N i k o l a i I I Ts a a r Allan Part 021MT Üldandmed Vanemad olid Aleksander III ja Maria Feodorovna. Nikolai II sündis 6. mail 1868. a. Ta abiellus Hesseni suurvürsti Ludwigi tütre Victoria Alix Helena Louisa Beatrice ´iga, kellega neil oli viis last, neli tütart ning üks poeg. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes seeeest olnud aga eeskujulik kojamees. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Ver ine Nikolai 22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas ...
Viimsi Keskkool Maria-Eliise Muinaste VENE TSAARIRIIG LÕPP TSAAR NIKOLAI II Referaat Juhendaja: Jana Tiits Viimsi, 2015 SISSEJUHATUS Venemaal olid rasked ajad, sest tsaar niiöelda ei hoolinud oma inimestest. Kuid ka tsaaril endal oli raske aeg, sest tema tegi enda meelest õigeid otsuseid. Tsaari eluajal mõeldi välja plaane tsaari kukutamiseks ning lõpuks see plaan ka töötas. VENEMAA VALITSEMINE Venemaad valitsesid tsaarid. Nendel oli piiramatu jõud, sest rahvas uskus, et tsaarid saavad oma jõu otse jumalalt. Vaid kõrgest soost inimestele olid riigiasjad teada, nende hulgas samuti ka tsaar
docstxt/13920506275663.txt
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ül...
Nikolai I Koostas: Tatjana Kruglova 2010 Sisukord 1. Päritolu lk 4 2. Noorus ja sõjavägi lk 5 3. Venemaa keiser lk 6 4. Pilte lk 7 5. Kasutatud kirjandus lk 8 3 Päritolu Nikolai I oli sündinud 1796 aasta 25-dal juunil. Ta oli Paul I ja Maria(Württembergi printsessi Sophia Dorothea Augusta Luisa) kolmas poeg. Neil oli kümme last ja üks Nikolai vendasest oli Aleksander I. Esimesed viis kuud kasvatas Nikolai'd tema vanaema, Katariina, kuni tema surmani 6-dal novembril 1796 aastal. Ning kui Paul sai tsaariks 42 aastaselt ja väikelaps oli tagastatud tema emale, kuid Maria tegeles väga vähe oma lastega. 4 Noorus ja sõjaväg...
mõjukad olid sel ajal Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. 1547 krooniti Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. Ivan oli oma aja Venemaa harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.
streletsipolku, kokku 3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee. Seati sisse nn. ,,tuhande raamat", kus loetleti 1000 meest, kes pidid saama Moskva ümbruses maad. Kava kohaselt pidi neid kasutatama sõjaväes ja haldusalal. Maade vähesus aga ei võimaldanud seda kava lõpuni ellu viia. Nagu vanaisa Ivan III, näis ka Ivan IV soovivat piirata kiriku omandit ning maksustada see, kuid metropoliit Makari oli vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi kirik toetama krooni. 1551 kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi, (Sajapealine). Kas Ivan pidas selle kõne, mida kirjeldused talle omistavad, pole päris kindel. Kui ta seda tegi, siis olid tema mõtteavaldused osav segu ähvardustest ja meelitustest. Ühelt poolt meenutas ta kirikumeestele Soodoma ja Gomorra saatust, mis ei tahtnud oma meelt parandada. Teiselt poolt kuulutas ta end kahetsevaks patuseks.
Absolutism Venemaal Modeliseeriti riigi juhtimist. Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress.
docstxt/14581672239553.txt
VENE IMPEERIUMI AJALUGU 17211917 Roman Kaljuorg [email protected] / [email protected] Seminarid toimuvad 10.11.08 ja 11.11.08 I LOENG // 20.10.08 PEETER I JA TEMA REFORMID Riigi mõiste teisenes toonases ühiskondlikus teadvuses. Riigi puhul hakati silmas pidama kindlat territooriumi, mida valitseja valitseb, hakati tähelepanu pöörama euroopalikule riigi alama mõistele, hakatakse kõnelema kodumaast jne. Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on konts...
Leht suleti lugejate vähesesuse tõttu, kuid ometi võib väita, et oli pandud alus eestikeelse ajakirjanduse traditsioonile (Laar 2005). Kuni 1850-ndate aastateni oli rahvuslikus liikumises nii tõuse kui mõõne. Vahel tegutseti eriti aktiivselt loodi Õpetatud Eesti Selts, mille ülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine ja levitamine; teisalt jälle toimusid talurahvarahutused ja usuvahetusliikumised, mis mõjusid ühiskonnale laastavalt. Ka tsaar Nikolai I kehtestatud tõkked olid ärkamisajale takistuseks. Samuti ei suutnud tollane rahvuslik liikumine kokku leppida liidrite osas, kuna keegi ei tahtnud seda rolli enda kanda võtta. Julgeti küll tunnistada Eesti päritolu, kuid üdini eestlaseks end siiski ei kuulutatud. Nende vaidluste tõttu hoopis kaugeneti rahvast ning eesmärk olla eestlaste ärataja rollis, ei saavutanud edu. Seda kõike aga kuni 1850-ndate alguseni, mil
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati Venemaa Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 18. veebruaril streikisid Putilovi tehase töölised nõudes palgatõusu. 23. veebruaril (8. märtsil) 1917. alanud naistepäevademonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustuse ning elamistingimuste parandamist. Toimuva sõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavat meeselanikkonnast oli mobiliseerittud sõjaväkke ning seetõttu olid halvenenud ka linnade toiduainetega varustamine. Toiduainetega paremat varustamist nõudnud demonstrandid hakkasid järgmisel päeval juba esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 25. veebruaril toimus juba kogu Petrogradi hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjaväg...
kuid temast ei hoolitud. Mihhail oskas hästi saksa, inglise, ladina ja kreeka keelt. Lermatovil oli kaks duelli. 11. Milline oli romantiline kangelane ? Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele. Romantiline kangelane oli üksildane, elus pettunud, kannatav egoist. 12. Teosed Puskin: ,,Jevgeni Onegin'', ,,Kapteni tütar'', ,,Dubrovski'', Ruslan ja Ljudmilla, "Jutustus Tsaar Saltaanist", Lermatov: "Puri", "Meie aja kangelane" , "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist ...", "Deemon" Gogol: "Hans Küchelgarten", "Õhtud külas Dikanka lähedal" , "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega", novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod".
Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone
Aastal 1472 abiellus Sofia Paleolog Moskva suurvürst Ivan III Vassiljevitsiga. Pruudi kaasavara hulka kuulusid ka kreeka manuskriptid, mis varem olid kuulunud Bütsantsi valitsejatele. Ivani, Vassili III ja Ivan IV järeltulijate ja pärijate ajal kasvas vene riigi arhiiv märgatavalt suuremaks ja sellest sai suurepärane unikaalne arhiiv. Ivan Julma valitsusajal (1547-1584) ostsid tema agendid üle Euroopa tema jaoks kokku raamatuid. Tulekahjuhirmus tsaar paigutas raamatukogu Kremli keldritesse. Pastor Vetterman Dorpatist, kellele Ivan Julm oma raamatukogu eksponeeris, koostas lühikese kataloogi, milles Ptolemaiose ,,Geograafiat" märgitud pole. Paljud usuvad, et nimetatud raamatukogu 4 asub siiani Kremli peidikutes, vaatamata sellele, et XVIII ja XIX sajandil on raamatukogu korduvalt otsitud. Seetõttu puudus Moskval võimalus Bütsantsiriigi kartograafiaalaseid oskusi kasutada ja rakendada
revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15
Venemaa 18. sajandil Peeter 1. (1682 1725) Kuna lapsepõlv ei möödunud mitte Kremlis, vaid Moskva lähedal külas. Seega tekitas tulevases tsaaris soovi teha riigis peale Põhjasõda ulatuslikke ümberkorraldusi. Ta nõudis: 1. Uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge 2. 2. Korraldada ümber maksusüsteemi 3. Parandada valitsemiskorda Peeter 1. tegi: 1. Sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. 2. rajati sõjakoore 3. suurendas makse 4. muudeti Venemaa valitsemiskorda Peeter 1. teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast oli saanud Ida Euroopa võimsaim riik. Impeeriumi rajaja Peeter 1. haigestus ootamatult ning suri 1725. a algul 52 aastasena. Peeter 1. surm tõi kaasa pingelise võimuvõitluse uusaadli ja vanade nimekate suguvõsade esindajate vahel. Katariina 2. tõus. Katariina 2. oli tegelikult Sa...
Rakvere Gümnaasium 8.B Peeter I Referaat Juhendaja: Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi,
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli vene tsaar aastatel 1672-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast kuni oma surmani 1725. aastal pärast Uusikaupunki rahulepingut, mis näitas venelaste taotlust saada Euroopa suurvõimuks. Peeter I peetakse Venemaa ajaloo üheks edukamaks valitsejaks, mille eest on talle antud lisanimi Suur. Isiklikku Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks
-- , -, - - , . . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . 1238 - . - . . 1955 , . 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . - - 40 - . - c .
vend, kes suri. Tal puudus ka inimestetundmise võime, ei teinud vahet andekatel ja tühistel inimestel ja nii olid tal lähikonnas tühised inimesed. Ta oli oma naise käe all, naine oli iseloomustatud kui ebausklik hüsteerik. Troonipärijal, pojal Aleksei II, oli hemofiilia. Otsiti abi pühameestelt ja imetegijatelt, abi saadi Grigori Rasputinilt, kes Alekseid aitas. Kuna Rasputin aitas, oli tema mõju tsaari perekonnas väga suur öeldaks, et tsaar ja tsarinna kuulasid pigem Rasputinit kui oma sugulasi. Nikolai võimulesaamine oli seotud verise sündmusega. Tsaari kroonimine toimus Moskvas. Hodõnka veresaun tsaari kroonimise päeval kostitati lihtrahvast, jagati teed, präänikut, saia. Olid tehtud erilised mälestuskruusid, mis olid mõeldud kindlatele inimestele. Kostitamine oli tehtud Hodõnka väljakul, kus tehti ka armee õppuseid. Seal olid kaevikud, mis ei olnud kinni aetud. Tuli väga palju rahvast, tekkis surve
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G
Peeter I visiidid Eestisse Peeter I Vastseliinas 1697. aastal asus Peeter I Suure saatkonnaga teele Lääne-Euroopasse. Eesmärgiks õppida tundma sealseid kombeid ja valitsemistavasid, et ennast arendada ja seda enda riigi kasuks ära kasutada. Tema sihiks olid Holland ja Inglismaa. Venemaa ja Rootsi piirialal ületas ta just Vastseliina piirilinnuse juures. Peale seda suundus tsaar Riiga, kus ta tutvus kaitserajatistega, mis ei meeldinud rootslastele väga. Peeter I Narvas Kui 1700. Aasta sügisel Venemaa Rootsile sõja kuulutas, tungisid Peeter I väed otsejoones Narva alla. Ta lootsi Narvat kiiresti vallutada, aga see ei õnnestunud ja ta lahkus Eestist enne kui Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Eestisse jõudis. Peeter I Tartus ja Narvas Peeter I jõudis oma vägedega Tartu alla 1704. aasta mais. Ta käskis Tartut pommitada ja peale seda olid
naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valimisõigust.Saksamaa 1861 Wilhelm I määras valitsusjuhiks Otto von Bismarck (Saksamaa oli killustatud)Eesmärk: Ühendada Saksamaa ,,Kui vaja siis raua ja verega",Puhkes Prantuse-Priisi sõda 1870-1871 jaan. Prants sai lüüa => kuulutati välja uus riik => Saksa Keisririik mis oli juba ühtne, 1871 jaan. Prants-
Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede ees. Linna oli alles jäänud vähem kui 2000 elanikku. Sõda ja katk olid oma töö teinud. Aga vaatamata sellele juba järgmise aasta detsembris saabus linna inspekteerima ka tsaar, kes huvitus sellest ennekõike kui mereväebaasist, kuna Läänemerel jätkus sõda rootslastega ning Vene impeerium vajas hädasti sõjasadamat võimalikult kaugel läänes.Pärast Põhjasõja lõppu Eesti alal 1710. aastal polnud pärimuse järgi Riia ja Pärnu vahel kuulda ei kuke kiremist ega koera haukumist. Peeter oli raiunud akna Euroopasse ega pidanud enam Euroopaga korstna kaudu suhtlema, nagu Vene ajalookirjutuses levinud väljend ütleb
Peeter I Peeter I oli Venemaa tsaar aastatel 16821721. Ta vanemad olid vene tsaar Aleksei Mihhalovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Tal oli ka vanem õde Sofia ning vanem vend Ivan V. Kui tsaar suri läks võim üle Ivanile, kuid Ivanil ei olnud vaimselt kõik korras ning sellepärast valitses tema eest regent-Sofia. Naine oli türann ja korraldas asju just nii nagu talle vaja oli. Samal ajal kasvas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Seal õppis ta hoolega sõjapidamist ning kavandas ja korraldas elus meestega sõjamänge. Talle said juba varakult selgeks sõjapidamise strateegia ning kui mängu tulid tulirelvad, surid mitmed mehed
· Nimi 3 · Elulugu 4 · Esimesed saavutused 5-6 · Põhjasõda 7 · Pärast Põhjasõda 7 · Administratiivreformid 8 · Reformid 8 · Kasutatud kirjandus 9 2 Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani).
Peeter I Siim Rauno Steven Lapsepõlv ja noorpõlv · Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. · Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. ....jätk · Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest
Teises pooles on aga juttu Peeter Suure saavutustest Vene Keisririigis ning tema viimastest elupäevadest. Töö eesmärk on anda lühike ülevaade vene valitseja elust ja valitsemisajast. Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil 1672. Nimi „Peeter Suur“ viitab ta suurele elutööle, kui ka ta kasvule, ta oli 197cm–204cm pikk. Peeter Suur oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, samuti väga ägedaloomuline. Peeteri vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning 6 aastat hiljem, aastal 1682, suri ka Peeter I poolvend tsaar Fjodor Aleksejevitš, mis pani Peeter I võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696. aastal, kui ta poolvend Ivan V suri.
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.
*kaubandus *raudteevõrk areneb (transpordi kulud suht väiksed) *globaliseerumise algus (kolooniad peamised põhjustajad) *ebaühtlane areng (Aafrika ja Lõuna-Aasia aeglaselt) Olukord Venemaal 20. sajandi algul. *kiire majanduskasv Venemaa ei jõudnud konkureerida teiste suurte riikidega nt Prantsusmaa *toimus isevalitsuslik võim (valitsejal oli kogu võim tsaar/keiser) *võimul oli Nikolai II (viimane vene tsaar) *1613 tuli võimule Romanovite dünastia *1917 tsaar kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt *tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske majanduslik seis; venestamispoliitika; maa puudus; valitsuse suutmatus viia läbi reforme.
Maailmasõda: sõda, mis muutis kõike Margaret MacMillan Tänavu suvel möödub sada aastat ajast, mil Balkani väikelinnas Sarajevos mõrvasid serbia rahvuslased Austria-Ungari troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus oli tollasele üldsusele kahtlemata šokeeriv, kuid esialgu mitte üleliia murettekitav. Eelnenud aastatel oli aset leidnud mitmeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu, nt tapeti Itaalia kuningas, kaks Hispaania peaministrit, Vene tsaar ja USA president William McKinley. Ühegagi neist kuritegudest ei kaasnenud rahvusvahelist kriisi. Justkui veerev kivi, mis käivitab suurema maalihke, algatas seekordne mõrv järgneva viie nädalal jooksul sündmuste ahela, mis viis Euroopa üleüldisse sõtta. Ameerika Ühendriigid president Woodrow Wilsoni juhtimisel kavatsesid Euroopas puhkenud konfliktist kõrvale jääda, sest paljude ameeriklaste hinnangul ei puudutanud see neid mingilgi moel. 1917
2. ,,Maakonnakogu seadustik" b. Langetas aastatel 1648-1649 tähtsaid otsuseid 3. Sunnismaisus c. Seadustik, mis tegi järelandmisi eriti aadlikele 4. Maakogu d. Keisrinna, kes tõusis Venemaa troonile paleepöördega (1762-1796). 5. Aleksei Mihhailovits e. vene tsaar 1645-1676. aastatel. 6. Katariina II f. Silmapaistev sõja- ja riigimees ning usujuht. 7. Vale-Dmitri I g. Seisus, mille vormistas lõplikult ,,Maakogu seadustik". 8. Jelizaveta Petrovna h. Kaasnes pärisorjusega, laienes ka possaadide elanikele. 9
J.Madison-USA põhiseaduse looja H.Cavendish inglise füüsik, matem, keemik, vesiniku avastaja F.Bacon-inglise filosoof, riigimees Friedrich 2-preisimaa kunn, kuni surmani, 18 saj D.Diderot-FRA entsüklopedist J.Skytte-???????????????????????? G.Washington-Ameer Ühendriikide essa persident(1789-1797) G.Galilei-ITA astronoom, filosoof, füssa Rembrandt-Euroop. Tuntumaid maalikunstnikke A.Volta-ITA füüsik /elektrialal avastusi tegi Vale-Dimitri-isehakanud valitseja, vene tsaar Maria-Theresia-Ungari kuninganna(1740-1780) J.G.V.Herder-GER kirjanik, foilosoof R.Descrates-FRA matemaatik, filosoof, loodusteadlane I.Newton-inglise füüsik, matem, astronoom, teoloog, alkeemik D.Velazquez-HISP. Kunstnik M.Da Caravaggio-ITA maalikunstnik B.Rastrelli-ITA päritolu venemaa arhidekt Peeter 1-vene tsaar(1682-1721) RUS keisririigi keiser(1613-1917) T.Jefferson-USA riigimees, Ühendriikide 3-s president
Vallutustraditsioone jätkasid ka enamlased. Arengutasemelt mahajäänud. Mahajäämuse põhjuseks võib pidada iganenud poliitilist süsteemi. Kui mujal oli tulnud võimule kodanlus, siis Venemaal polnud seda juhtunud. Dekabristide ülestõus oli isevalitsuse ära hirmutanud (dekabristid aadlikud, kes võitlesid isevalitsuse vastu 1825. a.). Ülestõusu järel võimule tulnud Nikolai I ei julgenud ette võtta mingeid reforme (valitses 1825 1855). 1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse siit nimi Tsaar-Vabastaja. Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander Nevski surus rahva ülestõusu maha mongolite abil 13. saj. Kas Venemaa oli tugev riik? Ei! Väga hästi arenevas riigis ei puhkeks revolutsiooni. Valitsejad 19 20. saj
C.1. Vastaja: Kahjuks, ei! C.2. Küsitleja: Kas te või mõni teie pereliige on ostnud C.Chanelli toodet? C.2. Vastaja: Ei. Küsitleja: Kas teie vanemad on kuidagi kannatada saanud järgmistelt isikutelt: tsaar Nikolai II, Konstantin Päts, Coco Chanel, Albert Enstein, Adolf Hitler või/ja Jossif Stalinilt? Vastaja: Saime /Sain kannatada nendelt isikutelt: Adolf Hitler, Jossif Stalin ja vanemad said vist kannatada ka tsaar Nikolailt, kuid täpselt ei tea! Intervjuu vanaemaga, Lempi-Helmi (Ljuba) (1951-...) Küsitleja: Kui te sündisite nooruse, kas siis oli mingisugune sõda või raske elu? Vastaja: Ei olnud, kuid vanal ajal oli ikka vaesus ja kadedus rikaste üle! Küsitleja: Kus kohas te sündisite? Vastaja: Eestis, Tartus. Küsitleja: Kui te elasite, juba umbes eesti esimese presidendi surma ajal, kas teie vanemad olid sellepärast mures või oli kuidagi teisiti? Põhjendage!
GRIGORI RASPUTIN Grigori Rasputin Kes ta oli?? 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 29. detsember (vkj 16. detsember) 1916) oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Mis tegi? Rasputini vanemad olid talupojad Rasputin ise jõi ja varastas, siis muutus usklikuks ja mungaks Miks oli tsaar pojale tähtis? Sellepärast, et munk ravis poega , siis poeg oli tervem. Surm 1916. aastal otsustasid monarhistid Felix Jussupovi ja Dmitri Pavlovits Romanovi juhtimisel Rasputini elu lõpetada, et "päästa tsaar ja Venemaa".
Tallinna 21. Kool Peeter I Referaat ajaloos Sissejuhatus Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta sündis 9. juunil 1672 ning suri 8. veebruar 1725 . Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale ning teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Aastatel 1697 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni
· Üleastjatele karmid karistused. · Eeskujulikult hoolitseti vanade ja haigete eest. · Kohustuslik kooliharidus. · Rajati ülikool vaimulike ettevalmistamiseks. Anglikaani kiriku tekkepõhjused: · Kuningas Henry VIII läks vastuollu paavsti kuuriaga, kes ei nõustunud kuninga järjekordset abielu lahutama.1524 rajas ta Anglikaani kiriku reformatsiooni nime all. Venemaa 17. Saj. Kes ta on ja millega sai tuntuks- Boris Godunov Vene tsaar , tuli võimule 1584 a, teda süüdistati näljahädas ja pakases. Grigori Otrepjev e Vale-Dmitri I - oli Vene tsaar 16051606. Vale-Dmitri väitis, et on Ivan Julma noorim poeg Dmitri. Vale-Dmitri polnud ainus, kes ennast "segaduste ajal" imekombel pääsenud Dmitrina esitles. Vale-Dmitrit toetasid mõjukad Poola aadlisuguvõsad. Vassili Shuiski - oli Vene tsaar 16061610. Tema valitsusel jätkus segaduste aeg.Suiski tõusis võimule pärast Vale-Dmitri kukutamist ja tapmist 17
❖ õppejõud Peterburi konservatooriumis; ❖ dirigenditöö ja rahvalalukogumiku koostamine. Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ Laulis täpset viisi juba 4-aastaselt ❖ Hakkas regulaarselt muusikat õppima 6-aastaselt ❖ Õppis klaverit ❖ Esimene sümfoonia 1865 ❖ Ooper ‘’Maiööl’’ 1978 Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ ‘’Kuldkikas’’ ❖ 19.sajandi algus ❖ Muusikateoorik ❖ Viimane teos ❖ 15 ooperit ❖ Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” ❖ Kirjutatud 1899-1900 ❖ Aleksandr Bushkini raamatu põhjal ❖ koosneb 7 tseenist ❖ Esimene etendus Moskvas ❖ “Kimalase lend”- orkestri vahemäng ja III tseeni lõpp “Kimalase lend” ❖ Luik muudab printsi putukaks ❖ Lendab Tsaari juurde
Venemaal mõistetakse, et Liivimaa on barjääriks suhtlemisel Lääne-Euroopaga (Balti barjäär). 1553 Venemaa ja Lääne-Euroopa vahele meretee Põhja-Jäämere kaudu. Raske ja ebamugav, edasi-tagasi retk 2 aastat. Moskva suurvürstiriigi jaoks probleemiks idas olevad khaaniriigid. Kaasani vallutamine 1552, Astrahani khaaniriigi vallutamine 1556. Nüüd on Venemaa käed vabad, et hakata läänepoolset poliitikat ajama. Ivan IV idee Kolmandast Roomast, selle eesotsas pidi olema õigeusu tsaar. On juba kaks Roomat olnud, mis on hukkunud, esimene Rooma oli Lääne-Rooma, teine Rooma oli Bütsantsi riik. Pärand on toodud Moskvasse ja kolmas Rooma on sündinud ja tema ei pea hävima. Hävinud on varem, sest kristlus on vale olnud ja hävinud, aga Moskva on kristliku maailma keskus ja siin seda hoitakse. Ivan IV ei hinnanud oma isa, eeskujuks pidas vanaisa Ivan III. Iga teatud aja tagant tuli sõlmida rahuleping, et siis rahus elada. Sõlmiti tähtajalisi rahulepinguid, mida pikendati
1700 talv Saksi väed, Riia 1704 Vene väed, Tartu 1709 Rootsi 1721 Venemaa, Rootsi 3. Paranda vead 1) Peale välismaalt naasmist keelas Vene tsaar Karl XII maani ulatuvad habemed. ............................................................................................................ ............................................................... 2) Uus sõjavägi moodustati kümneaastasesse sõjateenistusse võetud puritaanidest. ............................................................................................................ ...............................................................
Täielik nimi: Pjotr ALeksejevits Romanov tuntud ka kui Peeter Suur Sündis: 30. mail 1672 Moskvas Suri: 28. jaanuaril 1725 Peterburis gangreeni Troonile asus: 27. aprillil 1682. Ainuvalitseja alates 29. jaanuarist 1696. Enne seda valitses regrendina Peetri poolõde Sofja Aleksejevna. Naised ja lapsed: (1)Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, kes sünnitas Peetrile 3 poega. (2)Marta Skawroska(Katariina I), kellega sai Peeter 12 last. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja selle teine abikaasa Natalja Narõskina. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes laps. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvusi ja tulistati suurtükkidest. Et kaks päeva pärast Peetri sündi algas Peetruse paast, siis lükati ristimine ja ristsed edasi. Peeter ristiti 29. juunil, Peetruse mälestuspäeval 1672 Tsudovi kloostris. Ristiisa oli Peeteri vanem poolvend Fjodor Aleksejevits, tsaar Aleksei Mihhailovitsi ja tema esimese abikaasa
tsaari Venemaale. Timotheus suri ebaselgetel põhjustel. Raamatu lõpuosas andis Jakob oma päeviku Timotheusi pojale Jürile. Tegelased Timotheus oli eestimeelne inimene. Ta oli Aleksander I hea sõber ning ta lubas tsaarile alati tõtt rääkida. Timotheus nägi Vene impeeriumis vigu ning ta otsustas tsaarile kirja saata. Tsaarile selle sisu ei meeldinud, sest see oleks tema võimu piiranud. Hoolimata sellest, et tsaar ja Timotheus sõbrad olid, lasi tsaar mehe vangistada. Timotheus sai vabaks alles siis, kui uus tsaar Nikolai I ta hulluks tunnistas. Timotheus tahtis, et ühiskonnas valitseks võrdsus. Ta oleks pääsenud vanglakaristusest, kui ta oleks tsaari ees vabandanud, kuid Timotheus jäi oma põhimõtetele kindlaks. Peale vanglast vabanemist ei olnud ta vaimselt enam stabiilne. Jakob pidas päevikut. Ta sai Bockide elu tänu sellele oma päevikus kajastada, et ta oli Eeva vend
15. Peatük IVAN JULM (1530-1580) Ivan IV ehk Ivan Julm (25. august 1530 18. märts 1584 Moskva) oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja
olustikumaalile. · Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga. · Carl XII- oli Rootsi kuningas 16971718. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa - Karl XI surma. · Gustav II Adolf- lõi Talinnase esimese gümnaasiumi ja oli üks Tartu Ülikooli asutajatest. · Peeter I- oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser 31. jaanuarist 1721 kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. · Aleksander I- Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 18161819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool. · B. G Forselius- forseliuse seminar, kirikuõpetaja perest, hukkus 1688 · Anton Thor Helle- tõliks Eesti keelde esimese eesti piibli.
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
Ei suudetud nii palju kaevandada ega transportida, sest raudteeliinid töötasid eelkõige sõjaväe varustamiseks. Sõjaväetööstusel oli puudus toorainest raud ja küttest. Lisaks ei suudetud linnasid kuigi hästi toiduainetega varustada. Teiseks oli usaldamatus tsaari perekonna vastu, eelkõige Nikolai II ja tema abikaasa, sest selleks ajaks olid nad väga tugevalt Grigori Rasputini mõju all. Rasputin oli mõrvatud vandenõu käigus, kuid see ei mõjunud, sest tsaar ei suutnud enam toimuvat adekvaatselt tajuda. Viimasena ebaedu rindel, sest Venemaa ei olnud kuigi edukas. See suurendas veelgi usaldamatust tsaari vastu, sest sõjaväe juhendamise võttis enda kätte Nikolai II. Tsaar ei olnud kuigi hea sõjaväe juht, ei suutnud vastu võtta õigeid otsuseid. 1917 aasta veebruarirevolutsiooni tulemusena kukutatakse Nikolai II troonilt. Sündmused said alguse Petrogradis, mida ei suudetud leivaga varustada. Naised tulid tänavale leiba nõudma, valitsus
* Peeter I suhtus halvasti munkadesse ja nunnadesse, kes tema arvates olid priileivasööjad. Ta püüdis piirata nende hulka sellega, et määras kindlaks iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
