Sellises situatsioonis esitati Landeswehri juhatajale telegraafi teel ultimatum sakslaste tagasitõmbumiseks. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil ning pärast seda asusid Jriki poole teele Eesti soomusrongid eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist. Amata jõe silla lähedal ründasid Landeswehri väeüksused soomusronge. Sellega oli sõjategevus faktiliselt alanud. 6. juunil vallutas Landeswehr üsna vähese vaevaga Cesise, mida olid seni kaitsnud lahingukogemusteta polgud. Landeswehri pealetung Läbirääkimised ebaõnnestusid ning vaherahu lõppes 19. juuni pealelõunal, mil Rauddiviisi osad alustasid edasitungi järgmiste linnade suunas. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil, kui Rauddiviisi üksused ründasid eestlaseid. Sakslaste rünnak peatati ja eestlaste vasturünnakuga löödi nende väed tagasi. Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul. Suurtükitule toetusel
positsioonidelt lõuna suunas ning surudes Rauddiviisi üksused tagasi. Ülejäänud roodud liikusid kagu suunal ning hõivasid õhtuks alad, mis ähvardasid põhjas paiknevaid Rauddiviisi jõude selja tagant. Saades päeval teada polkude edenemisest ja õhtupoolikul ka sellest, et abivägesid ei saabu, otsustati õhtul taanduda. Eestlased said sellest teada alles järgmisel hommikul jättes nii sakslastele võimaluse rahulikuks taganemiseks. Eesti vägede võit Cesise all Seoses Rauddiviisi taganemisega ning eestlaste eduga ka teistel rinnetel, oli Landeswehri olukord Cesises 22. juuni õhtuks muutunud üsna halvaks. Seetõttu otsustatigi taganeda ning järgmise päeva hommikul kohtasid eesti väed Võnnu piirkonnas vaid vähest, järelvägede poolt osutatud vastupanu. Seega olid Eesti väed Cesise all saavutanud võidu, ida tänapäeval tähistataksegi Võidupühana. Nähes sakslaste kiiret taandumist, asusid Eesti väed neid jälitama. 26
Esimestes lahingutes olid sakslased edukad, sest Eesti väed olid suunatud Punaarmee vastu. Lääneriikide vahendusel sõlmiti 10. juunil vaherahu. Mõlemad pooled olid siiski leppimatud ja 19. juunil algasid lahingud uuesti. Esialgu tungisid peale sakslased. Eesti abiväed olid alles teel, õnneks pidas eestlaste rinne vastu. Kindral Põdderi külm veri ja tema andeka staabiülema alampolkovnik Nikolai Reegi väsimatus tagasid viimaks eestlaste võidu. Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Cesist nimetatakse esipäraselt Võnnuks, selle tõttu on see ajalukku läinud Võnnu lahinguna. Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23.juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandit hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel
Võõrandatud mõisamaadele loodi 55 000 uut talu, pärisomandiks anti 22 000 rendikohta ja juurdelõikeid said 20 500 väiketalu. Maareform muutis eestlased pärisomanikeks oma maal ja sai lõplikuks hoobiks enamlusele Eestis. 1919. aasta juuniks oli Eesti saavutanud otsustava edu Punaarmee üle ja Venemaa sai aru, et Eesti vägesid on võimatu lüüa ja tuleb asuda rahuläbirääkimistele. Ning viimane otsustav lahing toimus 19.-22. juuni Cesise linna ümber, mida nimetavad eestlased Võnnuks, sellest ka nimi ,,Võnnu lahing". 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise ja see on meie võidupüha, mil lõpuks löödi vaenlast, kes röövis 13. sajandil meie iseseisvuse. Detsembri lõpuks oli Punaarmee väsinud, ning algasid Tartu rahu läbirääkimised. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 Tallinna aja järgi vaikisid Eesti-Vene rindel relvad. Ränkraske Vabadussõda oli möödas, mis oli nõudnud 3600 Eesti mehe elu ja haavanud neist 14 000,
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haa...
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan P...
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ...
väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne) Ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas(Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas). Köler osales Viljandimaa talupoegade palvekirjadeaktsioonis ja püüdis esindada eesti rahvast tsaarikojas. Tema kuulsamad eestiainelised tööd on „ Kunstniku sünnikoht“, „Ketraja“, „Kreutzwaldi portree“, „Isa ja ema portree“. Venemaal andis ta tsaaritütrele maalitunde ja talle omistati professori ja akadeemiku tiitel. Tema portree on ka tsaari ihuarstist dr
Lääneriikide vahendusel sõlmiti 10. juunil vaherahu. Mõlemad pooled olid siiski leppimatud ja 19. juunil algasid lahingud uuesti. Esialgu tungisid peale sakslased. Eesti abiväed olid alles 8 teel. Siiski pidas eestlaste rinne vastu. Kindral Põdderi külmaverelisus ja tema andeka staabiülema Nikolai Reegi väsimatus tagasid viimaks eestlastele võidu. Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Et Cesist eestipäraselt Võnnuks nimetatakse, on see lahing läinud ajalukku "Võnnu lahinguna". Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See päev on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandil hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel
Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldas tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne), ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas(Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas). Köler osales Viljandimaa talupoegade palvekirjadeaktsioonis ja püüdis esindada eesti rahvast tsaarikojas. Tema kuulsamad eestiainelised tööd on ,, Kunstniku sünnikoht", ,,Ketraja", ,,Kreutzwaldi portree", ,,Isa ja ema portree". Venemaal andis ta tsaaritütrele maalitunde ja talle omistati professori ja akadeemiku tiitel. Tema portree on ka tsaari ihuarstist dr. Karellist, kel ka eesti päritolu
Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused 1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealet...
Mooste mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Moost...
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast P...
Johan Laidoner Sündis 12. veebruaril 1884 Viiratsi Vallas Sakalamaal. Lõpetas 1905.a. Vilniuse Sõjakooli oma lennu parimana, teenis Gruusias, pääses 1909.a. kindralstaabi akadeemiasse, mille lõpeats 1912.aastal. I Maailmasõja ajal ülendati Laidoneri korduvalt kuni alampolkovniku auastme ja diviisi staabiülema ametini. 1917. aasta lõpul asus juhtima 1. Eesti diviisi, korraldas riigikaitset ja välisabi. 1918 määrati J. Laidoner vägede ülemjuhatajaks, kellena viis sõja võiduka lõpuni. Tegutses ülemjuhatajana ka pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mahasurumist. Laidoner korraldas ümber riigikaitse ja taastas Kaitseliidu tegevuse. Samal ajal oli ta aktiivne riigikogu liige, esindas Eestit Rahvasteliidus ja rahvusvahelistel konverentsidel. Riigi kaitsevõime aluseks pidas Laidoner stabiilset majandust ja tehnilist arengut. Seepärast on loomulik, et ta toetas kindlalt iseseisva Tallinna Tehnikaülikooli loo...
Loodi Eesti Kaitseliit. Nad võtsid 1918. Aasta novembris okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk- järgult üle. Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu. November 1918 kuni kolmanda juulini 1919. Landeswehri sõda oli nendega, oli sõjaline kontaks saksa landeswheriga lätis es 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919, 23. juuni purustati landeswerh cesise all, tänapäeval tähistame seda Võidupühana 3)Jaan Poska-Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti
Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 1 VABADUSSÕDA Sõja eelõhtul: 24. veebruaril 1918.a kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Kohe seejärel alanud SAKSA okupatsioon, aga ei võimaldanud iseseisvust ellu viia. Saksa okupatsioon kestis 1918.a novembrini, mil I maailmasõjas lüüa saanud Saksa väed lahkusid Eestist. Samal ajal valmistus PUNAARMEE Narva jõe taga ...
02.01.1919 algas eestlaste vastupealetung ja 19.01.1919 vabastati Narva. Rinne stabiliseerus Narva jõel. Selle sõjaga paralleelselt toimus 05.06-03.07.1919 sõda Landeswehri vastu, mida peetakse Vabadussõja raskeimaks osaks, sest eestlaste vastas olid elukutselised ja lahingutes karastunud väeosad, kes võitlesid oma elu eest, olles väga hästi relvastatud. Nimetatud võitlust ja võitu Landeswehri üle nimetatakse Eesti armee küpsuseksamiks ja 23.06.1919, kui saavutati võit Cesise (Võnnu) all, kuulutati hiljem võidupühaks. Oktoobris 1919 osalesid Eesti väeüksused operatsioonis Bermont-Avalovi vastu, kes püüdis Lätis valitsust kukutada. Vaenlane purustati. Võidu põhjused: 1. Punaarmee üksused olid nõrgenenud, alahindasid EV võitlusvõimet ja sattusid tihti paanikasse; 2. Eesti mobiliseeris kiirelt oma relvajõud (veebruaris 1919 armees 30 000 meest); 3. Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest (3700), Rootsist (220) ja Taanist (170); 4
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
valdused ka lätis kuramaa ja põhjapool aga need valitsemised toimusid teistmoodi. Poola kuningas oli saatnud valitsema üleväina liivimaad asehalduri (poolakas või leedukas). See üleväina liivimaa jaguned kolmeks laiaks piirkonnaks. Alguses oli tegemist kolme presidentkonnaga. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mida juhtis vojevood. Olid tartu vojevoodkond, pärnu vojevoodkond ja võnnu ehk cesise vojevoodkond. Mitte kunagi varem ega hiljem pole olnud vojevoodkondi ja kui kaardil on veojevoodkond või presidentkond siis see näitab et oli tegemist rootsiajaga eestis. Rootsiajal põhimõtteliselt ¾ haritavast maast oli riigi käes ja seal oli tegemist riigimõisadega. Riigimõisade valitsejatena eelistati kas poolakaid või sakslasi. ¼ oli eramõisad nii et suhtelist vähe alasi oli jäänud eraisikute kätte. eramõisade puhul oli sakslaste käes 1/3 sest teise kolmandiku käes oli
Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi. · Tööstus orienteerus ümb...
02.01.1919 algas eestlaste vastupealetung ja 19.01.1919 vabastati Narva. Rinne stabiliseerus Narva jõel. Selle sõjaga paralleelselt toimus 05.06-03.07.1919 sõda Landeswehri vastu, mida peetakse Vabadussõja raskeimaks osaks, sest eestlaste vastas olid elukutselised ja lahingutes karastunud väeosad, kes võitlesid oma elu eest, olles väga hästi relvastatud. Nimetatud võitlust ja võitu Landeswehri üle nimetatakse Eesti armee küpsuseksamiks ja 23.06.1919, kui saavutati võit Cesise (Võnnu) all, kuulutati hiljem võidupühaks. Oktoobris 1919 osalesid Eesti väeüksused operatsioonis Bermont-Avalovi vastu, kes püüdis Lätis valitsust kukutada. Vaenlane purustati. Võidu põhjused: 1. Punaarmee üksused olid nõrgenenud, alahindasid EV võitlusvõimet ja sattusid tihti paanikasse; 2. Eesti mobiliseeris kiirelt oma relvajõud (veebruaris 1919 armees 30 000 meest); 3. Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest (3700), Rootsist (220) ja Taanist
veebr. Landeswehri sõda- Landeswehr- baltisakslastest ja Saksa vabatahtlikest moodustatud väeosa( Rauddiviis, juht Rüdiger von Goltz). 16.04 kukutasid baltisakslased Lätis Karlis Ulmanise rahvusliku valitsuse ( EESMÄRK: muuta Läti Saksamaast sõltuvaks riigiks).Läti palus abi Eestilt. Eestis loodi Põhja- Läti brigaad (u 10 000 meest). 5. juunil algas Eesti vägede ja Landeswehri vahel sõjategevus. Otsustav lahing toimus 23. juunil 1919- VÕNNU LAHING( Cesise linn) 23. JUUNI- VÕIDUPÜHA . Üle 300 hukkus, haavata sai u 1100 VIIMASED HEITLUSED- 1919.a. detsembriks koondas Punaarmee juhatus Eesti vastu 160 000 mehelise armee, suurema osa Narva alla. Suurtükitules hävis suur osa Narva linnast, samuti ümberkaudsed külad. Kriitiline moment oli 17. dets., kui Punaarmee murdis Eesti rindest läbi Vääska juures. Eesti vägede vastulöögiga paisati vene vägi Narva jõe taha. 3. jaanuaril 1920.a. kell 10.30 vaikisid relvad Eesti- Vene rindel
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ü...
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄ...
· Liepaja (1960) · Riga (1975) MUUSEUMID · 200 muuseumi · Esimene Riia Ajaloo ja Laevanduse muuseum (1773) · Läti Sõjamuuseum o 1916.a I MS o 1957. Revolutsioonimuuseum o 1990.a taastatud · Läti Okupatsioonimuuseum (1993) · Kalna Kaibeni, Cesise vald Esimene Läti memoriaalmuuseum · Spridisi A.Brigadere muuseum · Braki R. Blaumanise kodu · Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum (1924) o 87,66 ha o Jugla järve ääres o 118 ajaloolist hoonet STARO RIGA · Valguse festival Riia särab · Õhtul, kesklinnas · 2008 90
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
Eduakd olid pahempoolsed erakonnad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman. · Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti väed tungisid peale lõunarindel, vallutades Pihkva; lõunarindel tungiti peale ka Läti suunas ja jõuti Võnnu ehk Cesise alla. · Landeswehri sõda juuni-juuli 1919: 23. juuni eestlaste võit Võnnu all, hiljem hakati seda päeva tähistama Võidupühana. Eestlased jälitavad taanduvaid sakslasi Riiani. 3. juulil kirjutati alla vaherahu. Lätis taastus Ulmanise valitsus. · Septembri keskel algasid Pihkvas rahukõnelused, mis lõppesid tulemusteta. · Punaarmee pealetung Narva all november-detsember · Rahuläbirääkimised Tartus alates novembrist
Leitnant Julius Kuperjanov Suurtükipaat ``Lembit`` Miiniristleja ``Lennuk`` Miiniristleja ``Vambola`` Enamlaste soldatid Soomusrong ``Onu Tom`´ Suurtükid positsioonil Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõda Landeswehriga 1919. a. 5. juuni- 3. juuli Baltisaksa vabatahtlikest sõdurid/parunid, kelle eesmärgiks oli Balti hertsogiriigi loomine ja selleks võideldi nii Eesti ja Läti riikide kui ka Nõukogude Venemaa vastu. · 1919. a. 23. juuni eestlaste võit Cesise ehk Võnnu all Võidupüha. Vabadussõja tegevuspiirkond Eesti Vabadussõda 1919. a. oktoobris võitlus Bermondt-Avalovi vastu, kes püüdis kukutada Lätis valitsust. · 31. detsember 1919. a. vaherahu · 3. jaanuar 1920. a. vaherahu jõustumine. · 2. veebruar 1920. a. Tartu rahu. · 26. jaanuar 1921. a. Entente`i nõukogu tunnustab Eesti iseseisvust. · 22. september 1921. a. Eesti võetakse vastu Rahvasteliitu. Võit Vabadussõjas
aastast kindral krahv Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Karlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cesise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cesis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud juba Venemaa pinnale. Suuresti toimus see koostöös kindral Nikolai Judenitshsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis aga Punaarmee uuesti Eesti piiridele ning 1919. a novembris-detsembris
(kuni 1598) ja kroonumõisate osakaal oli suur: - saksa aadli tähtsus kahanes (vaatamata esialgsele Privilegium Sigismundi Augustile) Jürgen Fahrensbach (u 1551-1602) · Baltisaksa aadlikust väepealik, kes oma karjääri vältel oli vaheldumisi Rootsi, Venemaa, Taani, Poola jne teenistustes, nt - Taani õukonna teenistuja, Saaremaa asehaldur ja Saaremaa läänistuse valdaja · Cesise vojevood, talle läänistati Karksi, Tarvastu ja Ruhja staarostkonnad Omavalitsuskorraldus · I Poolas eksisteeris aadliparlament seim (üleriiklik esinduskogu) · II Liivimaa aadliomavalitsuse piirkondlik esinduskogu: üldine maapäev - kogunes Cesises (Võnnus/Wendenis) ja juhtis maamarssal - iga presidentkonna(staarostkonna aadel kogunes kuninga käsul ja nende valitud esindajad moodustasid Liivimaa üldise maapäeva
Põhja-Läti punastest Sõjategevus Lätis: Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919 Eestlaste eesmärk: vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim Riia oli kindral von der Goltzi Landeswehri (u 28 000 meest, valdavalt baltisakslased) kontrolli all ja taotles Balti hertsogiriigi moodustamist Saksamaa kaitse all I kokkupõrge Eesti kaitseväega toimus 5. juunil 1919 juunil vallutas Landeswehr Cesise Võit Landeswehri üle 23. juunil 1919 Eestlastel 3. diviisis u 6000 meest E. Põdder, K. Parts. Baltisakslastel u 5000 meest, relvastuses paremus. Lahingutegevus 20 - 23. juunil lõppes Võnnu/Cesise vallutamisega eestlaste poolt (Võidupüha) Landeswehri väed taganesid Riia lähistele, sõjategevus lõpetati Antante'i esindajate vahendusel Riias taastati Ulmanise võim. Langes ära Landeswehri oht Eestile.
tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele Maria Aleksandronovale.Talle omistati akadeemiku ja professori tiitlid.Köleri kunstilised vaated tuginesidki klassitsismi esteetikale,mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu,mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused
Selle asemel said Maapäevale kogunenud temalt jahmatava kirja, kus öeldi, et Patkul Stockholmi minna ei saa, kuna Riia raad ja kuninglik ülemfiskaal seda ei luba. Mis oli juhtunud? Patkuli temperamentlik taltsumatus oli talle järjekordse vingerpussi mänginud. 1688. aastal oli Blome (Kulsdorf) mõisa omanik Werner Witte Riia raadi kohtusse kaevanud ühe piiritüli pärast. Raad kaotas, sest oli vana ja võltsitud kaarti kasutanud. Raad kaebas edasi Tartu õuekohtule, kes asja lahendamiseks Cesise maakohtule andis. Kui Patkuli kui maakohtu assessori käest arvamust küsiti, siis tarvitas ta Riia rae kohta väga vängeid termineid. Pärast seda muutusid Patkuli ja Riia rae suhted jäisteks, nii et Patkul ühel pidulikul lõunasöögil 1690.a. Gustav von Mengdeni majas raehärra Reuterile kallale kargas, teda karvustas ja ta pikali tõukas. Veider on siin see, et Johann Reuter Patkuli võlausaldaja oli, kellele Patkul 1688. aastaks 13200 riigitaalrit võlgnes. Kakluse asi läks muidugi
Riigimõisaid valitsesid foogtid. Kuningavõimu esindajaks 1625 Tartu langemisega lõppeb Poola valitsusaeg Lõuna- ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada. Koormistest hoiti kinni. Sadamalinnana kerkis esile Pärnu. Arengut piirasid pidevad tülid magistraatide ja staarostite vahel. Talurahva olukord paranes kuni Poola-Rootsi sõjani, mil asi läks veelgi halvemaks. 1584 loodi Tartusse Jesuiitide kolleegium, mille eesmärk oli levitada katoliiklust ja harida kohalikku rahvast, õpe ladina keeles.
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas...............................................................
Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855.aastal. Oma lõputöös "Herakles toob Kerberose põrguväravast" järgib Köler meisterlikult klassitsistlikke reegleid. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne Euroopas ja peatuda pikemalt kõigi klassitsistide unistustemaal Itaalias, kus ta maalis rahvatüüpe ja maastikke. Välismaal, Pariisis, maalis ta ka ristilöödud Kristust kujutava altaripildi Cesise kirikule ja selle teose signeerimisel kasutas ta esmakordselt lisanime Wiliandi, mis viitas tema sünnimaale. Sinna saabus Köler uuesti alles 1861.a. 1863 valmisid tema hiljem eriti populaarseks saanud teosed, akvarellid "Kunstniku sünnikoht", "Hiiunaised kaevul" ja nukrasisuline "Ketraja". Järgmisel aastal maalis ta portree arstist ja kirjanikust Friedrich Reinhold Kreutzwaldist ning asus looma suurt feodalismivastast allegoorilist kompositsiooni "Ärkamine nõidusest".
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal Lääne-Euroopas reisida ja peatuda pikemalt Itaalias, kus ta maalis maastikke ja rahvatüüpe. Esimest korda kasutas Köler teose signeerimisel lisanime Wiliandi (mis viitas tema sünnimaale) Pariisis maalitud ristilöödud Kristust kujutaval altaripildil, mis jäi Cesise kirikule. Koju Viljandisse sattus ta uuesti 1863.aastal ja siinne olukord tundus tema jaoks eriliselt masendav. Ta säilitas oma elu lõpuni balti aadli vastase meelsuse. 1863.aastast paaril järgmisel aastal maalis ta osad oma eriti populaarsed teosed (akvarellid “kunstniku sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul” jne). Edaspidi elas ta aga Peterburis ja maalis enamasti vene ülikutest paraadportreid
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
diviisi ülemaks. Tegutses oma diviisiga Lõunarindel, puhastades järgnenud maikuu jooksul Põja-Läti punalätlastest. Juunis-juulis pidas ta oma elu tähtsamais lahinguid E. Põdderi üldjuhtimise all olnud 3. diviisi ja soomusrongide divisjon koos juurdeantud 1. diviisi väeosadega purustasid Balti Ladeswehri ja Rauddiviisi ning ajasid nende riismed Riiga liitlaskomisjoni kaitse alla. Nende lahingute käigu andis E. Põdder käsu tähistada 23. juulit võidupäeva Võnnu ( Cesise ) lahingus - rahvuspühana. Siit saigi alguse Võidupüha traditsioon. Järgnevalt kaitses E. Põdder oma 3. diviisiga Läti idapiiri Punaväe vastu kuni 1919. aasta novembrikuuni ja andis siis rinde üle Läti sõjaväele, mis oli selleks ajaks lõpuks jalad alla saanud. Seejärel läks E. Põdder oma diviisiga Viru rindele, kus lülitus Narva kaismisse 1919. aasta lõpul. Vabadussõja teenete eest sai E. Põdder Vabadusristi I/1, Läti Karutapja ordeni III
Kohe kuulutati välja maa natsionaliseerimine. Vastupidine Balti talupoegade unistus. Rahvuslikud valitsused lubasid rahva ootustele paremaid võimalusi. Sõjaväkke astujad pidid saama oma maa, mis ajendas neid võitlema oma kodumaa ees. - Johann Laidoner juhtis Eesti armeed. Kevadeks 1919 olid Eesti alad venelastest puhtad. Aprillis löödi Leedus välja Leedu-Valgevene enamlaste valitsus. Lätis loodi nukuvalitsus, mida juhtis Andrievs Niedra. - Lahing Cesise all (Võnnu) sakslastega, mida hakati tähitsama hiljem võidupühana, ajaloolise kättemaksuna ,,700 orja-aasta" eest. Ulmanis naasis Riiga. - Ohvitser krahv Pavel Bermondt-Avalov ründas Riiat seljatagant, verise võitluse käigus kihutati sakslased välja. - Ajal, mil Balti riigid võitlesid iseseisvuse eest, kulges Venemaa kodusõda enamlaste ja valgete vahel märksa suuremal skaalal. Valgete Loodearmee, mida juhtis kindral
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
