Rahaühik on euro. Reisi pikkus võiks olla umbes kaks nädalat. Itaalia külastamiseks on kõige sobilikum aeg suvel, sest siis saab rannamõnusi nautida. Itaaliat külastades peaks ka kindlasti ära käima sportautode muusemumis Roomas, sest Itaalia toodab maailma kuulsamaid, kiiremaid ja kalleimaid sportautosi nagu Ferrari, Lamborghini, Maserati jne. Ferrari muuseumi aadress on: Via Dino Ferrari, 43, 41053 Maranello, Modena Modena, Itaalia. Itaalias valmis ka esimene kiirtee. Itaalia külastamist võiks alustada Milanost ja lõpetada Sitsiilias liivarannas. Lend Tallinnast Milanosse kestab otselennuga umbes kolm tundi ja maksab 175eurot. Itaaliasse jõudes tuleb kell tunni võrra tagasi keerata. Reisile tuleks kaasa võtta päikeseprillid, päikese kreem, pikad ja lühikesed püksid, T-särgid ja ka kergem tuulejope, sandaalid ja kinnised jalanõud, fotoaparaat. 1. www.google.ee/search?
taanlased ja ordu, ühismalev piirab edutult Tallinnat liivlased, latgalid Koknese vürst Mandri Eesti taas 1224 Tartu kaitsmine Vjatsko alistatud 3.2. 1224- 1227 Üleüldine 1226 jaan. paavsti legaat Modena Modena Wilhelm Rakvere kirjalik lepingutega Eestlased Wilhelm peatub Tarvanpe-s esmamainimine alistumine 1227 Muhu lahingus saarlaste Mõõgavendade Ordu kaotus liivlased, latgalid 1227 Valjale maalinn alistub , Muistse
Parmesan e. Parma juust Tjorn Treu KP21 Iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%-rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Väärtused Sisaldab kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid väärtuslikke aineid
jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse. Vaiga aga jägati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. 1223. aastal võttis [Schwerin]i krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanalaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse, mille reaalseteks valitsejateks määras eesti päritolu ülikud, kuna paavstivõimul puudusid Põhja-Eestis reaalsed sõjajõud ning esindajad. Modena wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Johanni. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed
seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks. Kaupo- Toreida liivlaste vanem Andreas Sunesen- Mstislav Uljas- Novgorodi vürst, korraldas koos uue Pihkva vürstiga sõjaretke Eestisse. Lembitu- Leole linnuse vanem, tungis Pihkva linna ja rüüstas selle. Vladimir (Pihkva)- Pihkva vürst Valdemar II- Taani kuningas, juhtis Taani vägesid Eestis. Vjatško- Koknese vürst, saadeti 200 mehega Tartusse Novgorodist sisuliselt Ugandi halduriks. Modena Wilhelm- paavsti legaat Modena piiskop, püüdis lahendada tüliküsimust taanlaste ja sakslaste vahel. Millineoliisikuterolljakuivõrdedukadolidnadomateg evuses?
Kingdom of Great Britain · Last monarch of the House Of Stuart · reigned for twelve years until her death in August 1714. Anne's life · Born at St. James Palace, London · Anne suffered as a child from an eye infection and was sent to France · Anne returned from France in 1670. · On 28 July 1683, Anne married · Anne's husband died in October 1708 Family · Father James II and VII First wife- Lady Anne Hyde Second wife Mary of Modena · Grandmother Henrietta Maria · Sister Mary · Aunt Henrietta Anne · Uncle King Charles II Anne's son · Anne suffered great personal misfortune · She had been pregnant at least eighteen times · Only who survived infancy was William Was Duke of Gloucester on his seventh birthday Anne awarded him the Order of the Garter at Windsor At the age of nine, his own household was formed He died at the age of eleven Thank you!
Fifth level ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Henriku kroonika originaaltekst pole säilinud. Paljude praeguses Eesti ja Läti ajaloos oluliseks saanud isikute ja nähtuste kohta on Henriku Liivimaa kroonika ainus allikas. Kroonika struktuur Kroonika on jagatud 30 peatükiks, millest esimesed kaks käsitlevad vastavalt piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi aega, järgnevatest käsitleb aga igaüks üht piiskop Alberti ametiaastat. Aastate arvestus käibki kroonikas piiskop Alberti
Valga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel. Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine. 1223. aastal võttis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka
Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta. Ehkki Henriku vaated on igati piiskop Alberti meelsed, tunnustab ta ka eestlaste meelekindlust ja visadust oma
Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29
Esimene sajand võõra võimu all Rasmus Roos Paavstriigi teostamiskatse Ristiusustamisega sisenes Eesti Euroopas möllavatesse poliitilistesse vastasseisudesse. Konflikt paavsti ja keisrivõimu vahel. 1225. aastal saadeti Modena piiskop Wilhelm, kes pidi lahendama vastuolusid uute võimude vahel ning kuulama ära arvukad sakslaste vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236
Paremsani Juust Itaalia köögi üks kõige tuntumaid esindajaid, originaalnimega parmigiano-reggiano. Selle juustu ajalugu on uskumatult pikk, ulatudes 11. sajandisse, ning juustu enda kohta oleks nii lõpmatult palju rääkida, et targem on vist piirduda võimalikult vähesega. Lühike iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%- rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo. Jäljendused,
Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu Sakala vanem 16. Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18. Simon Wanradt - oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22. Johann Pulck - oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik. 23
a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71. Modena Wilhelm - Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad. 72. Dietrich Damerow Tartu piiskop aastatel 13791400. Haritud, laia silmaringiga. Oli töötanud Karl IV sekretärina. Oli ordu vastase liikumise juht. Otsis toetajaid välismaalt. Koalitsioon osutus aga nõrgaks ja lagunes enne kokkupõrget orduga. 73
väga sink on Rohkem kui mujal PõhjaItaalias mitmekülgne iseloomuliku süüakse siin pastat; eriti armastatud on maa. Pikk d maa kodusvalmistatud tortellinid, ja lasanjed. vahemere põhjaosale, Värsket pastat süüakse koos äärne lõunakuumus lihakastmega (ragù), koorekastmetega rannajoon es aga või siis riputatakse lihtsalt parmesaniga ümbritseb kasvavad üle (alla parmigiana). Modena ja Parma viljakaid oliivid, spetsialiteediks on bollito misto ehk road tasandikke, durumnisu keedetud lihast. metsaga ja tomatid. kaetud Suur osa mägesid ja Itaalia toidust Romagna kollakas populaarne kõikjal Itaalias, kuid igas köök vahune kord, paigas on sellel oma nimi. Toscanas meenutab mida tuntakse seda rohkem schiacciata nime rohkem nimetatakse all
Üks tähelepanuväärseim dokument räägib 11.sajandi lõpu kunstnike ühiskondliku staatuse tasustamist. Vaimulike kunstnike teema seondus tihedalt piiskoppide, abtide ja teiste kõrgete usutegelastega, kes polnud mitte üksnes tellijad, vaid tegelesid otsese kunstiloominguga. 12.sajandi algul tekkis Itaalias uutmoodi suhtumine kunstnikesse. Pisas ja Modenas ülistasid raidkirjad uutel katedraalidel nende juures töötanud kunstikke. Modena kiriku fassaadil on veel üks selle rajamist meenutav tahvel mille allservas seisab kunstniku nimi. Pisa toomkiriku fassaadil on nähtavas kohas selle kiriku esimese arhidekti buscheto haud . Kunstnike signatuuridega raidkirju leidub hulgaliselt läbi terve 12 sajandi, peamselt Itaalias. 12.sajandil tekkis esile arhitekti kõrval skulptor. Arvukalt on skulptoreid Itaalias kui ka saksamaal. Suur kunstnik oli 12.sajandi lõpul Põhja-Itaalias tegutsenud skulptor Benedetto.
maiden, the White Lady, appears on the inner wall of the chapel. On full moon nights in August an image of a maiden, The White Lady, is said to appear on the inner wall of the chapel. In 1228, the Archbishop of Riga formed a new diocese consisting of Läänemaa, Saaremaa and Hiiumaa and designated Gottfried, an abbot of Dünamünde Cistercian monastery, as the bishop. These boundaries of the new diocese were permanently fixed by a legate of Pope, Wilhelm of Modena in 1234. The first residence of the diocese was located in Lihula, where with the help of the Order the Bishop transferred the diocese's residence to Vana-Pärnu, wich was burned and destroyed by Lithuanians ten years later. A new centre for the diocese was chosen in Haapsalu, where a cathedral was built and an Episcopal stronghold was started During the reign of Ösel-Wiek Bishop, every canon was supposed to lead a chaste and virtuous life according to the rules of the monastery
valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel.Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine Ordu ja Taani võimuvõitlus 1223. aastal võttis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ära Taani kuningriigi nõrkust hõivasid sakslased 1225. aastal taanlastelt Virumaa ja Järvamaa. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja- Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning
Pikk sõda verivaenlasega oli lõppenud, rahu oli sõlmitud, ees ootasid uued lahingud põlisvaenlaste, leedukate ja venelaste vastu. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud. Kui paavsti legaat Modena Wilhelm külastas Eestimaad 1225/26. aastal, peatus ta kaks korda Viljandi linnuses ja manitses eestlasi ja sakslasi koostööle. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23
.. ITAALIA JUUSTUD Referaat Juhendaja: ... Pärnu 2009 Niidupargi 2009 Parmesan Itaalia köögi üks kõige tuntumaid esindajaid, originaalnimega parmigiano-reggiano. Selle juustu ajalugu on uskumatult pikk, ulatudes 11. sajandisse, ning juustu enda kohta oleks nii lõpmatult palju rääkida, et targem on vist piirduda võimalikult vähesega. Lühike iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%-rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo. Jäljendused, mida on sadu, maksavad muidugi vähem.
Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524
Stendhal (romaanikirjanik) Alfred de Vigny (poeet) ITAALIA Vincenzo Bellini (helilooja) Giacomo Leopardi (poeet) Niccolò Paganini (viiuldaja, helilooja) Alessandro Manzoni (kirjanik) Giuseppe Verdi (helilooja) Gustavo Modena (näitleja, teatripedagoog) Gioacchino Rossini (helilooja) Adelaide Ristori (näitleja) Giacomo Puccini (helilooja EESTI Villem Kapp (helilooja) Theodor Altermann (näitleja, lavastaja) Johann Köler (maalikunstnik, rahvusliku liikumise tegelane)
kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus · Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. saj. algul · Lehekülg Liivimaa Henriku kroonikast (pildil) · Kirjutatud LADINA keeles ajavahemikus 1224-1227 aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile Liivimaa Henriku kroonikas nimetatakse Lembitut tiitliga SENIOR (vanem) või PRINCEPS (pealik) Lembitu · Sündis 1175, langes Madisepäeva lahingus 21. 09. 1217 · Tal oli teadaolevalt mitmeid naisi, järelikult ka palju järglasi · Ajaloolased on välja arvutanud, et kui Lembitu järgnevatel põlvkondadel oleks igaühel 2 last, siis1970. a. elaks Lembitu järeltulijaid üle maailma 134 miljonit Ümera lahing 1210 september
linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat Modena Wilhelmi. Seega oli Otepää kivilinnus üks esimesi tellisehitisi Eestis. Esialgu elas linnuses 4 Tartu piiskopi vasalli, kes ajasid üsna aktiivset poliitikat, eriti Venemaa suunal. umbes 2000 aasta eest asus linnamäel kohalike eestlaste lühiajaline, vaid ajuti kasutatud linnus. 7. – 8. sajandil rajati mäe lõunapoolsele kõrgemale osale püsivalt asustatud linnus,
Tulemuseks oli varakristlaste tagakiusamine. Varakristlased eraldusid teiste usundite kummardajatest. Tuhande aasta vältel oli kogu inimeste elu, sealhulgas kunstilooming, keskendunud religioonile. Kristlik kirik oli väga tugev, ristiusk oli ühendavaks jõuks kogu Euroopas. Kindel on see, et keskaja leiutised on tähtsad ka nüüdisajale. Neist on edasi aretatud võimsamaid leiutisi, kuid alge saadi just keskaja leiutistest. Prillid valmisid 13. sajandil. Tommaso da Modena maalil on esimest korda kujutatud prille (1352).Mehaanilised kellad 14 sajandil, mis valmisid Itaalias. Need paigutati kirikute ja raekodade tornidesse, näiteks Praha raekoja torni kell. Rauda sai muuta vedelaks. Euroopas hakati valama malmi. Arenes laevaehitus, tehti kindlamaid laevasid meresõiduks, millel oli suur purjepind ja mis olid tormikindlamad ning kergemini manööverdatav. Ja selliseid leiutisi oli veel ja veel.
sõjakäigule,Vallutajad olid head diplomaadid, Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus olid kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, Lõpuks puudus elavjõust, Nõrgad sidemed maakondade vahel, Mitte koostöö latgalite ja liivlastega Eesti jagamine: 1224 maade jagamise leping.Eesti piiskop- Sakala, Ugandi ja külgnevad kesk-eesti maakonnad(Tartu piiskopkond),Riia piiskop- Läänemaa, Mõõgavendade ordu- Sakala(Viljandi linnusest), P-Eesti jäi lahtiseks, Abi Modena piiskop Guillelmuselt 1228 Riia piiskop- Saare-Lääne piiskopkond(Lihula), Ordu- ¼ S-L piiskopkonnast ja pool Lihula linnusest. Stensby lahing: Eestimaa hertsogkond(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) Taani kuningale paavsti nõudmisel. Järvamaa andis kuningas tagasi ordule, tingimusega, et sinna ei rajata linnuseid. Talupoegade õiguslik seisund: esialgu tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele
1215 Sakala ja Ugandi võtsid vastu ristiusu 1217 kevadtalv suur venelaste (20000 meest), saarlaste, sakalaste ja harjulaste vägi Otepääd, sakslased aeti Ugandist ja Sakalast välja 21. september 1217 Madisepäeva lahing Eestlaste alistumine 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1219-1220 Võiduristimine Põhja-Eestis 1222 taanlased Saaremaal 1223 eestlaste ülestõus 1224 Tartu vallutamine (Vjatsko) 1225-1226 Modena Wilhelm, paavsti legaat Liivimaal 1227 Saarlaste alistamine Eestlaste kaotuse põhjused Eestlastel puudus RIIK, ilma ühtse juhtimiseta polnud võimalik keskse juhtimisega vaenlasele vastu astuda; Tehnoloogiline mahajäämus (ammud, kiviheitema- sinad); Ristisõdijad olid professionaalsed sõjamehed, eestlased mitte; Kehvemad relvad (nt puudusid raudrüüd); Eestlaste ressursid piiratud, ristisõdijail mitte. Ristisõja tulemused
Rooma kiriku vasallide vastu, ning Ojamaa kaupmeeste Eestisse toomist ja seega kohalike vastristitute maade ärajagamist. Tähelepanu väärib tsitatsioonis lõik, kus mainitakse, et mõõgavennad röövisid kodanike majakraami. Järelikult pidid Tallinnas olema mingid kodanikud ning see ongi ainus käesolevas dokumendis leiduv tõsine tõend linnalisest asulast Tallinnas. See aga tõendab, et Tallinnas oli kodanikkond enne Ojamaa kaupmeeste saabumist. Aastal 1236 andis Gregorius IX Modena Wilhelmile legaadivolitused Rävalas, Harjus, Virus ja Järvas,mainides seejuures kogu Tallinna kindlustust, nimetamata mingit linna. 1237. aastal kuulutas Modena Wilhelm välja keiser Friedrich II määruse, mis keelas mistahes kiriku seaduste vastu astumist. Tähtis on tekstiosa, mis puudutab otseselt seaduse väljakuulutamist: "laseme eelmainitud seaduse teha teatavaks kogu rahva ees Riias ja Tallinnas." Tallinna all mõeldakse
Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Gavrilo Princip- (25. juuli 1894 28. aprill 1918) oli Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Franz Ferdinand- (18. detsember 1863 Graz 28. juuni 1914 Sarajevo) oli Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani. Ta oli ka Modena hertsogliku perekonna pea viimase Modena hertsogi Francesco V testamendi alusel (Austria-Este ertshertsog) alates 1875. aastast. Ferdinand Foch- Prantsusmaa marssal (1918) Briti feldmarssal (1919) ja Poola marssal (1923).
endiseks. Ristimisega kaasnesid ka kohe ,,ristiusuliste kohustused" e. Kümnised. S.t.kümnes osa talu saagist. Hinnus naturaalmaks, koormiste kergem variant. Teotöö kohustus: päevad mil talupojad pidid mõisas tööl käima. Võõrvõimude omavahelised suhted 1297- esimene Vana-Liivimaa kodusõda. 1304 sõlmiti paides ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Et vältida Taani ja ordu kokkupõrget, loodi vaheriik (moodustatud viru-, järva- ja läänemaast Modena Wilhelmi poolt). 1227 Tallinna linnus oli sunnitud kapituleeruma. 1233. verine lahing lossiplatsil. 1238- Stensby leping. Taani ja ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos viru-ja harjumaaga. Ordule jäi järvamaa. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3 ja ordu 1/3. Kõige kiiremini tekkisid püsivad mõisad Harju-Virus. Taani hindamisraamat seal olid kirjas mõisad ja vasallid. 1343. oli Harju-Virus kokku 23 mõisat, neist 21 harjus
Ajalugu. 1) Lnemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-Lne piiskopkonnale. lejnud hivatud alad vttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti lemvim taastada. Mis ei nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus hvitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal
Eco ütleb, et igal kultuuril on oma iluarusaamale lisaks ka arusaam inetust. Siinkohal on inetut peetud ilusa vastandiks, ebakõlaks. Ebakõlad aga ei vasta enam proportsiooni reeglitele, mistõttu on see inimestele raskesti vastuvõetav. Kuna aga kunst võimaldab mängida ja kujutada nähtusi nii nagu nad tegelikult ei ole, ntks inetut kaunil moel, siis muutub inetu täiesti vastuvõetavaks ja isegi meeldivaks kunstis. Näiteks mõjub Giovanni da Modena fresco “Põrgu” esmapilgul väga õõvastavalt, kuid pikemal vaatlemisel hakkavad köitma mustrid, erinevad näoilmed. Negatiivne, mida on oskuslikult detailide ja kompositsiooniga leevendatud, kauniks muudetud, kuidagi hajub. Eco küsib, et kas inetu kaunilt kujutamine ei muuda inetut mõneti ka paeluvaks.? Vastaksin sellele kindlasti jaatavalt. Ka hiljem on paelunud inimesi kunstis just seks, surm ja vägivald ja kõik, mis on ebatavaline
jätkuv kohalolek Jeruusalemmas. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Põhjala ristisõjad (10.-13.saj) Põhjala ristisõda toimus põhja- ja Kirde-Euroopas Rooma Paavstide poolt suunatud ning Euroopa katoliku riikide usku ning usuorganisatsioonide Rooma katoliku kiriku poolt sõjategevuse ning usulevitamise teel läbiviidud. Sõja tulemus on, et paganlike hõimude vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõjad Venemaal (12.saj) Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 1238 aastal Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride jaotuslepingu alusel aastatel 1240-1242 läbiviidud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vastu. Stensby lepinguga sõlmiti liit uute paganate maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. Lepingu raames sai sellel ajal Euroopa suurriik Taani voli
Lisaks kõigele kehtestasid mõisnikud talupoegadele veel teotöö kohustuse, mis tähendas, et talunikud pidid mõisa põllul tööl käima. 1297. aastal toimus Vana-Liivima kodusõda. Osapoolteks olid Orduriik ning Riia linn ja temaga ühinenud peapiiskop ja lisaks Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Ordu oli kohe vallutuse järel vastandunud Taani kuningale. Seepärast moodustati Modena Wilhelmi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast Harju-Viru ja Ordu alade vahele vaheriik, mis pidi maandama osapoolte pingeid. See aga likvideeriti taanlaste poolt ja teisalt ordulaste poolt. Kui väed kokku said, tekkis võitlus ja ordulased lõid taanlased tagasi. Tüli suudeti lahendada alles 1238. aasta Stensby lepinguga, mis sätestas Taani kuningale Tallinna tagasi saamise koos Viru-Harjuga, Järvamaa jäi ordule.
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
masinatööstus). Cavour kutsus Prantsusmaa endale appi, et saada Austrialt Põhja- Itaaliat tagasi, vastutasuks pakkus Nizzat ja Savoiat. Itaalia vabatahtlikest moodustati eriüksus "Alpi Kütid", mida juhtis Garibaldi. 24. juunil 1859 võidetigi Solferino lahing ning Prantsusmaa sõlmis Villafranca vaherahu, kus Austra loovutas Lombardia Piemontele. Kesk-Itaalias toimusid ülestõusud, kuna nad tahtsid end liita Piemontega, pärast rahu sõlmimist liidetigi Piemontega Parma, Toscana, Modena jt. Põhja-Saksa Liidust keisririigiks Põhja-Saksa Liit sõlmiti 1867. aastal Preisi eestvõttel, sinna kuulus 19 Saksa riiki ja kolm vabalinna. Erinevalt senisest, oli uus ühendus föderaalriik, kus kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Liidukantsleriks sai Otto von Bismarck - raua ja vere poliitika. Prantsusmaa nägi ohtu idees ühendada Saksamaa föderatiivseks keisririigiks. 1870-1871 toimus Saksa-Prantsuse sõda, kus Prantsusmaa kapituleerus.10
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS "Omatooted" Helen Heinat 205MRA Tallinn 2010 Selver Selveri laiast kaubavalikust võib leida hulgaliselt Selveri märgitooteid.Tooteperekonna kujundamisel on arvestatud parima hinna ja kvaliteedi suhtega.Selveri märgitooted on oma kaubagrupis kõige soodsamad. Toidukaupadest kuuluvad tooteperesse Selveri mahlad, vitamiinijoogid, õlu, saiad, munad, ketsup, majonees, pähklisegu, maisihelbed, kakaopallid, müsli, jogurti, makaronid, jahu, suhkru, pelmeenid, kiirnuudlid, toiduõli, erinevad hoidised (ananassilõigud, puuviljakompoti, pirnikompoti, kirsikompoti, ploomikompoti, virsikukompoti, letso, pritamin paprika, peperoni, erinevad kurgihoidised, maisi konservid, herned), dzemmid (aprikoosi, maasika, metsamarja ja mustsõstra), pähklikreemi, jäätised (1 l vanilli koorejäätis ja vanilli koorejäätis glasuuris 90 ml). Samuti võib ...
kaevamise objektiks 1959.-60. a. (E. Tõnisson). Ligi 4 m paksuse keskaegse kultuurkihi ja varisenud kiviprügi alt tulid lõpuks välja mõned esemed - üks terve ja teine katkine odaots, paar nooleotsa, katkine rinnanõel ja mõningad savinõukillud, mis pärinevad muinasaja lõpust. Kaevamistulemused kinnitasid veelgi oletust, et just siin võis asuda Liivimaa kroonikas Tarwanpe nime kandnud Virumaa keskne linnus, mida 1226. a. külastas ka Rooma paavsti poolt Liivimaale lähetatud saadik Modena Guillelmus. Nähtavasti ehitasid taanlased pärast Virumaa alistamist üsna pea muinaslinnuse kohale kivilinnuse, mida vene kroonika 1267. a. nimetab Rakovori lossiks. Seoses 1975. a. alanud konserveerimistöödega Vallimäel tehtud ehitusarheoloogilised uurimised (T. Aus, J. Tamm) on tunduvalt täiendanud andmeid seal asunud ehituste iseloomust ja ajaloost. Vanimad palgijäänused pärinevad 11.-12. sajandist ning seostuvad muinasaegse asustusega, kuid
kroonikast. Kroonika kirjelduse kohaselt maabus 1219. aasta juunis Lindanise linnuse all Taani laevastik kuningas Valdemar II juhtumisel. Taanlaste retk oli osa saksa-skandinaavia kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail, annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. 13. sajandi lõpus ühines Tallinn Hansa liiduga, mille liikmena ta järgneva paarisaja aasta jooksul etendas olulist rolli hansalaste suhetes vene, eeskätt Novgorodi kaupmeestega. 14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra
alistati maakondade kaupu. - Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega-sakslased(ja nende liitlased latgalid, taanlased, rootslased, venelased. - Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust - Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. 8. Kirjelda Modena Wilhelmi tegevust ja plaane Eesti aladel? 2p Ta tegi kohalike oludega põhjalikult ja moodustas paavsti legaat Taani ja Saksa valduste vahel puhverriigi, mis pidi tuginema muu hulgas ka eesti vanemate ja kohtunike autoriteedile. 9. Mida otsustati Stensby lepinguga? 1p Stensby lepinguga otsustati Põhja-Eesti saatust.( Saksa ordu pidi tagastama Taani kuningale Tallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa ja Virumaa). 10
Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat Lingue di passero – jämedamad spagettid Linguine, Bavettine – eelmise peenem variant Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid Macaroni – jämedad torukujulised pastad Joonis 2. Fusilli pasta. 3. Juust Itaalia köögi tuntuim juust on Parmigiano Reggiano so ehtne parmesan. Seda nime võib kasutada vaid Parma, Modena, Reggio Emilian, Bologna ja Mantua maakonnas valmistatud juustude puhul. Parmesan on lehmapiimajuust, mida tehakse ainult ajavahemikul maist kuni novembrini lüpstud piimast. See tähendab piimast, mida annab ainult värsket rohtu söönud lehm. Juust valmistatakse hommikuse värske piima ning eelmise päeva kooritud (piima seismisel eraldub rasvakiht piima pinnale, kus see ära “kooritakse”) piima segust. Noorim 8
tervislik ja erakordselt maitsev. Emilia Romagna regiooni peetakse Itaalia gastronoomiliseks keskpunktiks. Siit on pärit sellised "kuulsused" nagu parmesani juust (parmigianoreggiano), Parma sink ja balsamiäädikas. Rohkem kui mujal Põhja-Itaalias süüakse siin pastat; eriti armastatud on kodusvalmistatud tortellinid, ja lasanjed. Värsket pastat süüakse koos lihakastmega (ragù), koorekastmetega või siis riputatakse lihtsalt parmesaniga üle (alla parmigiana). Modena ja Parma spetsialiteediks on bollito misto ehk road keedetud lihast. 3 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök Rahvusköök Romagna köök meenutab rohkem Lõuna-Itaaliat. Emilias kasutatakse rohkelt võid, juustu, seeni ja sea- ja loomaliha. Romagna aga eelistab oliiviõli, sibulat ja küüslauku.
Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind 1238 Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond
ajal veel tunduvalt kaugemale lõunasse. Nimetust fenn loetakse aga kindlasti läänemeresoome hõimude kohta käivaks. Pole siiski selge, kas fennide nime all mõeldi otseselt Soome alal elanud hõime või kuulusid nende alla ka Eesti alal elanud hõimud. https://et.wikipedia.org/wiki/Tacitus 1. Dokumendid e ürikud Eestis vanim säilinud kirjalik mälestis on paavsti legaadi (saadiku) Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. Selle ürikuga kuulutas ta Tallinnas välja Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse, millega kõigil soovijatel lubati oma varandust vabalt kirikule annetada https://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Eesti-vanim-urik Vanuselt järgmised Eestis säilinud ürikud on · Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonnas olev maavalduse kinkekiri 1239. aastast
vaid pidasid seda jõleduseks. See näitab, et meie esivanemad polnud südametud ja harimatud. Ega praegugi eestlased matsid pole, vaid on valmis vaenlastele sõbrakätt pakkuma. Ja kolmandaks- kunstid ja teadused. 1200 aastal ei teatud Saksamaal midagi kunstidest ja teadusest. Kõik raamatud, mida kätte saadi olid ladina keeles. Ainult mõningad jaod piiblist ja ilmaliku laulud olid saksa keeles. Wilhelm Modena kirjadest võib leida, et liivi ökonoomia oli põlluharimine, kalapüüdmine, puud ja lubjapõletamine. Läti Hendrik jutustab Järvamaast, kui väga haritud kubermangust ja suurte peredega asulast. Eestlased mõistsid peale põlluharimise veel laevade ja majade ehitamist. Nad ehitasid paljudele sakslastele uhked häärberid, mis nüüdseks on varemetesse langenud. See, mis rahvast rahva teeb on nende keel. See on ühise rahva sünnitaja ja priiuse kandja ning kõige kallim pärandus
kuus hommikul ja seisnes eelnevalt määratud õppetüki õppimisest. Pärastlõunane tund seisnes tavaliselt töötamises tekstiga, mis kraadi saamiseks otseselt vajalik polnud. Õppetöö algas tavaliselt oktoobris ning lõpes lihavõttepühadeks. (Singman 1999: 205) 1.1.KOKKUVÕTE Alates X sajandist hakkas Euroopas tekkima üha enam ülikoole, lisaks referaadi 1. peatükis käsitletud Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolile avati 1096 Oxfordi ülikool, 1175 Modena ülikool, 1208 Palencia ülikool, 1209 Cambridge´i ülikool jne (Wikipedia 2). Kuigi geograafiliselt asusid ülikoolid üle Euroopa ja nagu võis näha ka kolme ülikooli kirjeldusest, oli igal koolil oma spetsialiseerumine ning eripära, kuid kindlasti esines ka ühiseid jooni, milledest nii mõnigi on mainitud referaadi teises peatükis, mis käsitleb pisut põhjalikumalt Pariisi ülikooli keskajal. Iga keskaja lõpu ülikool suurendas haritud meeste hulka, arenesid loodusteadused ning üha
Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sakslastele, Rävala ja Harju taanlastele, Lääne, Järva- ja Virumaast kui vaidlusaslusest territooriumist moodustati paavstile alluv puhverriik (likvideeriti 1227). Kasutades ära Taani nõrkust vallutas ordu 1227.a taanlastelt Toompea, paavsti uus katse tüli lepitada, lõppes 1233.a
Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · 1237 - luuakse Liivi ordu · 1238 - Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
