....................................................................................... 7 Kasutatud allikad ....................................................................................... 8 Lisad .......................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Jean-Baptiste de Lully (itaalia keeles Giovanni Battista di Lulli; 28. november, 1632 22. märts, 1687) oli itaalia päritolu prantsuse helilooja, kes töötas suure osa oma elust Louis XIV õukonnas. Prantsusmaa kodakondsuse sai ta 1661. aastal. Elulugu Lapsepõlv 3 Jean-Baptiste de Lully sündis Itaalias Firenze linnas. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit. Itaalia päritolu poisi avastas 1646
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks
usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid. Tagasiteel Rootsist hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud ligi 160 eesti noormeest. 1687. a. oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kusagil rehetoas. Kuigi aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi
Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Teosed Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (17011725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Lõbus lugu kuulsast teadlasest Suur matemaatik ja ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastaja Isaac Newton oli tavatult hajameelne.
· komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga Et aabits tuleks odavam, saadeti selle trükipoognad Sangastesse köitmiseks. Alguses tegis seda tööd Rõngu pastor, pärast õppis töö ära ka üks koolipoiss. Niipea kui tagavarad lõppesid trükiti neid Riias juurde. Väikese mahu tõttu oli seda lihtne teha. Aabits ise polnud kallis, üks eksemplar maksis ühe valge runstüki. Rohkesti tuli aabitsaid juurde muretseda 1687./1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F. Rauschert Sangastest 1687. aasta talvel 100 aabitsat. Neid kasutati nii koolides kui Nõo, Kambja ja Võnnu kihelkonna lastele jaotamiseks. Kõigepealt püüti lugema õpetada vanemaid inimesi, siis lapsi. Vanemad pidid lugemisoskust kodus lastele edasi andma.
1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727 Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.Oluline oli sorav lugemine ja usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt.Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata.Haridus pidavat inimesed targaks tegema ning mässama ajama.Teised aga ütlesid, et eestlased on orjadeks loodud ja peavadki neiks nääma. 1687.aastal pärast Rootsi kuninga külastust sai Forselius loa ning vahendid ehitada kaks kooli.Vastavalt Harju-Madise ja Risti kiriku juurde.1688.aasta sügiseks oli kolmest koolist lugemisoskuse omandanud rohkem kui 220 poissi, kes asusid agarasti ka teisi õpetama.Eesti koolisüsteem sai alguse. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskama ehitada koolimaja ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Rahvakoolid pärast õpetajate seminari 17
tähendas mõisate taasriigistamist, loodi vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade kohustused. Neil oli õigus kaevata mõisnike peale, kuni kuningani välja. Forselius tegutses läbi seminaride jõudsalt õpetades tulevasi koolmeistreid. Piiblikonverentsidel vaieldi kirjaviisi üle. Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits; ja lõunaeestikeelne (Vastne) Uus Testament. Koolmeistreid oli nüüd piisavalt ja 1687. Aasta otsusega algas laialdane talurahvakoolide asutamine. Mõisnike kohustuseks oli ehitada koolimaja ja seda ning koolmeistrit ülal pidada, kool asus rehetoas, kus oli pime ja külm, lapsed istusid ja laudu oli väga vähe, kuna enamasti istuti ning vähestes koolides kirjutati. Õpilasi oli nii noori, kui ka vanu, enamasti noored poisid, tüdrukuid oli väga vähe. Koolmeistrid olid noored Forseliuse õpilased, kelle palk oli madal või olematu
Johann Balthasar Neumann Johann Balthasar Neumann J. B. Neumann *Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis. *Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt. *Õppis kellavalajaks *Saksa 50margasel rahatähel *Viennas tutvus Erlachi ja Hildebrandti kavandatud barokk hoonetega. *Würzburgi peaarhitektiks sai ta 1719 aastal. *Segas igasugu barokk jooni, et luua muljetavaldavaid hooneid. Ehitised *Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus
Saarepeedi school Türi Autor:Tauno Toomsalu 03.03.2013 Türi history 1347 Türi first mentioned in historical records by the name of Turgel 1687 The establishment of the first school 1900 Railway traffic (ViljandiTallinn, Türi Paide) opened Türi city 1917 Türi gains the rights of a market town 1924 The first secondary education institution in Türi opened Türi Horticultural Gymnasium 1926 The rights of a town given to Türi Türi administrative 1950 - 1959 Türi - the centre of Türi County.1997 Türi College of the
Ilma selleta ei pääsenud inimene läbi leeriest; leeritamata aga ei loetud inimest täiskasvanuks ja ta ei tohtinud abielluda. 1684. a. asutati seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ja ainsaks õpetajaks oli B. G. Forselius. Ennastsalgava tööga suutis ta nelja aasta jooksul välja õpetada 160 noormeest. Forselius hukkus 1688. a. laevaõnnetuses. Tema tegevuse mõjul otsustas Maapäev 1687. a. , et igas kihelkonnas tuleb asutada kool ja palgata koolmeister. *Eestikeelne kirjasõna Eestlastel oli kaks kirjakeelt tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel. Mõlemad loodi estofiilsete sakslastest pastorite poolt jumalasõna levitamise eesmärgil saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele
tekkeks. Esimene eestikeelne trükis on kirjutatud 1525 aastal. Hakati tegema katseid piibli tõlkimisega. Emakeelne haridus tegi esimesed sammud. Peale Liivi sõja lõppu käis eesti õitsevad linnad alla ega saavutanud enam kunagi endist tähtsust. Rootsi ajal hakkas kirik nõudma et põhitõed oleksid selged igale inimesele, seega saadeti talupojad koolidesse, ning neile hakati õpetama lugemist. Liivimaa maapäeval 1687 aastal otsustati et igas kihelkonnas peab olema kool ja koolimeister. 1631-1710 ilmus umbes 200 Eestis väljaantud teost sealhulgas 45 eesti keelset raamatut. 1680 aastal otsustati läbi viia suur reduktsioon terves rootsi riigis. Sealhulgas ka Eestis. 1687 kaotati pärisorjus. Selle vastu olid paljud mõisnikud kelle jaoks talupoja orjamine oli väga mugav. Peale Põhjasõda olid eesti alad Venemaa võimu all. Igal mõisal oli oma viinaköök ,
Kanepi Gümnaasium Maria Väronen 10. klass http://www.schule-bw.de/unterricht/faecheruebergreifende_themen/landeskunde/modelle/epochen/neuzeit/barock/neumann/index.htm Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt Õppis kellavalajaks Saksa 50-margasel rahatähel http://www- personal.umich.edu/~jbourj/ money5.htm Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus Ehitatud 1743-1772 aastal http://www.pi1.uni-stuttgart.de/conferences/lees04/Photos.html Ehitati 1734 ja 1753 aastal http://www.pi1
F=-F OPTIKA ● Valguse dispersioon ● Teleskoop ● Seadused: ○ Valgus levib sirgjooneliselt ○ Valguskiired on teistest sõltumatud ○ Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga ○ Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiire murdub GRAVITATSIOON ● Kuulus õunapuu legend ● Raskusjõud ● Kaheldakse tõepärasuses ● Läbiv motiiv tänapäeva kultuuris TEOSED ● Avaldas oma töid aastakümneid hiljem ● "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ● "Optika" (1704) ● "Method of Fluxions" (1671) ● "Arithmetica Universalis" (1707) Aitäh kuulamast!
nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. Poisid oskasid kuningakojas vastata kõigile keerukatele küsimustele. Kuningas jäi õpetaja ja õpilaste saavutustega rahule ning kinkis kummalegi poisile kuldraha. Selle reisi tulemusena saadi kuningalt luba koolide ehitamiseks Harju-Madise ja Risti kiriku juurde. Ühtlasi sai riigikontor korralduse eraldada mõlema kihelkonna sissetulekuist koolmeistrite ülalpidamiseks 50 hõbetaalrit. 1687. aasta suvel pandigi mõlema kooli ehitus käima. 1687. aasta sügisel sai Risti kiriku pastor Gabriel Herlin kokku 25 õpilast. 1688. aasta suveks oli Arul koolis käinud juba 75 poissi, lugeda oskajate arv oli aga suurem - Harju-Madisel kokku 60 ja Ristil 84, sest lugemise selgeks saanud lapsed asusid teisi õpetama, üksteist olla õpetatud koguni karjas käies. 1688. aastal sõitis Forselius taas Stockholmi, kus ta määrati Eesti ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti luba koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis
Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri ja viis nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. Poisid oskasid kuningakojas vastata kõigile keerukatele küsimustele. Kuningas jäi õpetaja ja õpilaste saavutustega rahule ning kinkis kummalegi poisile kuldraha. Selle reisi tulemusena saadi kuningalt luba koolide ehitamiseks Harju-Madise ja Risti kiriku juurde. Ühtlasi sai riigikontor korralduse eraldada mõlema kihelkonna sissetulekuist koolmeistrite ülalpidamiseks 50 hõbetaalrit. 1687. aasta suvel pandigi mõlema kooli ehitus käima. 1687. aasta sügisel sai Risti kiriku pastor Gabriel Herlin kokku 25 õpilast. 1688. aasta suveks oli Arul koolis käinud juba 75 poissi, lugeda oskajate arv oli aga suurem - Harju-Madisel kokku 60 ja Ristil 84, sest lugemise selgeks saanud lapsed asusid teisi õpetama, üksteist olla õpetatud koguni karjas käies. 1688
1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid. Tagasiteel Rootsist hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud ligi 160 eesti noormeest. 1687. a. oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kusagil rehetoas. Kuigi aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline.
maakohtus toimus suurim arv nõiaprotsesse 1633- 1645 (kokku 22 protsessi, surma mõisteti 12 inimest, nendest 10 aastatel 1640- 1642). Tartu maakohtus on teada ainult 6 protsessi 1632 aastast, surmanuhtlusi ei langetatud. Süüdimõistmise saavutamine oli küllalt raske, kuna süüdistuse tõestamiseks ei leitud küllalt veenvaid argumente (vähemalt 17% mõisteti õigeks). Surmanuhtluse (reeglina pea maharaiumine mõõgaga ning keha põletamine) kohaldamise aluseks oli Karl XI 1687 täiendatud edikt, milles nõuti saatanaga kirjaliku või lepingu sõlminu surma mõistmist. Igasuguse ebausu- õnnistamise, ennustamise ning teiste taunitud kunstide eest tuli karistada rahatrahvi või vangistusega vee ja leiva peal, kadalipu või ihunuhtlusega vastavalt süü astmele. Levinuim karistus oli 15- 20 paari vitsu kirikusambas. Veel 1816 sai talupoeg Jacob Kose kirikusambas 15 paari kepihoope, kuna oli püüdnud varast nõidumise abil kindlaks teha.
Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset teooriat: Newtoni seadused, millest sai alguse klassikaline mehhaanika, ja gravitatsiooniseaduse, mis kirjeldab gravitatsiooni, üht fundamentaalsetest jõududest. Klassikalist mehaanikat täiustasid Joseph-Louis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel.
astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Esimeneseadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda
Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liiked.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 2)Venestamine 19. sajandil. Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine.Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele.Kubermanguasutustese suunati tööle venekeelsed ametnikud ning igati toetati õigeusukiriku tegevust
esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule.
kuud (maine) Taevalik Saab kirjeldada vaid Muutumatu, olemuselt ligikaudselt. jumalik Jaguneb loomulikuks Saab kirjeldada ja sunnitud rangelt liikumiseks ( jumalate matemaatiliselt kui poolt ) ühtlast ringjoonelist liikumist. Aristoteles Newton Käsitletakse taevast ja maist liikumist samade seadustele alluvatena. Esimese füüsikateooria lõi Newton, mis avaldati 1687. aastal ilmunud teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid" Laplace avaldatud töös (1796.a) näitas ta, et Päikesesüsteemi tekkimist saab seletada Newtoni mehaanika seadusega, sellesse üleloomulikke jõude (Jumalaid) kaasamata. 17.saj- 19. saj mehhanistlik maailmapilt valitses Newtoni mehaanika seadusel, millest tulenesid maailma ehituse ja olemise iseärasused. Newton Tänapäeva mehaanika Mehaanika jaotatakse kolmeks : 1. Kinemaatika 2. Dünaamika 3
inspektoriks ning talle anti „võim ja luba” koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus noor Forselius Läänemere sügistormis. Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Ometi võis rahvahariduse tulevikku vaadata optimistlikult. Nelja aasta jooksul oli seminaris saanud õpetust ligi 160 eesti noormeest. Juba Forseliuse tegevusajast on teada 41 talurahvakooli olemasolu, enamik neist Lõuna- Eestis. 1687.aastal oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes siiski visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kuskil rehetoas. Kuigi teatav vastuseis aadlike hulgas püsis, olid koolid peagi enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamine olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi
omadus. Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni originaal-formuleering: Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Ülaloleval pildil võib näha 1687 a. originaal Principia Mathematica'st tehtud pilti, kus on ladina keeles Newtoni I ja II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: . Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2.
karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel
1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama koolmeistreid ja köstreid. Paar aastat hiljem ilmus Forseliuse aabits. Aasta hiljem 1687 otsustas Liivimaa Maapäev, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud ehitama kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi
tähtsad isikud nagu näiteks itaalia hertsogid, paavst ja kogu euroopa kuningakojad. Suurima tellimuse Stradivarile esitas Poola kuningas Augustus II-selt. Stradivari viiuleid on peetud kõige täiuslikumaks oma kuju ja tugeva kõla poolest. Stradivari kolmest pojast kaks olid samuti viiulimeistrid , kuid oma isa nad ei ületanud. Kolmas Cremona kuulus viiulimeistrite dünastia oli Guarneride suguvõsa. See perekond andis kolmest põlvkonnast viis meistrit. Kuulsam neist oli Giuseppe Guarneri (1687- 1743). Pilli sisse kleebitud sedelile ta lisaks veel oma nimele pani ka Kristus monogrammi. Esimesed Guarneri pillid valmisid 1725 aastal ja üheks kuulsaimaks viiuliks on peetud tema Paganini ,,kahurit". Teda on peetud ka Stradivari vääriliseks , siis kui ta elus toimus pööre kus ta töötles igat oma viiulit detailse täpsusega välja ning neid võis Stradivari parimate omadega kõrvutada. Siiski toimus Guarneri elus uus pööre , mis
kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Kuid millised muutused tõi Rootsi aeg kaasa Eesti kultuuri arengus? Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda 1687. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma lihtrahvale (toodi sisse kihelkonnakoolide seadus). Selleks, et aga lihtrahvale haridust pakkuda oli vaja koolmeistreid ning õpetajaid, keda õpetati Forseliuse seminaris. Rootsi ajal loodi ka Tartu Ülikool. Seega võib öelda, et Rootsi aeg tõi Eesti rahvale hariduse. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686
juhtima hakkas just tema. Seal hakati ette valmistama uusi köstreid ja õpetajaid. Rootsi valitsemise ajal loodi palju uusi koole ning Eestisse tekkis koolivõrk. Aastatel 1630 ja 1631 rajati Tartusse ning Tallinnasse Johan Skytteli eestvõtmisel esimesed Gümnaasiumid. Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on säilinud tänapäevani. Tänu Forseliuse seminarile oli Eestis rohkem harituid õpetajaid, ning võimalus seetõttu rohkem koole luua. 1687. aastal nõustus ka Liivimaa rüütelkond otsusega rajada igasse kihelkonda kool. Sellega pandi alus koolivõrgu tekkimisele Eestis. Tartu linna loodi Tartu Ülikool, mis on tänapäeval tähtsaimaid ülikoole nii Eestis kui teistes Baltimaades. Veel enne oma surma jõudis Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla kirjutada ürikutele, mis lubas hakata Johan Skyttel Eestisse ülikooli rajama. See oli n-ö Vana Liivimaa esimene kool, milles oli 4 teaduskonda
Robinson päästis ühe õhtusöögi. Päästetud nimeks sai Reede päästmispäeva järgi. Robinson ja Reede päästsid veel Reede isa ja vangi langenud hispaanlase Christianuse. Saarele saabusid ka mässulised inglased. Robinson päästis laeva kapteni mässuliste käest ja sai laeva oma valdusesse. Kaks mässu organiseerijad jäeti saarele karistuseks. Robinson Crusoe pääses saarelt 1686. aasta 19. detsembril ja ta oli saarel 28 aastat 2 kuud ja 19 päeva. Inglismaale jõudis ta 1687. aasta juunil, Inglismaast oli ta eemal 35 aastat. Ta läks Lissaboni ja sai sealt kätte oma varanduse. Ta tahtis seda Inglismaale viia ja ta läks seekord mööda maad, mis oli ohtlik, aga ta jõudis kohale. Aastal 1694 ta läks merereisile ja ta külastas Meeleheite saart ja Brasiiliat. Robinson Crusoe oli osav, kannatlik, vapper, töökas ja usin mees. Xury oli vapper ja ustav poiss. Reede oli tugev, sale, pikk, kiire, vapper ja ustav mees. Portugallasest kapten oli aus,
Orkestril on ooperis väga tähtis osa . Ta aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolu muutusi . Ooperi eelkäijaks oli Vana-Kreeka tragöödiad mis olid sõnalis muusikalis etendused . Venesaussi ajastul olid ooperi eelkäijateks mitmesugused müsteeriumid . Esimene ooper tehti 1598 Firinze Jacopo Peri ,, Daphne ,, Itaalia ooperid domineerisid euroopas üle kahe sajandi . Prantsuse ooperi loojaks oli rahvuselt Itaallane Jean Baltiste Lully ( 1632 1687 ) . Nimetus OOPER , mis tähendab Itaalia keeles Töö või teos . Võeti kasutusele 17. saj keskel . Enne seda õeldi muusikaline draama . Muusika ilmestas seda . Saadet mängis instrument . Etendused toimusid ainult õukondades . 17 saj hakati ehitama avalikke ooperi teatreid . Esimene teater rajati 1637. aastal Veneetsias . Nüüd said etendust nautida vaadata need kes pileti ostsid . Ooperis lavale ilmus satiir . Hakkas kujunema koomiline satiir . Ooper sai väga armastatud ZANRIKS
filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Mehaanika põhiseadused Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3
piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a. otsustati igasse kihelkonda rajada kool ja sealsetele koolmeistritele pidi palka maksma. Peale koolide oli lugemisoskuse omandamisel oluline roll ka koduõpetusel, kus koolitati eelkõige neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Tänu sellele tegevusele üldine haridustase paranes, rahvakultuur hakkas arenema ja eestlastel oli kõrge lugemisoskus. Eestikeelseid kirjasõnu hakati edendama selletõttu, et taheti tõlkida piiblit eesti keelde.
Õukonnaballet tõsine ballett ja saavutas haripunkti Louis XIV valitsemiseajal 1650. aastatel lisandus ballettkomöödia Etendustes oli ka rohkesti vokaalnumbreid Ballett 1661. aastal rajati Pariisi Kuninglik Tantsuakateemia Sellega pandi alus professionaalsele balleti õpetusele Esialgu tantsisid vaid mehed Naistatsijad tulid lavale aastal 1681 17. sajandi lõpul saavutas suure populaarsuse ballett ka Venemaal. Jean Baptiste Lully (1632-1687) Esimene suur ja väga karmikäeline orkestri- ja teatrijuht Sündis itaalias 1646 aastal alustas ta Prantsusmaal oma karjääri printsess Orleansi toapoisina 1672. aastal juhatas tantsuakadeemiat Samal aastal asutas ta Kuningliku Muusikaakadeemia (Prantsuse Rahvusooper) 1680. aastal sai temast Louise XIV sekretär ja ta sai aadliseisusesse www.youtube.com/watch?v=P8HcTBeMeYQ&list=PL208663CED915C3BA Tänud kuulamast!
Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Umbes 426. Aastal viidi Athena kuju kuhugi ära, võib-olla Konstantinoopoli. Kuigi Parthenon oli kaotanud oma kuulsa jumalanna, jäi ta terveks. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni väga hästi säilinud hoonest. Vaatamata restaureerimiskatsetele on kahjustused praegugi näha. 1799-1802 eemaldas Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin suure hulga säilinud marmorreljeefe ja kujusid, mis arvati olevat edasise hävimise ohus ja vedas salaja Inglismaale. Ta müüs need Briti Muuseumile, kus need on ka praegu vaatamiseks välja pandud. Kasutatud kirjandus 1. Sirge, S
liikuma paremuse poole. Rootsi ajal olid kirikupetajateks valdavalt kohusetundlikud, likooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tnuvrne on nende meeste t eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud pidasid thtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid kstrid seda petama. 1684. aastal avati Tartu lhedal, piiskopmisas, Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar. 1687. aastal veti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks ji see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gmnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu likooli asutamisrikule, millega muudeti Tartu gmnaasium likooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel ppida polnud vimalik. Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et tlkida Uut Testamenti
16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Loe lisa Lord Kelvin (1824 1907) · William Thomson, tuntud kui lord Kelvin. · Iiri-soti füüsik, matemaatik ja insener. · Tuntakse eelkõige oma termodünaamika-, elektri- ja matemaatikaalaste tööde järgi. · Thomson võttis kasutusele absoluutse temperatuuri mõiste ja koostas
Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja
Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabitsa ilmumine 1685 a. Hakati tegema ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt
hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
teadused,mis on seotud teoloogiaga. Füüsika:Isaac Newton.Isaac Newton(16431727) 17.saj. suurim füüsik, astronoom, matemaatik.Esimesi leiutisi oli peegelteleskoop,mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust.Teleskoobi abil avastati,et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest,mis moodustavad spekri.Jõudis järelduseni,et planeetide liikumine ümber Päikese toimub elliptilisi trajektoore mööda.Teadustööd ülistab raamat ,,Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"(1687), selles on sõnastatud Newtoni seaduse nime all mehaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.Leiutas diferentsiaalja integraalarvutuse.1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Looduse süsteem:Karl Linne.Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks.Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse
Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. 1632. aastal asutati ka Tartu Ülikool, mille tänu kuulub Johan Skyttele. Mõningatele asjaoludele ajendatult on Tartu Ülikool viidud ka teistesse linnadesse üle, ent tänapäeval asub kool siiski Tartus. Ülikooli esimeseks rektoriks sai Skytte poeg
1664 hakati Tallinnas kaltsudest tootma paberit 1695-1697 suur näljahäda. Oletatavati suri nälga u 75 000 inimest. Kõigerohkem suri inimesi Lõuna- ja Kesk-Eestis. See oli suurim näljahäda, mis eestlasi senimaani tabanud, kuid nüüd hakati kasvatama kartulit. 15 oktoober 1632 avati Tartu Ülikool. 4 teaduskonda: 1) õigus 2) usk 3) arest 4) filosoofia õpetati ladina keeles, õpetati ainult mehi. Eesti kirjakeele arendamine- 1686- esimene piiblikonverents 1687 teine piibli konverents, pilistveres. Arutati Eesti keele küsimusi. Millise kirjakeele alusel tõlkida piiblit. Tõlgiti Põhja-Eesti kirjakeeles. Eesti sai kirjakeele. Kolm argumenti, et Rootsi aega saab nimetada kuldseks ajaks, kolm vastuargumenti Poolt: 1632 rajati Tartusse Ülikool Eesti sai kirjakeele rajati hulgaliselt uusi manufaktuure Vastu: kehtestati sundorjus suurim näljahäda, mis eestlasi siiani painanud väga palju talupoegi oli pärit mujalt
tantsija ja heliloojana. Tema tantsu õpetajaks oli Jean regnault tänu , kellele sai võimalikuks Lully kohtumine kuninglike balletti tantsijatega. 1653. aastal sai ta õukonna helilooja tiitli. Mõned aastad hiljem lõi ta juba oma enda väikese keelpilliorkestri, mis oli üle Euroopa väga hinnatud. Samal ajal kirjutas ta ka muusikat ja tegi endale nime heliloojana. 1661. aastal detsembris sai temast Prantsusmaa kodanik. 1672. aastal lõi ta Kuningliku Muusikaakadeemia. Lully suri 1687. aastal 22. Märtsil pärast oma kontertit Pariisis, kus ta esines kuninga auks korraldatud konsterdil, kus tähistati kuninga tervenemist haigusest. Seal kontserdil lõi ta kogemata endale taktikepiga vastu jalga( vaata Lisa 2), mille tagajärjel ta suri, kuna Lully keeldus jala amputeerimisest. 2.2 Looming Ta kirjutas oopereid, õukonna ballette, komöödiaballette, tantsusi, motette, süitisid ja pühamuusikat. Kuna ta oli barokki aja helilooja, siis ka tema kasutas palju
Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha
sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Georg Früdrich Händel
annaabi.ee 
