse jõudis ülemaailmne majanduskriis, oli riigi majanduslik olukord küllaltki hea. Eesti liidetakse Nõukogude Liiduga 06. august 1940 1940. aasta juuli lõpus asusid Nõukogude käsutäitjatest valitsus ja parlament selgelt liikuma omariikluse lõpliku kaotamise suunas, kuna 17. juulil oli Zdanov nõudnud Eesti võimalikult kiiret ühendamist NSVLga. 21. juulil kuulutas Riigivolikogu Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja palus selle vastuvõtmist Nõukogude Liitu. President Päts sunniti samal päeval ametist tagasi astuma ning tema volitused võttis üle peaminister Vares. 6. augustil toimus Eesti ametlik ühendamine Nõukogude Liiduga, kui NSVLi Ülemnõukogu Eesti "vabatahtliku palve" rahuldas. Sellega lõppes esimene Eesti omariikluse periood (või teine, kui arvestada ka ühepäevalist iseseisvust 1918. aasta alguses) ning algas üle poole sajandi kestnud okupatsioonide ajastu.
Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga
jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit). Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Positiivne oli see, et paljud riigid said tagasi oma vabaduse. Negtiivne oli see, et Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit,
Eestisse. Vastamiseks anti aega 8 tundi ja Eesti valitsus täitis nõudmised. 17.juunil 1940 okupeeriti Eesti 80 000 Vene sõduri poolt. Laidoner andis käskkirjaga kontrolli riigis nõukogude sõjaväele, Kaitseliidult korjati ära relvad. 21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti Nliga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivask ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL'i konstitutsioon.
Eesti alad liideti sellega üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar, kelleks sai endine Tallinna linaapea Jaan Poska. Eestis hakati kiiresti looma parteisi ja tähtsaks muutus parteide tegevus. Kõige rohkem pooldajaid said sotsialistlikel parteidel. 5. juunil 1917 valiti esimene Eesti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, kuhu valiti 62 kohalike omavalitsuste esindajat linnadest ja maakondadest. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Eestis mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Eestlased suutsid oma positsiooni riigis laiendada, moodustati Eesti rahvusväeosad. Venemaa olukord muutus samal ajal üha raskemaks ning Venemaa ei suutnud Eestit enam sõjaliselt kaitsta. August 1917 vallutasid Saksa väed Riia ja 29. detsembril vallutasid nad Saaremaa. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikult iseseisvumisele.
Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. 21. juulil kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kõikjal hakkas toimuma venestumine ja 1940. aasta lõpul kadusid paljud inimesed, teadmata põhjustel. Ehk toimus küüditamine Venemaale. Selle hirmus pagesid paljud metsa, hakates metsavendadeks. Nad hankisid relvi ning nende suuremaks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Nad võitlesid hävituspataljonidega ning saavutasid ka mõningat edu, samas aga kaasnes nende tegevusega terror. Ka see valik oli eestlaste poolt õige, hakata vastu, näidata, et nad pole alla-andjad
Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus 10 riiki: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Sotsialistlik orientatsioon (näide: riik) NSVL oli huvitatud laienemisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tugevnes Moskva kohalolek Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva poliitilised jõud. Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Angola, Afganistan jpt.
A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL -
aastani. Kuuba kriis 1962 Osalejad: USA, Kuuba, NSVL. Põhjus: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga
Havannast ja Varaderost said turismikeskused koos hulga striptiisiklubidega ja ka kasiinodega. FIDEL CASTRO Kui 1.jaanuaril 1959 aastal astus tagasi Batista ja läks Dominikaani Vabariiki, siis F.Castrost sai Kuuba peaminister.USA tunnustas kohe tema valitsust.Ta algatas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ning lõpetas USA domineerimise riigis.16.aprillil 1961.aastal kuulutati Kuuba sotsialistlikuks riigiks.CIA üritas oma sõduritega Castro valitsust kukutada, aga see ei õnnestunud.USA kuulutas välja täieliku kaubandusembargo Kuuba vastu, ja see kehtiv veel tänaseni. 3 Kasutatud kirjandus: Kuuba E-M(2001) Kuuba üldandmed [WWW]http://www.estravel.ee/index.php? lang=est&main_id=63,1124,1128 [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba 2.10.2009
I MS ajal astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügementi Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. Teenis I MS I ja II klassi Raudristi Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks Teel rahva agitaatoriks Saksa armee kaotus I MS oli Hitlerile ränk löök 12. septembril 1919 käis ta esimest korda Saksa Töölispartei koosolekul 19 oktoober 1919 astus ta Saksa Töölispartei 55. liikmeks Tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaal sotsialistlikuks Saksa Töölis- parteiks 1921 sa ta NSDAP esimeheks Hitler saavutas "Saksa päästja maine" 9. XI 1923 Münchenis üritas ta võimu ebaõnnestunult enda kätte saada Ta saadeti 5 aastaks vangi Vangis olles kirjutas oma tuntud raamatu "Mein Kampf" Tegelikkuses oli ta vangis vaid 9 kuud ning välja saades taastas Hitler oma positsiooni Peagi ta oligi kogunud kokku uuet natsi partei ja ta alustas võitlust. 1929 õnnestus tal võita keskklassi poolehoid
rünnakuid Laoses ja Kambodzas ning hakkab Põhja-Vietnami uuesti massiliselt pommitama. 1972 11-päevane jõulukampaania on sõja suurim USA tehtud pommirünnak. 1973 Pariisi rahulepingu sõlmimine, ent lahingud jätkuvad. 1975 Põhja- ja Lõuna-Vietnami ajutise revolutsioonilise valitsuse ühendatud jõud (Viet Cong) vallutavad Saigoni. Pärast sõjategevuse lõppu põgeneb veel 1 miljon inimest. 1976 Vietnam ühendatakse ja nimetatakse Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks, tegelikult jätkab võimu kandjana kommunistliku partei peasekretär Le Duan. 1979 Ühepäevane sõda Hiinaga. Hiina väesalgad hävitavad piirist 40 km kaugemal kõik ettejuhtuva. ÜRO konverentsil nõustub Vietnam lubama seaduslikku väljarännet, kuid massiline põgenemine jätkub. 1986 Kommunistliku partei peasekretäriks saab Nguyen Van Linh, kes algatab liberaalse majanduspoliitika doi moi(uuendamise).
- 21. juuni 1940 korraldati kommunistlikult meelestatud rahvaga riigipööre. Eestvedaja oli A. Zdanov. Toimus streik ja 21.juuni õhtul teavitati uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahempoolsed, peaministriks sai Barbarus. Kõik riigi ametnikud vahetati välja, ning riigi valitsus läks peagi kommunistide kätte. Asutati Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL) kommunistlike kandidaatide propageerimiseks. Juuli teisel poolel nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6. augustil 1940 rahuldas NSV Liidu Ülemnõukogu ''rahvapalve'' ning Eesti sai NSV Liidu koosseisu osaks. 4. Iseloomusta ENSV'd STALINI valitsemisperioodil: võimustruktuur, küüditamine, rahvavaenlase otsimine. - NSV võimu taastamine Eestis algas Punavägede sissetungiga. Võimustruktuur oli sarnane NSV Liidu omaga- totalitaarne- juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. 1944-
toetatud partisanisõda.. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.(johnson) Miks USA Kaotas VIETNAMI SÕJA?-Usa sõdurid ei olnud harjunud sealse loodusega, nad polnud motiveeritud ning USA kodused olid sõja vastu, sest kõike sõjas toimuvat kajastati täpselt, ilustamata.Samuti oli vietkonge tohutult palju. 40. Praha kevad- tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. 1968.aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. Praha kevade
diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted, USA kuulutas välja majandusblokaadi. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. · Väljendused: Tuumasõja ähvardus, relvajõud lahinguvalmis · Osalejad: Kuuba(Kuuba diktaator Fidel Castro)+NSVL(Hrustsov), USA(Ameerika president J. F. Kennedy) · Sündmused: 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu
Sisuliselt tähendas see lause loobumist senistest jäikadest kommunismipõhimõtetest ja majandusreformide algust: põllumajanduses likvideeriti 1981. aastal kollektiivmajandid. Talupojad võisid vabalt hakata nende valdusesse antud maad harima ja toodangut turustama; keskse juhtimise lõdvendamine. Suurendati ettevõtete vabadust ja töötajate õigusi; haridussüsteemist kadus senine ideoloogiline rõhuasetus; majandus- ja kultuurisidemete tihendamine välismaaga. Hiina jäi siiski sotsialistlikuks tööstusettevõtted jäid riigi omandusse, tootmist reguleerib riik plaanide kaudu. Ei muutunud ka poliitiline süsteem. ulemus: kui 1965 1980 oli HRV rahvuslik kogutoodang kasvanud aastas keskmiselt 6,4%, T siis 1980. aastatel kiirenes see kuni 11,4%-ni aastas. Elatustaseme kiire kasv. üstitati eesmärk, et peres ei tohi olla üle ühe lapse. Mõjutatakse premeerimise ja trahvide P süsteemiga. Kuna hiinlastele on väga tähtis, et peres oleks pärija, siis kiputakse tütarlapsi
5. juulil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati kehtivat igust rikkudes vlja erakorralised Riigivolikogu valimised. Riigikogu teise koja Riiginukogu moodustamine jeti ra. Nukogude vimu poolt organiseeritud Ttava Rahva Liidu poolt "videtud" valimisi on kritiseeritud laialdaste rikkumiste prast (muuhulgas valimistulemuste vltsimine ning vastaskandidaatide terroriseerimine). Valimised toimusid 14. ja 15. juulil. Riigivolikogu kuulutas 21. juulil 1940 Eesti Vabariigi Eesti Nukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks[1] ja esitas NSV Liidu lemnukogule palve vtta Eesti NSV vastu Nukogude Liitu[2]. 6. augustil 1940 otsustas Nukogude Liidu lemnukogu Eesti NSV, Lti NSV ja Leedu NSV Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu vastu vtta. Baltimaad olid tielikult annekteeritud ja inkorporeeritud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Siduteooria ja disaini õppetool Kodutöö nr 3 aruanne aines LAC5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Vello Kukk Tallinn 2002 Üldine suunitlus Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral. Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakv...
tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism Neid riike aga, kes jäid NSVLle kuulekaks, hakkas Moskva 1960 aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks Sinna kuulus kokku 10 riiki Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust 1960- 1970 aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse
Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat Parlament (endine Riigivolikogu) nimetati ümber Ülemnõukoguks.
Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud. * Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23
Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga
MPLA kuubalaste abil enamiku riigist oma kontrolli alla saada. Angola sai platsdarmiks, kust ,,patriootide" salgad üritasid kahel korral tungida maavarade poolest rikkasse Shaba provintsi Sairi lõunaosas. Need kukkusid läbi ainult Lääne-Euroopa riikide ja Maroko sekkumise tõttu NSVL teiseks tugipunktiks Aafriaks kujunes Etioopia, mis oli end sotsialistlikuks kuulutanud. NSVL osutas uuele valitsusele majanduslikku ja sõjalist abi, mille toel Etioopia ründas 1970. aastate lõpul Somaaliat. Etioopa vallandas ka verise kodusõja iseseisvuse poole püüdleva Eritrea provintsi pärast (Eritrea iseseisvus 1993). Pikka aega kestnud laastavate sõdade ja vägivalla tagajärjel muutus Aafrika üks vanimaid riike (olemas umbes 1000 eKr) maailma vaeseimaks
Baaside leping- NSVLi ja Eesti vastastikuse abistamise lepe, millega sai NSVL õiguse paigutada 25 000 väeüksust. Umsiedlung Hitleri kutsel lahkuvad sakslased Eestist/ Baltimaadest, sakslaste lahkumine ,,Juunipööre" - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu abil Eesti kommunistide poolt korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 1))Eesti iseseisvuse kaotust soodustas: 1) baaside lepinguga nõustumine ei hakatud sõjaliselt vastu 2) MRP pakti sõlmimine Saksamaa ja NSVLi vahel. II MS algus. 2)) Juunipööre rahvale vastumeelt? a) Sest selle tagajärjel astub eesti NSVLi. b) Heisati punane lipp pika Hermani torni c) Hõivati avalikke asutusi d) Ei saanud valida seda kabinetti 3)) Massiküüditamine 1941- juuniküüditamine 14. juuni 4)) Natsionaliseerimine riigistamine 5)) J. V
Vastamiseks anti aega 8 tundi ja Eesti valitsus täitis nõudmised. 17.juunil 1940 okupeeriti Eesti 80 000 punaväelase poolt. Laidoner andis käskkirjaga kontrolli riigis nõukogude sõjaväele, Kaitseliidult korjati ära relvad. 21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
