B.Jeltsin surus maha ning võim koondus sellega tema kätte. Moskvas valitsevat segadust ära kasutades iseseisvusid Balti riigid. 7. E. Savisaar – Rahvarinde liider, hiljem valitsusjuht. A. Rüütel – Ülemnõukogu esimees (1990) Vaino Väljas – esialgu saadeti Ameerikasse välislähetusse, hiljem kutsuti erakorraliselt EKP juhiks tagasi (1988). Karl Vaino – esialgu ENSV esimene sekretär, 1988 vabastati rahvarahutuste (laulev revolutsioon) tõttu V. Väljase vastu. Tunne Kelam – Eesti Komitee esimees (Eesti Kongressi tegevorgan, 78- liikmeline) Lennart Meri – (1990) välisminister, 5.okt 1992 (-2001) EV esimene president.
loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995) Partei logo Lagle Parek Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane. Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan.
16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30. märts 1990 - ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega koostöös Eesti Kongressiga. Ülemnõukogu pani ametisse uue valitsuse eesotsas Edgar Savisaarega. 8. mai 1990 - taastati EV nimetus. Lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 15. mai 1990 - interliikumise vastutegevus. Meeleavaldus Toompea Lossi platsil. ! 1991 19. august 1991 - korraldati sõjaväeline riigipöördekatse Moskvas nn augustiputs 20. august 1991 - EV taasiseseisvumine
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11
Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond - poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED). Liikmed ja juhtkond Riigikogu esimees Ene Ergmaa Erakonna esimees Mart Laar Ministrid Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Kaitseminister Jaak Aaviksoo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse. · Isamaaliit - Erakond Isamaaliit. Moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. · Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud
karmima immigratsioonipoliitika toetajad. Inimesed on niivõrd pagulaste vastu, sest on levinud arvamus, et pagulased ei tee ise üldse tööd, vaid elavad toetustest, mida riik neile pakub meie rahadest. Ometi on sotsiaalmeedias levinud pilte ning postitusi sellest, kus mustanahaline teeb tööd riigis, kuhu ta on immigreerunud. Eurooplane ei ole väga salliv teistsuguste inimeste vastu, näiteks nagu on pagulased. Poliitik Tunne Kelam on öelnud: „Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes „kõik ühe eest“ vaid ka „üks kõigi eest““. See tähendab seda, et iga riik peab olema valmis aitama Euroopa Liidus olevaid riike. Näiteks aitame me praegu majandusraskustes olevat Kreekat ning kui olime ise paar aastat tagasi samas seisus, siis aitasid ka Euroopa riigid meid. Liidu eesmärgiks ongi aidata kedagi, kes vajab abi. Samuti on Kelam öelnud: „Kulude ja tulude
Ning erinevalt kõigist vasakpoolsetest peame vabadust tähtsamaks kui võrdsust. Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond. Meie ülemaailmseks katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 265 liikmega Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party, EPP). Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Riigikogu esimees, spiiker Ene Ergma
Ein Veggie-Tag in der Schulmensa? Anastasija Gridjusko 53. Mittelschule Tallinn Xaiver Naidoo Cem Özdemir Alexander Hacke Prominente Vegetarier Tunne Kelam Kadi Toom Simona Hariton Motive der Vegetarier · Ethik · Gesundheit · Welternährung · Modetrend · Umweltverträglichkeit · Religion und Kultur «Veggie- day» 2010 Gründe zum Veggie- · Klimawandel day · Gesundheit · Esskultur · Hungerprobleme · Massentierhaltung · Kranheiten durch Tiere, z.B Vogelgrippe Gerhard-Thielcke- Realschule Rodolfzell Der Entwicklung Esskultur Rettung des
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
Peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadus minister Jaak Aaviksoo Justiitsminister Hanno Pevkur Kaitseminister Urmas Reinsalu Keskkonnaminister Keit Penttus-Rosimannus Kultuuriminister Rein Lang Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister Taavi Rõivas Välisminiser Urmas Paet Euroopa Parlamendi president Martin Schluz Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir Reformierakonnast Kristiina Ojuland Isamaaliidust Tunne Kelam üksikkandidaat Indrek Tarand
toob kaasa ka välistööjõu sissevoolu. 1. mai 'Fosforiit? Tänan ei!' Veel poliitikasse muinsuskaitseliikumine. Muinsuskaitse Selts tõstab küsimuse, et tuleb taastada kõik vanad mälestused jms. 14.juunil 1987 sanktsioneerimata miiting Riias I taoline kogu sotsialistlikus süsteemis. Küüditamise aastapäeval. 23. august ka Tallinnas esimene avalik miiting, korraldajaks MRP- AEG, Tunne Kelam üks osaleja. EKP Kk ja MN tühistasid oma 1985. a määruse fosforiidi katsekaevanduse rajamise kohta. Tekivad esimesed eraettevõtted - erataksod, toitluskoperatiivid. 1987 toimub see kõik. 1988 massiliikumise aasta. Algas Tartus 24. veebruar, organiseeriti Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Pöördeliseks aprillialguses olnud 2 päeva, kui Tallinnas toimus Loomeliitude pleenum (kirjanike-, kunstnike-, kinoliit jne). Toimusid kõned jms. Taheti juhtkonna väljavahetamist jms
E Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigpeadest, peaministritest; koosolek 2x aastas ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol. elluviimine; eelarve täitmine; EL esindamine rahvusv. suhetes E Kohus koosneb 15 kohtunikust & 9 peaadvokaadist; asub Luksemburgis ülesanded: EL õiguse tõlge...
1981 aastal liitub Kreeka 1986 aastal liituvad Hispaania ja Portugal 1995 aastal liituvad Austria, Soome ja Rootsi 2004 aastal liituvad Eesti, Läti, Leedu, Poole Tshehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros 2007 aastal liituvad Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liidu 5 võimuorganit: Ülemkogu Parlament (seadusandliku võimu kandja) Ministrite nõukogu Komisjon (täidesaatva võimu kandja) Kohus Eesti Europarlamendi saadikud on Siiri Oviir, Toomas Savi, Tunne Kelam, Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks Eestil on Eurokomsjonis asepresidendi koht ning selles ametis on Siim Kallas
Ajalugu Tähtsamad esindajad Erakonna esimees: Mart Laar Põllumajandusminister: Helir- Riigikogu esimees: Ene Valdor Seeder Ergmaa Regionaalminister: Siim Haridus- ja Teadusminister: Kiisler Tõnis Lukas Siseminister: Marko Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Pomerants Majandus- ja Euroopa parlamendi liige: kommunikatsiooniminister: Tunne Kelam Juhan Parts Mart Laarist Mart Laari tegemistel saab silma peal hoida tema blogis : www.martlaar.ee ja ka läbi Twitteri, kuhu ta tihedalt sissekandeid postitab Kuni valimispäevani oli avatud ka Laari kohvik, kus näidati filmi `'Soviet story'', oli võimalik kuulata muusikat, osaleda viktoriinides ning jalutuskäigul Tallinna vanalinnas, kus ekskurssioonide juhiks oli Laar isiklikult Kohvik oli avatud kella 12-22.oo'ni, vajadusel ka kauemgi
tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi; Juhan Parts oli peaminister 2003- 2005. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue
sellega tehti näidata, et Balti rahvad ei ole vabatahtlikult liitunud NL-iga. Eesti kongress 12.märts 1990 Mart Laar Tuleb kokku Eesti Tunne Kelam kongress ja see on vaba Eesti kõrgem võimuorgan Kodanikekomitee Mart Laar Seadsid eesmärgiks Eesti riikliku iseseisvumise
1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele 1990 veeb Eesti Kongressi valimised Eesti Kongressi Komitee esmiees Tunne Kelam 1990 mär EKP lõhenemine EKP kaheks rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed 1990 mär ENSV Ülemnõukogu valimised Esimeheks A.Rüütel 1990 mai taastati EV nimetus lõpetati ENSV sümbolite kasutamine 20.aug EV taasiseseisvumine Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust 1991 iseseisvusest
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa R...
- 23 august 19888 Balti kett -> juhtida maailma tähelepanu Baltikumi okupeerumisele - Jaanuar 1989 eesti keel on riigikeel - 24 veebruar on Eesti iseseisvuspäev > Pika Hermani torni sini-must-valge - Algas kodanike komiteede loomine registreeriti EV aegsete kodanike järeltulijad -> Et taastada Eesti riik järjepidevuse alusel - Kodanike komiteede esindusorgan Eesti Kongress tuli kokku märtsis 1990 -> valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam - Märts 1990 valiti Eesti NSV Ülemnõukogu -> juhatajaks sai Arnold Rüütel - 30 märts 1990 kuulutati välja üleminekuperiood eesmärk omariikluse taastamine - 15 mai 1990 intrite katse vallutada Toompea loss - Märts 1990 referendum Balti riikides - September 1987 esitati imeprogramm -> eralduda NL majandusest, minna üle turumajandusel, oma eelarve ja raha - 19 augusts 1991 riigipöördekatse Moskvas - 20 august 1991 Eesti taasiseseisvumine
riigipeadest. Kogunetakse vähemalt kaks korda aastas. Ülesandeks on üldiste suunade kavandamine. Kes esindavad Eestis EL parlamendis? Ivari Padar, Indrek Tarand, Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar-Toomast, Tunne Kelam, Siiri Ovir.
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustun...
Richard-Sven Rivik, Joonas Lepp Ühinenud Rahvaste Põhja-Atlandi Euroopa Liit Organisatsioon Lepingu Organisatsioon Millal loodud? 23. juuni 1945 4. aprill 1949 1951. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Majandusühendus ja 7. Veebruaril 1992 tehti ...
rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteeede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990.aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ja taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett 23. augustil 1989 kell 19 moodustasid kuni 2 miljonit eestlast, lätlast ja leedulast üksteisel käest kinni hoides 15 minutiks inimketi, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Balti keti pikkuseks oli umbes 600 km. Balti ketiga meenutati 50 aasta möödumist Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli allakirjutamisest, mis avas Nõukogude Liidule tee Balti riikide okupeerimiseks. Balti kett sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu rahvaste
Ojuland, Jaak Jõerüüt Viimased liitujad: Johannes Kert, Ants Laaneots, Eve Kivi, Heidy Purga, Eerik-Niiles Kross Taavi Rõivas Sündis 1979 Tallinna Reaalkool TÜ majandus 2012-14 sotsiaalminister Vabaabielus, tütar Reformierakond http://www.youtube.com/watch?v=NjAYs1x 1xYs&feature=related Isamaa ja Res Publica Liit Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005-2006 T. Veskimägi; IRL 2007-12 M. Laar, 2012- U. Reinsalu Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Aaviksoo, J. Parts, A. Kokk, A. Saare, A. Akkermann, E. Nool, H.- V. Seeder, K. Iva, K.-M. Vaher, L-L. Pakosta, M. Kübar, M. Tsahkna, M. Mihkelson, M. Pomerants, P. Laurson, P. Sibul, S. Kiisler, S. Rosenfeldt, S. Sester, T. Kruusimäe, T. Kelam, T. Palts Liikmeid üle 9 700 Isamaa ja Res Publica Liit
Euroopa Liit Kaili Helü Tep07 Euroopa Liidu riigid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Eesti liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal Austria (aastast 1995), Portugal (1986), Belgia (1957), Prantsusmaa (1957), Bulgaaria (2007), Rootsi (1995), Eesti (2004), Rumeenia (2007), Hispaania (1986), Saksamaa (1957; Holland (1957), Saksa DV ala aastast 1990), Iirimaa (1973), Slovakkia (2004), Itaalia (1957), Sloveenia (2004), Kreeka (1981), Soome (1995), Küpros (2004), Suurbritannia (1973), Leedu (2004), Taani (1973), Luksemburg (1957), Tsehhi (2004) Läti (2004), Ungari (2004). Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm ...
A) Nikolai Karotamm B) ENSV C) 1940-1950 D) Oli esimine ENSV peasektetär ja kolhoside pol. Väljatöötaja a) Johannes Käbin b) ENSV c) 1950-1983 d) Stabiilne ENSV sekretär a) Karl Vaino b) ENSV c) 1950-1988 d) ENSV juht ja suur venestaja A) Vaino Väljas B) ENSV C) 1960-1991 D) Viime enlkp juht a) Edgar Savisaar b) Eesti ja ensv c) 1980- tänapäev d) Asutas 1988 rahvarinde ja keskerakonna eesotsa, tallinna linnapea a) Tunne Kelam b) Eesti c) 1950- tänapäeva d) Ajaloolane ja vabariiklane. a) Lennart Meri b) 1980-2001 c) Eesti d) Teine president, minister, diplomaat, kirjanik ja teadlane a) Arnold rüütel b) 1950-2006 c) Eesti d) Kolma president, teadlane, poliitik ja elkp minister
Fifth level Jerzy Buzek on Euroopa Parlamendi president Euroopa Parlamendi ülesanded Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle. Eesti esindajad Euroopa Parlamendis Indrek Tarand Kristiina Ojuland Vilja Savisaar Siiri Oviir Ivari Padar Tunne Kelam Euroopa Liidu Nõukogu ELi põhiline otsuseid tegev organ esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant (hetkel Hispaania) Nõukogu otsused tehakse hääletades Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
mitte osaleda, et näidata vastumeelsust Eesti kuulumisel NSVL-i osaleda, et saada saadikukohti Eestist 47 saadikut 23. august Balti kett 27. november Isemajandav Eesti (IME) aasta lõpp NSVL rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu 5. 1990 veebruar Eesti Kongressi valimised märts EK esimene istung tegevorganiks valiti Eesti Komitee, eesotsas Tunne Kelam tegevuskava: läbirääkimine NSVL ja lääneriikidega märts Ülemnõukogu valimised enam-vähem demokraatlikud esimees Arnold Rüütel valitsusjuht Edgar Savisaar 30. märts EKP 20. kongress kuulutatakse välja üleminekuperiood mai taastati EV nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine suvi Ülemnõukogu otsus
5.Missugune Euroopa Liitu puudutav dokument sätestas EL ainupädevusse kuuluvad valdkonnad? Lissaboni leping, mis sõlmiti 2007. 6.Kes on praegu Euroopa Ülemkogu alaline president (eesistuja)? Endine Poola peaminister Donald Tusk 7.Kes on praegu Euroopa Komisjoni president? Jean-Claude Juncker 8.Kes on praegu Eesti esindaja Euroopa Komisjonis? Andrus Ansip 9.Nimetage Eestist Euroopa Parlamenti valitud liikmed? Urmas Paet, Kaja Kallas, Yana Toom, Indrek Tarand, Tunne Kelam, Marju Lauristin 10.Miks on oluline, et Euroopa Liidul on ühine turg? Seal on tagatud kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine ning kus Euroopa kodanikel on vabadus elada, töötada, õppida ja ettevõtlusega tegelda. See on muutunud konkurentsile avatumaks, aidanud luua töökohti ja kujundada tarbijatele taskukohasemaid hindu ning pakkunud ettevõtjatele ja kodanikele laialdast kauba- ja tootevalikut. 11.Mida reguleerib Schengeni leping?
ilus on maa, ilus on maa mida armastan". See lause on kirjutatud peaaegu iga viimase tsükli luuletuste alla. Nüüdseks on saanud sellest lausest saanud laul, mida lauldakse laulupeol. Luulekogu põhineb rohkem taotuslikul vemmalvärsil. Selle luulekogu luuletusi on ka viisistatud. Näiteks luuletuse ,,Vana laul" on viisistatud Justamendi lauluks ,,Maa tuleb täita lastega". (Vaata tervikteksti Lisas 1) Tunne Kelam on öelnud: ,,Üks tähis minu arenguteel oli Sinu luulekogu ,,Punaste õhtute purpur", mille esileheküljele jäädvustatud pühendusest õhkub üha sõpruse soojust. Selle lõpuosa ,,Ilus maa" oli minu jaoks sünteesiv nägemus meie rahvuse olemusest võrsuvast väest. See oli vaimsel tasandil märguanne muutusteks, mida olime asunud poliitiliselt ette valmistama." 4 LUULE POEETIKA
3. Milles seisnesid ja kuidas viisid Eestit taasiseseisvumisele lähemale järgmised sündmused: fosforiidikampaania, IME programm, meeleavaldus Hirvepargis, ERSP loomine, RR loomine, laulev revolutsioon, suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett, iseseisvusreferendum, otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Millist rolli mängisid Eesti taasiseseisvumises A. Rüütel, E. Savisaar, S. Kallas, M. Lauristin, T. Kelam, T. Velliste, M. Laar, V. Väljas? Mil määral aitasid Eesti taasiseseisvumisele kaasa Gorbatšov ja Jeltsin? Teised Balti vabariigid?, läänemaailm?
2009 Lissaboni leping. EL demokraatlikumaks ja liidusisesed otsustusprotsessid selgemaks ja lihtsamaks. EL’i 4 vabadust: kaubad, teenused, inimesed, kapital. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID Euroopa Parlament: President on Martin Schulz. Seadusandlik võim. Valitakse iga viie aasta tagant liikmesriikide kodanike poolt. Järgmisena 2019. Ülesanded: seadusandlikud aktid, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Eestit esindavad Yana Toom, Urmas Paet, Marju Lauristin, Tunne Kelam, Indrek Tarand, Kaja Kallas. Asub Strasbourgis. Euroopa Liidu Nõukogu: Seadusandlik võim (jagavad Euroopa Parlamendiga). Valitakse igast riigist 1 minister teatud valdkonna kohta. Pole püsiv. Ülesanded: majanduspoliitika kordineerimine. Asub Brüsselis. Euroopa Komisjon: President on Jean-Claude Juncker. Täidesaatev võim. Valitakse 1 igast riigist. Euroopa Parlament kinnitab. Ülesanded: EL poliitika elluviimine. Eelarve täitmise kontroll. Eestit esindab Andrus Ansip. Asub Brüsselis.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine (aastad 1988-1994) 1988. a. oli EKP-s kujunenud kriis, mis lahenes parteijuhi K. Vaino tagandamisega ja eestimeelse Vaino Väljase ametisse astumisega. Selle etapi kõige suurejoonelisem sündmus toimus Tallinna lauluväljakul, kus toimus massiüritus "Eestimaa laul". Seal kõlas ka esmakordselt üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikkust N. Liidu seaduste suhtes. Sellega ENSV faktiliselt eraldus NSV Liidust. 1989 jaanuaris-veebruaris sai eesti keel riigikeele staatuse ja 24. 02 kuulutati iseseisvuspäevaks. Ent need sündmused põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks (vanameelsed eesti kommunistid, kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja E...
taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson. *ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi oma riikluse taastamiseks, L. Parek 1988. *Rahvarinne loodi perestroika toetuseks, tõid sinimustvalge avalikkuse ette. Savisaar. *Balti kett 23. August 1989, Loodi MRP vastu ja Rahvarinne organiseeris seda. *Eesti Kongress esindusorgan. Kodanikud said valida. Tunne Kelam, 90 algus. Kultuurilised: EMS Eesti *Muinsuskaitse selts. 1987. A. Vabadussõja mälestusmärkide taastamine M.Laar. *,,Eestimaa Laul" Rahvarinde poolt korraldatud üritus. 1988 sept. Tallinna lauluväljakul, Vaino Väljas.
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, ...
Peeter Sink abiellus 1. juunil 1930 tulevase helilooja Marje Gildemanniga (19101979), kes lõpetas 1938 Tallinna konservatooriumi kompositsiooni ja koorijuhtimise erialal. Marje 4 viisistas oma mehe luulet; ta organiseeris ja juhatas paljudes Eesti paikades laulukoore ja -ansambleid ning koolitas soliste. Abielust sündis kaks poega: ajaloolane, Eesti taasiseseisvumise juhte ja praegune europoliitik Tunne Kelam (1936) ning helilooja Kuldar Sink (19421995). 1938. aastal astus Peeter Sink Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse, juhtides Tallinnas Evangeeliumi Vennaste Ühingu Saalemi kogudust, mille nõukogude võim 1949. aastal sulges. Peeter Sink oli põleva südamega äratusjutlustaja. Eelkõige oli ta tundliku hingega lihtne mees, kes oskas avada sadade inimeste südamed. 1.2. Terroriaparaadi valve all
taastamine ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks taheti registreerida EV kodanikud ning viia läbi seadusliku rahvaesinduse ehk Eesti Kongressi valimised. Seda ei toetanud pikka aega Rahvarinne ja EKP, kes pelgasid liigset vastandumist siinsete muulastega ja samuti pidid ka uue Ülemnõukogu valimised toimuma 1990. aasta algul. Eesti rahvas aga toetas kõike, mis natukenegi edu tõotas. Valimised toimusid 24. veebruaril 1990. Etteotsa valiti Tunne Kelam. Ülemnõukogu valimised toimusid märtsis 1990 ning selle tulemusena radikaalsed rahvuslased olid alaesindatud. Sellega oli ette määratud konflikt Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel. Valimistel oli edukas Rahvarinne, mille esindajana sai E Savisaar peaministriks. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel. 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti vabariigi taasiseseisvumisega. Kasutusele võeti EV nimi ja sümboolika.
Nõuti Kirde-Eesti eraldamist Eestist omaette vabariigiks. Valimised Rahvasaadikute Kongressi. TV kaudu - parlamendivaidlused. Lipu heiskamine Pika Hermanni torni 1989 aastal. Uus suurlõhe 1989- Eesti kodanike komiteede liikumine. Eesti Kongress- seaduslik rahvaesindus. Eesti rahvas toetas kõik ettevõtmisi. 24. veebruar 1990- valimised. Osa võttis 520 000 Eesti kodanikku, 34 kodakondsuse taotlejat. Edu radikaalsemate rahvuslikel jõududel. Eesti Komitee- eesotsas Tunne Kelam. Rahvarinde liider E. Savisaar sai peaministriks. Arnold Rüütel- valiti tagasi Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 30. märts 1990- üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Interliikujate korraldatud streigid, poolsõjaväeliste salkade moodustamine. Venemaa tõstis Kremli diktaadi vastu mässu. Iseseisvuse taastamine 1991- proovis NSV Liit kukutada Balti riikide seaduslikke valitsusi. Boriss Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade iseseisvust.
jaanuaril 2011. Euroalast väljaspool asuvateks Euroopa Liidu liikmesriikideks on Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tsehhi, Ungari ja Ühendkuningriik. Eesti Euroopa Liidus Eesti esitas ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks 1995. aastal. 1998.aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ja 2003.aastal viidi läbi referendum. 1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liige. Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis: Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Indrek Tarand, Ivari Padar ja Vilja Savisaar-Toomast. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigis EL institutsioonides ja mujal esindades Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjonis- asepresident Siima Kallas, Euroopa Kohtus- Küllike Jürimäe, Üldkohtus- Lauri Madise, Euroopa Kontrollkojas- Kersti Kaljulaid.
Enne sametrevolutsiooni tuli rahvas (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris) tänavale, meeleavaldused demokraatia toetuseks. 24.12- NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks. 1990 24.02- toimusid Eesti Kongressi valimised 18.03-Mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse märts-Eesti Kongressi I istung kongressi tegevorganiks 78- liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks Tunne Kelam märts- EKP 20 kongress 30. märts- võeti vastu otsus ,,Eesti riiklikust staatusest",sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega aprill- majandusblokaad formeerus interrinne- olid Eesti iseseisvuse vastu 08.05- Eesi NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariik 15.05-Impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal 1991 jaanuarikriis Balti riikides tegutsesid streigikomiteed
Perestroika ja NSV Liidu kokkuvarisemine 1985tuli NLKP Keskkommitee peasekretäriks M.Gorbatsov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uu...
Lennart Meri - Eesti Vabariigi välisminister 1991.aastal, hilisem Eesti Vabariigi president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988 Fosforiidikampaania - 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID
Hetkel 751 esindajat, esindajate arv oleneb riigi suurusest (Maksimaalselt 96 liiget ühest riigist (Saksamaa). Veel suuri: Prantsusmaa (74), Itaalia (73), UK (73), Hispaania (54), Poola (51), Rumeenia (32), teised alla 30. Minimaalselt 6 (Malta, Luxembourg, Eesti, Küpros). Mida väiksem riik, seda parem esindatus inimese kohta). Valimised (Kord 5 aasta tagant, igas riigis samal ajal. Valimisreeglid erinevad riigiti) Eesti (hetkel): Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand, Yana Toom. MEP töö: Kõik kuuluvad poliitilisse fraktsiooni (Eestlased neljas fraktsioonis) Fraktsioonid vasakult paremale (Vasakpoolsed-põhjamaade rohelised. Sotsiaaldemokraadid. Rohelised / vaba Euroopa. Iseseisvad/fraktsioonid. Euroopa liberaalid. Konservatiivid, Konservatiivid-reformistid- euroskeptikud. Vaba Euroopa (euroskeptikud)) MEP töö- mittepoliitiline: Kuulumine komiteesse. Igaüks valib endale peamise ja teisese komitee. Käiakse
Matti Vanhanen Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saksamaa liidukantsler Angela Merkel Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase parlamendis(irl) Tunne Kelam Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Euroopa parlamendis(SDE)(rahandus ja majandus) Ivari Padar Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
43,2%-ni. Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas , kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand.Parlamendi töö toimub erinevates komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni. Küllike Jürimäe valiti ametisse Esimese Astme Kohtu kohtunikuks 2010
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
Päevaleht räägib, et ülalpeetavate osakaal on kõige suurem Lõuna-ja Ida EestisSotiaalsete riskide alla kuuluvad. Ohuks on ka terrorism ja pommirünnakud. Õnneks on seni eesti otseste terrorisünnakute teelt eemale jäänud, kuid oht on alati. Nagu puudub otsene terrorismi ja pommirünnakute oht, nii ei ole praegu ka otsest ohtu, et Eesti alluks välisele poliitilisele survele, mis oleks suunatud Eesti sise- või välispoliitika muutmisele. Nagu Riigikogu aseesimees Tunne Kelam on öelnud, et kõige tõhusam tagatis, et Eesti suudab niisugust survet vältida ja vajadusel sellele efektiivselt vastu seista, on Eesti edukas poliitiline ja majanduslik areng, integreeritus rahvusvahelisse majandus- ja julgeolekusüsteemi ning ühiskonna konsolideerumine demokraatlike väärtuste alusel. Suurt osa eesti julgeolekus määravad kindlasti EL ja NATO. Eesti jagab täielikult EL ja NATO loomise demokraatlikke põhimõtteid ja sihte ning
2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich 2001 - pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar 2000 - pressisõber Ivar Tallo, pressivaenlane Toivo Jürgenson 1999 - pressisõber Jüri Mõis, pressivaenlane Lennart Meri 1998 - pressisõber Lennart Meri, pressivaenlane Olari Taal 1997 - pressisõber Paul Varul, pressivaenlane Robert Lepikson 1996 - pressisõber Tunne Kelam, pressivaenlane Tiit Made 1995 - pressisõber Siim Kallas, pressivaenlane Edgar Savisaar 1994 - pressisõber Mart Laar, pressivaenlane Lennart Meri Kasutatud kirjandus http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/09/selgusid-pressisober-ja-- vaenlane http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sven-mikser-raagib-peatoimetajatele-mida- ta-teeks-kui-oleks-peaminister?id=62820574 http:// www.delfi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
