Üleminek raharendile. Algas talude kruntiajamine ja päriseksostmine. 5)1866.a. UUS VALLASEADUS-paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt. Talunikest moodustati valla täiskogu, kes valis kõrgema võimu esindaja vallasvallavolikogu. Seadustest kinnipidamist kontrollis vallavanem. 6)1868.a. TEOORJUSE KEELUSTAMINE-Lõpetatakse talumaade rentimine teotöö eest. Minnakse üle täielikult raharendile. ASEHALDUSKORD- 1762 sai venemaal troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati 1783 uus halduskorraldus, mida nim. Asehalduskorraks ja mille põhijooned olid järgmised: 1)tuli maksta kõike Katariina Iiukoose. 2)a)Eestimaa kubermang mis koosnes 5 maakonnast(Viru, Harju, Lääne, Järva, Paldiski). b)Liivimaa kubermang,mis koosnes 5 maakonnast (Pärnu,Tartu,Saaremaa,Võru,Viljandi ja Setumaa)
kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (остзейский) порядок) – hakkas kujunema Poola ja Rootsi ajal ja kinnistus Vene võimu ajal. Balti erikord on baltisaksa aadli ja linnade laialdane omavaltsus Vene impeeriumi kooseisus. Privileegid: 1) Restitutsioon 2)Balti erikorra alused 3)aadlimartiklid 4)asehalduskord 3
Küsimus nr 18 -Balti erikord ja asehalduskord 1)Millal kehtis? B kehtis 18-19.saj.... A kehtis 1783-1796 2)Kes kehtestas? B kehtestas Venemaa Peeter esimene.... A kehtestas Venemaa Katariina teine. 3) Miks kehtestati? B kehtestati venestamise tõttu.... A kehtestati baltisaksa aadli vastuseisu tõttu. Tunnused: Balti erikord: Asehalduskord: 1) Restitutsioon 1) Maakonnakeskuste linnaõigus 2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole 18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille
Balti erikord ja asehalduskord Panen kirja enda arusaama antud teemal ja kirjutan lahti lühidalt, mis see endast kujutab ja mis see endaga kaasa tõi. Balti erikord on balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene keisririigi koosseisus Läänenere- äärsetes aladel Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal, mis kehtestati 1710. aastail kapitulatsiooniga ja kinnitati alles 1721. aastal. Samas Balti erikord hakkas juba välja kujunema Rootsi ajal, kus balti aadlikud astusid võimudele vastu opositsiooniga.
nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku lugemisvara, esimene piibel 1739 (alus eesti kirjakeelele). Samaks jäi: säilis eestipära, palju vanast ajast püsis, haldusjaotus samuti ASEHALDUSKORD: Mõiste: Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a. Nimi tulenes asehalduri nimetusest. Poliitilised muutused: Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks
) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused. Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale on meil esimene eestikeelne piibel. Filippo Paulucci - 1812-1829 kindralkuberner, viis küllalt kindlakäeliselt ellu keskvalitsuse
Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine piirialade tihedam liitmine Venemaaga Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: halduskorralduses linnade valitsemises maksukorralduses rüütelkondades SAAVUTUSED 1763 aastal asutas vaeslaste varjupaiga. 1766 aastal asutas Õilsate Aadlineiude Ühingu, millega pani aluse naiste harimisele Venemaal. 1786 aasta rahvakoolide seaduse alusel sai nüüd võimalikuks gümnaasiumide asutamine. VÄLISPOLIITIKA Laiendas oluliselt Venemaa territooriumi:
Riia toomkool miskit tegi , toimus ?!. herder teeneks sai esti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Kotzebue I enda kijr nöidendud, mis saavutasid tuntude kogu Euroopas. Rahvharidus: Pöhjasöda andis ragasilöögi. Lk 123.. Kirjasöna: Anton Thor Helle, tälkis pöhjaeestikeelse Piibli a 1739. Nägid valgust ka I talurahvale möledud juturaamatud. Nöuanderaamatud. 7. Asehalduskord Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide
(Võidi ametisse nimetada ka sõjakuberner, alludes sõjaministrile). Kõige tähtsamad asutused olid: kubermanguvalitsus (tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,allus rahandusministeeriumile, ülesandeks maksude kogumine), hoolekandevalitsus (tegeles rahvahariduse,arstiabi ja heategevuslike org.-de töö korraldamisega) ja politsevalitsus. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine. 2. Asehalduskord Katariina II 1783-1796 Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega. Muutused asehalduskorra ajal: · Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus · Koolihariduse edendamine · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad
Maa kasutamiseks tuli talupojal tööd teha, mille suurus mõisas polnud määratletud.Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. 7.Katariina 2 Balti poliitika-Lõi Võru ja Paldiski linna.Püüdis Balti erkorda kaotada.Vene impeerium allus ühesugusele keskvõimule.Tema poliitikat hakkas eestis ellu viima Gerorge Brown. 8.George Browni tähtsus-Hakkas Katariina 2 poliitikat Eestis ellu viima, püüdis talurahva elu kergendada, kooliharidust edendada. 9.Asehalduskord-Lisandus Paldiski maakond.Pärnu mk lahutati Viljandimaa ja Tartu mk lõunapoolne osa, mis 1784.a rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.Eestis oli 5 mk.Osa praeguse lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga mk all.1783.a sai kõik mk.keskused linnaõiguse,kaks uut linna Paldiski ja Võru. 10.Poliitilised ümberkorraldused-Muudeti sarnaseks Venemaa omaga, eesotsas oli asehaldur, raad saadeti laiali.Eesti ja Liivimaal võrdsustati õigusi, muudeti
1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendamiseks.
Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku Balti-Saksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. 1802-talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põhise kasutamise õiguse jätkusuutliku
5.2 Eesti 18. sajandi teisel poolel Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu nõuti kõikidelt meestelt
Piirasid kodukariõigust, millega mõisnik võis ilma kohtuta talupoega karistada. Seati piirid ka koormistele. Talupojal oli õigus vallasvarale talupojale said kuuluda näiteks mõned riided ning mööblitükid, mida mõisnik ei saanud ära võtta. Vallasvara sai talupoeg omada ainult juhul kui ta ei olnud mõisnikule võlgu. Kehtestati kohustus mõisnikele rajada koole, kuid see jäi suuremas osas paberi peale. Asehalduskord, 1783. Sisuliselt tähendas see Balti erikorra tühistamist, kuigi luteri usk ja saksa keel jäid alles. Rohkem taheti allutada aadlikud keskvõimule. Jäid kehtima Eestimaa ja Liivima kubermangud, kuid neid kubermange valitses ainult üks asehaldur, kes tuli Venemaalt. Peamine eesmärk oli liita Eesti- ja Liivimaa tugevamalt Venemaaga. Kõik mõisamaad anti täiel määral mõisnikele. Kaotas ära aadlimatriklid. Muutus ka linnade valitsemiskord, alles 18
Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine Tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega Eestlaste õiguste allasurumine Välistas vene kolonisatsiooni Asehalduskord Katariina II valitsusaeg, uus halduskorraldus, 1783, Eesti- ja Liivimaa said ühise asevalitseja TALURAHVASEADUSED Roseni deklaratsioon talupojad on õigusteta pärisorjad Browne'i positiivsed määrused Õigus vallasvarale Kindlad piirid mõisakoormistele Kindlad karistamise ülempiirid Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..."
Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt puudus talupoegadel igasugune vabadus. Siinne talupoeg oli pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suuruse määras mõisnik
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balt...
rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. Eesti läks Venemaa kätte. Balti erikord - balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Asehalduskord (1783-1796) 1775. aastal kehtestati Venemaal uus asehalduskord, mille Katariina II rüütelkondade vastuseisust hoolimata laiendas 1783. aastal ka Eesti- ja Liivimaale. Need kubermangud ühendati Riia asehaldurkorraks, valitsemisaparaat kujundati ümber. Uue halduskorraldusega lähenes Balti provintside valitsemiskord Vene sisekubermangude omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks ajaks loodi isegi Paldiski maakond
Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim? Miks oli balti erikorrast huvitatud Balti aadel? Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal. Muutused halduskorralduses
eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara kuulus mõisale, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile.Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Hingeloendused,1765 positiivsed määrused-e. Kaitseseadused
Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimalike kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Balti ja asehalduskord 1. Balti erikord: Restitutsioon Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle Maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaamamine Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad Aadlimatriklid Justiitkolleegium Säilis linnade omavalitsus Väikelinnad mõisniku võimu all 2. Positiivne Balti erikorra puhul Tõke Venemaa ja Balti vahel
eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus, • valitsevaks usuks jäi luteri usk, • säilis saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Balti erikord Balti erikorra tulemused: - Kinnistas aadli piiramatut võimu põlisrahva, eestlaste üle. + Aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära, + välistas Vene kolonisatsiooni, + võimaldas pidada tihedaid sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas teiste Venemaa kubermangudega kiirema arengu. Asehalduskord (1783-1796) • Katariina II (valitses aastail 1762-1796) • Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja tihedamat liitmist Vene impeeriumiga. • Venemaa sisekubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. a ka Baltikumile. • Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga,
eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p) 4. Iseloomusta Eesti talupoja olukorda 18. sajandil. (4p) 1739 – Roseni deklaratsioon, milles Liivimaa maanõunik Otto Fabian von Rosen
Roseni dekloratsiooni nime all. Rosengi järgi oli siinne tp pärisori, keda mõisnik võis pärandada, vahetada ja müüa. Mõisnikule kuulus ka tp maa ja vara. Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim tp üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Dekloratsiooni hakkas toetama ka riigivõim. NII kaotas talurahvas V võimu alla sattudes kõik R ajal saadud kergendused ning langes õiguseta pärisorja seisusesse. ASEHALDUSKORD 1775 alustatu uue asehalduskorra kehtestamist. Kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu lubas KatariinaII nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus. Muutus administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4le maakonnale lisandus Paldiski mk. Pärnumaast lahutati Viljandi mk, Tartumaast Võrumaa. Koos Saaremaaga asus L kubermangu 5 maakonda. Narva linn jäi Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkvale.
Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt
maad,kuid väikese nipiga mida talupojad siis ei teadnud. Nimelt pidid talupojad siis pöörduma õigeusku. Selle peale siirdusidki talupojad Riiga, et lasta ennast ümberasujate nimekirja panna. Kui talupojad said teada, et nad ei saagi maad ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda siis neile seda ei võimaldatud. Tsaari valitsus nägi õigeusu levitamises vahendit venestamiseks ja Balti erikorra nõrgestamiseks. 3. Katariina II asehalduskord. Katariina II le baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole arvestamata siis eri rahvaste eripärast. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule
10.1710 Eesti alad Venemaa alla 8. Heinrich Stahl Esimene 11.1721 Uusikaupunki rahu, Balti grammatika reeglistik 1637 erikord 9. Johan Hornung Kavandas eesti 12.1739 koolikohustus keelse grammatikavärgi 1693 13.1765 Browne'i seadused 10.Johann Reinhold von Patkul 14.1783 Kehtestati pearaha maks, Liivi aadlik, hakkas Rootsi võimule asehalduskord vastu, Käivitas reduktsiooni 15.1797 Lõppes asehalduskord, Paul 11.Peeter I - Vene tsaar, alustas ja I võitis Põhjasõja, Asutas Peterburi 16.1802 Taasavatakse Tartu ülikool 12.Katariina II - Vene tsarinna, 17.1804 Vene haridusministeerium kehtestas asehalduskorra Baltikumis käivitab talurahva reformi 13.George Browne - Iiri aadlik, Liivi- 18
Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada. Lõpp ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. §29 Pietism, vennastekogudus, Ratsionalism
Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Seadus Aasta Kubermang Sisu Roseni deklaratsioon 1739 Talupoeg muutus pärisorjaks. Mõisnikud said oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur.Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused. Positiivsed määrused 1765 Liivimaa Kaitseseadused talupoegade olukorra
Euroopas saksa keele vahendusel 3. Roseni deklaratsioon + tunnused 1739. a Liivimaa maanõuniku sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. • Talupoeg on maa vallutamisest alates pärisori; • Mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; • Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; • Mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; • Talupoegade koormised pole seadusega piiratud. 4. Asehalduskord + Browne deklaratsioon 1765- Browne positiivsed määrused, esimene teadaolev ametlik dokument, mis püüab Eesti ja Läti olukorda parandada Talupojad said õiguse vallasvarale, mõisakoormisi normeeriti ning püüti vastavusse viia reaalsusega, piirati kodukariõigust (karistamine, peks) Määruse probleemiks oli kontrollmehhanismide puudumine, neid ei rakendatud piisavalt. 1783- kehtestatakse asehalduskord
Keisrinnade saj.(18.saj.)-Sest troonile sai 4 kesrinnat- KatariinaI, Anna Ivanovna, Elisabeth ja KatariinaII.Roseni deklaratsioon-Vohnja mõisnik rikkus möldri Jaani suhtes seadusi ja tõstis veskikoha koormisi ja tõstis Jaani lõpuks veskist välja. Jaani kaebekiri jõudis Anna Ivanovnan ja ta päris, et kui suured on aadlike õigused, maanõunik O.F. von Rosen ütles oma vastuses, et talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikule. Talupoeg ainult kasutab vara. KatariinaII asehalduskord-Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt, 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783- maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali- tuli linnaduuma.Hingeloendused. Troonile
Paldiski ja Võru said linnadeks. Katariina II püüdis tühistada Balti erikorda. Vene impeerium pidi alluma ühele keskvalitsusele, see tähendab, et pidid puuduma priviligeeritud alad. Katariina II poliitikat Eestis ajas George Browne. 7. George Browne tähtsus Riia kindralkuberner George Browne ajas Katariina II Balti poliitikat Eestis ja püüdis kergendada talurahva olukorda ja kooliharidust edendada. 8. Asehalduskord (muutused kaardil, poliitilised muutused) Asehalduskord kehtestati 1783.a, Lääne, Harju, Järva ja Virumaale lisandus Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandi maakond ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, millest sai Võrumaa. Linnaõigused said maakonnakeskused: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru
Rüütelkond oli muutuste vastu, kuid mõistes, et muutused tulevad nagunii, tuli nõustuda. 15. märtsil 1765 võeti vastu Browne 14 punktilised positiivsed määrused. Positiivsed määrused puudutasid vaid Liivimaad ja kuigi suuremalt jaolt jäid need elluviimata, siis oli ikkagi tegemist esimese tõsiselt võetava katsega parandada talupoegkonna olukorda. 1783. aasta toob suuremad muutused ka Baltikumi. Nimelt, Katariina II andis ukaasi, millega 3. juulil 1783 kehtestati Baltimaades asehalduskord. Nii Eesti- kui Liivimaal samasugune valitsemiskorraldus nagu Vene riigi teistes osades- valitsemisviis ühtlustus. Siinsed maakonnapiirid muutusid, korrigeeriti ametnike arvu, aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (aadlike õiguslik seisund võrdsustati). 1785. aastal hakkas Baltikumis kehtima ka uus linnaseadus. Kõik vabad linnaelanikud said nüüd kodanikuõigused, kauplemine ja käsitööline tegevus muutus vabamaks- kõigil õigus sellega tegeleda. Samuti laiendati linnade
Ainult sinna nimekirja kuuluvad (ehk immatrikuleeritud) aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidid kaitsma sealsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Katariina II 1762. a suvel tõusnud Vene troonile valitseja, kes taotles Baltikumi privileegide kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796. Pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud.
3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus August II Tugev Poola kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus Peeter I Vene tsaar, kes osales rootsi vastases liidus. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. Karl XII Rootsi kuningas, kes alustas Põhjasõda
Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla. 1721 lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad. 1739 ilmus esimene täielik eestikeelne piibli tõlge. 1765 Liivimaa(kindralkuberner George von Browne) Maapäev võttis vastu koolikorralduse kava. Põltsama pastor A. W Hupeli algatusel asutati mitmeid koole(Adaveres, Vana- Põltsamaal). Saaremaa ühendati Liivimaa kubermagnduga. 1783 kehtestati asehalduskord. 1797 lõppes asehalduskord ja taastus Balti erikord Katariina surma tõttu eelneval aastal. Esimest korda kasutati Eestis viljapeksumasinat. 1802 J. W. Krause taasavas Tartu Ülikooli. 1802 Eestimaal võeti vastu talurahva seadus. Majutusmaksu tasuma nüüd rahas mitte viljas ega heintes nagu enne. Pearaha võisid talupojad riigile ise maksta. Õigus vallavarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Teokoormised normeeriti. Talude pärandatv kasutamisõigus.
pärisorjuseta poleks talupojad saanud sellele loota, et mõisnik neid toidab jne "vallutatuil ei tohi olla suuremaid õigusi vallutajaist" 1782 kaotatakse tollipiir et vähendada eesti ja venemaa erisusi et ei saaks eesti oma postisiooni kindlustada 1783 mõisal pärusemandiks + pearahamaks ordumeister andnud armukirja valitseja ei saa lääni tagasi minna ametikult fikseeritud kinnitus BS aadlikud said sellega kindlust juurde Asehalduskord 1783-1796 kubermangureformi laiendatakse 1783 läänemere provintsidesse mujal kehtis varasemalt aadlike positsiooni kärbitakse eesti asehalduskord, sest kuningavõimu asendus asehaldur, vastutas ja valitses eesti ja liivimaa eest ametlikud nimed Tallinna ja Riia kubermang võru ja paldiski maakond võru asutati katariina ajal võru ümber omaette maakond muudetakse territooriumi administratiivseid korraldusi
1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis (Tallinnas) Isikud: Gotthard Kettler- oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Karl IX- 1604. aastal troonile pääsenud Rootsi kuningas. Valitses 1611 aastani. Karl XI Rootsi kuningas aastatel 1660-1697, sai troonile 4 aastaselt. Põhjalik reformija.
· Vene riigi euroopalikud reformid (Peeter I) · Balti kubermangud: Eestimaa ja Liivimaa (Kuramaa) · Jõudude vahekord Põhja-Euroopas ei olnud selgelt püsiv Balti kubermangude valitsemine: · Balti erikord - Eelnes restitutsioon - Aadlimatriklite sisseseadmine - Kultuurilise omapära säilimine Kokkuvõtteks oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. 1783-1796 Katarina II kehtestatud asehalduskord: 1) Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga 2) Aadlimatriklide kaotamine 3) Haldusjaotuse muutumine 4) Asehalduri ametikoht 5) Pearahamaks ja hineloendused · Alates 1796 taastub Balti erikord (Paul I) · Koostatakse Balti provintsiaalseadustikaadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud eesõigused. · Venemaa avalik arvamus pöördub Balti erikorra vastu - Impeeriumi ühtsus - Vanamoodne oli seisuslik ühiskond
sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan
Seleta mõisted:Aadlimatrikkel- rüütelkonna liikmete nimekiri;Pearaha maks iga tööjõulise meeshinge pealtHingeloendus inimeste iga-aastane loendus;Ratsionalism- valgustus, eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine;Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku seletuskiri Vene võimudele talupoegade õiguste seletamiseks;Professorite instituut- Tartu ülikooli juures tegutsenud Venemaa ülikoolide õppejõudude ettevalmistamiseks mõeldud instituut;Asehalduskord- halduskorraldus, millega piirati aadli ja linnade omavalitsust;Klassitsism- 16.-19. Sajandi kunstivool.Pietism- usuvool, mis taotles usu sügavamat tunnetamist;Hernhuutlased e. Vennastekogudus, usuvool, kus propageeriti usuvagadust, aladlikkust. Võrdsust A.W. Hupel esimene eestikeelne ajalehtJ. Köler- pani aluse eesti portree- ja olustikumaalileA.T. Helle- tõlkis piibli, eesti kirjakeele arendajaO.W. Masing- võttis kasutusele ,,Õ"- täheG
- Euroopaga ning tagas kiire arengu. Balti erikorra negatiivsed jooned: seoses aadlimatrikliga omasid eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi üksnes aadlikud ning nende piiramatu võim sai teostuda üksnes eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Positiivne oli aga, et Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistas Vene kolonisatsiooni ning võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. Baltikumis seati sisse asehalduskord, kuna taheti kindlustada Vene võimu Baltikumis. Selle iseloomulikud tunnused olid: muutus Eesti administratiivne jaotus, piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, mõisnikud said võrdsed õigused, kõikidele anti võrdne kodanikuõigus, võeti kasut. Pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Seoses Balti asehalguskorraldusega piirati omavalitsusstruktuuri ning uusi halduskord taotle impeeriumi piirimaade ühtesulat. Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid
Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu.* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused **Uuenduste eesm:piirkonna ühtesulamine MÕIS JA TALU:tüübid*rüütli e eramõisad(balti sks)*kroonum.(renditi aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga
linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtispõhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele.
2 2. Asehalduskorraldus Eestis (1783-1796): · 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli: - Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine - piirialade tihedam liitmine Venemaaga. See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. Balti erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: · Muutused halduskorralduses: - Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. - Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga. - Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784).
Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisesse. Asehalduskord ja sellega seondunud ümberkorraldused Asehalduskord-Katariina II ajal Eesti-ja Liivimaal 1783-1796 kehtinud valitsemiskord, mille eesmärgiks oli üleriigiliselt kehtiva valitsemiskorra laiendamine Balti kubermangudele ja nende tihedam liitmine ülejäänud Venemaa aladega. Muutused administratiivses jaotuses: · E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski · L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile
Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus. · 1856 Eestimaa Keelati mõisnike kodukariõigus. Täielik raharent. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine. Balti- ja asehalduskord 1. Balti erikord: · restitutsioon · aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle · maksukorraldus · luteri usk, saksakeelne asjaajamine · säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad · aadlimatriklid · justiitskolleegium · säilis linnade omavalitsus · väikelinnad mõisniku võimu all 2.1. Positiivne Balti erikorra puhul: · tõke Venemaa ja Balti vahel · aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära
Hiljem tekkis ka Fr. R. Kreutzwaldi ajakiri ning ka J. V. Jannseni Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Asehalduskorra tunnused 1775 aastal kehtestati enamikus Venemaa kubermangudes uus halduskorraldus ning see levis ka 1783 aastal Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk saanud nime ,,asehalduskord" (1783-1796). MIS MUUTUS? Eesti ala administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Seega koos Saaremaaga oli kokku viis maakonda. Kaalukamad olid aga poliitilised ümberkorraldused: piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali.
· peamiselt veeti Venemaale viina, samuti viidi sinna härgi · väljaveos olulised vili, metsamaterjal, lina; sisseveos olulised sool, tubakas, ka lukskaubad · 1734 Räpina paberivabrik · hakkasid tekkima manufaktuurid · 1739 Roseni deklaratsioon · talupoeg pärisori · mõisnik võis pärandada, vahetada, müüa · piiramatu kodukariõigus · maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisas tööd ASEHALDUSKORD 1762 võimule Katariina II impeeriumi ääremaade senised privileegid tuleb kaotada ja allutada ühesugusele keisrivõimule. · 1764 ringsõit Eestis · 1765 George Browne positiivsed määrused: · talupoja õigus vallasvarale · koormiste ülejäägi vaba turustamise õigus · piirid mõisakoormistele · talupojal õigus mõisniku peale kaevata · 1783 seati sisse asehalduskord peale Katariina II surma taastati vana korraldus
Arutlus ,,Miks Vene impeeriumis lubati Balti erikorda?" Esimest korda kehtestati Balti erikord 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused, kuid Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord lõppetas aadlite senised privileegid. Kuid keiser Paul I otsustas Balti erikorra taastada, mis juhtus 1845. aastal Balti provintsiaalseadustiku väljaandmisega. Balti erikorra lubamist Vene impeerimis tuleks käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist. Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid
annaabi.ee 
