Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. Neli koolitüüpi
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...
1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud uus riigimaks, mis lahendas rahalisi võimalusi. Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti ja Liivimaa Venemaa haldusseadustik (Katariina II ) Vennastekoguduse liikumine - e. hernhuutlus on 18. Sajandist Kesk-Eurppoast pärinev protestantlik äratusliikumine Usuvahetusliikumine - 1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Väljarändamisliikumine - talupojad tahtsid maad ning minna keelatud Venemaale
talupoegadele müüdi talusid päriseks. 8.Vallakogukond mõiste sisu ja vallakogukonna ülesanded Pärast esimest talurahvaseadust hakkas pärisorjuse kaotamisega mõisate ümber kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus, mida hakati nimetama vallakogukondadeks. Selle ülesanneteks sai talupoegade omavaheliste tülide lahendamine, jälgida, et kõik oma koormiseid täidaksid ja see said ka määrata väiksemaid karistusi. 9. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine miks ja mida need endast kujutasid? Miks: 1840. aastal tabas Eesti- ja Liivimaad näljahäda ja viljaikaldus. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Tõusis usk keisrisse ja kümned tuhanded inimesed pöördusid keisri usku. Hakati ka massiliselt välja rändama ja Venemaale tekkisid lausa eestlaste kogukonnad, millest mõni on säilinud isegi tänaseni. 10. Vaimuelu näiteid baltisaksa kultuurist ja eesti talurahvakultuurist, 1802 Tartu
mõisa piiridesse. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil. Uuendused tõid suuri muutusi. 1) Inimesed said vabamalt liikuda, mis soodustas nii linnade ja alevite kasvu kui ka tööstusettevõtte arengut. 2) 19. saj I poolel sai vabrikutööstus alguse. (Narva jt.) (Kreenholmi manufaktuur Narvas) Puuvill. 6.a) usuvahetusliikumine Põhjused Massiline usuvahetusliikumine. 1) vene õigusu kiriku aktiivsuse kasv Balti kubermangudes. 2) Peamine motiiv on peetud Eesti ja Läti talupoegade looutsi parandada oma majnduslikku olukorda, omandades maad ja aavutades mõisakoormiste kergendamise. 3) protest Baltisaksa mõisnike kontolli all olnud lutrliku kiriku vastu. Tulemus: 1) Uute õigeusu koguduste avamine 2) Ühendati õigeusu kogudusi. 3) Suurenes apostlikku õigeusku üleminek
4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna. Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p)
Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised. Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi (paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei peaks sõjaväkke minema) Milles seisnes: usuvahetusliikumine, talude päriseks ostmine? Üritati muuta eestlaste meelsust, taheti, et nad astuks vene õigeusku. Ei saavutatud, kuna ainult 1/5 rahvastikust astus. Talupojad said osta seni mõisnikele kuulunud maad, kuid see sõltus tugevalt mõisniku tahtest. Mida tähendab: estofiil, selle seos mõistega Õpetatud Eesti Selts? Estofiil on eesti keelt ja kultuuri armastav inimene. ÕES-i eesmärgiks edendada teadmisi eesti
b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon c) 1840 ikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880 000 inimest). 4 Talupoegade meetmed oma olukorra parandamiseks 19.sajandil: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljarändamisliikumine ( ) Mahtra sõda 1858 Eesti ja Läti Talupojad tahtsid 1858. a. juuni talupojad hakkasid maad ning minna lõpus algas protesti märgiks (keelatud) mässude laine astuma õigeusku Venemaale, Peterburini välja (Loodeti koos - Venemaal ei tsaari usuga olnudki aga parem saada maad) kui Eestis
Talurahva omavalitsus. Talurahva seadustega kujuneb selleks vallakogukond. Luuakse vallakohtud talupoegade omavaheliste asjade lahendamiseks.Talupojad varuvad koos magasivilja ja hoolitsevad valla vaeste eest.Esialgu sõltub vallakogukond mõisnikust. Väljaandmiselühenemine. 1840-ndatel aastatel oli eesti ja liivimaal näljahäda levisid kuuldused, et Venemaal jagadakse tasuta maal, algas väljarändamisliikumine keisri uskuminek. 1845. a algab Lõuna-eestis ja Lätis massiline usuvahetusliikumine, kuna talupojad usuvad, et neile kes astuvad veneõigeusku anna keiser tasuta maad. Usku vahetab umbes 60000 talupoega. Kui tuleb välja, et nad eksisid ja maad ei anta, ei lase tsaarivõim neil usku tagasi vahetada.
Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Talurahvakäärimine Lõuna-Eestis. 1840. aastal tabas maad viljaikaldus, millele järgnes terav näljahäda. Pühajärve sõda 1841. aasta septembris Pühajärvemõisas Otepääl. Väljarändamine. 1840. aastatest muutus kartuli kasvatamine talupõldudel tavaliseks. Lõuna-Eestis hakati kasutama lina. 5. Usuvahetusliikumine. 1845. aasta suvel astuti massiliselt vene õigeusku. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka, langedes sageli jõukamate talupoegade pilke alla. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku ,, vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Kuigi ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnne unelmaist loobuda.
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli ...
2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4. Millised olid valla ülesanded? 1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802
1.Viini kongressi eesmärgid ja ülesanded olid a)Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka ...
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil: · väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841.a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse. · usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. "Keisri usku" minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku pöördumisele olid võimud vastu. c) Passikorralduse seadus (1863): · Peale pärisorjust oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus
Jakobsonile heideti ette koostööd Vene võimudega. 1880. aastate alguses alustas Vene keskvalitsus Läänemere kubermangude venestamist. 4. EKS 5. EÜS 3. ,,Vanemuine" 1. Õpetatud ES 2. Perno Postimees Estofiilid välismaalased, kes tundsid huvi eesti keele ja kultuuri vastu Väljarändamine lahkutakse oma kodumaalt ja minnakse välismaale nt elama, tööle, õppima jne Usuvahetusliikumine liikumine, kus suurem hulk inimesi vahetavad vabatahtlikult usku
II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874 - kogukondlikud koormised - teede korrashoid, koolide korrashoid, vaestehoolekanne, magasivili jmt. - kirikukoormised Talurahvarahutused - vt. lk.151 - mis põhjustas? - 1840 näljahäda (vt. EAL lk.307) vallandas väljarändamisliikumise, mida võimud takistasid (suurim kokkupõrge 1841 Pühajärve sõda). Peale 1840.aastat hakkas levima kartulikasvatus. - Lõuna-Eestis vallandus massiline usuvahetusliikumine (selle aluseks ka 1832.a. ususeadus) V Talude päriseksostmise seadused Liivimaal 1849 - määrati kindlaks talude päriseksostmise kord ja tingimused - lõpetati töö nõudmine mõisapõllul ja hakati üle minema raharendile - talude kruntiajamine (vt. Kahk, Talude päriseksostmise aegu, - keskmise suurusega talu 1000-2000 rbl - 15-45 ha, 1 siga 25 rbl, lammas 10 rbl) Põhiline päriseksostmine toimus 50.aastatel, raha selleks saadi linakasvatusest
· 1632 Tartu Ülikool Skytte eestpalvel. · Balti erikord: Peeter I andis pärast Põhjasõda Balti aadlikele eriõigused, et nood oleks Vene poolel: 1) tollipiir 2) luteri usk 3) saksakeelne asjaajamine 4) endised seadused · 1739 Roseni Deklaratsioon: selle järgi talupoeg pärisori (võis müüa, osta, vahetada, teha mis tahes, koormised olid piiramatud). Eesti talupoegade jaoks 0-punkt. · 1802 1804: talurahvaseadused Eestis ja Liivimaal. · 19. sajandi keskel usuvahetusliikumine: talupojad olid kindlad, et kui nad astuvad õigeusku, siis saab neile osaks palju hüvesid (antakse maad, vabastatakse teoorjusest jne) · 1849 Talude päriseksostmine. · kadakasakslased - eestlased, kes tahtsid end välja näida sakslastena, et näida jõukam ja edukam · Mis toimus 1870-1914 aastatel Eesti ühiskonnas? 1) venestamine 2) linnade kasv 3) kaubanduse/tööstuse kasv 4) sotsiaalse kihistumise suurenemine · 1917
Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870. Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskseks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-139, 146-155. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda (1853-56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima, lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt ta...
ja vaeste eest hoolitsemine. Talurahva omavalitsus sõltus mõisnikust, kes pidi kinnitama kogukonna üldkoosoleku otsused. Sõltuvusest vabaneti alles pärast 1866. a vallareformi. Väljaränne- 1840. aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda. Hakkasid levima kuuldused, et Venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Neid kuuldusi võeti kuulda ning paljud siirdusid Riiga, et lasta end ümberasujate nimekirja panna. 1845. a algas usuvahetusliikumine, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku. Sellega lootsid nad maad saada, kuid kahjuks pidid nad pettuma. Sooviti uuesti usku vahetuda, kuid sellele oldi vastu. Vaimuelu- Üheks tähtsamaks Baltimaade ja ka Euroopa vaimuelu keskuseks kujunes Tartu ülikool. Haritlaskond hakkas kiiresti kasvama. Kubermangulinnadesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 19. saj esimesel poolel, 1806
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme XIX sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eestlaste rahvuslik ärkamine algas XIX sajandi keskel ning kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Rahvusliku ärkamisaja all mõistetakse ühe rahva eneseteadvustamise algust, kus hakatakse mõistma oma keele, kultuuri ja ajaloo eripära ning hakatakse ennast ühtsena tundma. Muidugi pole lihtne läbida selliseid muudatusi kultuuris. Kogu Eesti kujundati modernseks ja euroopalikuks peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Sellega kaasnes eesti rahvale palju raskusi samuti ka rõõme kuid kumba rohkem? Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema ...
kubermangudes sai valitsejaks asehaldur, piiras eestlaste õigusi ning muutis tugevalt seadusi 5. Põhjasõda toimus 1700-1721. aastatel, osapoolteks olid Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. Tagajärjena sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest. Balti erikord oli tähtis Eesti keele ja kultuuri säilimiseks. Usuvahetusliikumine algas selle pärast, et talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Vene võim oli alguses parem kuni kehtis Balti erikord, kuid hiljem, kui alustati venestamisega tundus Rootsi aeg parem. ,,Perno Postimehe" ilmumine, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, Eestlaste oma eepose ,,Kalevipoja" ilmumine, esimene üldlaulupidu, ,,Vanemuise" seltsi loomine. 6.
· Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond. · Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. · Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus
Talupoja elu mõjutas see nii, et tõi juurde ühiskondlikke töid (teede ehitus, magasivili), samuti tõstis talupoja eneseteadvust, suurenes ühtekuuluvustunne. 8. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöö ajaliseks abitööks; Riiklikest kohustustest oli talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine; Olid ka kirikumaksud, mis tagasid kirikute ülalpidamise. 9. Usuvahetusliikumine Ajend: 1845.a levisid kuuldused, et keisri usku vastu võttes vabastatakse nad teoorjusest. Tagajärg: Õigeusku astus üle 60 000 inimese, kerkisid esimesed õigeusu kirikud ja levisid venepärased ristinimed. 10. 1849/1856/1865 talurahvaseadused miks vastu võeti, mida sätestati, tulemus Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist;
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ...
5. Vallakohus kohtusi ja kaebusi arutati talupoegade osavõtul 6. Magasiait koguti ikalduste ja näljahädade tarbeks viljavarusid, mida jaotati talupoegadele. 7. Priinimed Talupojad said perekonnanimed IV 1. Talude päriseksostmine ja teoorjuse kadumine 1849. a. vastuvõetud talurahva seadus nägi ette üleminekut raharendile ja andis talupoegadele õiguse talu päriseks osta. 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine on tingitud tõsiasjast, et valitses maapuudus ja tekkisid kuulujutud, et kes lähevad üle keisri usku saavad endale maad. 1863. aastal kinnitatud seadusega said talupojad liikumisvabaduse ja Venemaal anti tasuta maad- suur väljaränne. V 1. J. V. Jansen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" ja hakkas välja andma Perno Postimeest. (1857) 2. J. Hurt sõnastas ,,rahvusliku ülesande", poliitiline ühendus Venemaaga, saksa
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
E.Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika. 1857 hakkas Pärnus ilmuma "Perno Postimees", mille väljaandjaks oli J.V.Jannsen Kirikuelu 19.sajandil Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Eesti kultuur rahvuslikul ärkamisajal Rahvuslikule ärkamisajale lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamine. Üheks rahvusliku liikumise juhtfiguuriks oli J. V.Jannsen
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti ...
17. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? – 1870-1880 18. Esimene eestikeelne ajaleht- “Tartu Maarahva Nädalaleht”. – 1806 ilmus, võimud sulgesid aasta lõpuks O.W. Masing „Maarahva Nädalaleht“ – 1821-1823, 1825 Kreutzwald „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“ – F.R.Kreutzwald , 1848-1849 19. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens) – ühtne kirjakeel. – Kuusalu pastor, koostas uue eesti keelse grammatika, võttes aluseks põhja-eesti murde. 20. Usuvahetusliikumine. -- Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud eesti ja läti talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Maltsveti liikumine. — Rajaja Juhan Leinberg (jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik), 1854 hakkas pidama palvetunde, oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast. 21
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
3) seati sisse vallakohus Eestimaal fikseeriti teokoormised, kehtis vallakohus 1816 a Eestimaal III seadused 1819 a Liivimaal III seadused 1) Talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks (keelatud ostmüükvahetus temaga) 2) Liikumisvabadus jäi talupojal piiratuks võis elukohta vahetada ühe kubermangu piires, aga ei võinud minna linna 3) Maa jäi mõisaomandiks, selle kasutamiseks pidi sõlmima rendilepingu 1841 a talurahvarahutused Pühajärvel 1845 a usuvahetusliikumine, loodeti maad saada 1849 a Liivimaal 1856 a Eestimaal võeti vastu seadused a) talu ja mõisamaade vahele tehti kindel piir b) mõisnikel soovitati anda talupoegadele võimalus maad päriseks osta c) soovitati üle minna teorendilt raharendile (mulgid said raha linakasvatusest, põhjas kasvatati kartulit) Tekkisid talurahva omavalitsused vallakogukond. Kogukonna keskmeks sai vallakohus. Vallakohtu ülesanded: a) lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI.......................................
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
sajandil läbi aegade halvim (1739 Roseni deklaratsioon). · Katariina II poolt kehtestatud asehalduskorraldusega (1783-1796) kaotati ajutiselt Balti erikord. · 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle). · 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism · 1802 taasavati Tartu Ülikool. · 1816 Eestimaa ja 1819 Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus. · 19.sajandi alguses kujunes välja talurahva omavalitsus - vald. · 1845 algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine, mille käigus läks ~60 tuhat inimest luterlusest üle vene õigeusku. · 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi. · 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni "Perno Postimees", millega pandi alus
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
abilisest. 1805. Kose-Uuemõisa vastuhakk. · 1816.a Eestimaa kubermang, 1819.a Liivimaa kubermang 1) Eesti- ja Liivimaa talupojad kuulutati isiklikult vabadeks, kaotati pärisorjus. 2) Maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida. 3) Talupoegade liikumisvabadust piirati, nad ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu. · Talupojad said perekonnanimed e. priinimed · 1841.a toimusid rahutused, kuna talupojad tahtsid maad saada. · 1845 usuvahetusliikumine, paljud astusid Vene Õigeusku, lootes saada maad. · 1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine: · Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus vallakogukond. · Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus.
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Hoolimata selgitustööst ei rahunenud ülesköetud talurahvas maha ning aadlikud küsisid sõjaväelt abi. Väeosade saabumine aga suurendas veel usaldamatus mõisnike vastu, enamik uskus et riik soovib nende elujärge parandada ning süüdistasid kõiges toimuvas mõisnikke. Väljarändamise õhutajaid karistati avaliku peksuga ning kuus tükki saadeti ka Siberisse sunnitööle. Sellegipoolest üritasid paljud ka järgnevatel aastatel välja rännata. 2.1845. a algas massiline usuvahetusliikumine -1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus,.ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks. -1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad. Usku vahetas: Saaremaal 30%, Lõuna-Eestis 17% 4.1858. a Mahtra sõda. Peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: Mahtra mõisas 2. (14. ukj) juunil 1858 toimunud ülestõus oli 1858. a Põhja-Eesti
· 17881790 VeneRootsi sõda (Venemaa võit) · 1739 Esimene eestikeelne Piibel · 1765 Liivimaa maapäev võeti vastu Zimmermanni Koolikorralduse kava · 1802 Eestimaa maapäev võeti vastu talurahvaregulatiiv · 1802 Liivimaa maapäev õeti vastu talurahvaregulatiiv · 1805 Rahutused PõhjaEestis · 1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale · 1816 32. mai Talurahvaseadus Eestimaal · 1819 26. märts Talurahvaseadus Liivimaal · 1845 Usuvahetusliikumine · 1849 Uus Liivimaa talurahvaseadus · 1856 Uus talurahvaseadus Eeestimaal · 1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal · 1858 Mahtra sõda · 1802 Tartu Ülikooli Taasavamine · 1838 Loodi Õpetatud Eesti selts · 18571861 Rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostamine · 1850ndad Maltsvetiliikumine · 172030ndad Pietismi levik · 1730ndad Vennastekoguduste levik · 18. saj II pool Ratsionalismi levik Mõisted
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest). Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil. Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljarändamisliikumine Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1.6. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust:
Pärast talurahvaseaduste vastuvõtmist laienes talurahva pärisorjusest tegevusalade valdkonnad. Majandus elavnes. 1838 Tartu asutatakse Õpetatud Eesti Selts Seadustest väärarusaamine ja suuremad ootused tõid kaasa mässe, 7/09/1841 Pühajärve sõda neist suurim nn Mahtra sõda, 1858. 1845 usuvahetusliikumine Liivimaal Arenes tööstus. Villa töötlemine, kalevivabrikud Narvas, Sindis, 1849 uus talurahvaseadus Liivimaal Kärdlas. Kohalikud töökojad. 1853 Abja mõisast saab alguse laialdasem talude 1845 usuvahetusliikumine loodeti, et Keisri usku minnes saab päriseksostmine Eestis tasuta maad. 1856 Eestimaa uus talurahvaseadus
oli ette nähtud Lääne-Euroopast pärit kolonistidele), valitsuset selgitati, et välja ei tohi rännata, rüütelkonna pealekäimisel anti neile enne tagasi saatmist peksa, et ei rändaks kuhugi ära. See ei aidanud, L-Eesti talupojad hakkasid rendilepinguid üles ütlema, sellega jäid mõisnikud ilma töötegijateks, kutsusid kohale sõjaväe. Suurim kokkupõrga talupoegade ja sõjaväe vahel toimus 1841.a Pühajärve sõda. Teiseks usuvahetusliikumine L-Eesti talupoegade sees levis 1840ndatel kuuldus, et kes astub tsaari usku (vene õigeusk), see saab maad ja vabaneb ka teoorjusest. Selgus, et sellist asja ei ole, aga talupojad sellest ei hoolinud ja saatsid ikkagi oma esindajad õigeusu kiriku vaimulike juurde, et uurida, kuidas sinna usku astuda, 3 aastaga vahetas usku umbes 60 000 inimest, eriti oli neid Saaremaal 30% ja Pärnumaal 28%. Nüüd ehitati ka maapiirkondadesse õigeusu kirikuid, inimesed ristiti ja
sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest). Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil. Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljarändamisliikumine Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 5 Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 6 1.6. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849
aastatel jõudis kartul talupõldudele ● Hakati kasvatama lina eriti lõuna-eesti taludes ● Mõisates levis viinapõletamine, tooraineks kartul (varem vili) ● Nuumhärgade kasvatus ● Meriine ehk puuvillalammaste kasvatus (kliima tõttu ei levinud, sest ei olnud kasulik) Talurahvarahutused ● Soov välja rännata (kuuldused nn maa jagamisest lõunas) ● 1841. a “Pühajärve sõda” (Mõisnik väitis, et maad ei jagata. Talupoeg ei uskunud.) (...) ● Usuvahetusliikumine (1845. a kuuldus, et kes vahetab usku, saab maad) Kirjasõna ● Kalendrid ● 1806. a - Tartu Maa Rahwa Uus Näddalileht ● (..) Rahvusliku kirjanduse kujunemine. ● K. J. Peterson - esimene rahvuslik poeet ● F. R. Faehlmann - muistendite kogumise algataja ● F. R. Kreutzwald - eepose “Kalevipoeg” koostaja Talupoegade õigusliku olukorra muutumine. ● Ühine passikorralduse seadus 1863. a - talupojad, kes olid 21+, kelle seaduslikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
