Bändi teised liikmed Omar Nõmm, Mihkel Masso, Karl-Gunnar Isand ja Johannes Naan on iseõppinud muusikud. · Mihkel Masso aka Masso (08.05.1986): kitarr, on teinud mõned lood; · Karl-Gunnar Isand aka Karl (16.02.1986): basskitarr, jõnksutamine; · Omar Nõmm aka Omar (10.01.1986): kitarr ja vokaal, kirjutas suurema osa sõnu/viise; · Andrei Ozdoba aka Andy (15.10.1986): trummid; · Johannes Naan aka Juku (23.09.1985): solist, väänlemine. 6 Albumid ja lood Konkursi ,,Noortebänd 2004" võitmisele järgnes leping plaadifirmaga Nonsense Records,
Indiapärased nimetused: Aloo-kartul Curry-maitseainesegu kui terve rea roogade nimetus.Nimetatakse ka erinevaid pajaroogi kus põhirõhk on kastmel. Chai-tee mis maitsestatakse suhkru,nelgi,kaneeli ja piimaga. Tandoori-saviahi mis on peaaegu igas India kodus. Dhal-toidud mille põhikomponendiks on herned ja läätsed. Kofta-tugevasti maitsetatud lihapallid,sageli lambahakklihast. India populaarsemad road. Kana tikka-masala Kana-karri Võikana Lambakarri Naan Riisipuding Safranikana Puuvilja lassi Kana-tikka masala Kanakarri Võikana Lambakarri Safranikana Puuvilja lassi Tänan kuulamast!
isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b
Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta salaja unistab. Minule see film meeldis, see oli õpetlik ja kohati jõhker, aga arvan ,et see ei õpetaks midagi ,kui poleks jõhker
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb
ja vadak. Kabul Palaw on rahvuslik toit Afganistanis. Toit on enamasti valmistatud vastavalt islami toitumisreeglitele. Eriti on riik tuntud enda kõrge kvaliteediga granaatõunadega, viimarjade ning magusate jalgpallikujuliste melonitega. Neil on neli peamist tüüpi Afgaani leiba: Naan - sõna otseses mõttes, leib. Õhuke, pikk ja ovaalse kujuga, peamiselt valge ning täistera segu, on ka erinevaid: mooniseemnetega, seesamiseemned, Nigella seemnetega või nende kombinatsioonid. Kalleim naan on valmistatud valgest jahust ja õlist. Obi Non - Usbeki stiilis leib. Ketta kujuline ja paksem kui naan, tihti valgest jahust. Chapati - nimetatakse ka sapati või dodi. Peamised leivad, mida kasutasid puštu hõimud. Lavash - väga õhuke leib tavaliselt valmistatakse plaadiga ning täidetakse liha ja hautistega. Riisi toidud on kultuuriliselt kõige väärtuslikumad söögid, seega kulub nende valmistamisele väga palju aega
Vaadeldes Rändavaid Pilvi Autor: Oskar Luts Lehekülgede arv: 202 Tegelased:Andres, Arno, Karu, Amman, Lombach, Roose, Frieda, Peeter, Anna, Frantzen, Juhan Simmi, Heino Eino jne 1. Ennustamine Millest võis raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Autor hakkab rääkima oma lapsepõlvest. Oskar jutustab oma esimesest koolitalvest Palamuse kihelkonnakoolis. 2. Tsitaadid Lause raamatust lk Põhjus, miks see meelde jäi. 1.Nüüd ma õieti ei tea isegi, mida 5 1.Esimese lõigu kohta kõlas see väga ma pean tegema oma mälestuste imelikult. neljanda jaoga. Kas pean plagieerima iseend? 2. - . 33 2.See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles . ei tohtinud rääkida oma kodumaal. 3.See on väga raske haigus. Tihti 3.T...
Etanool seguneb veega hästi, see on veest väiksema tihedusega. See seguneb vee ja enamike orgaaniliste lahustitega igas vahekorras, on hegnoskoopne, mida rohkem OH rühmi või mida lühem ahel, seda paremini lahustub vees.. Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.htm; puudub konkreetne autor (G. Naan - peatoimetaja), ENE 2, Tallinn, kirjastus "Valgus") 3.2 Keemilised omdused Etanooli keemilised omadused on põlemine (täielik põlemine), reageerimine leelismetallidega, dehüdraatimine, oksüdeerumine aldehüüdiks ja karboksüülhappeks, redutseerumine alkaaniks, reageerimine karboksüülhapetega (tekib ester ja vesi), reageerib aldehüüdidega (tekivad poolatsetaalid ja alkoholi liia korral poolatsetaalist atsetaalid), reageerib vesinikhalogeniididega.
vanahall-nende jahist võib kihnlane pikalt rääkida. Nii- ja naamoodi. Annusõ Pärt näiteks selgitanud, et enne hülgejääle minekut peab kaks nädalat lumehanges magama. Muidu on maa hais küljes ning hüljes ei lase ligi. Hülgepüügispetsiifika läks vahel käiku ka tõsisematel juhtudel. Umba Juri kauples Pootsi metsast mõrravaiu, asus aga asus aga maha võtma palgimetsa. Jaolesaanud metsasaksale seletas Juri, et ta teeb nagu kaup oli- hülgemõtta vaiu. Kui Naanu Naan viel nuõr mies oln siis käün tämä mõisa ülgepüüdüs. Siis oli Kihnus viel mõisa ning. Ju siis pieti jahju Sangõs puari miest kissi mõisale pidid püüdmä. Sangõtõst suab ülgesi sui kua. Mehed eläsid koioss, lasksid karvakala ning püüdsid oma süemäks teisi kalu kua. Suagiga oln sedäsi, et üese viidi salaja üks jagu oma koo. Saks pidäs suaki naa napiks. Pinnis, et miks nda vähä? Mehed riäksid, et kolõ raskõ tüe ning. Saks ei ususs. Läkski ühekorra Naaniga seltsis
mängufilm "Klass" (2007) "Klass: elu pärast" (2010) draamafilm "Eestlanna Pariisis" (2012) draamafilm "Kertu" (2013) mängufilm "Ma ei tule tagasi" (2014) 4) Kes näitlejatest filmis üles astusid? Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli? Vastus: Näitlejatest astusid üles: Rasmus Kaljujärv – Rass Hele Kõre – Renita Margus Prangel – Mõssa Märt Avandi – Aivo Marilyn Jurman – Säde Johannes Naan – Janar Tambet Tuisk – Olari Doris Tislar – Hanna Nikolai Bentsler – Talis Rafael Jenokjan – Ruslan Minu arvates tegi kõige parema rolli Rasmus Kaljujärv, kuna ta on väga hea näitleja ning mängis oma rolli igati välja. 5) Millest film räägib? Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin. Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal
Lisaks olid tavalised vägivalla- ja tapmisähvardused. Samas olid Ida-Viru punkarid märkimisväärselt tihedaks kogukonnaks koondunud, sest koos käidi Tallinnas punkkontsertidel ning välimuselt oldi ühed ENSV ekstravagantseimad. Paraku hääbus nende tegevus, sarnaselt tollase pungi peavoolule, 1990. aastate esimesel poolel.53 Intervjuus Rakvere punkari Janek Naaniga õnnestus saada infot ka Rakvere pungikogukonna kohta, millest senistes allikates ega kirjanduses infot pole. Naan, keda teised kohalikud punkarid ka Rakvere pungivanaisaks kutsuvad, oli enda sõnutsi esimene, kes Rakveres juuksed kukeharjasoengusse sättis ning punkbändi Päikesejänku tegema hakkas. Rakvere pungi hiilgeaeg oli Naani hinnangul 1980. viimastel aastatel, mil tegutses muuhulgas ka punkbänd Detonaator, 1990. aastate alguses punkliikumine mõnevõrra vähenes, kuid kindlasti ei lõppenud, jäädes püsima ka Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel. Naan lisab, et
SAKSAMAA 3. okt 1990 ühinevad kaks Saksamaad. EESTI 1940 17. juunil algas esimene NSVL okupatsioon Eestis. Kestab kuni II MS ajal Saksa okupatsioonini. Teine NSVL okup. algab 1944 22. septembril, kui vallutati Tallinn. Esimesi sõjajärgseid aastaid Eestis iseloomustab: - Industrialiseerimine - tööstuse eelisarendamine. - Kollektiviseerimine. 1950. märtsis toimub EKP 8. p mille tulemusena vahetatakse välja 90% Eesti valitsusest. Võimule tulevad Johannes Käbin, Gustav Naan. Algab stagnatsioon Eestimaal. Pärast II MS kaotas eesti nii iseseisvuse kui ka territooriumi (Petserimaa, Narva tagused alad). Kui pingelõdvendusperiood lõppeb, algab suhete jahenemine USA ja NSVL vahel. K. Vaino juhtis venestamispoliitikat Eestis. TÖÖ KÜSIMUSED: Mis mõjutavad Eesti taasiseseisvumist? Mis sündmused aitasid kaasa? Millised muutused tulid perestroika ajaga?
http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile http://www.tqhq.ee/dir.php?id=3 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/autod_1885.htm http://www.tqhq.ee/dir.php?id=104 http://en.wikipedia.org/wiki/Ford_t http://www.cybersteering.com/trimain/history/ecars.html http://www.chevroncars.com/learn/cars/history-cars http://www.gocurrency.com/articles/history-automobiles.htm http://members.tripod.com/~Eagle_Planet/carshistory.html Tallinna Tööstushariduskeskus Ivo Naan 13 AR Autode Ajalugu Referaat Tallinn 2008
küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas. Sõna "leib" on eesti keeles germaani laen ligikaudu meie ajaarvamise algusest, kuid traditsiooniline rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul; enne seda oli tavalisim teravili oder. 19. sajandi lõpukümnenditeni lisati leivajahule aganaid, ikaldusaastatel ka muid lisandeid nagu peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms.
lk.392). Eestlase identiteet Rootsi oli riik, mis esmakordselt Eesti ajalooväitel ühendas praeguse Eesti ala ühtse võimu alla, sel ajal tõlgiti piibel eesti keelde, mis omakorda ühendas keele murrakud ühtseks keeleks. Sellega seoses tekkis Eesti, kui rahvusriik ja saame end nimetada eestlasteks, kui etnilist gruppi, kes elab antud territooriumil ja räägib ühtset keelt. Kasutatud kirjandus Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toim G. Naan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952. Juhan Kahk. Inimesed ja olud „vanal healˮ Rootsi ajal. ‒ Looming 1983, nr 8, lk 1098‒1126. Elina Öpik. Eestlane Rootsi alamana. ‒ Keel ja Kirjandus 1992, nr 7, lk 385‒393. Margus Laidre. „Vana hea Rootsi aegˮ ‒ müüt või tegelikkus. ‒ Akadeemia 1994, nr 5, lk 957‒ 962. Kari Tarkiainen, Ülle Tarkiainen. Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561‒1710. Tallinn: Varrak, 2014.
Soolased vahud on valmistatakse lavasi rulle, mida viilutatuna serveeritakse tehtud kalast, mereandidest või maksast suupistena. N Naan Indiast pärit valge nisuleib, mida on kergitatud pärmi või küpsetuspulbriga. Küpsetatakse spetsiaalses tandoori ahjus, süüakse eelroana kastmega või põhiroa kõrvale. Leivanuga spetsiaalne nuga pagari-ja kondiitritoodete lõikamiseks. Pika hammatuse teraga nuga. 8
kommunistlik partei. Teise sekretäri institutsioon liiduvabariigi parteijuhiks oli kohaliku rahvuse esindaja, keda saadeti kontrollima mujalt saadetud sekretär. Meelsasti kasutas Moskva ära ka pealekaebamisi. Poliitilised olud Võitlus kodanliku natsionalismiga Eesti NSV sisepoliitiliseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Võitluse olemust põhjendas Gustav Naan, kes väitis, et kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased. Kodanliku natsionalismi mõistet üksmeelselt ei defineeritud, see kujunes üldmõisteks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu jms. Selle ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EKP VII pleenum ja selle tagajärjed Kõigepealt hakati kodanliku natsionalisti silti kaela kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele
Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 Sõnad köögileksikoni koostamiseks Sissejuhatav tund: Must pipar on üks maailma populaarsemaid maitseaineid, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks". Must pipar tõstab esile iga toidu maitse, ka magustoidu. Kvaliteetne jahvatatud pipar on jahvatatud tervest pipraterast, mille hele sisu annab heledat tooni pulbrile. Mida tumedam jahvatatud pipar, seda rohkem on selles koori, mis ei anna õiget, tugevat pipra maitset. Sellist pipart tuleb toidule mitu korda rohkem lisada. Valge pipar, pipraliaanil valminud kooritud mari, on pipardest kõige tugevama maitsega. Pipar sobib hästi keedetud kala ja linnulihaga, suppidesse ning kastmetesse. Võib panna ka liha-, maksa- ja munatoitudes ning salatites ja salatikastmetes. Roheline pipar...
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piima...
-Sobivad flokulatsiooni ja settimise omadused -Geneetiline stabiilsus -Osmotolerantsus -Etanooli tolerantsus -Võime produtseerida suurtes kogustes etanooli -Raku suur vastupidavus korduvkasutusele -Temperatuuritolerantsus. 10. Kääritatud toidud ja nende roll inimese toidulaual, ohutus. -Joogid õlu, vein, sake, siider, kange alcohol - Piimatooted hapupiimajoogid, jogurt, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor, keefir, pett, juust - Teravili leib, pita, naan, jne. - Liha ja kala jerky (kuivatatud liha), maasink, salaami, pepperoni, hapendatud liha; kalakaste - Puuviljad ja köögiviljad marineeritud ja hapendatud puu- ja juurviljad, oliivid, hapukapsas, seened Kääritatud toidu roll: toidulaua rikastamine, suurtes kogustes toidu säilitamine, toiteväärtuse tõstmine (vitamiinid, valgud), toidu detoksifikatsioon (kõhupuhitust põhjustavad suhkrud, lektiinid, fütaadid), Toidu töötlemisele kuluva aja ja energia vähendamine Ohutus:
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse o...
augustil 1913.aastal. Estonia kontserdisaalis tuli 1919.a. kokku Eesti Asutav Kogu. Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges Nõukogude võim ka Estonia Seltsi. Oma tegevust alustati uuesti 27. märtsil 1990.aastal. Kuigi tänapäeval ei pea Estonia Selts enam hoolt kandma Estonia Teatri (nüüd juba Rahvusooperi) hea käekäigu eest, on paljud seltsi ettevõtmised ikkagi toetanud meie ühiseid aateid. Eesti kultuuritegelaste portreede galerii, Tiit Kuusiku, Naan Põllu ja Klaudia Maldutise fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks, mälestuskivi paigaldamine Metsakalmistule nende estoonlaste meelespidamiseks, kes hukati Nõukogude võimu poolt Siberis kõik need seltsi initsiatiivil toimunud sammud on teatud määral aidanud väärtustada ka teatri minevikku. Üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks oli kindlasti nn katusekivi kampaania, mille käigus Estonia Selts aitas koguda ligi miljon krooni Estonia Teatri-ja Kontserdimaja
olnud jõus ainult kuni Johannese tulekuni. Nõnda kindlustas Jeesus Johannesele kristlikus müstikas omaette koha, mis tegi temast ühenduslüli Vana Testamendi ja uue õpetuse vahel. Eesti rahvakalendris tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva 24. juunil, mistõttu me seda ka jaanipäevaks nimetame; 29. august on aga tema surmapäev. Johannese eesti nimevasted on Jaan, Juhan ja Ants, aga ka mitmed nende teisendid ja lühendid, nagu Annis, Anno, Jants, Juss, Naan, mis esinevad nii ees- kui perekonnanimedena. Paljud Eestimaa Jaani kirikud on pühitsetud Ristija Johannesele. Ristija Johannese traagiline hukk oli üks renessansi-, baroki- ja klassitsismiajastu kunstnike meelisteemasid. Kõige sagedamini kohtame maailmamuuseumides ringi uidates Saloomet hoidmas vaagnal Ristija Johannese pead. Mainime neist vaid kõige kuulsamaid. Berliini Maaligalerii omanduses on kuulsa belglase Rogier van den Weydeni (14001464)
Kerisahi püsis meil ka järgnevatel sajanditel nii leivaahju kui ka rehe- ja toaahjuna. LÜHIDALT LEIVA AJALOOST Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas. Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud
(10) Foto 18. Atmosfääriseire töörühm tänapäeval. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu Algusaastatel töötas Tõravere Observatooriumis väga palju teadlasi, kellest on alles jäänud vähesed. Tuntumatest teadlastest on olnud Roopi Hallimäe, Taavet Rootsmäe, Vladimir Riives, Ernst Öpik, Grigori Kuzmin, Aksel Kipper, Gustav Naan, Heino Eelsalu, Lauri Luud, Charles Villmann, Pavel Parenago, Jevgeni Haradze ja Jakov Zeldovits. Akadeemik Jaan Einasto kirjutab: ,,Grigori Kuzminiga sain tuttavaks pisut hiljem, üliõpilasena. Ta kujunes minu peamiseks õpetajaks. Ma ei mäleta oma esimest kohtumist temaga, küllap see oli Tähetornis. Igatahes 2 juba teisel kursusel oli ta mu peamine vestluskaaslane Tähetornis, mis kujunes juba ülikooliaastail mu teiseks koduks
sink, juust, linnuliha, kala ja kalatooted, maitsetaimed. Lisaks kuulub sufleega kokku ka kaste. See võõrapärase nimetusega toitu serveeritakse nii eelroaks, põhiroaks kui ka desserdiks. 25 5 Võileivad ja pannkoogid 5.1 Kanapeed Väikesed võileivad (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul. 5.2 Naan Ümar valge India või Nepali nisuleib. Kergitatakse pärmi või küpsetuspulbriga, küpsetatakse saviahjus. Süüakse kas eelroaks või pearoa kõrvale. 5.3 Lavašš Lavašš on kergitamata nisutaignast erilise kiviahju seintel küpsetatud õhuke leib, mis on aastasadu olnud Kaukaasia, Kreeka, Türgi ja Iraani
tööliskeskkonnas, siis tekkisid ka esimesed jutud sellele alusele. Ja tööliste, lihtsate inimeste elu kujutamine oli see, mida tol ajal kangesti taheti. Nii et minu esimesi lugusid võeti üsna hurraaga vastu. Alles siis, kui 1968. aastal ilmus "Kaheksa jaapanlannat", mis oli juba eksistentsialistlikum, samanistlikum, ilmus Sirbis ja Vasaras see Eduard Pälli artikkel. Mis süüdistamine see ikka oli, mina sellele ei reageerinud. Tükk aega hiljem süüdistas mind ka Gustav Naan mingis mõttetus asjas, aga sel pole mingit tähtsust. -- 1960ndate lõpus olite ka stsenaristiks menufilmile "Viimne reliikvia", mis mõjus nõukogulikust vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...
Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas liiduvabariigi kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjamisel erinevaid meetodeid: ÜK(b)P KK Eesti büroo, sekretäri intstitutsioon, parteilised otsused ja valvsate kodanike pealekaebamine. *Poliitika Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Seda põhjendas Gustav Naan oma raamatus. Tema seisukohad langesid kokku Andrei Zdanoviga. Ta tõdes, et "kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased". Kodanliku natsionalismi mõistet ei defineeritud see kujunes mingiks üldmõistetavaks lööksõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast. Kõige eestimeelse ja eestlastele omase halvustamine, oma rahvuse väärtustamine. 21.-26. märts 1950 kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum suur koosolek.
Valmistatakse veise-, vasika-, sea- ja lambalihaga, kana, subproduktidega, neerudega, veisesüdametega, samuti kala ning värskete või kuivatatud seentega. Magushapu maitsega supid. Kirjelda pärmitaigna tehnoloogiat. Tooted, kuidas kasutad? Lehekülg 268-269 (pate a la levure) Pagar-kondiitrid nimetavad pärmitainast nisutainaks. Pärmi ehk nisutainastest valmistatakse suuri saiu, väikesaiu, kringleid, stritsleid, plaadipirukaid. Muudest rahvusköökidest on tuntumad naan leivad, pitad, chapatti. Tainast võimaldab valmistada nii soolaseid kui ka magusaid tooteid ja on hästi vormitav. Kõikidele pärmitainastele on ühine, et kerkimise ajal tekib tainasse süsihappegaasi. Pärmitainaid võib valmistada kahel viisil: Eelkergituseta, eelkergitusega. Eelkergituseta pärmitaina puhul segatakse pärm, vesi või muu sobiv vedelik, saadud segule lisatakse sõelutud jahu ja muud tooraineid ning sõtkutakse (kuni tainas tuleb sõrmede ja nõu küljest lahti
malli alusel). 1949. aastal likvideeritakse mitmed kateedrid, ka eesti ajaloo, kunsti, arheoloogia kateeder ning kogu õppe- ja teadustöö koondus alates 1950. aastast üldajaloo ja NSV Liidu ajaloo kateedritesse. Eesti ajaloo kool ja NSV Liidu ajaloo kateedri alla. Ülikooli ajaloo-osakonna ülesanne õpetamine ja kateedri ettevalmistamine, põhiosas just ajalooõpetajate ettevalmistamine. Ajaloo Instituut (AI) ja Parteiajaloo Instituut (PAI) AI 1947-50 Richard Kleis 1950-51 Gustav Naan – jõuline sovetiseerimisprotsess, üdini stalinistlik ajalookäsitlus. Enne seda oli päevakorral eesti ajaloo õpiku koostamine jms, mitte ENSV ajalugu. Hiljem tegutseb kosmoloogiavallas, muretseb iibeküsimuste üle; pidi koostama 2 eesti ajaloo üldkäsitlust: 1 üheköiteline ja 1 kolmeköiteline. 1952. aastal avaldatu „Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani)“ 1951-68 Viktor Maamägi – ajaloolase haridusega, kuid õppinud Venemaal. Tema juhtimisel koostatakse
(Harri Moora) ja Ajaloo sektor (Artus Vassar) ja 16 teadlast. 1951 koliti Tallinna, 1955 kaheks sektoriks oktoobri eelse (Vassar) ja oktoobrijärgse ajaloo (al 1961 H. Aremäe, enne teda kahvatud tegelased, tõsine ajaloolane tegeles Eesti Vabariigiga) sektoriks. 1956 28 teadurit, sh kaks doktorit (Marta Schmiedehelm) ja 17 kandidaati. Schmiedehelm kaitses uuesti kuna esimest korda kaitses Saksa okupatsiooni ajal nagu Vassar. Ajaloo Instituudi juhid 1946-1950 Richard Kleis, 1950-1951 Gustav Naan, 1951-1968 Viktor Maamägi, 1968-1974 Juhan Kahk (parimaid agraarajaloo uurijaid), 1974-1985 Karl Siilivask, 1985-1990 Raimo Pullat, 1990-1992 Rein Helme, 1992-1997 Teet Veispak, 1997-2005 Priit Raudkivi. Alates 2005 läks Ajaloo Instituut Teaduste Akadeemia alt Tallinna Ülikooli alla. Nõukogude Eesti ajaloo koostamine ja kirjutamine Teaduste Akadeemia ülesanne. Eesti NSV ajalugu I-III plaaniti neli osa aga ei suudetud kontrollorganitele sobivalt seda teemat käsitleda
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
PTK 39 - 44 Eesti NSV Arreteerimised, hukkamised, deporteerimised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised Kkohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Ideoloogiavõitlejad Nikolai Karotamm, Andrei Zdanov, G. Naan + Karotamm oli suhteliselt mõõdukas, juunikommunist Kodanlik natsionalism ideoloogiline sõimusõna 1950 EK(b)P VIII pleenum Kuldsed kuuekümnendad "elada ju võib" Nn rahvuskommunistid reziimi inimlikustamine Noorte aktiivsus EÜE, EÕM, komsomol 1968 Praha kevad ENSV majandus Maareform 1947. aastaks maa riigistamine, talude max suurus 30 ha, "rahvavaenlastel" 5-6 ha
teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks sektoriks. Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
aastate lõpuks on AI tööl juba üle 150 töötaja. See asutus oli ajaloo uurimise seisukohalt keskne.Esialgu 40. lõpus ja 50. alguses järelkasvu probleem oli päris suur. See toob kaasa selle, et püütakse kiirendada kraadikaitsmisi ja esialgu oli kraadikaitsmine võimalik ainult TÜ-s. Kuid al 1950. aastatest saab oma eriala nõukogu ka AI ja ka selle all on võimalik teaduskraadi kaitsta. AI esimene direktor oli Richard Kleis kuni 1950. aastani, seejärel Gustav Naan, tema puhul oluline see, et ta polnud oma erialalt ajaloolane, üks nendest, kes kirjutas mitu pikka artklit, kus püüdis teoreetiliselt põhjendada kodanliku natsionalismi teket, ilmusid hiljem ka raamatuna. Temast sai ka üks keskne figuur, kes lõpuks suutis resultaadini viia Eesti NSV ajaloo väljatöötamiseni. Hiljem tõmbub ta ajaloorindelt tagasi. Temast saab üks kõige vihasemaid Eesti taasiseseisvumise vastaseid, kes ka ajakirjanduses sõna võtab. Oli AI eesotsas kuni 1951
Hendrik Sepp, Juhan Vasar 1932-1939 Eesti ajalugu. Peatoimetaja Hans Kruus 1935-1940 Hans Kruus Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. 1928 1 1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 Eesti ajalugu pöörati pea peale liialt Stalinistlik ja ülepingutatud Eesti NSV ajalugu kolmes köites. I-III, Tallinn 1955, 1963, 1971 Eesti NSV ajalugu: Kõrgkoolide õpik. I-II, Vastutav toimetaja Karl Siilivask, Tallinn 1976-1980 põhiliselt faktoloogiline materjal, Nõukogude aja kohta üsna vähe hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat. Välis-Eesti Evald Uustalu. The History of Estonian People. London 1952, Eesti rahva ajalugu, Tallinn 2005
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Hinduism Hindude toitumiskultuuri aluseks on taimetoidud riis, mais, läätsed ja kaunviljad, käkid madalasordilisest jahust, köögiviljad. Piimatoodetest on levinud kohupiim, jogurt, millest viimast kasutatakse iseseisvalt või mitmesugustes marinaadides. Populaarsed on tanduritüüpi road. Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse. Tanduris küpsetatakse rasvata taignast käkke roti´sid, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki naan ´e. Selles ahjus valmistatakse ka jogurtis marineeritud kanapoegi. Taimetoitlastele küpsetatakse köögivilju ja maitseainetega kohupiima paniiri. Veise ja teiste sarvloomade liha on keelatud süüa nii religioossetel põhjustel kui ka igivanade tavade kohaselt, samuti sealiha ei ole lubatud toiduks tarbida. Põhitoiduks on nii suvel kui talvel riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased. Nad ei söö ka sibulat ja küüslauku.
Helo Meigas, Nele Meikar, Tauno Metsalu, Madis Metsis, Roman Migunov, Egert Milder, Epp Mitt, Priit Mootse, Marianne Morgenroth, Alexey Morgunov, Marge Muna, Ülle Murumets, Pilleriin Mutso, Priit Muuga, Alar Mäerand, Ivo Mägi, Herki Mäll, Mart Mänd, Pille-Triin Männik, Ene-Ly Männing, Erki Männiste, Mihkel Mär- tin, Madis Müller, Aimar Müürsepp, Aivar Naaber, Mattias Naan, Girti Naaris, Kaisa Nei, Hendrik Nigul, Geily Niinemets, Rita Niineste, Margus Niitsoo, Jüri Nikolajev, Joosep Norma, Kaarel Nummert, Joonas Nurk, Anu Nutt, Rauno Nuut, Evert Nõlv, Alvar Nõmmik, Raimo Oinus, Agu Ojasoo, Tarvi Olbrei, Annika Oper, Kati Otepalu, Veljo Otsason, Peep Otstavel, Aita Ottson, Kaido Paabusk, Priit Paap, Markko Paas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
