EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn
koostati Tallinnas luterlik katekismus. · Simon Wanradt ja Johann Koell. · Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu". · Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud. · Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda enam, mida intensiivsemaks muutus eestikeelsete raamatute väljaandmine Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud fragment Piibli tõlkimine · Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks tehti esimesed katsed juba XVI sajandil. · 1549. aastal tegeles Piibli tõlkimisega Hans Susi. · Susi kapital ja teised annetused vaeste koolipoiste jaoks. · Pole teada, kaugele sel ajal piiblitõlgetega jõuti, sest käsikirjad ei jõudnud trükki ega pole säilinud. Kooliolud peale reformatsiooni · Vana- Liivimaa koolioludes midagi olulist ei toimunud
Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu
Eesti keele kirjasõna ja Anton Thor Helle Eelika Viies Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11 BH Sisukord Sündmused Eestikeelne kirjasõna Wanradti ja Koelli katekismus Katekismuse säilinud leheküljed Rootsi ajal ilmunud esimene eestikeelne grammatika 2 Säilinud leheküljed esimesest eestikeele grammatikast. Uus lõunaeestikeelne Testament Vana ja Uus Testament Anton Thor Helle 28.10.1683 24.04.1748 Anton Thor Helle tõlgitud esimene eesti keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3 Sündmused
12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu Sakala vanem 16. Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18. Simon Wanradt - oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22. Johann Pulck - oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik. 23. Wolter von Plettenberg - oli Liivi ordumaameister 14941535. 24. Frederik II - Taani kuningas ja Norra kuningas 15591588. 25
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib;
Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel. [redigeeri]Taust Alates 1420. aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge
Eesti kirjandus maailmasõdade vahelisel ajal Mida peetakse eesti rahvalaulude vanimaks osaks? -Regivärssi Mis oli Eesti vanema ajalookirjanduse valdav zanr? -Kroonikad Mis oli Esimene säilinud eestikeelne raamat? -Wanradti ja koelli katekismus Mis oli Noor-eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks? -Estetism Kes olid siuru liikmed? -Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Kes on kirjutanud teose "nukitsamees"? -Oskar Luts Kes juhtis akadeemilist kirjandusühingut? -Gustav Suits Kes on üks viljakamaid eesti murdeluuletajaid? -Artur Adson Mis oli Underi kõige "siurulikum"luulekogu? -"Sonetid" Millise Albert Kivika romaani järgi on linastatud film?
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus
tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö kasv ja õitseaeg Linnakodaniku seisuse teke, linnade liidud Linnast sai alguse rahamajandus, mis väärtustas kõike kiiresti tulu toovat. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni.
sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis, Wanradt-Koelli katekismus. Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika". Kristina Harun 10a
Kehtestati ka teotöö ehk teorent (lisaks sellele põllule, mida talupojad rentisid, pidid nad ka kohustuslikus korras tegema tööd vasallide põldudel) ja ka sunnismaisus ehk talupojad ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada (teotööd olid kurnavad ning talupojad hakkasid püüdma põgeneda). * Mõisted: -) Tallinna linnakooli õpilane, kes üritas piiblit tõlkida Hans Susi. -) Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradti + tõlkija = jutlustaja Johann Koelli -) Talupoeg, kes tasus maa eest tööloomadega ja inventariga tehtut teotööga adratalupoeg. -) Eesti ja Läti ühine nimetus Vana Liivimaa. -) Nõuandev kogu piiskopi juures toomkapiitel. -) Kaupmeeste ühendus gild. -) Talupoeg, kes oli vabastatud teotööst ja maksis ainult kümnist/hinnust vabatalupoeg. -) Talupojast õigusemõistja, kes abistas kohtumõistmisel vasalli hirsnik. * Toompea nimi tuleneb toomkiriku järgi
1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus) Tänu reformatsioonile kaotati pühakutekultus ning kirik muutus emakeelseks. See aga sillutas teed ka emakeelsele kirjandusele, mistõttu 1535 ilmus esimene eestikeelne raamat: Wanradt-Koelli katekismus. Wanradt kirjutas saksakeelse katekismuse ning Koell tõlkis selle eesti keelde.
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust
keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks peetakse Liivi sõda pöördepunktiks Eesti ajaloos. Hertsog Magnus ja tema koht Eesti ajaloos. Allikad: konspekt. Õpik ,,Eesti ajalugu" I osa: lk 58-63; 64-68; 75-81; 84-86.
tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine.
,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578. ilmus Baltazar Russow` ,,Liivimaa kroonika", mis on olnud suureks abiks ajaloosündmuste mõistmisel ja kirjapanekul. · 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse
vaat, milles olid saksake elsed luterlikud raamatud ja liivi, läti ning e e stikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põleta seda pole teada kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab e estikeelse raamatu ajalugu just sellest. 1535.aastal trükitud ,,Wanradti ja Koelli katekis mus' est" on säilinud 11 lehekülge. Eesti kirjanduse ajaloo esi m esi suursaavutusi on täieliku e e stikeelse Piibli ,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." il mu mine 1739. aastal. Esi mene teadaolev e e stikeelne ladinakeelse pealkirjaga pul malaul, mille autor on Reiner Brockmann, il mus 1637. Aastal.
· 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena) 1554 - Valmiera maapäev, kuulutati välja
· 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena) 1554 - Valmiera maapäev, kuulutati välja
Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb enamasti kahest osast: Esimeses esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus e. moraal. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna (nt. sinkjas taevas). Metafoor on kõnekujund ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel (nt. sõnu kaaluma). Läti Henriku kroonika kirjutati XIII saj. I eestikeelne raamat oli S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, mida trükiti 1535. a. 1500 eksemplari, millest on tänaseni säilinud 11 katkendliku lehekülge (120-st). Piibli eesti keelde tõlkimise eestvedajaks oli A. T. Helle, tõlkimist alustati juba 1739. a, kuid 1415-leheküljeline piibel ilmus alles 1739. a. Kr. Jaak Peterson sündis 1801. a. ning suri 1822. a.
1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts 13. sajand vanim info eestlaste kohta Läti Henriku Liivimaa Kroonikas esimesed üksikud eestikeelsed sõnad, Taani hindamisraamat 16. sajand J. Lelowi Kullamaa Käsikiri ( credo ma usun, baternoster meie isa, Ave Maria ole tervitatud Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517. jumalateenistusi hakati pidama rahvuskeeles 1525. olevat välja antud esimene eestikeelne rmt 1535. Wanradt-Koelli katekismus, leiti 1929 Saksamaal ühe teise raamatu kaanetäidisena, raamatu ilmus kahekeelsena , saksa-(põhja)eesti, küsimuste-vastuste vormis piibliteemaline raamat. 1622. ilmus lõunaeestikeeles Agend aParva 1630. täna Rootsile loodi esimesed gümnaasiumid 1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17. sajandil tegutses Forseliuse kool( usuõpetus, arvutamine, kirjutamine), tegutses 4 aastat.
saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed koolis · Raamatuid oli vähe, ajalehti polnud. Ei saanud kuskilt lugeda ega õppida Kloostrid · usuelu-, haridus-, meditsiini- ja vaestekeskus
· Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks.
• 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus • Luterlus sai ametlikuks riigiusuks pärast Liivi sõda, Rootsi ajal 17. sajandil.
Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooks...
sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul ,,Carmen Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile.
hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal
välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther. Martin Luther arvas, et õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab piibilst. Tema põhimõtetest arenes uus usk- luterlus. Luterlus hakkas laialt arenema ka Eestis, tänu millele rõhutati, et igaüks peab kuulma või lugema Jumala sõna oma emakeeles. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat- Wandrati ja Koelli katekismus. Esimese raamatu ilmumine pani aluse ka järgmistele eestikeelsetele trükkidele. Arvan, et see oli üks tähtsamatest kultuuri mõjudest, mida meile sakslased tõid. Lõppkokkuvõtteks ütleksin seda, et sakslaste kultuuri mõju oli väga suur ja ka vajalik. Arvan ülaltoodu põhjal, et sakslaste kultuuri mõju ja uuendused olid igati positiivsed, sest need panid aluse meie endi kultuurile.
Kullamaa palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo), mis on kohalik preester kirjutanud vakuraamatute lõppu. Kirja pandud aastatel 1524- 1532. • Rahvakeelde tõlgiti ja seati kokku eelkõige katekismusi. -Teadaolev esimene teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset vaimuliku teksti, on aastal 1525 Lübeckis trükitud luteri katekismus, millest on jälgi ainult arhiivandmeis. - Märkimisväärseks peetakse 1500 eksemplari, S. Wanradti ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick keik keyck keyk 2) alamsaksa pärane täishääliku pikendusmärgina kasutatud e: röem [rõõm] nüedt [nüüd] • Katekismusi on veel tõlgitud aastatel 1549, 1554, 1572,
hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal
hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal
6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja millest jutustab? ● Henriku „Liivimaa kroonikas” ● 13 saj. ● Jutustab 1224-1227 aastal toimunud vallutusretkest Liivimaale. 7. Eesti kirjakeel jagunes oma algusajal kaheks. Kuidas? ● Tartu kirjakeel ● Tallinna kirjakeel 8. Mis on esimene säilinud eestikeelne raamat ja mis aastast see pärineb? ● Wanradti ja Koelli katekismus ● 1535a. 9. Mis põhjustas vajaduse eesti kirjakeele järele? ● Luterlik misjonitegevus 10. Miks on 16. sajandi ja 17. sajandi kirjakeelt tänapäeva eestlasel keeruline lugeda? ● Saksa keele tõlkemõjud olid tekstides tugevad. 11. Kelle järgi on nimetatud eesti vana kirjaviis? Kes see mees oli? ● Bengt Gottfried Forselius ● Pakkus välja uue kirjaviis. 12. Too näiteid vähemalt kahest vana kirjaviisi kokkuleppest.
inimesi , kes olid reformatsiooni vastu ning jäid katoliiklastele truud,aga Eestis luteri usul oli lapju poolehoidjaid,sest seda toetasid peaaegu kõik lihtrahvas Eestis. Luteri usk kuulutas , et kõik inimesed on jumala ees võrdsed ,mis talurahva seisukohalt tähendas eelkõige seda ,et nad ei peaks kirikule enam midagi maksma.See oli väga mugav talupojadele , kes tahtsid , et nad võrdsed oleksid. See reformatsioon tõi Eestile esimese eesti keele raamatu Wanraadt-Koelli Katekismuse ning eesti kirjakeele uuendusi , sest reformatsiooniga ning tõlkimisega eesti keelde tulid uued sõnad ja rohkem inimesi olid eesti keeles huvitatud.Liivimaal olevad mõistnikud nüüd pidid eesti keelt õppima ja sellega minu meelest polnud nõus. Veel üheks sarnasuseks võib pidada seda, et nii Eestis , kui ka Saksamaal põhilised poolehoidjad olid talupojad,sest see reformatsioon tegi nende elu palju mugavam ja lihtsam.Nad ei peaks kirikule raha andma , teenused oleksid nende
Kujunes välja pärisorkus, teokohustus kasvas ja ka maksud suurenesid. Need muutused olid tingitud mõisate laienemisest talupoegi kasutati mõisapõldude harimiseks. 3. Ristiusu mõjud vaimuelule keskaja Eestis: a) haridus ja kirjasõna Enne reformatsiooni ei jõudnud haridus ja kirjasõna maarahva sekka, ei tulnud ka eriti muutusi, kuna katoliiklus ei soodusta haridust. Olid kirikukoolid. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus b) maailmapilt mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti peale. c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid. Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus
Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 524, mida on kirjeldatud kui tähtsaimat ja mõjukaimat teost keskaegses Läänes. Esimene vaimulik ning eestikeelne teos oli Wanradt-Koelli katekismus, mis ilmus alles 1535. aastal. Lääne-Euroopas toimusid mitmed protsessid tunduvalt varem kui Eestis näiteks lääniaadlite teke. Kui Läänes tegutsesid lääniaadlid juba aegu varem siis Eestis hakati lääniaadlitest juttu tegema alles pärast Stensby lepingu vastuvõmist 7. juunil 1238 aastal. Rajades linnuseid, jagati maa läänideks, lääne omasid senjöörid ning vasallid kasutasid läänistatud maid. Lääne-
1. Linnakodaniku õigused ja kohustused. a) Õigused: vabastatud tollimaksust võisid kasutada metsa, heina- ja karjamaad võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega kohut mõisteti ainult linnakohtutes b) Kohustused: Vahiteenistus linnamüüril Sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest 2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega Kontrollis kauplemist, käsitööd Maksude kogumine Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korr...
Läänimees- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Vasall- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus. Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343. Tsitertslased- Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu. Dominiikid- Olid religioosse ordu katoliku kirikus. Franktsisklased- Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmed. Wandart-Koelli- 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuse kujul. Reformatsioon- Usupuhastus. Protestantism- Eraldunud koguduse üldnimetus. Luterlus- On kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku usupuhastuse algatajana. Millised olid ristisõdade põhjused?- Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas).
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2
1210-Ümera lahing 1217 Kevad- Ugalased ja sakslased korraldasid sõjakäigu venemaale (Otepää edukas piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop. Pühendus täielikult Neitsi Maarjale. 1201-alustas Riia linna ehitamist. Püüdis luua sõjameeste-vasallide kihti. 3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217. Madisepäeval, viljandi lähedal. Lembitu ning paljud teised vanemad hukkusid. 4.Läti Hendrik- Tema teatel korraldati 1210
2. Läti Hendriku kroonika mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi! Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud. Vanim säilinud eesti keelne raamat on aastas 1535 ja see oli kateksimus. Wanradti ja Koelli 4. 5. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. 6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19
Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel. 1766- Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W. Hupel andsid välja I eestikeelse ajakirja ,,Lühhike Öppetus..." 1816- pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. INIMESED: Heinrich Stahl: · Baltisaksa vaimulik;
Feodaalid, vasallid 1242 Jäälahing, Vene võit 1343 Jüriöö ülestõus, kaotus Orduaeg 1227 1561 Liivi ordu Kirikud, kloostrid, linnused, mõisad Mõisas kümnis, teopäevad, sunnismaisus, pärisorjus Ristiusk ja paganausk Linnas tsunftid, gildid Linnarahvastiku kasv Hansa Liit Katoliku kirik, pühakud, ikoonid, reliikviad 16. saj usu-puhastus, luterlik kirik 1535 1. eestikeelne trükitud Wanradt-Koelli katekismus Rootsi aeg Pärast Liivi sõda Eesti jaotatud Poola, Rootsi, Taani vahel 1629Rootsi valduses Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Talupoegade pärisorjastamine Ikaldus, näljahäda Katoliku, luteri usk ja jesuiidid Hariduse arendamine Koolide rajamine 1632 Gustav II Adolf rajas Tartu Ülikooli 1684 kooliõpetajate Forseliuse seminar Eestikeelne aabits, eesti kirjaviisi parandamine Vene aeg 1700 Põhjasõda, Venemaa, Poola ja Taani ei olnud rahul Rootsi ülemvõimuga
13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, kirikulaulud, katkendid
Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. 1601 nälja ja katkuaeg 1600 1606 G.Mülleri jutustused. Saksa-ladina-eesti segakeeles. Kultuuriline mälestusmärk. 1632 Tartu Ülikooli rajamine 1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1739 - Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde.
kuid allusid raele) b) luterlik hariduselu · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid · Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) c) Katsed piibli ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln linnakooli õpilane Hans Susi) 6. Kroonik Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles) eesti ajaloo tähtsamaid allikaid a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda b) poolehoid eestlastele
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4
5. Vaimuelu Toomkirik piiskoplik peakirik Toomkapiteel katoliku kiriku kõrgeim võimuorgan, millel oli õigus ja kohustus valida piiskoppe. Missa pidulik jumalateenistus Visitatsioon kiriku külastus kontrollimise eesmärgil Reformatsioon usupuhastus, ühiskonna ja kiriku ümberkorraldus (Martin Luther 1517) Pildirüüste kirikutes pühapiltide, kujude ja altarite rüüsted. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Koelli katekismuse tõlkija, Pühavaimu kiriku õpetaja Hans Susi vaimuliku kirjanduse tõlkija, proovis tõlkida piiblit. Wanradt katekismuse koostaja, Niguliste kiriku õpetaja. 1535 I trükitud raamat Eestis ,,Wanradt Koelli katekismus" Bernt Notke surmatants, niguliste altarimaal. Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel.
annaabi.ee 
