Maailm muutub 1765.aastal leiutas James Watt esimese aurumiasina. Mehhanism võeti kohe kasutusele transpordis, tehastes ja ka eraleudes. Sellest aastast peale hakkas tehnoloogia arenema järk-järgult, loodi auruvedur, triikraud, elektrijaamad. Praegused leiutused võivad olla tulevikus kasuks. Nüüdisajal paljud meist ei saaks hakkama ilma tehnoloogia suurte saavutuste, nagu internetivõrgustik, televisioon, pliidid, pesumasinad ja teised majapidamismasinad. Leiutised on meie elu kergemaks teinud. Teadlased arvavad, et tulevikus võivad robotid asendada lihttöölisi, näiteks 2004. aasta märulifilmis ,,Mina, Robot" on inimestele igapäevatöödes abiks robotid, ning nad tegelevad töödega nagu koristamine, assisteerimine, müümine ja halvatud isikutele abistamine. Kõigil neil robotitel on sisse kodeeritud reeglid ning neid juhib võrguühenduse kaudu suur peaarvuti, millel on oma intellekt ja iseloom. Esi...
ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. J.G.Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise. Helle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.a. Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat. 1765.a koolikorraldus Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Balti provintsiaalseadustik ehk Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu koostati 19.saj. Provintsiaalseadustik kinnitas veelgi Balti erikorda. See aga ei meeldinud Vene avalikule arvamusele ja 1860.a vallandusid ajakirjanduses
Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: • Rahvas tuli religioonile lähemale • Talurahva eneseteadvus kasvas • Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi • Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel • Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks • Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli
Hertsog Vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia Abielu kohta Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Isabellaga Parmast suri 1763 aastal Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt ,kes suri 1767. aastal Rohkem ta ei abiellunud kunagi Valitsemine Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Haridus Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7aastane põhiharidus
tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talletas elektrivoolu. Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota suurtes kogustes. Thomas Alva Edison- 1879.aastal valmistas töökindla elektrilambi. Samuel Morse-1837. aastal leiutas elektrilise telegraafi. Gramham Bell- 1876. aastal leiutas telefoni. Aastad 1765-James Watt konstrueeris universaalse aurumasina. 1825- rajati esimene raudteeliin
maaomanike Liivimaal ELULUGU Sündis aadliperekonda Mahoni lossis 1725. aastal astus sõjaväkke, esmalt Pfalzi siis Venemaa keisririigi omasse, kus liikus algul Izmalivo ja siis Narva polgusesse majorina Ta tegi Venemaa keisririigi teenistuses edukat sõjalist karjääri ja osales alates 1762. Aastani kõigis Venemaa keisririigi poolt peetud sõdades Sai Liivimaa kindralkuberneriks ja jäi sellesse ametisse kuni surmani Tegevus Liivimaa kubernerina 23.aprill 1765. aastal - talurahva õigus vallasvarale, mõisakoormised määrati kindlaks 29.aprill 1765. aastal - koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisadesse Kumbagi määrust ei täidetud täiesti korralikult, sest täielik kontroll mõisnike üle puudus. Tegevus Liivimaa ja Eestimaa kindralkubernerina 1775. aastal Katariina II poolt Balti kubermangude ehk Balti provintside kindralkuberner aastast 1783
Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku lugemisvara, esimene piibel 1739 (alus eesti kirjakeelele). Samaks jäi: säilis eestipära, palju vanast ajast püsis, haldusjaotus samuti ASEHALDUSKORD: Mõiste: Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a
Rootsis arenes kaugkaubandus üle ookeanide. Rootsis pandi 18. sajandil pearõhk manufaktuuridele. 1739. Aastal loodi riigiasutusena Manufaktuurikontor, kelle ülesanne oli hankida välismaalt toorainet ja oskustöölisi. Peamiseks tööstusharuks jäi ikkagi rauatööstus, raud oli ka tähtsaim väljaveoartikkel. Taanis, Norras, Rootsis, Soomes sai 18. sajandil uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism, mis mõjutas väga laialdaselt nende maade arengut. 1765. aastal tõi muutuse Eesti talurahva seisundisse talurahvaseadus. See uus seadus sätestas, et talupoegadel on õigus omada vallasvara, kuid sisuliselt jäid talupoja omandiks vaid riided ja maja sisustus. Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija. Samuti loodi palju ettevõtteid, mis tootsid klaaspudeleid ja aknaklaasi, aga ka portselani. Suurimaks nende seas oli Rõika- Meleski klaasi- ja
4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsioon Eisen pärisorjusest 1) Pärisorjus on talupojale kahjulik. 1) Pärisorjus on talupojale kasulik. 2) Kõik talupojad peavad maksma makse ja 2) Talupoeg ei maksa makse, kui tal pole tegema teotööd. millestki maksta. 3) Talupoeg peab üleval mõisnikku. 3) Mõisnik peab üleval talupoega. 5. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765. aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn positiivsete määrustena: a) talupoeg sai õiguse vallasvarale; b) määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir; c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi; d) määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18
USA tekkimine Pt 14 1000, 1492? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, ...
vahetada ning müüa · Katariina II Venemaa valitseja. Hakkas ajama uut poliitikat, mis taotles piirimaade privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. · E. Von Schwarzenberg Torma kirikuõpetaja. Töötas välja projekti, kuidas parandada talupoegade olukorda · G.Browne Riia kindralkuberner. Püüdis kergendada Eesti talurahva olukorda ja edendada kooliharidust. 1765. a. kinnitas nn positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks · A.T. Helle Jüri kiriku õpetaja. Tõlkis esmakordselt eesti keelde Piibli (ilmis 1739. a) · A.W. Hupel Põltsamaa kirikuõpetaja. Kirjutas raamatuid talupoja elust. 1766 hakkas välja andma esimest eestikeelsetajalehte ,,Lühhike öppetus..." · J.W. Krause Arhitekt, hiljem ülikooli professor. Projekteeris Toomemäele ja selle
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi ...
Lähte Ühisgümnaasium LOUIS XVI Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Louis XVI on sündinud 23. august 1754 aastal ja suri 21. jaanuaril 1793. aastal . . Louis päris riigi oma vanaisalt Louis XV- lt, kuna tema isa ja varasem troonipärija oli juba 1765. aastal surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770. aastal abiellus ta Austria hertsoginna Marie Antoinetteiga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Louis XVI oli 17. sajandil Prantsusmaa valitseja. Kelle valitsemise ajal muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Louis XVI-l oli oma arusaam kuidas riiki juhtida. Tema valitsevaks motiiviks oli: ,, Pärast meid tulgu või veeuputus." Louis XVI
· tegeles juurviljade kuivatamisega · alustas rõugete vastu kaitsepookimisega A. W. Hupel · oli viljakas literaat ("Topograafilisi teateid Eesti- Ja Liivimaast", "Põhjamaa kirjutisi") · osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside loomises · andis koos kohaliku arsti Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada
· Vajadusel jagas ise talupoegadele õpetust JOSEPH II Austria hertsog, Saksa-Rooma keiser Joseph II ja Maria Theresia · Juba keiser Joseph II ema- Maria Theresia viis ellu reforme, mille eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine Joseph II (võimul 1765-1790) · Esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser · 1765.a. sai keisriks, valitses koos emaga · 1780.a. sai ainuvalitsejaks, sai hakata reformima ühiskonda. Ümberkorraldused: 1. Maksustas mõisnikud ja aadlikud 2. Kaotas pärisorjuse- 1781.a. 3. Kehtestas usuvabaduse (katoliku kiriku vara jagati vaestele) 4. Kirik allutati riigile 5. Inimesed sai kodanikuõigused 6. Saksa keel muudeti asjaajamiskeeleks (Austriast pidi saama täielik saksa riik) 7. Kaotati surmanuhtlus- 1787.a. Pereelu · 1760.a
tegevusalast. Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõisad, riigi- ehk kroonumõisad, kirikumõisad. Teraviljaeksport. Viinapõletamine. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Rootsi: Pikk rahuaeg- soodustas sündimust. Ei võetud mehi sundkorras sõjaväkke. 17. sajandi sisemigratsioon- võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Vene: maksukorralduse muutumine, perioodilised hingeloendused. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? 1765.a-positiivsed määrused: talupojad said õiguse vallasvarale mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada mõisakoormistele seati kindlad piirid talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida). Kuressaare (1536), Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Narva, Valga (1584), Paldiski, Võru
5. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Talurahva õiguslikust seisundist saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni seletuskirjast Vene valitsusele 1739. aastal. Talupoeg kinnistati pärisorjaks, talupojad peavad tasuma maksu- ja teokoormisi, rüütelkond määrab talupoegade koormisi omal äranägemisel, rüütelkond omab õigust talupoja elu ja surma üle, kodukariõigusele pole piire seatud 6. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765.aastal esitas Liivimaa kindralkuberner G.Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn postitiivsete määrustena, ehk kaitseseadustena, mille alusel: 1) talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) määrati kindlaks mõisakoormiste ülempiir 3) talupoeg võis kaevata mõisniku peale kohtusse, kui too rikub määrusi 4) määrati kindlaks kodukaripiirid 7
o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Daatumid 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 Roseni deklaratsioon 1739 esimene eestikeele täielik Piibel 1739 koolikohustus Eestis 1765 kohalik kooliseadus nn koolipatent 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 esimene talurahva seadus 1804 esimene talurahva seadus ,,Iggaüks" Õigusakti nimi Aeg Sisu Positiivsed määrused 1765 *talupojad said õiguse vallasvarale *õigus ülejääk turustada *mõisakoormised normeeritakse *max 30 vitsa- või kepihoopi *talupoeg võis mõisniku kohta kaevata ,,Iggaüks" pani aluse talurahva 1802 *talupoja õigus vallasvarale, mida võis pärandada ja müüa
Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu mitte ainult palvetamiseks, vaid ka piibli uurimiseks. (Andressen 2003, lk. 69) 2.2. Browne’i koolipatent Eesti rahvakool jõudis uuele arenguastmele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Selle ajani oli valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus. Nüüd algas küla- ja mõisakoolide võrgu loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Keskvõimu vahelesegamine Baltimaade kooliasjadesse viis rahvaõpetuse ümberkorraldamiseni 1765. Aastal. (Andressen 2003, lk. 76) Kindralkuberner G. Browne esitas 1765. Aastal maapäevale arutamiseks üksteist ettepanekut talupoegade õigusliku ja majandusliku seisundi korraldamiseks. Arutlusele tulid ka maarahva haridusellu puutuvad küsimused. Teatud osa rüütelkonna vastuseisust hoolimata andis kindralkuberner 12. Aprillil 1765. a. välja “Awwaliku Kulutamise” ja 18. Aprillil koolipatendi. (Andressen 2003, lk. 77)
Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva.
Võru Talupoegade Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad olukord Pärast reduktsiooni Vohnja Jaani kaebekiri Browne´i positiivsete määruste a.fikseeriti koormised ja kanti Roseni dekl. 1739 kohaselt 1765 vakuraamatusse a. talupojal puudub õigus a.fikseeriti koormised b.piirati mõisnike kodukariõigust varale b.õigus vallasvarale c.keelati võõrandamine maast lahus b.koormisi ei piirata c.õigus kaevata mõisnike peale d. talude päritav kasutamisõigus c.kodukariõigus e
Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Kultuur 1.Koolid Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud: •Koole oli vähe.
KERGETÖÖSTUS: 1)TEKSTIILITÖÖSTUS -kanga kudumine ja viimistlemine -trikotaaztoodete valmistamine 2)RÕIVATÖÖSTUS -moekollektsioonide loomine ja õmblemine 3)NAHA- ja JALATSITÖÖSTUS -jalatsite ja mitmesuguste nahktoodete valmistamine KERGETÖÖSTUSE ARENG 1765 ketrusmasin 1785 aurumasin 1803 kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid kvaliteete moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk, naha ja jalatsitööstus EL import Hiinast -Tekstiilid 27,8% -Rõivad 42,6% EL tekstiilide tootmine jaotub kolme põhikategooriasse -41% rõivad -33% kodutekstiilid -26% tehnilised ja tööstuslikud tekstiilid Tootlikuse tase on konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse võtmetegur: -Odava töötunni müügile ei saa äri rajada kusagil Euroopas. -Hiina ja Indiaga konkureerimine tähendab pankrotti. -Pole võimalik toota ja müüa kasumlikult tooteid, millega oldi edukad 10 a tagasi. -Edu võti on tarnekiiruses, paind...
HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV
2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole 18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765. Aastal : Talupoeg sai õiguse vallasvarale Põllusaaduste jääki võis nüüdsest turustada Õigus mõisniku kohtusse kaevata. Kuna hingeloendid on pea täielikult arhiivides säilinud kujutuavad nad olulist allikmaterjali eesti rahva ajaloo uurimisel. Asehalduskorra kehtestamine sidaldas pea terve rea demokraatlike elemente piirates tublisti senist keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Samas taotles see ka ühte sulamist Venemaaga
Wolfgang Amadeus Mozart Elust ● Salzburgi õukõnna kapellmeister Leopold Mozart ja Anna Maria Pertlini ● Muusikaline anne avaldus varakult ● 10-aastaselt esimene ooper ● Esimesed trükid teostest 1764 Pariisis ● 1765 Londonis esimene sümfoonia ● 1769 õuekapelli kontsertmeister Salzburgi peapiiskopi õukonda ● 1781 lahkus teenistusest ja läks Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetajana, pianisti ja orelimängijana ● 4. Augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga ● Suri Viinis 1791.aastal ● Oma viimastel eluaastetel komponeeris osa oma tuntuimatest teostest Looming ❖ Kokku on loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose ● “Allegro” ● “Figaro pulm”
Suri 1819 Paides Oli Äksi ja Põltsamaa pastor Tuntud literaat ja kodu-uurija Baltimaade valgustuse kõige viljakam kirjamees Sündinud Christian Friedrich Hupeli ja Johanna Helena teise pojana Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrdaanda Surm Suri 82-aastasena
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2
1756-1763 Euroopas peetud Seitsmeaastane sõda laienes ka Põhja-Ameerikasse ja Indiasse. Inglismaa oli tugevam määravaks sai ülekaal maailmameredel. Tagajärjed: Prantsusmaa kaotas suure osa koloniaalvaldustest (osa Louisianast, Kanada) Ka Inglismaa positsioon Põhja-Ameerika idarannikul muutus teravnesid vastuolud emamaa ja kolonistide vahel. · Sõja lõppedes ei viidud Briti vägesid Ameerikast ära, vaid u 10 000 sõdurit majutati elanikkonna juurde. 1765.a parlamendi aktiga kehtestati majutamise ja ülalpidamise kohustus. · Inglased keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid. · 7-aastane sõda oli põhjustanud Inglismaale suuri kulutusi: kolooniate kaitsekulutused olid neljakordistunud ja Inglismaa riigivõlg kahekordistunud. Nende arvates pidid asumaas osalema kulude katmisel tasudes makse.
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis A.W.Hupel levitas raamatuid ja moodustas lugemisseltse, andis välja ajakirja Lühike Õpetus J.G.Herder levitas eesti rahvaluulet Euroopas A.v. Kotzebue asutas Tallinna esimese teatritrupi Eestis d) Rahvaharidus, kindralkuberner G. Browne´seadus 1765 Talupojad, kes on selleks võimelised, õpetagu oma lapsi ise. Kui seda ei suudeta, tuleb mõisavaldajal oma vallas panema välja inimesi, kes mõistavad küllalt hästi lugeda ja on kindlad ristiusu õpetuses, et need lapsi õpetaks. Pastor peab andma mõisavaldajale täpse nimekirja lastest, kes peavad kooli minema, et too saaks need kooli saata. Kool peab algama peale mardipäeva ja lõppema lihavõtte ajaks. Talurahvakoolist liiguvad lapsed edasi kihelkonna koolidesse.
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
Eesti talupoeg Vene võimu ajal Sellel ajal kinnitati just pärisorjus,mis kuulus Roseni deklaratsiooni.Pärisorjus tähendas seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale.Talupoeg võis nüüd ka ise mõisniku kohtusse kaevata,kuid seda tehti väga harva ,kuna kardeti peksa saada. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa:
Kanada linnad Mustvee Gümnaasium 10. klass Geograafia Marten Martinson Suurimad linnad Toronto Montreal Vancouver Toronto Kanada suurim linn Asutati 1793 Elanikke 2 503 300 10 majanduslikult mõjuvõimsam linn Ulatuslik rongi ja bussisüsteem Kõige suurem lennujaam Kanadas Toronto Ülikool on Kanada suurim ülikool CN tower CN Tower on teletorn Kanadas Torontos, maailma kõrguselt viies vabaltseisev ehitis (484 m). Eaton Centre Üks suurimatest Toronto kaubamajadest on Eaton Centre, mis asub linna keskel. Kesklinna ostukeskuses on esindatud üle 250 rahvusvaheliselt tuntud brändi poed. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth...
, - , . (), . , , -, . ( ) 1282 . 174 , - , . XVI XVIII . , . ( 200 ) , . 1596 . «, ». - ( , ). «...» 1061 , . , . , , 1627 . « - » (. 7000 ), . 1704 . « , , . » -. . . . . . . 1731 . «- . ». «» . 1765 . « , , , » . 1773 . « , , ...» . 1773 1819 . 20000 , , . 7 1. . . , , . , , « » . : , , , , , , , , ; , , , , ; , , . ( . con «» notatio «», .. «, ») - , . , , () . , , , . ( «») , . 2. . . , , . .
kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Loodi linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest. Kehtestati ühtne pearahamaks. Tehti samuti perioodilisi hingeloendusi. 9. Positiivsed määrused Georg Eisen von Schwarzenberg propageeris pärisorjuse kaotamist ning tõi alternatiiviks turumajanduslikke elemente ehk tema arvamust mööda pidid talupojad oma töö eest palka saama. 1765.a võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati: o Talurahvas sai õiguse vallasvarale; o Ülejääki võis turustada; o Kindlad piirid mõisakoormistel; o Ülempiir karistusel 30 vitsa või kepihoopi; o Võisid kaevata mõisnikud kohtusse. 10. Pearaharahutused Ulatuslikud talurahvarahutused puhkesid 1784.a.
Pärast 1856. aasta talurahvaseadust algas käärimine ka Põhja-Eestis ja Saaremaal. 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju-, Järva-, ja Virumaa talupojad tööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad ja tekkinud sõnavahetus kasvas Mahtras üle veriseks kokkupõrkeks. 3.Talurahva olukord 18. 19. saj. vahetusel. Peale Roseni deklaratsiooni langesid talupojad Eestis õigusteta pärisorja seisusesse.Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. 1765. aastal võeti vastu Browne positiivsed määrused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. 1795. a. Eestimaa maapäeval kukkus aga talurahvaküsimuse arutamine läbi. Aleksander I võimule tulekuga hakkasid asjad liikuma ja 1802. ja 1804. aastal võeti talurahva olukorra parandamiseks vastu talurahvaseadused. 4.Kartulikasvatus. Jõudis Eestisse esmakordselt 18. saj. keskel ja oli põhiliseks tuluallikaks Põhja-
Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis elulugu Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. elulugu Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tart...
beautiful blue skies, seas, and lakes; the black represents the rich soil of the land, and the white represents winter snows and the countery`s long fight for independence. Famous athletics live in Otepää Andrus Veerpalu Kristina Smigun Vähi Jaak Mae Pühajärve Basic school Otepää parish schools began 1765. First director was Juusa Pedo and 2007 we won the "Estonia's Beautiful School 2007" There are 101 students in our school. Some pictures
liitrit sekundis. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas. Tegemist pole arteesia kaevuga. Ühtejärgi võib seda ürgset vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Nõiakaev on suurim ajutine allikas, mis asub Sulu talu õueveerul.Talu on esmaskordselt mainitud 1765. a ja selle nimi tuleneb suletud keskkonnast ehk "vesi voolab sulus". Tõenäoliselt samal ajal ehitati joogivee kaitseks allikasse kaevurakked. Samal põhjused tõsteti 1958. a rakkeid veel meetri võrra. Allikat pole kaevu tarvis kunagi süvendanud. Enamasti hakkab Tuhala Nõiakaev pulbitsema kevadel, pursates vett kuni poolemeetrise kuplina. Kohisedes vajub vesi raskesti alla, ujutades üle kogu ümbruse. Ühtejärge võib seda haruldast vaatepilti näha ühest
Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati. Keelatud oli talupoegade vöörandamine maast lahus. Fikseeriti koormised. Talupoegadele anti pöäritav kasutamisöigus, samuti öigus kaevata rentniku peale.reduktsioon a 1680 Vene ajal: Suurem osa sensed kroonutalupoegi sattus eramöisnike valdusesse. Täielik pärisorjus. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. Vöisid omada vallasvara. Pageti. Piiritleti teokoormised- Browni pos määrused 1765. andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles I sammuks teel pärisorjuse kaotamisele, luba omada vallasvara, karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739. Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4. Möisnike olukord, vördlus Rootsi ajal: polnud rahul olukorraga, sest neil polnud mingit erilist öigust
Poliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa määrati ühine asehaldur; Maanõunike kolleegiumid, rüütelkonnad, raed saadeti laiali; Kõik mõisnikud E ja L omandasid võrdsed õigused; Linnades võrdne kodanikuõigus kõigile, olenemata rahvusest, tegevusest; Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad; Ühine pearahamaks, selle jaoks elanikkonna arvele võtmiseks korraldati hingeloendusi. POSITIIVSED MÄÄRUSED Hakati kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmise talurahva olukorra prandamiseks. Aadelkond avaldas vastuseisu, aga Browne veenis ka keisrinnat ning lõpuks pidid aadlikud ettepaneku vastu võtma. 1765 aprillis kinnitas Browne positiivsed määrused: tp sai õigused vallasvarale; tp võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada; kindlad mõisakoormised; karistamise ülempiiriks 30 vitsa-ja kepihoopi; õigus kaitseseadust rikkunud mõisnikku kohtusse kaevata. Pos
Kaupade tootlus suurenes oluliselt, tekkis konkurents tootjate vahel mis omakorda sundis neid parandama toodete kvaliteeti. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus 17.saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti. Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765. aastal James Watt konstrueeritud universaalne aurumasin leidis laiemat kasutust. 1807.aastal tegi Hudsoni jõel esimese sõidu Robert Fultoni poolt leiutatud aurik 1814.aastal katsetati George Stephensoni vedurit ,mis sõitis 6,5 km/h.See leiutis pani aluse raudteeliiklusele. Põlluharimises hakati 19.saj. kasutama raudtara ning ka külvi- ja viljapeksumasinaid.Tootlus suurenes ning suutis ära toita tööstusega tegelevat, pidevalt suurenevat elanikkonda. Saksa tolliliit moodustati 1834
Daatum Leiutaja Leiutis 1765 James Watt Konstrueeris universaalse aurumasina. Hakati kasutama transpordis ja vabrikutes 1800 Alessandro Volta Patarei. Talletas elektrivoolu 1807 Robert Fulton Aurik. Läbis 240 km 32 tunniga 1814 George Stephenson Vedur. Arendas kiirust 6,5 km tunnis. Veduri ...
kui nad olid aastased,kaheksa last jäi ellu.Napoleon sündis perekonda neljanda lapsena.Napoleonil oli kolm õde:Elisa,Pauliine ja Caroline ja neli venda:Joseph,Lucien,Louis ja Jerome.Tulevane keiser kandis esialgu Napoleone di Buonabarte nime,vahetades selle alles 1796.aastal prantsusepärasema Napoleon Bonparte'i vastu. Oma eesnime sai ta prantslaste- vastases võitluses hukkunud onu järgi. Sama nime kandis ka tema 1765.aastal surnud noorem vend. Napoleon ristiti 21 juulil 1777 aastal Ajaccio katedraalis. 1.2 Napoleoni vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadlisuguvõsast, mille esindajad olid 16.sajandil Korsikale asunud.Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist,kes oli 1777 aastal määratud Louis XVI õukonda.Napoleoni ema oli väga range.Muuhulgas vannitas ta lapsi üe päeva (sel ajal oli normaalne kui kõrgklassi lapsed pesid end kord kuus). 1.3 Koolid kus Napoleon õppis
Tekkisid suured asulad Jättis tööta käsitöölised Soodustas hariduse levikut Tööpuudus Rahvaarv kasvas Streigid/laste tööjõud Muutis ühiskonna seniseid tavasid nind moraalinorme Kehvad töötingimused Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et...
Raudteetranspordi algus maailmas Esimest korda laotati rauast valatud rööpad maha Inglismaal 1767 ning rakendati söekaevanduse vagunite ja vankrite poolt. 1765. aastal konstrueeris James Watt universaalse auruveduri, mida peagi kasutati postitõldade ja veokite poolt. XIX sajandi varajasteks päevadeks oli vanal Inglismaal üsna elav aurubussi liiklus. Kõige esimene reisijate transportimiseks ja kaupade veoks mõeldud riiklik raudtee hobustega veetavate vagunitega ehitati 1801 Inglismaal Wandswothi ja Croydoni vahel. Mandri-Euroopa sai oma esimese raudtee 1828. aastal, mil valmis liin Budweisi (Ceske Budejovice, Tsehhi
Eesti 18. saj I Põhjasõja tulemus Eestile Põhjasõda tõi kaasa laastamise ja katku. Kogu maa oli laastatud. Polnud ei loomi ega inimesi. Ei olnud ka toitu ega riideid. Kirikud kasvasid metsa. Inimesed küüditati. Linnad tühjenesid. Masendav olukord. II Balti erikorra sisu Vene võimu alla minnes valitsemiskord ei muutunud. Linnaelanikud olid peamiselt sakslased. Kirikus muutusi ei toimunud. Asjajamiskeeleks jäi saksa keel. Balti erikord oli see, et ala läks Vene võimu alla, aga Rootsi aegsed seadused jäid kehtima. Põhjus Vene pool soovis saksa mõisnike poolehoidu. III Eesti talurahva olukord 18. saj Rootsi ajal talupoegade olukord paranes, Vene ajal aga suurendati mõisnike võimu. Võisid suuri makse nõuda, aga see tähendanuks talupoegade laostumist. Katariina II ajal talupoegade olukord paranes koormistele seati piirid javõis mõisnikku kohtusse kaevata. Kehtis Liivimaa kubermangus (1765). IV ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
