Kirvevars Õpilane: Juhendaja: Lihula 2012 Kirvevars Ajalugu Varrega kirved võeti kasutusele umbes 6000 aastat eKr enne seda olid pihukirved. Siis olid kirved silmata ning selle asemel oli kirvelaba varre külge kiilutud või seotud naharibadega. Silmaga kirved tulid umbes 2 aastat eKr. Materjal Kirvevarsi tehakse saarepuust. Tänapäeval ka hikkoripuust, plastikust ja metallist. Mõõdud ja kujud Üldotstarbeliste kirvestevarred on 350mm pikad puusepa kirvevars on 500mm pikk ja raiumis kirvevars aha kuni 800mm pikk. Kirve silma ava tavaline mõõt on 50x20mm. Kirvevarsi tehakse sirge (pilt 1.) ja kõvera (pilt 2.) löikega. Varre efekt Varre efekt seisneb selles et, mida pikem vars seda tugevam on jõud, mis tekib pihta lüües. Pilt 1.
jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa
* paremini valmistatud (loomade käitumine, taimi ja hoidmiseks/säilitamiseks territooriumile, vahel isegi põrand savinõud omadusi) alla * moondekivimitest * täiusliku püügivahendid Nöörkeraamika * lahkunutele kaasa ehteid, nuge, hoolikalt lihvitud kirved ja * keraamika, ehete tegemine * asulad piirkondades, kus amulette talvad oli rohumaad loomadele ja Nöörkeraamika sobivat mulda Nöörkeraamika Nöörkeraamika * loomakasvatus kitsed, maaviljeluseks * levis Volga jõest Reini jõeni,
Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng.
KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni.Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks.MESOLIITIKUMI PERIOOD. Kammkeraamika kultuur-asukohaks Eesti, tööriistad keraamika ja kirved, maeti eluasemete juurde või nende sisse, pandi asju juurde, elatusaladeks küttimine ja kalapüük, nõud olid savist, anumad olid valmistatud kokku volditud laiadest savilintidest, kaunistatud lohukesed ja mustrid, põhi ümar.NEOLIITIKUMI PERIOOD. Nöörkeraamika kultuur-asukohaks üksikud talud, tööriistad Vene kirved, keraamika, maeti külili kägaras, käed pea all, asju pandi kaasa,
Asukohad Pulli külas, Sindis Kunda Lammasmäe Levik Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist kuni Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni Leiud Tuleasemed, kirved, Savinõud, kujukesed, kirved söetükid, loomatükid kirved Asulad/elamud Veekogude läheduses Jõgede, järvede ääres, Asulad piirkondades, elati 15-30 liikmeliste mererannal ise kus oli rohumaad kogukondadena väikesaartel loomadele ja mullakihti Hütid ümmargused Elamud ridastikku, maaviljeluseks, suured
kaunistused) oskus valmistada ja veelgi täiuslikumalt töödelda veekogudest eemale, oluliseks said rohumaad ja nöör tööriistu (kivist, luust, puidust); nt tulekivist kirved maaharimine (oder, nisu, kaer) ning viljakas mullakiht; väheste leidude tõttu võib keraamika olid viimistletud täiuslikkuseni (siit ka teine nimetus venekirvestekultuur); samuti osati valmistada edasi
Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamuste kohta täpseid andmeid pole, kuid arvatakse, et alti püstkodades. Tööriistad (kivist ja puidust) olid kirved, paadid, odad, vibud (luu ja sarved). Elati jahist, kalapüügist ja korilusest. Uskumustest ei teate midagi. Kunda kultuur tuli lõunast. Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder. Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega
Noorem Pronksiaeg 1100eKr - 500eKr Arenes kaubavahetus Eelrooma rauaaeg 500eKr - 50pKr Rauda oli vähe. Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast esemeid Põlluharimine ja ~-~ Levisid Tarandkalmed Etniline Päriltolu Märkused Uuralid, Venemaa Keskmine kiviaeg Ei olda kindlad Noorem kiviaeg Lääne- ja Põhja Eesti. Saared ~-~
Mis olid hoonetes? Magati puuvoodites Mis olid hoonetes? Tuba valgustas ja soojendas tuli Mis olid hoonetes? Asju hoiti kirstudes Majandus Põlluharimine ja käsitöö Majandus Elati suurte perekondadena Majandus Kingi ja muid riided valmistati nahast Majandus Peeti orjasid (karjakasvarus) Majandus Vabad talupojad Majapidamisriistad ja tarbeesemed Põllutööriistad, kirved ja muud tööriistad Majapidamisriistad ja Vikingutel oli tarbeesemed metallnõud, savinõud, puit- ja tohtnõud Majapidamisriistad ja Noad tarbeesemed Pildid Pildid Pildid Pildid Pildid Pildid Pildid Pildid Täname kuulamast! Palun ärge küsige)
NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla *neljakandilised *kalastamine ja jaht *suured kogukonnad või kõrgemale hooned olid jagunenud künkale *moondekivimitest perekondadeks *külili kägarasend, lihvitud kirved käed pea all VANEM *metallist tööriistad *karjakasvatus *veekogude ääres, *kivikirstkalmed PRONKSIAEG *pronksesemete (lambad, kitsed, osaliselt ka sisemaal *laev- ja maakalmed 1800-1100 eKr valmistamine veised) *kindlustatud asulad *põletus- ja
2)Kammkeraamika vs nöörkeraamika S: Mõlemas kultuuris tegelti keraamikaga. Samuti on mõleas kutuurist teda matmiskombed. Tegeleti kalastus, küttimise ja korilusega. Nõud olid kaunistatud. Tööriistade materjalid kivi, puu, luu. E: Kammkeraamika asulad olid põhiliselt veekogude ääres, kuid nöörkeraamika asulad olid roumaadel(nad tegelesid ka karjakasvatusega). Kammkeraamika elanikud matsid surnud koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna). Metalliaeg Eestis 1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1.metall, mida Eestis tunda õpiti. Iseloomulik: I. kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal Asva asula. Tegevusalad: I. maaviljelus (alepõllundus, põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina), II. karjakasvatus (veised, lambad, kitsed), lisaks kütiti ja kalastati, III
3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Nimetatakse vene kirveste kultuuriks kuna kirved olid tehtud vene kanuudega väga sarnaseks miniatuurseks objektiks.
ga põllud TEGEVUSALAD/ Küttimine ja Kasutusele võti käsitöölised kes Linnuste ümber Suutsid OSKUSED kalapüük oma soo valmistasid liivavalle vaenlastele vastu Põllundus, rauamaak, tekkisid raudesemid(kirved Loomasõnnikuga panna valmistati uued vikatid sirbid ja väetati mulda Kvaliteetsed kivikirveid, tehti põllusüsteemid, ehteid) Peideti hõbeaarded mõõgateravikud pronksist ehteid ja ajutiselt maase Tegid
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal,
· Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole · Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku(arvatavasti eluks teises ilmas) · Mitmed leiud viitavad kõrgele kunstitasemele · Luust, ka merevaigust vooliti loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi(osa kasutati ehtena) · Omaaegsed elanikus uskusid kujukestel
Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras,tööriistad, kirved, seifid, patareid, väetised ja klaas. 3. Titaan(Ti) on element järjenumbriga 22. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaim oksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Metallilise elemendina on titaan tuntud silmapaistva tugevuse ja kaalu suhte poolest. Tegu on tugeva metalliga, millel on väike tihedus ja metalselt hõbedane läige. Omab madalat elektri- ja soojusjuhtivust. Nagu alumiinium ja magneesium,
Kust on nimetus prit? Kammkeraamika kultuur - *tehti terava phjalisi nusi *mustrid olid kammiga tehtud, selleprast sai ta sellise nimetuse *levis vga hsti maaviljelus *kalapk, jaht ja korilus *surnuid maeti toa pranda alla *vga palju panuseid - merevaigud, ehtedm riistad, relvad *kaubavahetus 3. Millised olid eestlaste philised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda neid lhemalt (triistad, materjalid) Eestlased tegelesid karjakasvatamisega, ksitga, jahiga. Triistadeks olid philiselt rauast kirved. Kasutati palju luust, puust ja kivist materjale. Pronksist tehti ehteid. Kasvatati sigu ja muid koduloomi. Hobuseid oli vhem. Kasvatati vilja ja lina. Hariti pldu. Relvadeks olid teravaotsalised odad.Tegeldi kaubandusega. 4. Millised olid ristiusu mjud Eesti ala elanikele 11. sajandil? Millest vib seda jreldada? Mned eestlased olid ristitud. Ristiusk levis Venemaalt ja teistelt naaberriikidelt. Eestlased ei olnud alguses ristiusu vastu, kuid prast tekkis
Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms).Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas rühmas, nimetatakse tarandkalmeteks. Tarandkalmed on rikkad leidude poolest peale keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates haudades leidub ka relvi.Kivikalmetesse maetud inimese luud on sageli põletatud, kuid leidub ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus.
kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest.
maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem. meredel, ja noad, vikatid ja Linnuste rajamine künnipõllundus, sirbid. ehted ribapõllud. Hõbeda töötlemine.
Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei planeeritud enamjaolt ette, tehti kõige pakilisemat Meeste ja naiste töid ei eristatud nii tõsiselt, mõlemad tegid mõlemat Tööriistad Ader Hobuniiduk Viljapeksumasin Õmblusmasin Hobukaarik Looreha Kahemehe saag Äkked, käi Kirved, vikatid Haamrid, meislid Talutööd meestel Algas muidugi tööriistade valmistamise ja korrastamisega Metsategu-puu maha võtmisest kuni ahju alla saamiseni Heina- ja viljalõikus Kündmised Hobuste õpetamine Sõnniku vedu Talutööd naistel Riiete õmblemine Karja eest hoolitsemine (lüps, toitmine jms) Lõnga ketramine Söögi tegemine Koristamine Kudumine (mütsid, sokid, kindad) Linatööd (lõugutamine)
püüniseid. ehteid ja väikseid skulptuure (oli skulptuure, kooti kangast, arenes kujunenud kunst), kangast kududa, religioon. kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus.
eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panustasid oma aega rohkem kunstile. Dekoreeti ernevat moodi savinõude peale, töödeldi paremini tööriistaid, lisandusid matmiskombed. Nöörkeraamika kultuuri ajal muudeti kammkeraamika kultuuri. Muutusid matmiskombed, hakkati tegelma maaviljelusega ja loomakasvatusega, võeti kasutusele vene kirved ja unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades. Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati proksist, mis eeldas, et need oli tugevamad kui eelmised. Matuste traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui põletusmatused. Rauaajal jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid. Tehti korrapärasemad põllud, et oleks arusaadav, kelle põllu ala see on.
tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus,
venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus,
venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama selgitus leiud tõmmatud jooned nöörijäljendiga. Venet savinõudel meenutavad silmauguga kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus,
Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Tuleb silmas pidada seda, et pоlümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, klaas, väetised. 3. Nikkel Nikkel on keemiline element järjеkorrаnumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb
Põhiliselt on need keskmise varre pikkusega relvad. Sõjakirved Venekirved, mis ilmusid noorema kiviaja teisel poolel (3000 eKr) on esimesed sõjakirved. Venekirveste kultuuri on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (eriti 19. sajandil). Tegemist on väga uhkete kirvestega, mille juures on välja lihvitud randid, nii serval kui ka silmaava juures. Arvatakse, et neid otseselt puude lõhkumises ei kasutatud, peamiselt siiski vast sõjalisel otstarvel ning kirved olid teatud staatuse sümboliks. On ka paarist varasemast kalmistust leitud märke, kuhu on maetud mehed, kes võisid relvastatud konfliktis surma saada, kuid viimasel ajal leitakse, et kultuuride vahetumine ei ole toimunud niivõrd suurte rahvamasside liikumise tulemusel, vaid pigem siiski kultuuride laenude mõjul. Venekujulisi kirveid on leitud näiteks Karlovast, Külasemast. Ka vanema ning noorema pronksiaja kirveid kasutati tõenäoliselt eelkõige sõjarelvadena
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest
Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid.
Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) 2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta.Omadustelt on kroom metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv
Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (sulamina), seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) Kroom Cr - on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle tuhande aasta. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3 . Kroomi sulamistemperatuur on 1857°C. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv
mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. · Kaitserelvadest põhilisem oli kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika). · Kirved hakkasid populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa. Kirve vars oli ratsameestel lühike (ka laba oli kergem) ja jalameestel pikk (u. 1 m). Plaatrüü vastu valmistati erinevaid mõõku · -enne olid mõõgad rohkem raie- ja lõikerelvad, siis hiljem olid nad rohkem torkerelvad. · Mõõga kirjeldus rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks nagu nt. pistodadel, mis olid
tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud
Enamik leide on välja tulnud ehitustegevuse, kaevandamise või põllmumajandustegevuse käigus. Asulakohad tunneb ära pinnases oleva tumedama kultuurkihi järgi Enamik leide on tulekivikillud, kivist ja luust tööriistad või nende fragmendid, tahmunud kivi (tuleasemed), süsi, neoliitikumist alatest ka keraamikakillud PRONKSIAEG II at eKr keskpaik 6.saj. eKr Pronksiaeg Eesti alal vaid tinglik nimetus, sest tööriistad olid valdavalt kivist ja luust Pronksist ehted, relvad, kirved ( ka viimased pigem luksusesemed) Metallitööstus kujunes kindlustatud keskuses, palju leide on näiteks Asva ja Iru linnamägedelt Kujunues taluasustusest ja kindlustatud keskustest koosnev asustusmudel Kindlustatud asulaid teada 5 tk: Asva, Ridala ja Kaali Saaremaal, Iru Tallinna lähedal ja Narva Joaoru Vanimad säilinud põllud Saha Lool , nn Balti põllud 800-400 eKr. Põllukivihunnikud ja peenrad näitavad, et maad hariti küntes. Kasutusel söödiviljelus. Peamiselt oder, ka
• 2007. aastal avati linnuse põhjahoovis uus turismiatraktsioon Põhjaõu, mis on Narva Muuseumi tõlgendus 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Eesti Vabadussõja muuseum • 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu – kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." • 1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis “60 aastat Talvesõja möödumisest” näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. • 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a
töötlemisel ja tükeldamisel),kivikirved(väiksemaid nim. talbadeks), ahing(kalapüüdmisel),jäätuur(jäässe augu lõhkumisel),algelised võrgud, luust konksud( ka kalapüüdes),harpuunid(suuremate veeloomade küttimisel) Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude tüüp/kaunistatud kammitaolise esemega/seostatakse uute hõimude saabumisega/kütid ja kalastajad/tööriistade valmistamis oskus võrreldes varasemaga tublisti arenenud/tulekivist kirved lihvitud üle terve pinna(varasemalt oli ainult tera)/Kristallsetest ainetest kirved ja talvad/surnuid sängitati asula territooriumile(mõnikord isegi elamu põranda alla)/hauda pandi ka mõni noake,kõõvits,ehteid,kihvadest amulette, luust kujukesi, merevaiku(seda kõike nõ eluks teises ilmas)///pärit Läänemere idarannikult/meist idapoolgi/sisemaal kuni Uuraliteni(sarnased kultuurid) Nöörkeraamika kultuur (Venekirveste kultuur) u2200a. eKr/pärit Dnepri ja Reini
uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased. Järgmine periood on vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Metallesemeid leidus Eestis veel vähe, siin jätkus kivikirveste valmistamine. See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga. Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Enamik inimesi elas taludes
Rõngassärk- Tugev,painduv, samas võis mõne tugava löögi tagajärjel särgi kandja oma luid murda. Särk kaalus umbes 12kg. Nahast turvistikud- Neil olin sees metallist plaadid, mis kaitsesid löökide ja noolte eest. Raudrüü-Plussideks võib lugeda tugevust ja vastupidavust ja miinusteks selle raskust ja liikumisvõimet. Relvad- Muutusid kogu aeg teravamateks,et läbistada vastase kaitserüüd vms. Nt. Mõõgad( 1 ja 2 käe jaoks), kirved, piigid, vibud (hiljem amb) jne. Rüütlite põhiline eesmärk keskajal oli kuninga teenimine ja kuningriigi kaitsmine vaenlaste eest.
kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega. kammkeraamika levis neoliitikumis, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted. nöörkeraamika levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet, mis meenutas paati, mis oli lihvitud ja kuhu oli sissepuuritud silmaaukudega kivikirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. muinasaeg 9000 eKr 1200a, paleoliitikum e vanem kiviaeg 9600 9000 eKr,
savinõude valmistamisega. Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See rahvas mattis oma surnuid madalatesse maahaudadesse. Üks tuntumaid on Sope kalmistu, kust on ühtekokku leitud 9 luustikku. Teine sarnane matmiskoht paiknes Koogu mõisa lähedal. Venekirveste kultuuri asulatest on leitud suhteliselt nõrku jälgi: nöörkeraamikat esineb mõnede varem tekkinud asulate (Narva, Riigiküla) kultuurkihis, aga ka Jäbara kivikalme all ning Jõuga kääbaskalmistu alal.
Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts. Mesoliitikumi algul on rohkesti kasutatud kvaliteetset mustjaspruuni värvi kriidilademe tulekivi. Rannikul ja saartel on tihti enam kasutatud kvartsi, kuigi ka nendel aladel leidub mõnevõrra looduslikku tulekivi. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Nende sortiment on olnud väga mitmekesine. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Mitmesuguseid kirveid, kirkasid, haamreid ja muid sissepuuritud varretusauguga tööriistu on tehtud põdrasarvest. Silmata kirveste ja talbade varretamiseks on kasutatud sarvest kirvepaid. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, luust odaotsi, luust ja sarvest pistodasid, luust ahingu- ja harpuuniotsi, tuurasid, õngekonkse, õnge- ja võrguraskusi. Muudest luust
Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Matusekommetes, kivikalmed. Rauaaeg Varane rauaaeg Tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse, käsitöö, alepõllunduse ja kaubandusega. Asulad olid kindlustatud. Vanem rauaaeg Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus), karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse. Noorem rauaaeg
Nöörkeraamika ajajärk umbes 3000. aasta paiku eKr. Üks iseloomulik tunnus oli paati meenutavad, väga hoolikalt valmistatud kivikirved. Nöörkeraamika kultuur levis kohtades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. 3. Mis iseloomustas vanemat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1800-1100 eKr. Endiselt kasutati laialdaselt kivist esemeid. Vanema pronksiajal hakkasid tekkima esimesed pronks esemed (kirved ja erinevad odade otsad). Jätkus noorema kivi aja asustuse põhimõte. Osati põldu harida, kuid see kõik oli algeline. Enamasti olid asustatud ranniku piirkonnad, kuid sellel ajastusel hakkati liikuma ka sisse maa piirkondade poole. Inimesi maeti tulevaste majade alla, puude otsa jne. 4. Mis iseloomustas nooremat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1100-500 eKr. Suurem osa Eesti elanikkonnast elas avaasulates. Matmisega saadi nüüd paremini hakkama. Ehitati ringist
ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast asjad: kirved, noad, sõrmused, sõled, vikatid, sirbid, peened ripatsid, kaela- ja käevõrud eheteid kaeti ka värvilise emailiga). Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool Linnused Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel,
Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed,
algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega). Ajalooallikad- Läti Henriku Liivimaa Kroonika, millest saame infi 1184-1227 aastate kohta ja Taani hindamisraamat. Eestis oma raua tootmine,leiud- sootauamaak, muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatoo tmiskeskused-odaotsad, mõõgapidemed, pronksehted, hõbeehted, noad, kirved,vikatid. Elanike arv Eestis 13s. algul- u.150 000 inimest ja 45 kihelkonda. Kuidas kujunes vanim elanikkond?Oletati, et kunda kultuuri elanikud tulid Euroopast. Samuti viitab osa analüüse europiidsele päritolule. Arvatakse et osad sõnad ja mõisted pärinevad nn.protoeurooplastelt, kelle hulka võisid kuuluda ka kunda kultuuri elanikud. Vahel on kogu Kunda kultuuri peetud ka Soome-Ugri hõimudele kuuluvax. Küla tüübid, näited-talud paiknesid lähestikku ning moodustasid küla
tütardelt mõned maja pildid, mille järgi Urmas Arike tegi maja projekti. Seejärel alustasime maja ehitamisega. 1991. aastal valmis rippsild ja Soomepoiste JR-200 ülemaailmsel kokkutulekul, mis toimus 1994. aasta Võidupühal, avasime siin muuseumi. 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." 1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis "60 aastat Talvesõja möödumisest" näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a
säilinud. Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest. Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud. Surnud maeti tavaliselt käkrus asendis asula territooriumile .Inimesed tegelesid sellel ajal põhiliselt küttimise (hüljeste püüdiga) ja korilusega .Sammuti valmistati tööriistu. Enamik tööriistu valmistati kivist, luust ,sarvedest, tulekivist ja kvartsist. Tuntumad tööriistad olid kirved ja ahingud (kasutati hülge püügiks). Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline kliimaperiood. Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti saakloomi: põtru, ürgveiseid, metssigu, metshobuseid, kopraid, karusid. Sel ajal elas Eestis ka sookilpkonn 3 Narva kultuuri savinõud
annaabi.ee 
