Grafoloogia Stiina Ulmre 32. Keskkool 16.10.2013 Mis see on ja millal algas? Teadus, mis uurib ja analüüsib käekirja 1609a.- I grafoloogia raamat autoriks Demelle Ludwig Klages "Käekiri ja iseloom", Max Pulver "Käekirja sümboolika" ja Robert Saudek ´i teosed. Mida see meile annab? üks viisidest teisi ja iseennast tundma õppida: isiksuse areng mõtte- või tundeinimene pedant või boheemlane vaikseloomuline või jõhker tasakaalukas või impulsiivne heasüdamlik või egoist kohusetundlik või hoolimatu kuritegelikud kalduvused vaimsed huvid Põhilised analüüsimise valdkonnad Isikupära Korrapärasus Sidumisviis ja sidumisaste Kaldenurk Käekirja suurus Vajutusviis Ruumijaotus ja paigutusviis lai ja kitsas kiri Kirjutamise tempo Vasaksuunalisus s Hindamisel lähtutakse: Väiketähtede kõrgus ...
Muinasaja isikud Ingvar- Rootslaste kuningas, kes umbes 600. aasta paiku tulnud väega Eestisse, kus terve suve rüüstas Setini-nimelises maakohas Astrid ja Olaf- Norra kuninganna ja tema poeg, kes mereröövlite poolt vangistati ja orjadeks müüdi Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks...
Kokkuvõtvalt Hinduistliku filosoofia põhiküsimuseks on ikka ''Kes me oleme?''. Puudutatakse teemasid nagu olemine, teadmine, moraal, jumal ja isegi ilu. Kogu hinduistlik mõtteviis toetub kolmele põhialusele: aja tsükliline kulgemine, mikro- ja makrokosmose vaheline seos ja põhjuslikkuse printsiip. Kasutatud kirjandus: ''Maailma Usundid'' Christopher Partridge ''Nii õpetas Gunnar Aarma'' Ingvar Luhaäär ''Mida paljud ei tea: müstika ja maagia'' Gunnar Aarma 2012
India kultuuriruumis on seksuaalsuhetel imelised, ekstaatilised ja maagilised omadused. Richard Webster on kirjutanud, et muistses mütoloogias oli seks vägeva müsteeriumi aluseks. Põlisrahvaid veetles elu ja seksuaalsuse pidevus ning nad jäädvustasid selle märgiks mehe ja naise suguelundite kujutisi. Tänapäeval peetakse neid universaalse elujõu austamise vormiks. 2 Näiteks on hinduismis levinud linga ehk fallosekujuline sümbol, mis on eelkõige seotud Šiva 1 Luhaäär, Ingvar. Ülev teemantvälk. Meditatiivne seksuaalsus. Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2009. Lk 11-12. 2 Webster, Richard. Armastuse ja romantika maagilised sümbolid. Tallinn: Sinisukk, 2010. Lk 8. 3 kultusega. Arvatakse, et see pärineb induse kultuurist ning seda kasutatakse tihti koos jooniga. Linnart Mäll on öelnud, et nende kahe sümboli ühendus tähistab mees- ja naispooluse
küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud
hirme ning patsiendile on see vajalik, et tunda end hüpnotiseerijaga mugavalt ja et tekitada usaldus) · Seisundisse viimine(transi esile kutsumine) · Seisundi süvendamine(kasutatakse samu meetodeid, mida transsi viimisekski) · Sisendus(olenevalt ravialuse vajadustest, soovidest) · Seisundist väljumine(pooldatakse sujuvat) · Lõpuvestlus(seansi analüüsimine)(Luhaäär, Ingvar, 2008) Transi esilekutsumine On olemas palju spetsiifilisi hüpnoosimeetodeid ning erinevad hüpnotiseerijad arendavad tavaliselt välja omaenda stiili. Üks levinumaid on selline, kus patsiendil palutakse kujutleda, et ta astub aeglaselt mööda trepiastmeid allapoole. Samal ajal, kui inimene näeb ennast jätkuvalt allapoole liikumas, liigub ta vähehaaval üha sügavamasse transsi. (Streeter, Michael, 2004) Üheks teiseks sageli kasutatavaks meetodiks on progresseeruv lõõgastumine
nime. Suhted slaavlastega 9-10.saj olid eestlaste - venelaste suhted rahumeelsed, siis need halvenesid 1030 vallutas vürst Jaroslav Tark Tarbatu linnuse, mille nimetas Jurjeviks. See on Tartu esma- mainimine. Slaavlaste võim Tartus kestis ~30 aastat Suhted viikingitega Euroopas nim aastaid 800- 1050 viikingiajaks Viikingid tegid Eesti aladele korduvalt sõjaretki, veel rohkem käidi siin kauplemas Aastal 600 langes Läänemaal viikingikuningas Ingvar Saarlaste käes on vangis olnud tulevane Norra kuningas Olav Tryggvason Viikingite retked Laev ja kahe teraga mõõk olid viikingite edukuse peamised põhjused Viikingite teade Ingvari hukkumisest Ühel suvel, läks Ingvar Eestimaale ja korraldas samal suvel rüüstamise kohas, mis kannab nime Stein. Siis ruttasid kohale eestlased suure väega ja pidasid lahingu. Et kohaliku rahva vägi oli arvult ülekaalus, ei olnud rootslastel jõudu vastu panna
maalaja Mari-Liis Majak Mj212 Asukoht Asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval Läbib palju kuristikke Maailma kõrgeim mäestik Andmed kõrgus 6000 m Kõrgeim punkt Mount Everest 2400 km pikk Keskmiselt 300 km lai. Kujunemine Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli laamade põrkumine Nimi tuleneb sõnast himlaya Huvitavad faktid Himaalaja keskosa koosneb kristalsetest kivimitest ninasarvik ,elevant, panda Kartul,oder,riis Ingvar Luhaäär. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=himaalaja&biw=1366&bih=608&source=lnms&tbm=i =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83571.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.htm
Tapa mõis Fred-ingvar kirsipuu EP13 Tapa mõis rajati 17. sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, o...
raua tootmisega vahetati ka põhja ja Skandinaavia idepoolsete saagad tegid naabritega sõjatretki eestisse karusnahkade vastu Rootslaste Rahulik sõdatetta kuningas ingvar rahuaeg tegi rüüsteretki eestisse
· 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rummo (1942) · http://www2.reform
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas
3 kultuuripiirkonda Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti raua tootmine oma rauda toodeti soorauamaagist, mis pandi rauasulatusahju. Vanim rauasulatusahjud on Tindimurrus, Tartumaal. 5. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad, mägilinnus, neemiklinnus, linnamäed, Kalevipoja säng tüüpi linnus, ringvall-linnus (maalinn) (TÖÖVIHIK), hõbeaarded ja nende peitmine, suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a), ruunikivi, kääpad, Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev), tsuudid, sossolid. Linnuseid rajati kaitsmaks oma varandust, seda oli mitmelgi pool Eestis. Kuna Lääne- Eesti oli madal ja Lõuna- Eesti künkli ei saanud linnused neis olla samad. Neemiklinnus Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall. Linnamäed ehitati orgudes olevatele mägedele. Kalevipoja säng rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi
Galaktika Koostaja : Fred-Ingvar Kirsipuu Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti Galaktika. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galak...
kohalikud sulandusid nende hulka Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti Läti piirist mõnevõrra lõuna poole Meretagused sõbrad ja vaenlased: Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega Eestist on leitu uhkeid Skandinaaviast pärit esemeid rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia saagade teated sõjaretkedest u. 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke Eestisse Viikingaajal tihenesid suhted Skan-ga veelgi Kuna eesti jäi Bütsantsi ja Idamaaade kaubateede lähedusse jõudis siia nii araabia hõbemünte kui lääne meistrite relvi Suhted idanaabritega: Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena sõlmpunktidesse kujunesid käsitöö- ja kaubanduskeskused Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882
Retsensioon Ansambel Brassical 2015 Käisin 30. Oktoobril vaatamas etendust Brass-ansamblilt ’Brassical’. Etendus toimus Pirita Majandusgümnaasiumi aulas. ’Brassical’ on esinejate enda poolt asutatud ning nad kõik on solistid. Solistide nimed on Märt Metsla, Norman Verte, Mihkel Kallip, Margus Toompere, Ingvar Leerimaa, Jüri Leek ning Lauri Levistu. Noored pillimehed lõid ansambli 2011. aasta sügisel inspireerituna maailmakuulsast Mnozil Brassist, nende soov oli mängida midagi nooruslikumat ja vähem akadeemilist. ’Brassical-i’ koosseisus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõilased ning Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Nende lood olid segu pop- ning klassikalisest muusikast, kuid lisaks sellele oli nende esituses ka veidi komöödilist lavastust. Etendus oli kaasaegne
hõimudega. Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt ning kohalikud sulandusid nende hulka. Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti – Läti piirist mõnevõrra lõuna poole. Meretagused sõbrad ja vaenlased Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega. Rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia saagade teated sõjaretkedest. U. 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke Eestisse. Tänu sellele on Eestist leitud väga uhkeid Skandinaavia päritolu esemeid. Kuna Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaaade kaubateede lähedusse jõudis siia nii araabia hõbemünte kui lääne meistrite relvi. Suhted idanaabritega Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad ning neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena. Sõlmpunktidesse hakkasid kujunema käsitöö- ja kaubanduskeskused
..kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga. Hõbeaarded ja nende peitmine...kaevati maasse...käe- ja kaelavõrusid,odaotsi,mõõkasid,pikateralisi nuge, muud tööriistad ja kullast või kullatud esemeid. Taolised leiud tulevad välja enamjaolt soisemates paikades/suurim selline aare leitud Tartumaalt Kardlast... Suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a)...rootslaste kuningas/ tuli oma väega Eestisse Steini maakonda rüüstama....tuli eestlaste suur vägi/toimus lahing kus langes ka palju rootslasi, eesotsas nende kuningas Ingvar(maeti saaga kohaselt Eesti rannikule)...kaotusele järgnenud suvel teinud Ingvaripoeg Eestisse eduka tasuretke. Ruunikivi...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks Kääpad...liivast kuhjatud põletusmatuste paigad. Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev)..
Björn Kristian Ulvaeus (sündinud 25. aprillil 1945 Göteborgis Rootsis) on rootsi muusik. Ta on tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Göran Bror Benny Andersson (sündinud 16. detsembril 1946 Stockholmis Rootsis) on rootsi muusik. Tuntud samuti eelkõige ansambli ABBA liikmena. Agnetha Åse Fältskog (sündinud 5. aprillil 1950 Jönköpingis Rootsis) on rootsi poplaulja, kes on tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Agnetha sündis 27-aastase kaubamajajuhataja Ingvar Fältskogi ja 32-aastase Birgiti (neiupõlvenimi Johansson) kahelapselises peres. Agnetha noorem õde Mona sündis 1955. aastal.Enne ABBAga ühinemist tegi Agnetha Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega.15-aastaselt ühines ta kohaliku tantsubändiga ning hakkas vokalistiks. Mõni aeg hiljem kirjutas ta laulu "Jag var så kär", mis sai 1967. aastal Rootsis hittlauluks.Agnetha avaldas mitu singlit ka saksakeelsete lauludega. 1968. aastal töötas ta ka mõne
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.7 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja...
ilma raske tööta ei saa siin maailmas enam midagi. Isegi siis, kui peab enda latti alla laskma näiteks taheti saada parimaks maailmas -, tehakse endale natuke madalamad nõudmised, mis ei oleks väga utoopilised. Ja kui lõpuks saavutavad selle, mida nad on pikka aega oodanud, on nende keha täis õnne isegi rohkem, kui neisse mahub ja nad peavad sellest kõigile rääkima, sest ta suutis seda ja see on hetkel kõige tähtsam asi maakeral. Näiteks eestlasest trikirattur Ingvar Neumann leiutas bmx´i maailmas furoori tekitava uue triki. Ta oli enne enda sõpra näinud tegemas seda, kui see toimus batuudil siis. Ta võttis eesmärgiks seda ise teha. Tal ebaõnnestus see sadu kordi, isegi hülgas selle mõtte vahepeal, kui tuli siiski tagasi sellegi. Lõpuks tal õnnestus see trikk perfektselt. Ja tänud triki ainulaadsusele, panid tema nimi sellele uuele manöövrile. Kõik inimesed on erinevad, seega teevad neid ka erinevad teod õnnelikuks: mõni
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
KESKMINE RAUAAEG ( 450 - 800 ) Tekkisid linnused, mis rajati jrskude nlvade ja sobivate suuruste kngaste otsa ( mingi hdine linnus pikus lk 24 ). Eristatakse mgi-, neemik- ja ringvall-linnuseid. Hakati tegema ribaplde ning kasutati kahevljassteemi. Maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid enam juurde ei tehtud. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kujatud kpad, mille alla vi sisse pandi surnud pletatuna. Umbes aasta 600 paiku tegi rootslaste kuningas Ingvar rsturetke Eestimaale, kuid sai oma ning hukkus. VIIKINGIAEG - ( 800 - 1050 ) Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Algas esimene vabadusvitlus. 1030. aastal tegi Kiievi suurvrsti Jaroslav Tark sjakigu eestlaste vastu, vitis ning tegi Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. See pole aga Tartu linna asutamisaasta. 1054. aasta sjakigul eestlaste vastu said russid la. Siis vallutati Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060
olid mitme saj jooksul hõivanud eestist isa poolsete soome-ugrilaste alasi. Nüüd hakkasid Kiievi võrstid korraldama sõjakäike ka eesti aladele. Aastal 1030 korraldas Kiievi vürst Jaroslav(Tark) sõjakäigu Ida-Eestisse ja vallutas Tarbatu linnuse. Ta nimetas Tartu Jurjeviks e Juri linnaks ( Juri oli Jaroslavi ristinimi). Venelased hoidsid Tartut 30 a ja valitsesid neid samuti, pärast mida ajasid eesti hõimud nad uuesti välja. U 600 aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke eestimaale. Eestlastega peetud lahingus saadi lüüa, langes ka kuningas ise. Tsuudid- Vene kroonikates nim eestlasi ja mõningaid teisi isa pool elanuid läänemeresoomlasi tsuutideks.
V. Sõdadeta aeg mõjus rahandusele hästi Matmiskombed: I. Tarandkalmed JMS: I. Hakati valmistama ehteid II. Kirved ja noad muutusid kvaliteetsemaks III. Kasutusele võeti vikatid ja sirbid IV. Naabritega hakati kaupa vahetama 4)Keskmine rauaeg Rahutute sajandite perioodi, sest leitud on palju relvi ja kohati ehitati linnuseid. Selle põhjuseks võis olla naaberaladele sooritatud sõjakäigud või kohapealsete ülikute vahelised pinged. Umbes 600. a paiku tegi kuningas Ingvar rüüstretke Eestisse. Olid ka viikingite sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: I. Künnipõllundus II. 11.sajandil rukki kasvatamise algus III. Üleminek kolmeväljasüsteemile IV. Maad mõõdeti adramaades (põllumaa, mis suudeti üles künda 1 adraga 8-12ha) V. Loomakasvatus, küttimine, kalandus, metsmesindus VI. Käsitöö VII
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hi...
Ehted ja relvad peideti maasse esmajoones hädaohu korral. Kõik see-peitmine,linnuste rajamine viitab üldisele sõjakuse tõusule. Sündmused lõunaaladel keskmisel rauaajal.-idaslaavlased hakkasid põhjapiirkondadele mõju avaldama, tungima nende aladele. Ohud mere tagant-suhted ülemeremaadega elavnesid,rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600.aastal rootsi kunn Ingvar tuli väega eestisse. Peale seda,viikingite ajal, suhted elavnesid jälle. toimus ka viikingite sõjakäike eestisse. Ruunikivid-püstitati mälestusmärke eestisse langenud viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030
Olid veel ringvall- linnused ja linnus-asulad kompleksidena. Vaikselt hakksid kujunema ka külad. Sellega tekkisid ka esimesed ribapõllud. Matmiste koha pealt levisid liivast kuhjatud kääpad. Pronksehte kõrvalt hakati maasse peitma ka hõbeaardeid. Ida-Euroopas avaldasid mõju idaslaavlased, Põhja-Läti jõudsid ka balti hõimude esindajad ja Läti lääneosa jäi liivlaste valdusesse. Umbes 600. aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke Eestisse, kuid kaotas ja jäi ise kadunuks. Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse. Selleks pühendati isegi mitmeid ruunikive Rootsis Eestimaal langenud tähtsamate viikingite mälestuseks. Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, kusjuures vene kroonikates nimetati eestlasi tsuudideks. Kuid aastal 1030 kui suhted olid halvenenud tehti Jaroslav Tark poolt sõjaretk Eestisse, ta rajas Tartusse tugipunkti mida hakkas nimetama Jurjeviks. Aastad
Igal aastal oli vilja all üks põlluosa ja teine osa(ehk kesa) puhkas. Kesa kasutati sel ajal ilmselt ka karjamaana ning ühtlasi väetas loomasõnnik mulda. 15)RIKASAARE RELVALEID Leiti 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga. Relvad võidi maha matta 3´me maakonna vahelise lepingu sõlmimisel. Tegemist võis ka olla ohvrianniga omaaegsesse veekogusse. 16)SÕJALISED KONFLIKTID NAABRITEGA Ingvari sõjakäik-ca aastal 600 tegid Rootslased sõjaretke Eestisse, peeti maha lahing mererannal, kuningas Ingvar tapeti ja ta on maetud ,,Kivi kõrvale" I Vabadusvõitlus-1030 vallutas Kiievi-Vene Kagu-Eesti ja rajas tartu kohale Jurjevi linnuse.1060 maksustas Kiievi-Vene ära sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga 1061 Jurjevi tagasi võtsid ja venelased Pihkvasse ajasid Sigtuna ründamine-1187. aastal vallutasid ja põletasid Läänemeremaade idakalda paganad Rootsi pealinna Sigtuna, arvatavasti oli tegu Läänemere idakalda rahvaste ühendväega, peale seda tõusis
Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed.Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise.Viikingiajal tugevnesid sidemed skandinaaviaga veelgi.Eesti oli viikingite kaubateede läheduses.nii jõudis siia ka araabia esemeid. Skandinaavlased korraldasid eestisse mitmeid sõjaretki. Lahingutes hukkunutele püstitati rootsis ruunikive.Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid algselt rahumeelsed.Eesti oli kauba vahendajaks läänemere ja venemaa vahel.hiljem suhted vana-vene riigiga teravnesid
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Gothenburgis. Ta on Rootsi muusik ning tuntud eelkõige Abba liikmena. 1960. aastal sai temast rahvamuusika grupi "West Bay Singers" liige. Kuuekümnendate lõpus salvestas ta paar soolosinglit. Peale Bennyga kohtumist, hakkasid nad koos töötama. Agnetha Åse Fältskog on sündinud 5.aprillil 1950 Jönköpingis. Ta on samuti Rootsi poplaulja ning endise ansambli Abba liige. Algselt oli ta nimi Agneta, kuid hiljem lisas ta eesnimele h-tähe. Agnetha oli kaubamajajuhataja Ingvar Fältskogi ja Birgit Fältskogi (neiupõlvenimi Johansson) esimene kahest tütrest. Tema õde Mona sündis 1955.aastal. Kui Agnetha oli alles 15-aastane ühines ta kohaliku tantsubändiga ning hakkas vokalistiks. Tema mõni aeg hiljem kirjutatud laul "Jag var så kär" sai 1967. aastal Rootsis hittlauluks. Agnetha avaldas ka mitu singlit saksakeelsete lauludega. Enne ABBA ansambliga ühinemist tegi ta Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega.
AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid
Nad kohtasid ka balti hõime, kellest osa slaavistus. Balti hõimud suundusid vaikselt Põhja-Läti poole ja lääneosa jäeti liivlastele. Kagu-Eestisse rajati 8. saj paiku palju linnuseid, aga pole teada, kas põhjuseks oli balti hõimude sõjaline aktiivsus või mitte. Ülemeremaad: keskmisel rauaajal olid rahulikud kaubandussidemed, kuid Rootsi tegi ka rüüsteretki. 600. aasta paiku tuli Rootsi kuningas Ingvar rüüstele, kuid sai tappa. Viikingiajal käis tihe kaubandus, sõjaretkedestki polnud puudus. Rootslased käisid siin rüüstamas, kuid pidid tihti ka kibedaid kaotuspisaraid valama. 11. saj esimesel poolele püstitati mitmeid ruunikive, mis olid mõne tähtsama Eestimaal langenud viikingi mälestuseks. Ida: Vana-Vene riik sai alguse 882. aastal, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja ühendas Venemaa
See on inimese eraelu ja kui ei taha, siis pole sellest keegi kohustunud rääkima. ,,Võrgutamine on alati erakordsem ning ülevam kui seks." Jean Baudrillard Prantsuse filosoof 15 Kasutatud kirjandus · Soomeri ,, Väike Eesti Seksiraamat " · Klaus Verch ,,Seksuaalõpetus" · Ingvar Luhaäär ,, Eesti Erootika ajalugu " · Susan Crain Bakos ,,Seksipiibel" · http://wapedia.mobi/et/Erootika · http://www.maaja.ee/ · http://www.zone.ee/wallatuweb/ NB! Interneti lehekülgi olen kasutanud 8 - 9 veebruar 2009a. 16
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
Sündmused lõunaaladel - Ida-Euroopat hakkasid mõjutama idaslaavlased - Seni elasid Põhja-Lätis läänemeresoomlased, nüüd jõudis sinna rohkelt balti hõime, sulandusid - Läti lääneosa jäi liivlastele - Läti põhjaosas eestlaste etnilised saarekesed Ohud mere tagant - Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega (Skandinaaviast pärit leiud) - Sõjaretked Eestisse - U 600 a paiku tulnud rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaale rüüstasid; eestlaste suur vägi purustas nad - Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid - Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede lähedusse (araabia mündid, hõbemündid, osaotsad, mõõgad) - Viikingite sõjakäigud püsivat edu ei saavutanud - 11 saj I poolel püstitai Rootsi ruunikiveEestis langenud viikingitele Idakaare sugulashõimude saatuslikud sajandid
uute riikide tekkimine. Viikingid jõudsid kõikjale Sitsiiiliasse, Bagdadi ja iegi Ameerikasse. *Eestlased ei rännanud, kui rahvasterändamine mõj neid. Eriti oluliseks tuleb pidada kolme nähtust. Esiteks hakkasid põhja poole tungima balti hõimud, hõivates tänase Põhja-Läti alasid, teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased, jõuded aegamööda Kiievi ja Novgorodi maile ning asustades järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina. *600a. paiku Rootsis valitsenud kuningas Ingvar, kes olla Läänemaale rüüstama sõitnud, kuid seal lüüa saanud, laingus langenud ning sinna ka maetud. Skandinaavia saagadest võib lugedaet vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad,kuid mingit tõesndust sellele ei leidu. *Pärast Ingvarit on viikingid Eestis korduvalt lüüa saanud. Nt olevat Eestis langenud Norra kuningapoeg Halfdan Valge. *Eestlased olevat osa võtnud poollegendaarsest Bravalla lahingust kahe rootsi hõimu
kumerate külgedega kolmnurk. Tuntud ka linnamägedena. Rõuge (VIII-XI saj põles maha 6 korral). 3)Kalevipoja säng voortel, kõrgemal keskosal.Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja-Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng). 4)Ringvall-linnused ümber linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Saaremaal ja Lääne-Eestis maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu
Linnused. Mägilinnused: igast küljest kaitstud üksikutele küngastele. Neemiklinnused: mäeseljakule neemikuna lõppevale otsale püstitatud. Kalevipoja säng. sõja ja röövretkedega oht oli ilmselt suur. Külade kujunemine. Siis tekkisid ka Ribapõllud. Nüüd kivikuhelikud tarandkalm asemele. Hästi palju väärtuslike leide on leitud. Arvatakse, et maeti maha sõjaohu korra või usuti, et kui koos surnuga maetakse, saab ta järg, elus neid kasutada. Aastal 600 tegi rootsi kunn Ingvar rüüsteretke Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev. Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus
----------------SEDA KÜSIMUSTES POLE, AGA VAATA ÜLE ;) -------- VII-VIII saj – olukord Eestimaal muutus rahutuks, hakati ehitama linnuseid. Sõjakuse tõusule viitasid linnuste rajamine ja relvade esinemine kalmetes. Põhjuseks I aastatuhande teisel poolel naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumised, mis puudutasid ka Eestit. Lõunaaladel võis esineda baltlaste katseid tungida põhja poole tänase Eesti alale. U 600. aasta paiku rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaal, kaotasid lahingu, tema poeg tegi tasuretke. Viikingite sõjaretked Eestisse. LINNUSED Mägilinnus – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. Kalevipoja sängi tüüpi linnus – rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Külgedelt looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele.ˇ Pole kindel, et neid ka vaja teada on
väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna
Kaks tuntumat neist Saaremaal Sõrve poolsaarel. 6. Muinaseestlaste suhted naabritega 7-11.s. 7.-8. sajandil ehitati Kagu-Eestis palju linnuseid, sest baltlased tegid sel ajal katseid tungida Eesti aladele. Keskmisel rauajal elavnes suhtlemine ülemeremaadega (Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid). Skandinaavlased tegid rahulike kaubandussidemete kõrval ka sõjaretkeid Eestisse. 600. aastal tuli oma väega Eestisse rootslaste kuningas Ingvar, kes hukkus sel sõjaretkel Eestis ning ta ka maeti Eestisse. Kaotusele järgnenud suvel tegi Ingvari poeg eduka tasuretke. Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid. Viikingid tegid sõjakäike ka Eestisse, kuid nad ei olnud siin eriti edukad, eestlastest viikingid tegid sõjaretki Skandinaaviasse samuti. Osa idaslaavlasi, kes 8.-9. sajandi paiku soome-ugri rahvaste elumaadele elama asusid, püüdsid asuda ka Eestisse, kuid see ei õnnestunud neil.
oli liiga vähe jõude võiduristimine 1220 hakkasid taanlased ja sakslased Põhja-Eesti piirkondi võidu ristima, sest, kes jõudis enne ristida, see loeti maa isandaks. Dannebrog Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". ISIKUD: Ingvar Rootsi kuningas. Tegi u 600 a. sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlaste vastu. Halfdan Valge Norra kuninga poeg, langes Eestis. Astrid ja Olaf Norra kuninganna ja tema poeg, kes vangistati eestlastest mereröövlite poolt ja müüdi orjadeks. Rjurik üks kolmest vennast, kes kutsuti Skandinaaviast 862.a venelaste ja mõne Põhja- Vene rahva valitsejaks. Oleg Rjuriku kaaslane, kes vallutas 822.a Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud.
Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. *Tarandkalmed- on kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tavaliselt maeti surnuid sinna põletatult. Nt: Kurevere kivikalmistu. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.s. e.Kr. Lk. 21-25. Kaart (muinasasulad, muinasmaakonnad) (mägi-, neemik-, ringvall-linnused, kalevipoja sängi tüüpi linnus, Ingvar, tsuudid, Jaroslav Tark, Jurjev, sossol, a. 600, 1030) *Mägilinnused- rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. *Neemiklinnused- püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Rahvasuus on neemik- ja mägilinnused linnamäed.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
