Ludvig Puusepp Sündis: 3 detsember 1875 Kiievis, Suri: 19.oktoober 1942 Tartus (maovähki) Ta oli arst ja arstiteadlane, teda peetakse üheks kaasaegse neurokirurgia rajajaks. Aastal 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku. 1910. aastal sai temast maailma esimene neurokirurgia professor. 1920. tuli Puusepp Petrogradist Eestisse, kus asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. rajas närvikliiniku, mida loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1921. ülendati kindralmajoriks Ta oli üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutaja, hiljem esimees. Tunnustused: Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk Kotkaristi II klassi teenetemärk Valgetähe II klassi teenetemärk Padova ülikooli audoktor Vilniuse ülikooli audoktor
põlevkivikeemia P. Kogerman avaldas 187 teaduslikku ja publistsistlikku tööd, põhikooli- ja ülikooliõpikuid, juhendas 20 magistri- ja kandidaaditööd ning 3 doktoritööd Neurokirurg Ludvig Puusepp (1875-1942) Eesti arst ja arstiteadlane, neurokirurgia rajajaid 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku, mille töös osales aktiivselt nii organisaatori kui ka arstina. Samaaegselt luges loenguid ka Sõjaväemeditsiini Akadeemias. 1921. aastal rajas samas närvikliiniku
Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd 1921-1936- Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor Loodusvarade Instituudi esimees Hans Roland Võrk 29. november 1896 a. Tapa- 30. oktoober 1978 a. Tallinn
Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik. Sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Välismaalased: Ernest Rutheford Uus-Meremaa päritolu füüsik
Robot kirurgias Tänapäeval räägitakse üha julgemini robotite kasvavast rollist meditsiinis. Robotid võimaldavad teha kirurgilisi protseduure täpsemalt ja kiiremini, leevendavad vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning abistavad rutiinsetel, kuid vältimatutel abitöödel. Tuntuim näide on robotsüsteem ,,da Vinci", mis aitab kirurgi südameoperatsioonidel. Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Järgnevalt lähemalt ühest esimesest kirurgi robot-assistendist, selle sünniloost ja edasisest käekäigust, milles oma osa on mänginud ka Eesti arvutiteadlased. Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas T...
Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June 10,Personal Health C13. Windsor.R.L. Common vision problems from stroke or traumatic brain injury. http://www.eyeassociates.com/images/common_vision_problems_from_stro.htm (19.01.2013) Kauba.T. (2011). Seletav sõnastik: Halvatused: hemiparees ja hemipleegia. http://www.noorednoortele.ee/9_Halvat1/hp_term.htm (19.01.2013) Asser. A. Peatraumad. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Neurokirurgia keskus. http://www.ery.ee/uploads/files/a_asser__peatraumad.pdf (14.01.2013) Asser.T. (2011). Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia. https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:1FiEuu1lpC0J:www.euroviane.net/index.php% (15.01.2013) Association Internationale Aphasia rahvusvaheline Afaasia Liit. http://www.aphasiainternational.com/languages/estonian/brochures.html (17.01.2013) http://www.strokesurvivors.ca/new/Nerves.php (19.01.2013) TÄNAN KUULAMAST
......................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Horneri sündroom on silma ja selle ümbruse sümpaatilise innervatsiooni häire. See esineb päris harva, kuid iga arst võiks osata selle ära tunda. Horneri sündroom võib avalduda onkoloogia, neuroloogia, neurokirurgia, veresoontekirurgia ja ka teiste erialade patsientidel. Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist: ühepoolsed ptoos, mioos ja näo anhidroos . Lastel võib esineda ka iiriste hetorokroomsust (1). Sageli Horneri sündroomi sümptomid aitavad diagnoosida mitmeid haigusi (nt kasvajad, Sclerosis multiplex, põletikulised haigused jne). Mõnikord Horneri sündroom võib tekkida ka
Brain Injury, October 2009; 23(11): 920929. Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June 10,Personal Health C13. Windsor.R.L. Common vision problems from stroke or traumatic brain injury. http://www.eyeassociates.com/images/common_vision_problems_from_stro.htm (19.01.2013) Kauba.T. (2011). Seletav sõnastik: Halvatused: hemiparees ja hemipleegia. http://www.noorednoortele.ee/9_Halvat1/hp_term.htm (19.01.2013) Asser. A. Peatraumad. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla - Neurokirurgia keskus. http://www.ery.ee/uploads/files/a_asser__peatraumad.pdf (14.01.2013) Asser.T. (2011). Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia. https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:1FiEuu1lpC0J:www.euroviane.net/index.php%3Foption%3Dcom_docman %26task%3Ddoc_download%26gid%3D1328%26Itemid %3D55+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESijh2M0kHwzQBDz44-YRGAa3- H__zX7hMA7jCJFVTuv_vQ84X_Xpi7eUnrn2HH9HtZ_YaLi7CGLe5HBII7y0KDhWh71 NCc9JrIKEuFYv6NZ4xta7M8WZM5zJmJ8P57k6ZsZeQt6&sig=AHIEtbTfbmZTy3Guw
EV SISEPOLIITIKA 15juuni 1920 vastu võetud põhiseadus: Kõrgeima võimukandja oli rahvas. Kõrgem seadusandlik võim parlamendile e. Riigikogule. Riigikogu valiti iga 3a. Järel õldistel õhetaolistel otsestel valimistel 3ks. Aastaks. Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud. Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus...
ravimist). [7] Laserskalpell Laserskalpell on kirurgiline skalpell elus bioloogilise koe lõikamiseks või eemaldamiseks laserienergia abil. Pehme koe laserkirurgias laserkiir kas eemaldab või aurustab kõrge veesisaldusega pehme koe.[8] Oftalmoloogias on eksimeerlaserid kasutusel silma sarvkestakuju muutmiseks, millist protseduuri tuntakse nime all LASIK ja LASEK. Teised kirurgilised alad, kus tihedalt kasutatakse laserskalpell on ümberlõikamised, neurokirurgia ja veresoonkonna kirurgias. Tänapäeval kasutatakse palju ka YAG ja CO2 lasereid, aga võimalikud kasutegurid tunduvalt kallimate elektrooniliste laserite kasutamisel on alles uurimisel. Rakubioloogia teaduslikel uuringutel kasutatakse laser mikro- skalpelle, mis suudavad teha lõikeid, mis on veel väiksemad kui üks rakk. [8] Hambaravilaserid 6 Hambaravis on lasertehnoloogia kasutusel kümme aastat
Sissejuhatus Tänapäeval räägitakse üha julgemini robotite kasvavast rollist meditsiinis. Need võimaldavad teha kirurgilisi protseduure täpsemalt ja kiiremini, leevendavad vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele ning abistavad rutiinsetel, kuid vältimatutel abitöödel. Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Mobiilsed robotid toimetavad patsientidele kindlatel kellaaegadel ravimeid, transpordivad haiglakompleksides meditsiinivarustust või koristavad protseduuriruume ja koridore. Eesti meditsiinis on abiks vaid üks robot, nimelt kõnnirobot Lokomat. Robot- assistent Penelope Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 200...
subarahnoidaalne hemorraagia). Intratserebraalne – peamine põhjus arteriaalne hüpertensioon; peavalu, oksendamine; teadvusehäire, koldenähud sõltuvalt lokalisatsioonist. Subarahnoidaalne – põhjused: 50-80% aneurüsmi ruptuur, arterivenoossed malformatsioonid, hemofiilia, antikoagulantravi, arterite amüloidoos. Peavalu, meningism, koldeleid (pareesid, tundlikkusehäired, kõnehäired), teadvusehäired. Ravi – oluline on kiire diagnoos; kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda (anglograafia), ravi (operatiivne – aneurüsmi klipseerimine, koilimine), lamamisrežiim, valuvaigistid, rahustid, enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht Tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi põhjuseks on ahenemine või verehüüve mingis aju toitvas veresoones. Teine võimalus on hemorraagia, see on verejooks ajukoesse veresoone lõhkemisest.
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neu...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
üldarstidelt ja perearstidelt meditsiinidiplomit ja üldarsti erikoolitust, spetsialistide diplomit: üldmeditsiinidiplomit või diplomit spetsialiseeritud valdkonnas. Arstide koolituskavad peavad sisaldama peale kindlaksmääratud õppeainete ka haigla praktikat. Kokku peab õppetöö kestma 6 aastat ning hõlmama 5500 tundi teooriat ja praktikat ülikoolis. Ühised diplomid Ühenduse ulatuses on järgnevatele spetsialiseerunud erialadele: anestesioloogia, üldkirurgia, neurokirurgia, sünnitusabi ja günekoloogia, terapeut, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloog, uroloogia, ortopeedia, histopatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, kardioloogia, radioloogia. Alates 1997. aastast vastab eesti arstide ettevalmistus EL-i nõuetele. Arstide register eksisteerib 5 aastat. Eesti ainsas arste ettevalmistavas kõrgkoolis õpetatakse kõiki põhierialasid. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
kommertskoolid (tasulised) Progümnaasium v reaalkool Gümnaasium õppemaksuga (poeglaste ja tütarlaste) Eragümnaasiumid (Treffneri Trt, Westholmi Tln; Tln Saksa lütseum, Tln Prantsuse Lütseum, Vene Lütseum) Tartu Ülikool 1919 1. dets eestikeelne autonoomia õppemaks e, vene, saksa, soome professorid) Kuulsaimad teadlased: I rektor J.Kõpp L.Puusepp neurokirurgia T.Lippmaa taimkatte klassifitseerimine J.V. Veske keeleuuendus G. Suits kirjandusteadus Teised kõrgkoolid 1930.a Tallinna tehnikainstituut (insenerid) Riigi Kõrgem Kunstikool - tarbekunst Tallinna Konservatoorium Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas" - graafika, maal, skulptuur) K. Mägi (ekspressionistlikud maastikud), A. Starkopf (skulptuur, kooli juhataja), N. Triik, E. Wiiralt jt Kutseliste teatrite areng
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
mikrobioloogi ja teiste spetsialistidega; · koostööst patsiendiga; · sihipärase ravi määramisest ja selle teostamisest. 3. Pidev (nt igapäevane) järelevalve kriitilistes osakondades, valikuline järelevalve teistes osakondades. Haigla osakonnad jagatakse kolme rühma: a) kriitilised b) olulised c) muud osakonnad. Nakkustõrjerühm külastab kriitilisi eriüksusi (nt intensiivravi, neonataalne intensiivravi, leukeemia, AIDSi, neerudialüüsi, põletus-, neurokirurgia, plastilise kirurgia osakondi) iga päev. Need visiidid ei pea olema pikad, aga võimaldavad nakkustõrjerühmal saada vanemõelt informatsiooni nakkusjuhtumite kohta, uurida nakkustega patsientide haiguslugusid ja soovitada mikrobioloogiliste proovide võtmist, kui kliiniliselt on kahtlus niisuguste nakkuste kohta. Need visiidid võimaldavad nakkustõrjerühmal tihti ka avastada nende nakkusjuhtude arvu suurenemist, mida rutiinsed mikrobioloogilised uurimised ei selgita (nt viiruslike
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
