rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendas eri riikide kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1.Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti 1928
Anna Kissametova Kahro Koit Koitla Kristofer Mäger Põllumajandus Mida see endast kujutab? Millega see tegeleb? Suurimadmuutused põllumajanduses Teraviljakasvatus Teravilja kasvatus Eestis Ilmastiku tingimused teravilja kasvatamiseks Peamised teravilja liigid Loomakasvatus Põllumajanduse tähtsaim haru Edukaimad põllumajanduspiirkonnad Hobusekasvatus Kolhoos Mis on kolhoos? Kolhoos enne ja praegu Kuidas on arenenud kolhoos praegu? Kalandus Kalatööstused Peamised kala liigid Kala rohked mered ja järved AITÄH KUULAMAST
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 -1985 Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata i...
Uued Kõrgkoolid. ENSV Teaduste Akadeemia · 1946 kõrgkoolid NSVL kõrgema ja keskhariduse ministeeriumi alla, ENSV TA · 1946 kutseharidus ametikoolile. 1941-88 ENSV MN Riiklik kutsehariduse komitee. · Üleminek ainesüsteemilt kursuste süsteemile. · 1954/55 poiste ja tüdrukute ühiskoolid, 1955/56 koolivorm, 1956/57 õppemaksu kaotamine keskkoolis · 1959 üldine 8-klassiline koolikohustus · 1964 keskkool 11 asemel 10 aastat, 1965 jälle 11. 9. Kolhoos, sovhoos, MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad · 1944 sotsialistliku maareformi taastamine · 1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta · 1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine o Kolhoos - kollektiivmajand o Sovhoos - riigimajand o Artell kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised) o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus)
viib ta peitu. Peagi saabuvad "mustlasekütid", kes küsitlevad Edgarit. Viimane ei anna vaest meest välja. Mõned mehed, kes kuivati läbi otsisid, tulid "saagiga" üles, rõõmsad mustlase leiu üle. Leitud mustlane osutus hoopis Jaanuseks. Neljas tants Saabunud on kolhooside aeg ning katelt veetakse taaskord Aiastele. Aiaste peremees Taavet on Siberisse viidud ja Roosi surnud. Talus askeldab abiline Miili. Värske kolhoos lonkab veel rehepeks hakkas oktoobi lõpus, katla jaoks pole puid ja kõikjal valitseb suur segadus. Kolhoosi esimees Arvo Saaremägi on Vilmast sissevõetud. Tänu vihmale jäetakse töötegemine pooleli. Kohale ilmub Martinsoni Aadam, kes pole veel kolhoosi astunud ning palub masinist Elmaril oma sületäie kaera ära teha. Vilma kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, kuna peab sõjaväkke minema. Neljas tants
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitus Alused Argo Elken Traktor K-700 K-700A K701 Referaat Juhendaja:Tõnu Tammesalu 11.12.2012 Tootmisaastad: 1962-1975 a Traktori K-700 kaal on 11000 kg Hind 1988 aasta oma on 9 488 Üldotstarbeline neljarattaveoga ratastraktor, nõukogudeaegse klassifikatsiooni järgi kuulus veojõuklassi 5 t (50 kN). Ettenähtud mitmesuguste põllumajandustööde tegemiseks agregaadis laiahaardeliste haakeriistadega suurendatud kiirustel, kuid samuti ka kasutamiseks ehitus-, teedeehitus- ja transporditöödel. Traktorile on paigaldatud 8-silindriline silindrite V- kujulise asetusega, vedelikjahutusega ning turbolaaduriga diiselmootor JaMZ-238NB võimsusega 220 hj. Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktori käigukast võimaldab 16 käiku edaspid...
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad ...
; Looduslähedus; Hõre asustus; Vaikus ja rahu; Külamiljöö; Ühised ettevõtmised; Sadam; Uued tänavad; Meri; (Ja ka jällegi eelmistes töödes mitteväljatoodud Lasteaed ja Kauplus) Haabneeme: Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala Elanike arv (2018) Leppneeme: 576 Haabneeme: 5866 2. MIS AJAL ON TEKKINUD VÕI KADUNUD TURISMI-, TOOTMIS- JA TEENINDUSOBJEKTID? NIMETAGE. Kalatööstusega tegelev Kirovi kolhoos loodi 1950. aastal ning on eelkõige seostatav Tallinna külje all asuva Haabneeme alevikuga, kuhu rajati aastakümnete vältel omaette väikelinnana toimiv kolhoosi kesk asula. 1960 alustati Kirovi-nimelise kolhoosi kesk asula väljaehitamist. 1990. aasta algul alustatud Kirovi kolhoosi reorganiseerimisprotseduuri käigus moodustati kolhoosist OÜ Esmar ning kõik erastati. Kirovi kolhoos oli nö. Riik Riigis kus töötajad olid uhked, et nad seal töötasid kuna Kirovi kolhoos motiveeris
6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse p...
Ajalugu 4.aprill 1. Nimeta Nõukogude liidu liidrid 1924-1982, iseloomusta nende võimuaega. 1) Stalin 1924 5.03.1953. Majandus plaani-, käsumajandus, riigikontroll, industrialiseerimine, sõjatööstus, kolhoos. Poliitika isikukultus, ainupartei, hirmuvalitsus, vägivald, gulag. 2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele. Ei suutnud USAga sammu pidada. Poliitika isikukultus, stagnatsioon (seisak, tagasiminek). 2
inimeste seas, kes on elanud Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis. Küsitlesin nelja erinevas vanuses inimest. Küsitluse käigus selgus, kuidas elasid inimesed aastaid tagasi ja millised olid nende võimalused võrreldes tänapäevaga. Küsitletu 1 ja 2 rääkisid elust ENSV-s 50. ndail ja 60. ndail ning Küsitletu 3 ja 4: 70. ndail ja 80.ndail. 1) Õppimisvõimalused Küsitletu 1: Peale keskooli lõpetamist suunas kolhoos õppima tehnikumi. Kooli sisse saamiseks tuli sooritada eksamid ning koolis õppimise maksis kinni kolhoos. Kooliskäigu ajal elati internaatides. Õpitungimused olid head, kuid küsitletule oli meeldejääv see, et sunniviisiliselt aeti komsomoli. Kooli korraldatud laulukooris osalemine oli kohustuslik, kuid jäi ka aega kooliväliseks hobiks, milleks oli pildistamine. Küsitletu 2: Õppimine oli tasuta ning kõrgkoolides maksti stipendiume, õpilased
1947 talumaade ümberjagamine 1993 Mellistessse kolib Mäksa ambulatoorium 1950 ühismajand "Ühine Sõprus" koos Sudaste ja 1994 esimene suur Laadapäev Mellistes Võruküla piirkonnaga 1995 suvise spordi suurvõistluse Melliste triatloni Kingissepa nim. kolhoos sünd 19521978 kohaliku haigla olemasolu Sudaste külas 1996 Melliste I külapäev 19521976 Sarakuste Algkool taas tegutsemas 1996 Mellistet külastab Eesti Vabariigi president Melliste külas Lennart Meri
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos? Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid miljoneid. Pärast küüditamist mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel.
.................. ja 1980.a. kirjutatud..................., kus ..............tuntud kultuuritegelased muretsesid(nimeta 3probleemi). Seosta EKP liidritega Stalini valitsusaeg Hrultsov Breznev Perestroika ja glastnosti algus II massiküüditamine I sõjajärgne üldlaulupidu ETV teke ,,kuldsed 60-ndad" Üleminek kohustuslikule keskharidusele ,,40 kiri" Moskvas OP purjeregatt Tallinnas Kes või mis on ENSV-, EKP Kulak Kolhoos Küüditamine Metsavend Karotamm Käbin Vaino Sebe Kodueesti kultuur Väliseesti kultuur Gustav Ernesaks Venestuspoliitika Defitsiit
Hando Runnel 2012 Kärt Erikson Elulugu Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal ( Võhmuta vallas Luitsalu külas Vainu talus) Õppis Jalgsema algkoolis. Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu
Põllumajandus,kaland us ja toiduainetööstus Põllumajandus Põllumajandus sõltub väga palju looduslikest teguritest. NSV Liidu ajal läks Moskva ja Leningradi tarbeks 40% Teraviljad Kogusaak on võrreldes 1990. aastaga vähenenud peaaegu 2 korda. Eestlaste peamine toiduvili on Rukis. Loomakasvatus Söödataimed kasvavad meie kliimas hästi. Enamasti kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka seakasvatus. Kasvatatakse ka lambaid ja kanu. Eestis aretatud tori hobuse tõug on hääbumas. Kolhoos Eestis on üle 50 000 talu. Keskmine talu suurus on 21 hektarit. Toiduainetööstus Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstusest. Valmistatakse joogipiima, jogurtit võid, juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi. Suurim piimatööstusettevõte on Tallinna Piimatööstus. Lihatööstus Toodavad vorsti, sinki, lihakonserve ja muid lihatootei...
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
(Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad väiksemad talud lähevad pankrotti), rohkem maad, saab kasutada tehnikat, kasutab palgatööjõudu; kolhoos, sovhoos spetsialiseeritud talud - toodavad ainult piima, vilja, marju-puuvilju, mune-linnuliha, liha vms latifundiumid (ekstensiivsed teraviljatalud) - suure pindalaga, kuivem stepp ning preeria, töölised palgatakse ainult kündmise, külvamise, viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina,
elavate vanemate isimeste mälestustele. Jalgsema kooli ajaloost on 1981. a tehtud Järva-Jaani Keskkooli ajalooõpetaja Vilma Annuki juhendamisel väike kodu- uurimistöö. Töö koostamisel on põhiliseks allikaks olnud Jalgsema Algkooli kroonika, mida pean usaldusväärseks. Ülevaade sellest koolist põhineb eelpool nimetatud tööl. Kolhoosi loomise kohta sain teavet Järva-Jaani muuseumist ja väikesest brozüürist "Järva-Jaani kolhoos. II osa kirjutasin Jalgsema külast võrsunud tuntud meestest Johan ja Pearu August Pitkast ning Hando Runnelist. Johan Pitka kohta on võimalik lugeda päris mitmeid raamatuid. Mina eelistasin kasutada põhiliselt Voldemar Pinni raamatut "Admiral Pitka elu ja surm", sest see on kirjutatud väga huvitavalt. III osas kirjeldan külas asuvaid olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, milleks on Jalgsema järv ning Pitkade lapsepõlvega seotud kahevenna kask (mõnes raamatus
6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe -koonduslaagrid...
maafondi. Maa võeti ära nendelt, kes suutsid seda harida ja loodi uued, kuid elujõuetud talud. Uusmaakoha keskmiseks suuruseks kujunes 10,6 hektarit. Alustati ka ettevalmistustega kolhooside loomiseks: loodi masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Masinatraktorijaamad (MTJ-d) pidid saama maal sotsialismi tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi mõningad kolhoosid, kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei olnud nõukogude võim veel suuteline. Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal (Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- ja Petserimaal. 1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond kolhoosi. 18. aprillil 1941. aastal kuulutati välja põllumajandussaaduste müügikohustus (madalate hindadega). 14. juunil 1941. aastal algas Eestis küüditamine. Siberisse viidi kokku 10 154 inimest. 25. nov. 1940.a. toimus rahareform. Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla (tegelik kurss oleks
Ajalugu Lähiajalugu II IX kl 3. tööleht: Eesti NSV 1. Peale teist maailmasõda toimus suur eestlaste küüditamine 1949. aastal, märtsikuus. 2. Järjesta. Alusta varaseimast. 4. Vaino Väljas 2. Johannes Käbin 1. Nikolai Karotamm 3. Karl Vaino 3. Millised vastupanuliikumise vormid olid eestlaste poolt Nõukogude võimu vastu suunatud? Üks vastupanuliikumise vorme oli metsavendlus. 4. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted. Sundkollektiviseerimine - oli aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Stagnatsiooniperiood - 1980-1986. Kõigepealt ilmnes see majanduses -majandus allutati taas tsentraalsele juhtimisele, areng aeglustus ning peatus. Algas hoolimatu raiskamine ja kvaliteedilangus. Kannatas ökoloogiline olukord Baltimaades. Mittetunnustamispoliitika - Eesti Vabarii...
· Interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. · Sõjakommunism kodusõja eelne poliitika · Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng · Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. · Kollektiviseerimine eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse · Kolhoos põllumajandusettevõtte võte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühiomand. · Gulag vangilaagrite süsteem · Kulak rikas talupoeg · Duce itaalias juht · Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis tuleb arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa Keisririik, ning kolmas Hitleri juhitud Suur Saksamaa · Mein Kampf raamat mille Hitler kirjutas vanglas olles, seal oin kirjas tema põhimõtted · Füürer juht saksamaal
NL-l paiknesid siin ka raketibaasid. Eesti oli piiritsoon, sina kuulus nt Saaremaa, Hiiumaa, muhumaa, ka põhjarannik. Sinna said vaid need, kellel oli sissekirjutis või lähisugulased seal, ülejäänutel oli vaja kutseid. Põllumajandus kollektiviseeriti. See sai alguse pärast küüditamist (juba enne üritati seda selgitada, pärast tõusis kümnetes kordades sinna astumise arv. Algselt oli tegemist väikekolhoosidega, st üks küla oli üks kolhoos. Kolhoosidele esialgu pani kõlavad nimed, nt punane koit. Kolhoosidele olid kestetatud riiginormid. See, mis järgi jäi tuli panna kõrvale seemnevili ja mis sellest järgi jäi teenistuseks. Tavaliselt kolhoosnikele palga maksmine toimus aasta lõpus natuuras. Kolhoosi töö eest maksti ülivähe, hakati liitma kolhoose. Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima)
8. Milline oli uus majanduspoliitika ehk NEP? Millal ja kus seda rakendati? Olid kindlaksmääratud maksud, taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust, kaotati toidainete riigile andmise seadus, leevendus majanduslikku olukorda. Pärats kodusõda 1921 Venemaal. 9. Mis aastaks kindlustas Stalin oma võimu NSV Liidus? Millist majanduspoliitikat asus Stalin ellu viima? Iseloomusta seda lähemalt. Mis on plaanimajandus, industrialiseerimine, kollektiviseerimine, kolhoos? 192 , suurtööstuse eelsiarengule-industraliseerimisele. Loobuti NEP poliitikast, Tehti kolhoosid, range juhtimine plaanimajandus, riigi sõjalise võimsuse kasv. Plaanimajadnus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt, ettevõtetele tehti kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine ehk kolholiseerimine, seniste eraomandite vägivaldne ühendamine ühismaj. Kolhoos põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoois liikmete ühisomand 10
3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid) 4) Kolhoosid saadaks suurt tulu Elektri tootmine hüdroelektrijaamad 1936/37 Oli kujunenud tugev industriaalriik 1936 uus konstitutsioon Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud) Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid: 1) (turustus-, varustus-, krediidikoop.'id) 2) Maaharimise ühistud Kõrgemad vormid: 3) Artell kolhoos (ühistatud kuni 90%) 4) Kommuun(kuni 99,...% ühistatud) 1927 Võeti suund kolhoseerimisele Kolhoos vabatahtlikult ühinenud sotsialistlik suurmajand maa. Ühiste tootmisvahenditega, maaga ja kollektiivne töö. 1929 Murrang Kulakluse likvideerimine Kaebekirjad Stalinile Hakkab kolidest väljast 1930 Uus sund 1932-1933 Suur nälg HOLODOMUR 1937-1938 Kultuurirevolutsioon Uus kultuur: Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik.
Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU Demokraatlike õiguste rikkumine. 2. Nimeta Mussoliini õpetuse põhi seisukohad. Rahvus on kõige tähtsam, ...
• metsavennad - Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. • massiküüditamine - Küüditamine on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. • kolhoosid/sovhoosid - Sovhoos oli NSV Liidus riikliku alluvusega, kolhoos aga ühismajand, mis kuulus kolhoosnikele. • natsionaliseerimine - riigistamine, inimeste omandid (maad, loomad, töömasinad) muutuvad riigiomandiks ning on kõik talupoeg-kolhoosnike jaoks ühiseks kasutamiseks. Inimesed ei teeni enam kasumit nagu vanasti. 10. Kes on fotol? vasakul - J. Ribbentrop , keskel - Jossif Stalin, paremal - V. Molotov
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
Ei ole paremaid, halvemaid aegu on hetk, milles viibime praegu. Kunagi kui Eesti oli Venemaa koosseisus oli meie rahval palju raskeid ja ka helgeid päevi. Selles suhtes oli vene võimu all hea olla, et oli selline ühistu nagu kolhoos, mis võimaldas inimestele palju töökohti. Elu toimis ka sellistes kohtades, mis on praeguseks juba seisavad mitukümmend aastat tühjadena. See oli selline aeg, kus naaber tundis naabrit, aga tänasel hetkel see päris nii pole. Maainimestel oli tol ajal minu arust parem elu kui linnainimestel, sellepärast et põllumajandus oli üsna kõrgel tasemel. Kõik toit saadi oma põllu pealt, aga linnainimesed pidid poest ostma paljusid toiduained. Sellel ajal oli vähe asju kauplustes saadaval
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a...
Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheli...
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja val...
Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta märtsis toimus ulatuslik küüditamine talupoegade ähvardamiseks. Lõpuks astusid kolhoosidesse enamik talupoegi ja need, kes seda ei teinud kolisid linna. Omaette kolhoos oli loodud peaaegu igas külas, ning see tegi inimeste elu veidi kergemaks, kuna seal oli omade inimeste seast loota mõningast abi ja toetust. 1950. aastal hakati aga kolhoose massiliselt ühendama. Algas põllumajanduse allakäik, mis oli võrdne 1944. aasta Saksa okupatsiooni ajal olnud. Põllumajanduse toibumine 1950. aastaks oli terve NSV Liidu põllumajandus laostunud. Kriitiline olukord sundis
1939 toimunud reformiga liideti näiteks Sangaste ja Keeni vallad. Eesti Vabariik vähendas mõisa maid ning jagas enamuse maadest asundustaludeks (praegune Lossiküla on kujunenud just 1920ndatel), kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Veidi peale "rukkikrahvi" surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam, millest ENSV ajal sai Sangaste Aretuspunkt (iseseisev alates 1957 aastast, liideti Sangaste kolhoosiga 1986). Esimene kolhoos Sangaste vallas moodustati oktoobris 1948. Mitu väiksemat kolhoosi ühinesid ajapikku kuni 1961. aastani, lõpuks asus kolhoos seniste Restu ja Sangaste mõisa maadel. (Kaaramaa ja Kübar, 1980) Sangaste külanõukogust sai Sangaste vald aastal 1991; kolhoos lõpetas tegevuse 1994. Sangaste aleviku peamised vaatamisväärsused on EELK Püha Andrease Sangaste kirik ja surnuaed, kus on näiteks "Sangaste rukki" aretaja krahv Bergi ja Lossipargi korrastamise entusiasti Herbert Raabi hauad
Vangi- ja sunnitöölaagrisse saatmised olid sõjajärgses Eestis väga mastaapsed, olles koos küüditamistega teiseks massiliseks isikute represseerimise viisiks. Esmalt võeti ette uued süüdistused: kodumaa reetmine, sakslaste abistamine, teenistus Saksa vägede koosseisus või omavalitsusparaadis, põgenemiskatsed kodumaalt jne. Järgnevate aastate jooksul küüditati ka enamiku arreteeritute perekonnaliikmed. Kollektiivmajapidamine ehk lühendatult kolhoos oli Nõukogude Liidus peamine põllumajandusliku tootmise organisatsiooni vorm. Lihtsalt öeldes moodustas kolhoosi grupp inimesi, kes pidid harima põldu ühiselt koos, omama sealjuures ühiseid tootmisvahendeid ning saadud tulu jaotama võrdselt. Selline idee osutus NSV Liidus valitseva totalitaarse reziimi tingimustes aga farsiks. Talupojad sunniti oma maast ja tootmisvahenditest loobuma ning astuma kolhoosidesse. Alternatiivid puudusid ja tõrkujaid karistati. Kolhoosid olid
c) Tulud ja nende jaotamine: puhaskasum jaotatakse klientide-omanike vahel tagasimaksetena proportsionaalse osavõtuga; dividendid osamaksudelt on piiratud või neid ei makstagi d) Muu: hariduse, koolituse ja teabe kohustus; koostöö kohustuslikkus teiste ühistutega; hoolitsus kodukoha arengu eest; iseseisvus ja sõltumatus. Mida mõistetakse kolhoosi all? Lühend venekeelsest sõnapaarist kollektiivne majand. Sageli on kasutatud eesti keeles ka mõistet “ühismajand” Kolhoos oli NSV Liidus põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma Kolhoos oli põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma kuulsas kooperatsiooniplaanis Lenin. Selle plaani peaeesmärgiks oli väikeettevõtete, sh talupoegkonna, tootmise radikaalne ümberkorraldamine ja üleviimine ühisomandil baseeruvale sotsialistikule alusele
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samu...
KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed ...
keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel. 1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja
Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja Uno pidi hakkama Varangu koolis käima , sinna oli umbes 7-8 km. Ta käis seal mõne kuu ja tuli koju appi töödele talus. 1948.a sügisel tehti Liigvallas kolhoos "Tulevik" , ka ta ema andis avalduse kolhoosi astumiseks ja Aino. Kokku moodustati kolhoos kümnest talust. Aino saadeti Paide brigaadi kursustele, ta ei mäeleta, kas ta need lõpetas enne, kui neid 1949.a. küüditati. Ka vanaema astus kolhoosi 1949.a. veebruaris, aga seal töötada ei saanud. 24. märtsi õhtul pani vanaema pesu likku, et järgmisel päeva ära pesta. Vanavanaema pidi järgmisel päeval leiba tegema. 1949.a 24
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julg...
1905 Põhjused : majanduslik mahajäävus, puudus demokraatia (sõnavabadus), rahvaesindus- soovitatakse maade ümberjagamist. Ajend: Vene-Jaapani sõda kus Vene sai lüüa Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töö...
Ajad, mis ulatuvad mõisa aegadesse, mil eesti rahvad tegid kõik rasket tööd ja mitte ainult endile vaid ka võõrale. Mõisaaegadele järgnesid oma taluajad, mis nõudsid kogu pere töökust. Talutööst saame eriti hästi aimu lugedes klassiku Tammsaare teoseid, kus on välja toodud talupojaline töökus. Kuid, kui talud otsa said, kui toimus riigivõimu pööre, kadusid nii talud kui ka talupojad. Töö oli kõigile ühine, kuid see püsis. Kolhoos ja solhoos hoidsid meid, eestlasi töötuse eest. Tänapäeva eestlane, kas team on töökas? Arvan, et on, mitme põlvkonna pikkune tööpõlv on jätnud jälje. Teeme sama innukalt ja raskelt seda leiba, mida meitele antakse. Saab ja võib üldistada, et eestlane töö peale ei sülita. Ta teeb kõike suure hoolega, mis tegema peab. Niimoodi ongi meie klassikaline eestlane säilinud, töö abiga.
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikide...
a. Kujunes välja Stalini ainuvõim, eelistati industrialiseerimist. 1920. aastatel võeti vägivaldselt talupoegade käest vili ära (riigivaru). Viidi läbi kollektiviseerimine (eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine kolhoosiga). Majanduselus juurdus plaanimajandus (majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Põhjus, miks natsionalistid pääsesid võimule oli see, et parlamentarism ei leidnud Sakslaste hulgas toetust. Kõikides hädades süüdistati nõrka parlamentaarset korda, tunti hirmu kommunismi ees. 1923. a. nov. korraldas Hitler oma pooldajatega mässukatse, mida nimetatakse õlleputsiks ning mille tagajärjel Hitler vangi saadeti. Natside parteid nimetati pruunsärklasteks. 1933. a. 30. jaan
1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet. Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009). 1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos, mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile. All on välja toodud pilt, minu poolt valmistatud Lynchi meetodil mälukaardist. 8 (Lynchi meetodil valmistatud mälukaart) 9 Kasutatud allikad Meegomäe küla kodulehekülg. Kättesaadav: http://meegomae.weebly.com/ (Viimati külastatud 24.11.13)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
