Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane
Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 6. Mõisted ja isikud Tartu ülikool Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. 1632. aastal avas Tartu Ülikool uksed. Neli teaduskonda. Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õpetöö toimus Ladina keeles. Forseliuse seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt loodud 1684. aastal. Seminari õpilasteks võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpetati ka rehkendamist, saksa keelt, ja raamatu köitmist. Talurahvakoolid 1687 aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakoolid. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem.
dramaatikale omane auto zanr saavutas oma hiilguse just C barokses loomingus. Selles lühinäidendi zanris kasutas ta tihti ainesena Piiblit, kuid leidub ka autosid,mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Neist kuulsamad on "Suur maailmateater". Teos on puhas allegooria.Selles autos on C püüdnud teatrilavale tuua kogu elu e ta kujutab elu ennast teatrina,näidendina,millel on oma algus ja lõpp ja milles kõigil elavatel on oma kindle roll. PIERRE CORNEILE(1606-1684) *XVII saj 1.poole suurim prantsuse kirjanik. *Tema loomingust algab klassitsistlik teater, ka tragöödia. *Esialgu kirjutas ta barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid,nagu need saj alguse Pran moes olid. *Esimese tõelise menu osaliseks saanud näidendis "Cid" (1636) oli aines laenatud XVII saj alguse hispaania dramaatiku Castro teosest. Seda teost peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Rohkemk
okokoo tekkis Prantsusmaal (seal nimetati seda ka Louis XV stiiliks) Rokokoo stiil Louis XV Rokokoo vorm Tuntumad kunsnikud rokokoo ajastul Prantsusmaal Jean Antoine Watteau (1684-1721) Francois Boucher (1703-1770) Jean Honore Fragonard (1732-1808) NAISTE RÕIVASTUS Panjeesidega seelik + kor ett + sügavalt rinda paljastav dekoltee + lahtine seelikuosa nähtava alusseelikuga. Jean - Antoine Watteau aalid: toovad rokokooaegse elegantsi esile,
I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana. • Rajas nende abiga rahvakoole ja algatas koduõpetuse. • Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist. • Kool lõpetas tegevuse1686. aastal. FORSELIUSE SELTS
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa
● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. ● Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698- 1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst ● Antoine Watteau (1684-1721). Watteu teostes on tihti elurõõm segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. ● Francis Boucher (1703-1770). Rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. ● Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tähtsaim 18. sajandi prantsuse maalikunstnik Watteau kõrval oli Chardin, keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks. Maalikunst Antoine Watteau Francis Boucher Jean Baptiste (1684-1721) (1703-1770) Simeon Chardin
Säilinud dokumendid kinnitavad ka seda 20.sajandi algul Saksamaalt saadetud kiri Heimtali mõisnikule on adresseeritud Siversile. 1921.aastal mais kirjutab mõisinik ise allkirja Fr.Sivers, mille õigsus kinnitab Viljandi notari kohusetäitja August Vichvelin. Heimtali Siversite perekonna kindlaks esiisaks on Peter Sievert (Sieffert). Teda nimetatakse kui kaupmeest ja kodanikku 1633.aastal. Ta elas Ystadi linnas Schoneni piirkonnas, kus ta ka 1684.aastal suri. Tal oli kuus last, kellest neli poega hakkasid kaupmeesteks. Kaks tütart abiellusid kaupmeestega. Poeg Johann(1646-1712) astus Rootsi ja hiljem ka Taani Sõjaväeteenistusse. 1684.aastal läks ta erru ning temast sai Kopenhaagenis laevamaakler ja hiljem reeder 1673.aastal Johann abiellus, Ambsterdamis Kornelia Swensiga 19. Mail 1674. Aastal sündis Stade linnas poeg Peter, kellest hiljem tuntud admiral Venemaal. Heimtali nimest
- - , ; - ; () , ; ; ... , , , , , . , , , . , . . , . · 1469. · 1469 . · 1630 . · 1684 . ·1740-1861 . ·1861-1872 . . · 1939 . ·o 1974 . 18 , . 1793 1795 , . . 19 . 1977 . , 1980 , , , , .
ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779)
1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane testament 7. Pakri Hansu Jüri Forseliuse 9. 1700 Põhjasõja algus õpilane 10.1710 Eesti alad Venemaa alla 8
Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727 Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
tegevus lüppes Eesti aladel 1710; sõda lõppes Uusikaupunki lepinguga Peeter I – Venemaa tsaar , kes juhtus Venemaad Põhjasõjas Karl XII- Juhtis Rootsit Põhjasõjas, kus viimasel polnud palju liitlasi ning oli veel nõrk, ei võtnud vastu rahulepingu pakkumisi ning kaotas seetõttu kogu sõja Gustav Adolf II- Rootsi kuningas, reformid: kohtuvõim läks riiklikule kohtule, kodukariõigus säilis, talupojal säilis õigus kaevata mõisniku peale Virginius- Andis välja 1684 lõunaeestimurdes „Wastse Testamendi“ Stahl – Andis välja 1637 esimese eestikeele grammatika raamatu Forselius- Rajas 1684 seminari, kus õpeats välja 4 aastat koolmeistreid ja köstreid, kes asusuid hiljem õpetama talurahvakoolidesse Pärisori- Talupoeg, kellel olid mõisa ees kohustused, keda võis osta/müüa/vahetada, tappa ei tohtinud. Tartu Ülikool- gümnaasiumi muutumiseks ülikooliks kirjutas alla Skyttel;
lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
gümnaasium, mille haridus taset polnud Eestis veel olnud. Tema haridustase oli väga kõrge. Gümnaasiumi kõrvale loodi tõlkide seminar.Seminari eesmärgiks oli preestrite ettevalmistamine ja seminari võeti noormehi ka kohaliku rahva hulgast. Rootsi ja Poola sõda toimus 16001611.aastatel, mille tähtsamad lahingud peeti Eesti ja Liivimaa pinnal. 7) Vaimuelu Rootsi ajal. Vastus: Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684. Tartu lähedale Piiskopimõisa.Seminar oli koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, õppeaeg 2.aastat. Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist. Tähtsamaks sündmuseks oli 1632.a.Tartu Ülikooli asutamine. Õppetöö toimus ladina keeles ja neljas teadus konnas: usu teadus, arsti teadus, õigus teadus, kunsti/filosoofia teadus. 1684.a.asutatu Õpetajate seminar. Tartu ülikooli asutamis
vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. Algselt oli väike Peipsi (Ürg-Peipsi), hiljem Suur Peipsi Peipsi nime esimest korda 1400 (Peybas); järgmisi maininguid: 1433 Peupes, 1449 ja 1475 Peibas, 1502 Peybsaz, 1503 Beybasse, 1509 Pebesse, 1585 Beips, 1684 Peipus. TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD ALLIKAD: http://www.visitpeipsi.com/ https://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_j%C3%A4rv https://www.google.ee/maps/search/peipsi/@58.4595191,27.1 947114,11z http://www.peipsiveere.ee/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/peipsi.htm https://annaabi.ee/Eesti-j%C3%A4rved-m151556.html http://www.ctc.ee/peipsi-piirkond/faktid-peipsi-kohta
Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin
Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin
30.06.1632. kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Ülikool tegutses Tartu linna vallutamiseni Vene vägede poolt 1656. a. Ülikool taasavati 1690. a. ent viidi 1699. a. sõjaohu tõttu üle Pärnusse, kus tegutses 1710. a. *Rahvahariduse algus Luteri kirik nõudis, et põhilised usutõed olekis igale inimesele selged. Ilma selleta ei pääsenud inimene läbi leeriest; leeritamata aga ei loetud inimest täiskasvanuks ja ta ei tohtinud abielluda. 1684. a. asutati seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ja ainsaks õpetajaks oli B. G. Forselius. Ennastsalgava tööga suutis ta nelja aasta jooksul välja õpetada 160 noormeest. Forselius hukkus 1688. a. laevaõnnetuses. Tema tegevuse mõjul otsustas Maapäev 1687. a. , et igas kihelkonnas tuleb asutada kool ja palgata koolmeister. *Eestikeelne kirjasõna
Ta pidas oluliseks kooliõpilaste püsivat koosseisu ning õpilaste kooli saatmist kindlaksmääratud päeval, et õpetaja saaks töötada kõigi lastega ühel ja samal ajal ning ühesuguses tempos. Iga õppeaine jaoks pidi olema eraldi õpik. (Andresen: 1981, 4.) Lähtudes J. A. Komensky ideedest rahvakoolide rajamisel, kohandas Forselius neid Eesti oludele. Ta sai aru, et enne laialdasemat kirjaoskuse õpetamist tuleb ette valmistada vastavate teadmiste ja oskustega koolmeistreid. 1684. aastal avati Forseliuse eestvedamisel Tartu lähedal Piiskopimõisas koolmeistrite seminar. Seminari töö kestis lühidalt, ainult neli aastat, kuid selle aja jooksul omandasid seal erihariduse esimesed eesti soost õpetajad, kelle abiga rajati uut tüüpi rahvakoolide võrk. (Andresen: 1998, 28.) Forselius rajas oma õppesüsteemi sel ajal Lääne-Euroopas laialt levinud looduspärasuse põhimõttele, kus esimese õppeaasta lõpul valiti välja need noormehed, kellel olid
keemiliste väetiste, taimekaitsevahendite ja muude kunstlike vahenditeta. Nii on ka toiduks kasvatavate loomade ja lindudega, kuna ka neid kasvatatakse enamjaolt kunstliku ja saastatud 1 Luigela, Aive 2001. Millest lähtuda tervislikul toitumisel. Terviseleht nr 22. http://www.terviseleht.ee/200122/22_toit.php 13.10.2008 2 Ole mees. 9 halba toitumisharjumust mida vältida. - http://www.olemees.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=1684&Itemid=184 13.10.2008 6 toiduga. Seega tänu mürkidele ja kemikaalidele ei saa inimesed täiesti puhtaid ja tervislikke toiduaineid.3 3 Bioneer.ee (Ökomeedia). Elu ja tervis on meie endi kätes. - http://bioneer.ee/eluviis/toit/Elu_ja_tervis_on_meie_endi_k%C3%A4tes.aid-846 13.10.2008 7 2.2 Tagajärjed
Saksas alustas tööd portselani (pärineb Hiinast) tehas Meissenis. Lauanõud saavad ohtra kaunistuse. RÕIVASTUS on ülikülluslik ja ebapraktiline. Riided on õrnatoonilised, pitsilised. Soengud spiraal-lokilised, meestel pats ning puudrikihi all. PARGIKUJUNDUS muutus vastupidiselt barokile vabaks nö inglise pargitüübiks. MAAL Õrnad toonid Võbelev valgus Salapärane meeleolu Galantsete pidude teema, jõudeelu, lamburiteema Lainetav kompositsioon ANTOINE WATTEAU 1684-1721 Puhas rokokootunde ja kerguse väljendus. Sündis Põhja Prantsusmaal, asus 1702 aastal Pariisi. Varasemad maalid väikeseformaadilised olustikupildid. Watteau pühendub teatrimiljöö ja kõrgema seltskonnaelu kujutamisele. Kompositsioon rafineeritud ja elegantne, kerge, graatsiline, mahe. Tulvil salajast igatsust armastuse järele. ,,Ärasõit Kythera saarele" ,,Gilles" HONORE FRAGONARD (1732-1806) Peateemaks naised ja armuelu. Ta on kergemeelne ja pikantne, vaimukas. ,,Kiik"
Tema ehitistest on säilinud Whitehalli lossi pidusaal. Jones oli mõjutatud Palladiost, kirjutas isegi mitu traktaati, kus ülistas Palladio laadi ehk antiigi täpset kopeerimist. Traktaatide tõttu hakatigi Inglismaal kasutama palju palladianismi. Kasutas ka rustikat. Whitehalli lossi pidusaal William Chambers (1723--1796) XVIII saj kuulsamaid meistreid Gigantse Somerset House'i ehitaja Londonis Somerset House William Kent (1684--1748) Arhitektina, veel rohkem aga aiakunstnikuna on väga hinnatud Inglise aiakunsti stiili looja. Vastandina prantsuse arhitektoonilisele aiakunstile on ingliseaiakunst selle ideaaliks oli kujundada mitmekesiselt maaliline ja täiesti vaba looduspilt. Stowe aiad KASUTATUD KIRJANDUS: http://en.wikipedia.org http://koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/ba rokk.html http://www.koolibri.ee
Bengt Gottfried Forseliusest Forseliuse seminari asutamine Forseliuse seminar Forseliuse õppemeetodid Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Kasutatud kirjandus Bengt Gottfried Forseliusest U 1660-1688. Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse poeg. Tallinna Ülikoolis. Juristiharidus Wittenbergi ülikoolis. Forseliuse seminari asutamine Luteri kiriku soov õpetada lugeda. Alguses õpetasid köstrid Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. 1684. a. Rajati esimene koolmeistrite kool. Forseliuse seminar Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas. Kestis 2 aastat. Ainus õpetaj oli Forselius. Õpetati lugemist ja usuõpetust, aga ka: · Kirikulaule · Raamatuköitmist · saksa keelt · Arvutamist Lõpetas pea 160 õpilast. Forseliuse õppemeetodid Loobus võõrtähtedest. Võttis kasutusele täpitähed. Üks õpilane luges, teised jälgisid teksti. 1686
· ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 1880-Rahvuslik liikumine (ÄRKAMISAEG) · 1865- Vanemuise selts · 1869- I Üldlaulupidu · VENESTAMINE · 1914-1918- I Maailma sõda · 1918. 24 Veebrurar-Eesti Vabariik · 1918-1920-Vabadussõda · 1924
aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Tõsisemat rahva lugemaõpetamise püüet näitab ka PõhjaEesti jaoks aabitsa uustrüki väljaandmine Jheringi algatusel. Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaa ülikoolis, alustas ta talupoiste tasuta õpetamist. 1684. a. asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa (praeguses Ropka linnaosas) seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et
rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõpp ja Uuskaupunkti rahu · 1739 Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde. · 1739 Roseni deklaratsioon
Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis xiv-prantsusmaa kuningas,suri rõugetesse De Richelieu-valitses prantsusmaad kuna kuningas ei tahtnud is valitseda Charles 1-oli sotimaa ja inglismaa kuningas Karl xii-oli rootsi kuningas Mihhail Romanov-vene tsaar B.G.Forselius-forseliuse seminaari asutaja Absolutismi tunnus jooned riigivorm milles kõrgeim võim kuulub ühele isikule: Louis xiv Karl Suur James 2
nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone. Maalidel kujutati lembestseene, taustaks maaliti loodust koos võbeleva valgusega. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) rahvuselt oli flaam, kes sündis Belgia.Prantsuse piirilinnas. Kunsti läks õppima Pariisi. Õppis suurmeistrite töid kopeerides. Maalis kahel teemal: Lembestseenid ja aiapeod, teater, näitlejad. ''Sõjalaager'', ''palverännak ziterra saarele'', ''Mezitino kitarriga'' THOMAS GAISSBOROUGH (1727-1788) alustas maastiku maalidega, kuid majanduslikul kaalutustel hakkas portreisid maalima. Eeskujuks Van Daycke parad portreed. Figuurid mõjuvaid jäikatena, sest kasutas elusuuruseid nukke
Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tallinn) 1680a,reduktsioon-Mõisade,revulutsioon(KarlXI) Talupojad,jagunesid: · Riigitalupojad · Mõisatalupojad · Vabatalupojad Vaimuelu 17,sajandi,peamiseks,hariduse,levitajaks,oli,luteri,usk. 17,sajandi,lõpp,kujunes,välja,rahvakoolide,võrgustik. Bengt,Gottfried,Forselius. 1684-1688a-Forseliuse,seminar. Seminar-kool,kus,õpetati,välja,õpetajaid. 1632a-Avati,Tartu,ülikool. Gustav,II,Adolf-Andis,loa,Tartu,ülikooli,avamiseks. Venemaa,17.sajandil. Ivan,IV,julm(1533-1584a.) 1584a-Ivan,Julm,suri..troonile,sai,tema,poeg,Fjodor(vaimuhaige.) Regendiks,sai,Boriss,Godunov. 1591a-Suri,Ivan,Julma,poeg,Dmitri. 1601-1603a-näljahäda,ja,katk. Vale,Dmitri,I-Grigori,Otrepjev. SigismundIII-Poola,kuningas. 1605a-Godunov,suri.
ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. · Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. · Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. · Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17
Autoportree Kuningas Carlos IV perekond Riietatud Maja(maaja) ehk alamklassi naine Fernando VII(noor) Fernando VII(vana) Hertsoginna Alba Hertsoginna Alba Alasti Maja(maaja) Isabell de Procel Saturnus sööb oma Koloss lapsi ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779)
,,PIERROT" Antoine Watteau (1684-1721) Keiu Lindeburg 11.klass Faktid · Autor: Antoine Watteau · Aasta: 1717 ja 1719 vahel · Pealkiri: ,,Pierrot" varem tuntud kui ,,Gilles" · Tehnika/Materjal: · Suurus: 184 × 149 cm · Periood: Vararokokoo · Koht: Louvre'i muuseum · Kunstiliik: maalikunst · Zanr: -See portree; poeetiline, unistav Pierrot. -Maalitud õlilõuendil 1718-1719.a -Seda teati varasemalt pealkirjaga ,,Gilles", kuid tänapäeva pealkiri ,,Pierrot" eelistus on pigem seotud töö teemaga. See maal kujutab Pierrot, üks kuulsamaid tegelasi Commedia dell'arte . -Maalis võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. - Esiteks, lihtne voolavus pintsli tõmmetes ja erksad värvid teevad selle töö tõeliseks meistriteoks. - · Pierrot asetseb maali keskmes ja teda ümbri...
1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Plussid Valdkond Miinused Neil oli toit laua peal ja neil oli kodu ja Talupoegade olukord Elasid ilma korstnata suitsutaredes, kuhu
draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis" John Blow Henry Purcell (16591695) Barokkajastu tuntuim helilooja Inglismaal, kaasaegsete poolt kutsutud ka Briti Orpheuseks Sündinud õukonnamuusiku pojana ning laulis lapsena kuninglikus kapellis, sealt sai oma
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta.
Sagadi mõis · Sagadi mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid. 18. sajandi keskel lasi tollane omanik Johann Ernst von
puhul. Üheks väga suureks plussiks saab lugeda seda, et sellel ajal, täpsemalt 1630. aastal, asutati Tartusse gümnaasium, mis hiljem Johan Skytte palvel nimetati ümber ülikooliks. Sellest sai Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Vaatamata oma nigelale majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale said võimaluse ka talupojad ennast harida. Nende seas aga kahjuks ei olnud ühtki eestlast. Kuna rootsi ajal levis luterlus ning Luteri kirik nõudis igalt inimeselt teadmisi usutõdede kohta, loodi 1684. aastal seminar mille läbiviijaks oli Forseelius. Forseeliuse auks püstitati ka kool, mis kannab tänapäeval nime Tartu Forseeliuse kool. Selline hariduse levik oli tol ajal väga harukordne. Lisaks hakkas levima ka eesti keel. “Vana hea” rootsi aeg oli eestlase vaatenurgast kõike muud, kui hea aeg. Hariduse ja keelelisest aspektist oli muidugi kõik suurepärane, kuid inimlikkust ja õiglust polnud sel ajal ollagi.
aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes kirjutas 20kantaati ja ooperi „kindlameelne Argenia“ 7. Rahvalaulu pillid – (viiul, flööt, klarnet, metsasarv) Tulid muusikasse pillid alles uuema rahvalauluga – hiiukannel, lõõtspill, parmupill, torupill, kannel, viled, roopill, jauram.
riigile tagasi ning vähendades mõisnike võimu talupoegade üle. Seati sisse vakaraamatud, mis piirasid valitsejate kuritarvitusi talunike suhtes ning talunikud said õiguse isegi kuningale kaevata ja kohtusse minna, kui neile nende arvates liiga tehti, kuid üldiselt arvati, et õigus on ikkagi mõisnikul. Esimesed talurahva koolid Eestis tekkisid Rootsi ajal. See oli tänu Bengt Gottfried Forseliusele, kes 1684. aastal rajas õpetajate ettevalmistamiseks seminari, mis kestis 4 aastat. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Seminari saatis edu ning kaks Eesti poissi viidi isegi Rootsi kuningale näitamiseks, kes kiitis kooli õppemeetodi heaks. Eesti jaoks oli Rootsi võim sama nagu kõik teisedki võõrvalitsejad – tõusude ja mõõnadega. Märkimisväärne on rahvastiku kiire kasv 17. sajandil ning
oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävinesid Prantsuse revolutsiooni ajal. Gremona traditsiooni kandsid edasi kaks Andrea poega, Antonio (1540-1607) ja Girolamo (1561-1630), tuntud kui Amati vennad. Girolami poeg Nicola (1596-1684) oli ainuke viiuli meister Gremonas kes elas üle 1628 aasta näljahäda ja katku mis võttis Gremonas asu kaks aastat peale näljahäda. Kuna Nicol oli ainus ellujääja Amati perekonnast, laskus tema õlule ülesanne anda edasi perekond Amati viiulimeistri oskused. Enda eluaja jooksul valmistas ta kõige ilusamad viiulid mida oli kunagi Amati perekond suutnud valmistada, seega pälvis ta ka tiitli mis andis mõista, et ta oli perekond Amati parim viiuli meister. Oma oskused
Karl XI tahtis veelgi sissetulekuid suurendada ning toimus reduktsioon s.t võeti riigipoolt varem annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas vajalikuks talurahvale anda ka lugemisoskus ning õpetada selgeks usu põhitõed, selleks loodi rahvakoole. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamist asutati Tartu lähedal Piiskopi mõisakool, mis töötas 1684-1688a Forseliuse juhtimisel. Selle aja jooksul koolitati ligi 160 Eesti soost koolmeistrit. Gümnaasiumid loodi Tartusse, Tallinnasse ja Riiga. Hiljem muudeti Tartu gümnaasium Tartu ülikooliks. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, usu-, õigus ja arstiteaduskond. Pärast põhjasõda oli olukord veelgi hullem kui peale Liivi sõda. Inimesi tappis maale tulnud katk. Aastaid harimata põllud olid söötis ning loomad hävinud. Tartu ja Narva elanikud
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlase...
· Arhitektidele avanes suur tööpõld pärast Londoni 1666. aasta hiigeltulekahju, mis hävitas u. 80% linnast. Christopher Wren · 1632 1723 · Sündis Wiltshire's. · Õppis Wadhami Kolledzis ja Oxfordi Ülikoolis. · Tegeles nii füüsika arhitektuuri, astronoomia kui ka matemaatikaga. · Kavandas 54 kirikut. Saint Pauli katedraal Arhitektuur 18. saj. · Taas tugevnes palladionism. William Kent · 1684 1748 · Sündis Bridlington'is · Lugupeetud Inglismaa arhitekt, maastiku arhitekt ja mööblikujundaja. Hampton Court Palace Inglise park · Looduslähedane pargistiil. · Juhuslikkuse võlu. · Korralikult pügatud muru. · Üksikud puud või puuderühmad. · Looklevad teerajad. · Üllatuslikud vaated. · Paisutatud ojad. · Looduslikud kärestikud ja ojad. Maalikunst 17. saj. I poolel · Kujutavat kunsti telliti kuninga õukonda
vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. 23. mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus, talurahvas võis omandada ka kinnisvara, koormistena tuli kasutusele raharent. *Linnad - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Võru, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski *Forseliuse seminar (tähtsus, millal, miks) - 1684. aastal asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Tegutses 4 aastat mille jooksul sai õpetust u 160 poissi. Nendest said omakorda u 50 köstrit ja koolmeistrit kes omakorda edendasid Eesti rahvaharidust. *Rooseni deklaratsioon (anda hinnang, tähtsus) - Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni
ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse Rootsi ajal eestlaste haridusse. Johan Skytte-Liivimaa kuberner(1629-1634). Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse gümnaasium, millest 1632. aastal sai Tartu Ülikool(ametl. Academia Gustaviana)lepingu allkirjastas Gustav Adolf II enne oma surma. 1631
Algul oli võlvide asemel puidustlaed ja väiksed aknad.Tõenäoliselt juba kõrggootika perjoodil ehitati esialgesedväikesed aknad ümber.Tähelepanuväärselt kaunis on akende raidraamistik , milles goodika geomeetriliste motiivide kombinaysioonid on igal juhul erisugused.Eriti rikkalik kujundus on kõrvallöövi idaseina aknal.Kooriruumi akende kuju ja ilmetu raidraamistus pärinevad nähtavasti 19 sajandist. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684.aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688. Aasta ehitusmeistritelt Daniel Bickeli,Andreas Jahni ja David Hübneri poolt püstitatud kiiver matkib siiski tules hävinut,mille autoriks oli ehitusmeister Greiger Graff.Pühavaimu kiriku tornikiiver on Tallinna vanin.väärtuslik on ka kiriku sisustus , mis pärineb valdavalt 15-17 sajandist.Erilist esiletõstmist väärib kiriku 1483.aasta paigaldatud peaaltar pärineb ,mis kuulsa Lübecki kunstniku Bernt Notke töökojast
Suurenesid talupoegade teokoormised. Talupoeg pidi teatud arvu päevi mõisas tasuta tööd tegema. Viljalõikusele omal põllul said talupojad alles siis, kui mõisa põllud koristatud. Lisaks sellele, pidid nad osa omast viljasaagist mõisale andma, samuti pidid nad maksma riigimakse. Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, toimus Rootsi võimu perioodil lõplik talupoegade pärisorjastamine. Hakati korraldama rahvaharidust. Hakati õpetama talupoegi piiblit lugema. 1684 hakkas korraldama Bengt Gottfried Forselius õpetajateseminare. Lõpetanutest umbes 50 võisid hakata koolmeistrina tööle loodavates kihelkonnakoolides. Tänu Ignatsi Jaagule ja Pakri Hanso Jürrile lubas rajada kuningas igasse kihelkonda talurahvakool. 1632 rajati Tartusse ülikool, kus hakati õpetama valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengeid. Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles.
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu
annaabi.ee 
