vägivald. Samuti on see kaitstud nii piraatide kui ka poolustel oleva külma ja jäisuse eest; see võib olla suus eelis mereväe ees, kellele saab vee alt mürske lasta ning nad vees õhku lasta ilma, et nad maismaale jõuaksid sellega saab kergesti ja nähtamatult saartele erinevat varustust tarnida (nt. toit, sõjatehnika jne); see toob kirjeldamatut kasu allveelaevade eksperimenteerimisele ESIMESED SÕJALISED ALLVEELAEVAD Esimese sõjaväelise allveelaeva Turle (eesti k. kilpkonn) disainis aastal 1775 ameeriklane David Bushnell. See oli väike ühele inimesele mõeldud tammetõru kujuline seadeldis, mis töötas käe jõul. Samuti oli see esimene kontrollitud liikumisega allveelaev, mis suutis iseseisvalt liikuda ning kasutas liikumiseks kruvisid. Ameerika Revolutsiooni ajal 7. septembril 1776 üritas Turtle Ezra Lee juhtimisel New Yorgi kaitselaeva HMS Eagle'it põhja lasta, kuid see ei õnnestunud.
Tallinn 2015 Sisukor SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. PURJELAEV..........................................................................................................................4 2. REISI- JA KAUBALAEV......................................................................................................5 3. ALLVEELAEVAD..................................................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................9 SISSEJUHATUS................................................................................................................
3. I MS lahingud: Marne´i lahing, Ypres´I lahing, Verduni lahing, Somme´i lahing, Jüüti merelahing (olulisemad märksõnad igaühe kohta) – Marne’i lahing: Läänerinne. Tekkis postisoonisõda, mille rinde pikkus oli 720.; Yrpes’i lahing: Läänerinne. Mürkgaas sakslaste poolt. Verduni lahing: Läänerinne. Suurim maismaalahing. Somme’i lahing: Läänerinne. Surma sai 1,3 miljonit sõdurit. Tankid. Jüüti merelahing: Allveelaevad. kokku 250 laeva, mõlemad pooled tunnistasid end võitjateks. 4. Sõttaastunud riigid - Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriigid Antant (4 riiki) (sõja lõpuks 34 riiki) - Saksamaa - Prantsusmaa - Austria-Ungari - Venemaa - Türgi - Suurbritannia - Bulgaaria - Serbia
võimalik pöörlevate labade vahelt tulistada endale prantslased Prantslaste lennuk Morane-Saulnier valmis 1915 aastal Kõigest kolm kuud hiljem oli ka sakslastel sarnane lennuk sõjas Õhusõidukid Brittide lennuk valmis ainult kuu aega hiljem kui sakslaste oma Inglaste lennuk oli kiireim, suutis kanda kõige rohkem pomme ja oli hea manööverdamisvõimega õhus. Relvastatud olid kõik lennukid ühe kuulipildujaga Allveelaevad Allveelaevad olid kasulikud, sest nendega sai rünnata märkamatult ja hävitavalt Sakslased ehitasid 1913.aastal omale esimese täielikult sõja jaoks ehitatud allveelaeva See osales esimest korda lahingus 1915. aastal Ka inglaste laev AE2 osales samas lahingus ( Dardanellide lahingus) Prantslased eriti merevägedele rõhku ei pööranud ja nende allveelaev ei olnud sakslaste ja inglaste omadega võrreldav Kokkuvõte
tsiviilisikute pommitamises, kui Saksamaa ründas aastate jooksul korduvalt Inglismaad, üritades kahjustada nende strateegilisi objekte. Sakslased olid esimesed diisel-allveelaevad välja töötanud juba aastal 1913, kuid sõjas kasutati neid esmakordselt 1915, kui Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud. Sakslased uputasid Inglismaa läheduses kõik alused, teiste seas ka luksusliku ,,Lusitania" koos 1198 reisijaga. Kuigi allveelaevad olid aeglased ja suutsid korraga vaid mõned tunnid vee all olla, olid nende torpeedod väga tõhusad. Sõja jooksul uputati kokku 192 laeva. Esimeses kõiki suurriike hallanud ja 1918. aastal lõppenud sõjas hukkus 10 miljonit inimest, 20 miljonit sai vigastada. Pidev sõjatehnika arendamine võimaldas erinevaid relvi kasutades massiliselt vaenlasi hävitada, neid ootamatult õhust rünnata ja nende järgi luurata. Sõda pani tugeva aluse keemiatööstusele
sõda Austria-Ungarile avas uue rinde kuhu sakslased-austerlased pidid saatma oma jõude. *Türgi liitumine Kolmikliiduga sundis inglasi Gallipoli poolsaarelt lahkuma. *Allveelaevade kasutuselevõtt tõi edu Saksamaale . Purustati mitmeid laevu ja ka reisilaev Lusitania kus oli hukkunute seas ka ameeriklasi. *kurnamissõda *Verduni lahing-ohvrite rohkeim Kus ja millal võeti kasutusele: mürkgaas, tank, positsioonisõda, lennukid, allveelaevad . *Mürkgaas-võeti kasutusele I maailmasõja ajal Ypres'i lahingus.( 1915. Aprill) *Tank- 15.september 1916 võtsid inglased kasutusele *Positsioonisõda ehk kaevikusõda-alates septembrist 1914 algas *Lennukid-Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas. *Allveelaevad- Toimunud muutused *Naiste olukord- pidid hakkama tegema töid mida ka mehed tegid(kaevanduses,
Materjalid laeva ehituses Anton Adoson AT 11/21 üliõpilane Tallinna Tehnikakõrgkool 2015 Sissejuhatus Erinevad laeva liigid: purjelaevad; reisi-ja kaubalaevad; allveelaevad. Materjali valik: vastavalt ajastule; vastavalt vajadusele. 1. Purjelaev Materjalid: kere kinnitused messingust; kere puidust: kuusk; mänd; tamm. korpuse veealune osa on messinguga kaetud; ankur, kett, kõik trossid- mitte magnetiline materjal. 2. Reisi- ja kaubalaev Materjalid: alumiinium: klaaskiud: süsinikkiud; teras; raudbetoon; plastmass; nende materjalide kombinatsioone; harva titaani. 3. Allveelaev Materjalid: kere terasest; plast; klaas; erinevad metallid: vask; alumiinium; messing. Kokkuvõte Laevade ehitamiseks kasutatakse palju erinevaid materjale vastavalt vajadusele. Põhilised materjalid: ...
eesotsas oli vürst Lvov. · Lev Trotski Petrogradi Sõjalise Revolutsiooni Komitee juht, 23. 02. 1918 loodud punaarmee juht. · Schlieffeni plaan ,,Lõunasöök Pariisis, õhtusöök Peterburis." Kõigepealt pidi saksamaa alistama 2 kuuga Prantsusmaa (39. päevaga Pariis) ja seejärel koondama oma väed idarindele. · Lusitania 7.05. 1915 uputasid saksa allveelaevad Suurbritannia transportlaeva(,,Lusitania"). 1200 tsiviilelanikku, 128 neist Ameerika ühendriikide kodanikud. Hiljem oli see üks põhjendus, miks USA sõtta astus. · Ersatskaubad Kunstkaubad, mis olid kasutusel I maailmasõja ajal. nt jahu, millesse oli segatud saepuru. Et Toiduaineid jätkuks. · Asutav Kogu Pidi teostama valitsuse rolli peale tsaarivõimu kukutamist. Kutsuti
NSVL koosseis: eesti, läti, leedu, osa soomet, ida-preisi, kalilingrad, ukraina, bessaraabia. NSVL mõjusfäär: poola, rumeenia, bulgaaria, ungari, tsehhoslovakkia, isa-saksa, albaania, hiina, põhja-vietnam. NSVL: 1949 tuumapomm. 1953 vesiniktermo t.pomm. ABC relvad. 1950 kontinentvahelised raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus,
Eluolu 1. maailmasõja ajal Muudatused argipäevas Elatustase langes järsult Tekkis toidupuudus Levisid epideemiad Kadus traditsiooniline peremudel Muudeti või kaotati vanu moraalinorme Muutused sõjapidamises Ratsavägi muutus kasutuks Enamasti kasutati positsioonisõda Armee suurenes Lahingutes hakati rohkem varjuma Sõjatehnika areng Kiirelt arenes lennundus, millest arenes välja komertslennundus Merevägi, võeti kasutusele allveelaevad Kiirelt arenes ka soomusrelvastus Zeppelin ja lennukid Tankid Loodi, et murda läbi kaitseliinist ja okastraadist Tanke hakati täiendama, mis andis eelise sakslaste ees. Naiste elu sõja ajal Naiste osakaal tõusis Asuti tööle tehastesse ja kaevandustesse Naised iseseisvusid Naised võitlesid oma õiguste eest Kadunud põlvkond Sõjast naasenud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga Nende väärtushinnangud purustati
riigi osa majanduses suurenes. Tähtsad kuupäevad, sümdmused *6.07 1917 USA sõtta Saksamaa vastu *8.01 1918 Wilsoni 14 punkti *21.03 1918 Somme'i lahing *1918 november-revulutsioon Saksamaal *11.november 1918 Compiegne'i vaherahu-lõpetas I maailmasõja. Tingimused Saksamaale, kui kaotajale: pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt , Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Neil tuli oma liitlastele üle anda oma sõjavarustus, allveelaevad, ookeanilaevastik. *18.01-28.06 1919 Pariisi rahukonverents. I maailmasõja võitnud riigid kutsusid kokku kõigi sõja kaotanud riikidega eraldi rahulepingud. 1.Saksamaa : Versailles' rahuleping 2.Lepingud ka Austriaga, Bulgaariaga, Ungariga, Türgiga. Pandi paika:1.territoriaalsed loovutused(Elsass,Lotring) 2.tekkisid uued rahvusriigid( Venemaalt lahku: Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu)(Austria- Ungarist lahku: Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari) 3
• PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMISED (REYKJAVIK) • 2. RAKETITÕRJESÜSTEEMIDE PIIRAMINE (1 SÜSTEEM KUMMAGIL) • 3. SRP-1 –STRATEEGILISE RELVASTUSE PIIRAMISE LEPING (SALT) • STRATEEGIA- SÕJA VÕITMISE KUNST • TAKTIKA- LAHINGU VÕITMISE KUNST • STREEGILISED RELVAD: RAKETID JA POMMITUSLENNUKID(TUUMARELV)- KUMBKI POOL 2400, ALLVEELAEVAD • HÄVITATAKSE ÜLEJÄÄNUD • SRP- 2 JÄI SÕLMIMATA • HELSINGI PROTSESS 1975- KEKKONEN • EUROOPA JULGEOLEKU JA KOOSTÖÖNÕUPIDAMINE- OSCE(ORGANISATSIOON) • 35 RIIGI ESINDAJAID (33 EUROOPAST+USA+KANADA) • LÕPPDOKUMENDIS OLI NN 3 KORVI: • 1. EUROOPA JULGEOLEK (PIIRID) • 2.MAJANDUS JMS KOOSTÖÖ • 3.HUMANITAARALANE KOOSTÖÖ JA INIMÕIGUSED (DISSIDENDID) PINGELÕDVENDUSE TULEMUSED • EDUKAM NSVL • KOLMANDAS MAAILMAS NSVL MÕJU KASVAS, VÕIDURELVASTUMINE
siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt armeed ja raha, need võimalused olid ainult lääneriikidel. Kasutama hakati ka mürkgaasi, kuid peagi oli see mõttetu, kuna kasutusele võeti gaasimaskid. Välja tulid esimesed lennukid, alguses küll luurelennukid, seejärel tsepeliinid. Informatsioon muutus paremini edastavaks, ehitati nüüdsest rauast ja terasest. Soomusrongid, mürkgaasid, gaasimaskid, allveelaevad Elatustase langes ja tekkis toidupuudus, levisid epideemiad ja kehtestati töökohustus. Mitmed väiksed lootsid kehtestada iseseisvust. Suurenes sallimatus teiste riikide suhtes. Naised pidid tööle minema. Suurenes riigi osa majanduses. Levisid vasakpoolsed vaated. Vähenes religiooni mõju. Pariisi rahukonverents toimus peale esimest maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes 1919 - 1920
Sellega lõppes sõjategevus. Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille ülesandeks oli välja töötada püsivad rahulepingud. Istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidi leppima Saksamaa. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile, Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline olukord. Sakslased ei leppinud kaotusega ja tahtis rahulepingu tühistada ning sõjakaotuse tasa teha. 1929. Majanduskriis. Ei usutud demokraatiasse, taheti diktatuuri, kuna loodeti, et see taastab riigis olukorra ning suudab muuta elu paremaks. Antandi riigid
Lamedad peeglid peegeldavad päikesevalguse radiatsiooni kaitsest mööda elamispindadeni selleks, et vältida otsest kokkupuudet kosmilise kiirgusega või luua näiliku Päikese liikumist üle koloonia taevavõlvi. Samuti kasutatakse seda valgust ka taimede peal, et saak oleks viljakam.[5] Kosmose asulates on suureks probleemiks pikaajalise elussüsteemi loomine. Lähim maapealne analoog, mida võib sobilikuks pidada kosmose elussüsteemi loomiseks on tuumaallveelaevad. Allveelaevad kasutavad erilist elussüsteemi ja saavad järjest mitu kuud vee all olla sedasi, sest allveelaevad on rohkelt täis hapnikuballoone, mida jätkub kauaks ajaks. Surmavat radiatsiooni kosmoses tekitavad kosmilised kiired ja päikesepursked. Väljaspool Maa atmosfääri on elamine keeruline. Selleks, et kaitsta elu, asutused peavad olema piisavalt paksu seinakihiga, et neelata enamuse radiatsioonist.[6] Vähendamaks
võimu haarasid sotsialistlikud parteid. • 9. novembril 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik (kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari Compiegne´i vaherahu 11. november 1918 • Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, – vastutasuta vabastama sõjavangid, – loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, – loovutama suurema osa oma raudtee- veeremist. Esimese maailmasõja tulemused • Kukutati valitsevad dünastiad (Austria- Ungari, Venemaa ja Saksamaa). • Hävitas senise maailmakorra ja majanduse: võimule tulid diktaatorid. • Tohutud inimkaotused, tekkis nn kadunud sugupõlv - noored füüsiliselt ja vaimselt rusutud noored mehed. • Euroopa riigid muutusid USA võlgnikeks. • Maailma rahvaste ohvrid ei taganud püsivat rahu ega julgeolekut.
Ungari väe Galiitsias taanduma. 1915 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi. Gaasimürgituse sai 15000 sõdurit. Itaalia kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja. Merel põrkusid Saksa ja Briti laevastikuüksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kõik laevad, keda nägid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei õnnestunud Saksamaal muuta sõja kulgu endale soodsaks. 1916 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt
torud Mangaalium (Al+Mg) - väga korosioonikindel Silumiin (Si+Al) - happelised seadmed (happekindel sulam), Sulam on lisandite abil muudetud puhtast Vanaadiumteras - kuulikindel, mürsud, metallist kõvemaks. Teised metalli head allveelaevad omadused säilivad ja sulam sobib paremini Teras (Fe+C<2%) esemete valmistamiseks. Duralumiinium (Al+Cu+Mn) - lennuki materjal, tugev kui teras, kergem kui alumiinium Sulam sarnaneb väliselt kallimate Melhior (Cu+Ni) materjalidega, kuid tema tootmiseks “Punane kuld” (Au+Fe) vajalikud materjalid on odavad. “Roheline kuld” (Ag+In)
Rahvusvahelised suhted 20 saj alguses - 19 saj lõpus hakkasid Euroopa riigid krupeeruma sõjalistesse gruppidesse - 1879 loodi kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) - 1904 sõlmisid kokkuleppe Prantsusmaa ja Inglismaa, 1907 liitus ka Venemaa (Antant). - Teoreetiliselt pidid need plokid ära hoidma sõjaohu. - Praktiliselt tekkisid eeldused Esimese Maailmasõja puhkemiseks. - Suur osa sõja meeleolu tekkel oli tehnika kiire areng. - Võeti sõjatehnikana kasutusele: Gaas, lennukid, allveelaevad, tankid, kuulipildurid ja miinipildurid. - Kolmikliidu eesmärgid: Uute kolooniate haaramine, Saksamaa soovis purustada Saksamaad ja kehtestada enda ülemvõim Euroopas. Austria.Ungari soovis tugevdada enda positsioone balkani poolsaarel. Itaalia soovis end kaitsda Prantsusmaa rünnakute eest. - Antanti eesmärgid: Sooviti vähendada Saksamaa ülemvõimu Euroopas. Venemaa soovis vallutada Konstantinoopoli. - Inglismaa liitlane Jaapan soovis saada endale Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias.
aatomituumade muutusi 7.KUIDAS HOITAKSE TUUMAREAKTSIOON TUUMAREAKTORIS KONTROLLI ALL? Tuumareaktoris toimub juhtitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist juhtvardaid, mida tõstetakse välja või lastakse sisse olenevast kiirguse suurusest. 8.KUS KASUTATAKSE TUUMAENERGIAT JA MIDA TULEB SELLE KASUTAMISEL ARVESTADA? Kiiritusravi vähi vastu, elektrienergia tootmisel, orgaanilise päritolu leidude vanuse määramisel, sõjalisel eesmärgil, allveelaevad Tuumajäätmeid ei tohi visata suvalisse kohta, tuumaelektri jaama töötajad peavad olema täielikult välja õpetatud ja masinates ei tohi tekkida rikkeid, ei tohi olla üle 5 minuti kiirguse käes
ebausaldusväärsed ja aeglased. Aegamööda tehti neid paremaks kuni need olid lõpuks peatamatud. Lennukid I maailmasõjas kasutati esimest korda lennukeid sõjalisel otstarbel. Lennukeid kasutati pommitamiseks, vaenlaste luuramiseks ning lõpuks lennukitevaheliseks võitluseks, mida hakati kutsuma dogfight’iks. Kuulsaim - Albatros D.II Saksa lennuk, 1916. 195 km/h – 5180m – 3m/s – 2x7.92mm Allveelaevad Sakslaste “U-Boat” oli väga edukas, uputades peaaegu pooled Briti laevadest, mis transportisid varustust ja toitu. I maailmasõda alguses oli sakslastel 29 allveelaeva. Läbi I maailmasõja ehitasid sakslased 360 allveelaeva, millest 178 kaotati. Hinnatakse, et läbi saksa allveelaevade läbi kaotasid liitlasväed ligi 11 miljonit tonni kaupa mis oli transpordis. Zeppelinid Zeppelinidel oli üpriski väike osatähtsus I
54% idarindele, eesmärk vene sõjast välja sundida Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. Somme'i lahing 1916, Prantsusmaa tõkestas saksa edasliikumise, ligi viis kuud kestnud lahingus vallutasid prantsuse-briti väed väikse maa-ala, suri ligi 1,3 miljonit meest. 1916 sõjaline initsiatiiv Atandi käes 1915-1916 meresõda inglismaa-saksamaa blokeerivad üksteist, allveelaevad, saksamaa lubab uputada kõik alused inglise- ja iirimaa ümber. 1917 Atandi sõjaline ülekaal, Saksa asus strateegilisele kaitsele, lootis piiramatule allveesõjale, sõtta astus ka USA, Saksale kuulutasid sõja 11 ladina-ameerika riiki. Prantsuse baasides streigid, revolutsioonilised liikumised sõjaväes. Vene tahtis jätkata sõda ka peale veebruarirevulutsiooni, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Allveesõda muutus tänu Saksa vastaste abivahenditele vähem edukaks
Sõjaliste liitude teke. Suurbritannia ja Saksamaa vaheline vastasseis. *ajend- Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. aastal Serbia terroristi poolt *nimeta suurimaid lahinguid(3) Marne'i lahing (1914),Verduni lahing (1916),Somme lahing (1916) *3 kuulsat väejuhti Saksa-Hindenburg,Luddendorff Prantsusmaa- Petain *Uus tehnika uued sõjapidamise viisid. Tankid(Pr.+Ingl.), gaas(saksa), lennukid, kaevikud, okastraat, allveelaevad, positsiooni sõda. *Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. · Saksamaa ja tema liitlaste kaotus · Sõda ei lahendanud riikide vahelisi vastuolusid, vaid suurendas neid. · 10mln hukkunut lahingu väljal · 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse · euroopa rusudes ja terve põlvkond noori mehi hukkunud. · Muutus euroopa poliitiline kaart: 1) Lagunes neli impeeriumit
Sel ajal oli ka Ühendriigid ennast sidunud sõjaga, kuulutades 1917 sõja Saksamaale. 18. Juulil 1918 kukkus Saksa pealetung Pariisi läbi ning selle tõttu oli läänerindel jõud otsas. Saksamaa hakkas samal ajal ka oma liitlasi kaotama, kes soovisid sõlmida vaherahu suurriikidega. Ning seetõttu oli Saksamaa sõjategevus lõppenud ning oli sunnitud alla kirjutama Versailles'i rahulepingule 28. juunil 1919. Versailles'i lepinguga keelustati Saksamaal allveelaevad ja lenukid, pidi andma suure osa oma maast teistele riikidele, sealhulgas kaotas Elsass-Lotringi. Arvan, et Saksamaale oleks pidanud kehtestama veelgi suuremad nõudmised, kuna siis ei oleks olnud võimalus Saksamaal uuesti sõjategevust alustada Teise maailmasõja ajal.
kes võitsid enam kasu suurest sõjast? 10. Poliitiline elu impeeriumide lagunemine, nimeta uute rahvusriikide teke, nimeta kommunismiohu kujunemine maailmas. Nõukogude Venemaa sõjavastase liikumise tõus 11. Saksamaa lüüasaamise põhjused. 12. Miks ja kelle poolel astusid sõtta Itaalia ja Ameerika Ühendriigid? Millal? 13. Uuendused sõjapidamises (tankid, lennukid, allveelaevad, raadioside, mürkgaasid jm). Kes? Millal? Mõju sõjategevusele? 14. Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. 15. 16.Isikud: keiser Nikolai II president Woodrow Wilson keiser Wilhelm II liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch keiser Franz Joseph Vladimir Uljanov (Lenin) ertshertsog Franz Ferdinand 17. 18
Atlandi ookeani lõunaosas Algas 2. aprill 1982, lõppes sama aastal 2. juunil Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku Siiamaani on Argentiinlased vihased tolle situatsiooni üle. Põhjustas Top Geari saatejuhtidel kohalikega konflikti, mille tõttu pidid nad riigist lahkuma, et mässu vältida. Hitleri võimalik pagemine Hitleri surma ei ole kunagi tõestatud, viitavad mitme asitõendid aga Hitleri pagemisele Argentiinasse. Allveelaevad, natsid ja nende vara pardal, sõitsid Argentiinasse. Seal toetasid neid tulevane president Peron ja ta naine, kes olid nasidelt juba mõnda aega raha saanud. Hitler kolis IdaArgentiinasse, suhteliselt eraldatud asukohas, Tsiili piiri lähedal. Väidetavalt jättis Braun Hitleri maha, kolis tütardega eemale. Väidetavalt suri Hitler veebruaris 1962. Teooria on maha laitnud paljud kuulsad ajaloolased, kes nimetavad teooriat lolluseks, peavad seda lihtsalt
tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALKANI RINNE Lahingud: Marne'I lahing1914, Jüüti lahing!916, Jeper1917, Somme1916, Cambrai1917, Verdun1916, Tannenberg1914, piirilahing 1914. Sõjalised uuendused: mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Muutused ühiskonnas: 50milj. Mobiliseeritud, üldine töökohustus mõnel maal, elatustaseme langus, toidupuudus(ersatzkaubadkeemiatöösutus), epiteemiad, naised tööl(tehastes, kaevandustes, kuid palk väiksem kui meestel), levisid vasakpoolsed vaated, kasvas vägivald. Tagajärjed: sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kokku varisesid AustriaUngari, Venemaa ja Saksamaa. Muutus jõudude vahekord, esile kerkis USA
Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi. Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: allveelaevad, kuulipildujad, pommid, tankid. Prantsusmaal käis positsioonisõda. See tähendas, et välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, mistõttu oli hästikindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositisoonidega. Jalaväe jaoks olid rajatud tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule
plaan õnnestub. Sakslased kaotasid oma vägedest viiendiku. Saksa sõjavägi kehvemini toidetud, levis ,,hispaania gripp". 18.juulil 1918 kukkus sakslaste pealetung läbi. Compiegne´i vaherahu: 11.11.1918, lõpetas I ms. rahutingimused olid väga rasked- pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli üleanda oma sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastiku. Saksamaa kirjutas alla, kuna tal polnud liitlasi, rahulolematus kasvas üle revolutsiooniks. Wilhelm II loobus troonist, Saksamaa kuulutati vabariigiks. Uued relvad: kuulipildujad, gaas, suurtükid, tankid, allveelaevad, haubits. 4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu? Idarindel sõdisid: Venemaa, Saksamaa, Austri- Ungari
· Rahvasteliidu jõuetus relvakonflikte lahendada · 1938 kuulutasid Balti riigid ennast neutraalseks Eestile jäi üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani see õnnestus, kuid pärast II Maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Eesti talu Rehepeks eesti talus Kaitseliitlased õppustel Kergetankid FT-17 Eesti lennuväe hävitaja Merekindluse suurtükid Eesti allveelaevad "Kalev" ja "Lembit" VASTA KÜSIMUSTELE 1. 1934. aasta pööre Eestis: kui palju demokraatia kaitse ja kui palju autoritaarse reziimi kehtestamine? 2. Nimetage vaikiva oleku iseloomulikud jooned. 3. Iseloomusta 1930ndate aastate II poole majanduselu. Tänan kuulamast! Kirjandus: · L.Vahtre.Eesti ajalugu gümnaasiumile.Ilo,2007,lk.223-228 · A.Pajur.,T.Tannberg.Eesti ajalugu II. 20.sajandist tänapäevani.Avita,2006,lk.52-57 · Eesti Vabariik enne Teist Maailmasõda
2)Ypresi lahing(4.1915)*Sakslased kasut mürkgaasi *Inglased löövad rünnaku tagasi 3)Verduni lahing(2.1916)*Sakslased murravad prantslaste kaitseliinidest läbi *"Hakklihamasinas" hukkub ~miljon meest *Prantsuse armee "verest tühjaks laskmine" luhtus 4)Somme lahing(01.07.1916)*Inglaste, prantslaste pealetung suurtükitulega *Inglased kasutasid tanke *edu ei saavutanud keegi. Uued relvad: kuulipilduja Maxim, tankid, gaas, pommituslennuvägi, allveelaevad Sõja tulemused:+Impeeriumide lagunemine, uute riikide teke, demokraatia võidukäik, valimisõiguse laienemine -Versailles' rahuleping&teised rahulepingud kaotajatega, Nõukogude Venemaa(Marksismi edasiarendamine), Euroopa võlad USAle, relvad(mis võimaldasid hävitada tsiviilelanikke) Euroopa tsivilisatsiooni kriis/sõja mõju majandusele/ühiskondlik mõju: töötasu langus; pikad järjekorrad; kaardisüsteem; toidunormid; patriootilised kampaaniad, mille käigus tuli loovutada
USA 1. maailmasõjas Sõja alguses andis USA Antanti riikidele laenu, aga otsustas ise jääda neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga liitumiseks ei tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 1917. aastal hakkasid Saksa allveelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama. See sundis USA valitsust sõjaga liitumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu rahvas monarhi valitsemise vastu on. Sõjaga liitus USA Antanti poolel 6. aprillil 1917. aastal. See ei toonud koheselt suurt muutust sõja kulgemisele, sest nende maaväed olid väikesed, väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. U...
MATERJALID LAEVAEHITUSES Materjalid mille kohta uurisin · Rauasulamid 1. Teras 2. Roostevabad terased · Alumiinium 1. Al-Mg sulmid 2. Al-Mg-Si sulmid 3. Duraluminium (Al-Mn-Cu) · Vask 1. Tinapronks 2. Alumiiniumpronks · Komposiitmaterjlid ja plastid 1. Klaasfiiber 2. Polüeteen 3. Süsinikkiud Mida otsisin · Tõmbetugevus · Voolepiiri · Kõvadust · Korrosioonikindlust · Sulami keemilisi elemente Referaadi kasutatud allikad Priit Kulu, Metalliõpetus Priit Kulu, Materjalitehnika Annika Koitmäe slaidid Lisaks veel palju interneti lehekülgi. Korrosioon Korrosioon on materjali häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosiooni vastu kaitstakse värvimise, pinna katmine tsingiga ja passiveerimisega. Korrosiooni eemaldatakse fosforhappega, mis moodustab roostega raud(III)fosfaadi, mida on või võimalik kergelt eemaldada ja j...
Nüüdki ei kaotanud ratsavägi oma tähtsust ja tekkid uut liiki laskurid ,,dragoonid" kes liikusid küll hobuse seljas, kui võitlesid jalad maa peal olles. Nad olid relvastatud karabiinide ja käsipüstolitega. 10 Tööstus ajastu Kätte jõudis tööstuse ajastu, mille põhilisteks märksõnadeks olid tööstuse tohutu kiire areng, selle tagajärjel tohutu suured relvastatud armeed, telegraaf ja juhtmeta kommunikatsioonid, rauteed, allveelaevad, õhuvägi, raketid ja mis kõige tähtsam tuumarelvad ning palju muudki. Selle ajastu sisse jääb Esimene maailmasõda, mis hõlmas enda alla kõiki harusid, mis sundis riike kõike seda täiustama. Mehaniseerimise läbi saadi toota ka palju suuremaid koguseid relvi. Relvastuses tehti torudesse vindid, mis tegid relva täpsemaks ja andsid suurema laske ulatuse. Sealt tuleneb ka uue laskeriista nimetus, milleks oli vintpüss, hiljemal poolel sellel ajastul muutusid need automaatseteks.
Sks asumaade kaotamine, ei olnud ressursse ja ülekaal Sks vastaste käes. Läänerindel püsib positsioonisõda, mürkgaaside kasutusele võtt. 22. aprill Ypres'i lahing Sks väed kasutavad esimest korda keemiarelva, kuid see ei aidanud siiski rindest läbi murda. Saksamaa hakkas panustama Venemaa nõrgestamisele, et saada rahuleping ja sõda lõpetada. Itaallaste pealetung A-U'le, mis oli küll edukas, kuid mitte märkimisväärne. Türgi ja Bulgaaria pealetung Serbiale Saksamaa allveelaevad ründavad kaubalaevu ja ka USA reisilaeva, mille tulemusena USA sõtta astub 1916 veeb-sept Verduin'i lahing Prantsusmaale sisse saamiseks tuli Sks minna läbi Verduini kaitserajatiste läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused 26. juuni 26. okt Somme'i lahing Pr ja Ing väed üritavad Sks piire läbida kasutati esimest korda tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil. 1912- Itaalia okupeeris Liibüa. 1912-1913 Balkani sõda Türgi vastu(Kreeka ja Serbia tugevnesid)
lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks. Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 )
loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
idarindele ja algas venelastele ootamatu tulelöök Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi ning suudeti tekitada suur segadus, kuid sõjalisi kaotusi oluliselt Venemaal polnud, kaasnev segadus nõrgestas siiski Venemaad seestpoolt. Prantsusmaa ja Inglismaa said läänerindel puhkeaega, et taastada sõjavarustust ja koondada väge. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kõik laevad, keda nägid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei õnnestunud Saksamaal muuta sõja kulgu endale soodsaks. Aasta 1916 1916 aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu
Lõuna regiooni staap asub Rostovis, millele alluvad Musta mere laevastik ja Kaspia mere flotilla. Kesk regiooni staap asub Jekaterinburgis, millele ei allu ühtki laevastikku. Ida regiooni staap asub Khabarovskis, millele allub Vaikse ookeani laevastik. 5 Merejõudki ei jäänud uuest armee reformist välja, suurimaks muudatuseks võib pidada nende allutamist regiooni ülematele, samas strateegiliste tuumaallveelaevade juhtimine jääb siiski Moskvasse, kuigi eelnimetatud allveelaevad on Põhjamere laevastiku nimekirjas. Probleemiks kujunenud ametikohtade komplekteerimine ning vägede varustamine tõi endaga kaasa ajateenistuskohustuse taaselustamise mereväes ja tsiviil asutustega uute lepingute sõlmimise. Lennukikandjate vähesuse tõttu paigutati merelennuvägi maismaa baasidesse ning osaliselt allutati lennuväele. Venemaa plaanib ehitada 2020. aastaks 3 uut 6 lennukikandjat.
võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal. 3
Ungari. Saksamaa toetas enamlaste tegevust, sest lootis, et enamlased vallutavad Venemaa ning toovad Saksamaa sõjast välja. Seetõttu toetas Saksamaa neid rahaliselt ning lasi ka paguluses olnud enamlaste liidritel läbi enda maa Venemaale minna. Pariisi rahukonverents: Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi ja alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale. Max 100k meest sõjaväes, 4000 ohvitseri. Keelatud sõjaväekohustus, keelati lennuvägi, allveelaevad ja piirati laevastikku. Saksa pidi hüvitama teistele riikidele sõjakahjud (reparatsioonid). Hõivati Reini jõe piirkond. Analoogsed lepingud tehti Saksa liitlastega.Relvastuse areng: Arenes keemiatööstus, täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada
TUUMAFÜÜSIKA RAKENDUSED v Tuumarelvad v Elektrienergia tootmine v Radioaktiivsete isotoopide meetod v Allveelaevad ja jäälõhkujad (tuumkütused) Tuumarelvad v Relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel v Mõjutegurid lööklaine, valguskiirus ja radioaktiivne kiirgus v Neid loetakse ka massihävitusrelvadeks. v Tuumarelvaks on näiteks tuumapomm Tuumapomm Tuumapommis on ahelreaktsiooni tekkimiseks vaja teatud kriitiline mass ainet. Kui kriitilise aine mass on kriitilise massiga võrdne, siis k=1 ja reaktsioon toimub muutumatu kiirusega
maailmasõja tekkepõhjuseks. Kõige kahjurohkem oli Versailles' rahuleping Saksamaale. Prantsusmaa nõudis I.maailmasõja lahingutegevusest tingitud kahjude eest Saksamaalt suuri reparatsioonimakse. Selle kohustuse täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Saksamaa pidi veel loovtama ligikaudu 1/8 oma aladest, seal hulgas ka Elssas ja Lotring. Lisaks kõigele sellele Saksamaa desarmeeriti. Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust. Samuti keelati neil kehtestada sõjaväekohustus. Ainult vabatahtlikud võisid olla sõjaväelased.tingimuste täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Kõige naljakam selle juures on see, et neid isegi ei kutsutud arutama antuid küsimusi, vaid neilt nõuti lepingu tingimusteta täitmist või muidu ähvardati jõu kasutamisega. Sakslastel ei olnud muud valikut, kui lihtsalt nõustuda. Saksamaa ei olnud ainuke riik, kelle arvates neile liiga tehti
lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks. Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 )
Tuumajõud - maailma tugevaim jõud m.ü. kohta. Tänu neile on tuum tohutult püsiv kooslus, lõhkumiseks vaja suurt energiat. Need mõjuvad ka väljaspooltuuma väikses raadiuses. Seosenergia - energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon,...
kommunistlik liikumine- töölised on peamine löögijõud, temokraadid nägid töölistes valijaid , vanameelsed tahtsid töölisi poliitikast eemal hoida 5. mõiste suveräänsus toetudes 20 sajandi alguse arusaamadele? sõltumatus teistest riikidest võimalus toimida rahvusvahelisel areenil ainult oma huvidest lähtudes. 6. seletage kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule ? lõhkeaine, lennukid , soomus ja allveelaevad, sõjavägi on võimas ja otsustav 7. mil määral nõustute et 20 saj. algul oli euroopa maailmas kõige tähtsam? kõik eesrindlik oli pärit euroopast 8. kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? kolonistid LK.18 1.leidke põhjusi, mis tekitasid riikidevahelisi probleeme 20 saj. algul. kui olulised ja ohtlikud need olid? Võitlus tooraine. turgude, tööjõu pärast. Mõjuvõimu pärast. Marurahvusluse tõus. Usuti, et probleeme saab sõjaga lahendada. 2
Lapimaal kasvatatakse põhjapõtru. TÖÖSTUS Energiamajandus Tuumaenergia – osatähtsus üle 30%. Tuntuimad : OLKILUOTO ja LOVIISA Taastuvad – puit, hüdroenergia ~25%. Maagaas ja nafta – import. Masinatööstus Väga kõrgelt arenenud ja suures osas põhineb kõrgtehnoloogial. HARUD: Laevaehitus – a) jäälõhkujad b) luksus reisilaevad c) allveelaevad (teadlastele) Elektroonikatööstus – a) telekommunikatsioonivahendid b) mõõteriistad ilmajaamadele Veel tooteid – a) liftid b) kraanad c) naftapuurimis seadmed Metsatööstus - ~30% (langeb) Väljaveetavad kaubad – a) tselluloos b) paber c) mööbel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
