1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi ...
Vennastekoguduste negatiivseks jooneks on Eesti kultuuriloo seisukohalt peetud liikumises esinenud vaenulikkust nii endise rahvausu (ohvrikohtade hävitamine) kui ka ilmaliku elu vastu üldse, kaasa arvatud rahvakultuuri ilmingud. Põlguse ja keeldude alla sattusid rahvalaulud ja muusika, rääkimata rahvatantsust, otsene hävitamine sai osaks rahvariietele ja ehetele, torupillidele ja kanneldele. Hernhuutlik kirjasõna Hernhuutlus oli oma tegevuses asetanud rõhu koguduse osalusele, vendade preesterlusele, sagedastele kokkutulekutele, koguduseliikmete vastastikusele abistamisele ja õpetamisele, ,,hingehoiule", millega koosolekul käis kaasas meeleliigutus (nutmine, värisemine jne.) Koguduse kokkutulekul oli tähtis osa laulul ja liturgilisel jumalateenistusel. Aastal 1741 ilmunud lauluraamatus oli 1300 laulu, hiljem juba 1350 (need nn. Siioni laulud levisid laialt, ms. Ka Soomes ja Skandinaavias)
jahu, kartul, naeris, kaer, piim, liha või heeringas. Mõisnik võis talupoegi müüa kui see talle endale kasulik tundus. Koormised ning teotööd olid väga kurnavad ja rasked, kuid eestlased suutsid hakkama saada. Kultuur ja vaimuelu 18. sajandil Peeter I oli Balti erikorraga lubanud luteri usul säilida. Vene usku peale ei surutud. Läbi usu jõudsid kõik uuendused eestlasteni. PIETISM HERNHUUTLUS (vennaste RATSIONALISM / koguduse liikumine.) VALGUSTATUS Tähendus Pietism oli Saksamaalt alguse Usuvool, mis propageeris Usuvool, mille saanud usuvool, mis taotles usuvagadust, alandlikkust ja eesmärgiks oli rahva usu sügavamat sisemist kõlblust. harimine ja
Muusikaelu ja haridus Eestis 12.-18. sajandil Eesti rahvalaulu kõrval hakkas alates 12. sajandist Eestis kõlama ka mitmesuguste võõraste kultuuride kunstmuusikat. 13. sajand, kui toimus esimene suurem ristiusustamise laine, jõudis koos Saksa ordu ja katoliku usuga siia ka gregooriuse laul. Gregooriuse laul Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne, keerulise meloodiaga, vaba rütmiga. Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 1...
Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid klaasi, peegleid, portselani kaotamine Manufaktuurid Tallinnas paberimanufaktuur ja Narvas vase- ja saeveski Kultuur Luterluse tugevdamine, muinasusundi Pietism Ratsionalism tagakiusamine Hernhuutlus Eiseni tegevus August Wilhelm Hupeli esimene piiblikonverentsid eestikeelne ajakiri ,,Lühhike Stahli ja Hornungi gr. 1739 Anton Thor Helle Piibel Öppetus" Virginiuste ,,Wastne Testament"
Kordamisküsimused. 1. Lutheri kirik ja uued suundumused. Peale Põhjasõda levisid järgmised usuvoolud: Pietism Hernhuutlus e. Vennastekogudus Ratsionalism Pietism - pühitsusliikumine, mille eesmärkideks olid usuelu elavdamine, usu sisemine tunnetamine ja vastuseis usulisele stagnatsioonile. Hernhuutlaste kogudused jõudsid Eestisse 1730.-te aastate algul. · Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiallset võrdsust ja vendlust. Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega.
Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest.Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. Vene võimu suhtumine luteri kirikusse. 1832. aastal võeti vastu
aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma tegevust. 19. sajandil keeld tühistati ja ning hernhuutlus elas läbi uue õitsengu. Arvatakse, et ristiusk jõudis eesti rahva südametesse just tänu hernhuutlusele.2 Käesolevas töö esimene pool keskendub hernhuutluse mõjudele Eesti kirikuloole. Selleks avan esimeses peatükis hernhuutliku liikumise ajaloo. Põgusalt tuleb juttu ka vennastekogudustest kui vabakogudustest Peamiseks eesmärgiks on ikkagi mõista, kas ja miks me võime vennastekoguduste liikumist pidada üheks mõjukamaks eesti rahva kristliku
a 6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. 1632-1656 ülikool Tartus 1656-1665 ülikool Tallinnas 1665-1690 suletud 1690-1699 taasavati ülikool Tartus 1699-1710 ülikool Pärnus Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 1710. aastal vallutasid venelased Pärnu ja sellega koos ülikooli 7. Pietism, hernhuutlus ja ratsionalism. Pietism Hernhuutlus · Levis eelkõige haritud teoloogide seas · Levis lihtrahva hulgas · Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, · Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne kes ei ela kõlbelist elu ebavõrdsus ja vajaka jäämised hõlbluses · Jumalateenistused toimusid kirikutes, · Moodustasid omaette kogudusi, mis
kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, faunast, floorast. 2. Koos Põltsamaa arsti Peter Ernst Wilde’ga andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3. Koostas eesti keele sõnaraamatu. 4. Kogus eesti rahvaluulet, saatis avaldamiseks Saksamaale. 5. Organiseeris lugemisseltse, et talupoegadele lugemist õpetada. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18.sajandil võistlesid lutheri kirikus kaks relogioosset suundumust. Pietism Hernhuutlus Levis eelkõige haritud teoloogide seas. Levis lihtrahva hulgas. Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, Hädade põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus ja kes ei ela kõlbelist elu. vajakajäämised kõlbluses. Jumalateenistused toimusid kirikutes, Moodustasid oma ette kogudusi, mis tegutsesid
Talurahva Usuelu 18. sajandil. Kirik Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgi...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel.
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel.
talupojad kui mõisakoormistest vabastamist ning enam teotööle ei mindud. Tagajärg: Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad. Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel. Hukkus viis eesti talupoega Räpina Puuaiasõjas. Balti rahvas suhtus Vene ülemvõimu üpris halvasti, kuid aadel hästi. 11. Vaimuelu 18. saj (pietism, hernhuutlus, ratsionalism) Pietism o Eesmärk: taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. o Mõju: aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõjajärgsest madalseisust, lähendasid luteri usku, püüdsid asendada senine usudogmade pähetagumine seletamise ja arutlemisega. o Huvigrupp: talurahvas. Hernhuutlus
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Hernhuutlased Eestis Vennaste ehk hernhuutlaste ideed tõid rändkäsitöölised 1730. aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna
Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, ent just vennaskoguduslaste koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti
Eesti pärast põhjasõda. Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud en...
hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil. Hernhuutlased jõudsid siia 1730. aastatel, esialgu ühe liikumise juhtfiguuri Christian Davidi juhtimisel
4) määrati kindlaks kodukaripiirid 7. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu poolt? Esita üks konkreetne näide vastuhakust ja oska seda kirjeldada. Talupojad said aru, et nad maksavad maksu ja on teotööst vabastatud. Näiteks Karula kiriku juures puhkenud vastuhakk, kus talupojad nõudsid kaaslaste karistamise ärajätmist. pietism hernhuutlus levis eelkõige haritud teoloogide seas levis lihtrahva hulgas ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes ei ühiskonna hädade põhjuseks on ühelt poolt ela kõlbelist elu talupoegade vajakajäämised kõlbluses, aga ka sotsiaalne ebavõrdsus jumalateenistused toimusid kirikutes, neid viis moodustasid omaette kogudusi, mis tegutsesid
tsistertslased, jesuiidid jt. osa kirikuid allub adventism, mormoonid, kirik Tartus Konstantinoopoli, osa hernhuutlus jt. Moskva patriarhaadile
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
kaudu, 18. sajandil oli vennasteliikumine talurahva jaoks erakordselt suure tähtsusega. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kogunemisi peeti väljas, suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad. Mitmes kohas väljus liikumine kontrolli alt, hävitati ehteid ja riideid, vahest mindi lausa äärmustesse. Hernhuutlus aitas päris palju kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse omandamiseks, andsid tõuke koorilaulu ja puhkpilli levikule eestlaste hulgas. Hernhhutlikest perekondadest olid pärit ka F.R. Kreutzwald, C.R. Jakobson, J.Hurt, V.Reiman ning J.Tõnisson. Teoloogiline ratsionalism saavutas sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse.
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60%...
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
· luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA · Rändmuusikud olid kuulutatud sisuliselt lindpriideks. Tallinnas hakati siiski üsna varakult hindama häid pillimehi ning neile anti tarbekirjad. 4) HERNHUUTLASED 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses
Kirikuhoones olid laastatud 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle) Pietism usuvool Saksamaalt (1720-1730) Ühiskonna hädad seotud talurahva kõlblustundega Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist Lähendasid rahva luteri usuga Püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta, seletada lahti piiblitekste Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Levis eelkõige pastorite seas Hernhuutlus vennaskoguduse liikumine Eestisse rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses Võeti talurahva poolt kiiresti omaks Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti jne) Suurt rõhku pandi kõlblusele (loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes) Suhtuti pooldavalt, sest tõi rahva religioonile lähemale. Kui see liikumine aga kiriku ja
Baltikumis sajandeid elanud. asehalduskord - 1783-1796. a. Eesti- ja Liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaa haldusseadustik (Katariina II) hernhuutlus - vennastekoguduste liikumine, Saksamaal, Herrnhutis tekkinud usuvool, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust; Eestisse levis 1730.- 1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt) nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad.
Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast. 2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18. sajandil võistlesid luteri kirikus 2 religioosset suundumust pietism hernhuutlus * Levis eelkõige haritud teoloogide seas. * Levis lihtrahva hulgas. * Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes * Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne ei ela kõlbelist elu. ebavõrdsus ja vajakajäämised kõlbluses.
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõ...
parema hariduse ja paljud neist tulid Baltikumi tööle tagasi, kus valitses suur puudus intelligentsetest pastoritest, juristidest, koduõpetajatest, ning see omakorda parandas Eesti- ja Liivimaa üldist hariduslikku olukorda. Järelikult, baltisakslaste kõrgharidustase paranes ja eestlaste oma halvenes, kuid elementaarharidus talurahva seas kasvas. Ma usun, et väga oluline tähtsus hariduse kujunemisel oli pietism, hernhuutlus ja muud uued usuvoolud. Pietism levis eelkõige kirikuõpetajate seas, kuid tänu sellele elavnes usulise kirjanduse väljaandmine eelkõige 1739. aastal ilmunud Anton Thor Helle täielikult tõlgitud eestikeelse piibli näol. Piibel osutus rahva seas äärmiselt populaarseks ning seetõttu arenes ka inimeste lugemisoskus. Hernhuutlased aga olid populaarsed pigem talurahva seas ning nende abil levisid eestikeelsed raamatud, kalendrid 18.-19. sajandil, kuigi 18
Katariina II otsustas Venemaa valitsuskorralduse ühtlustada, põhjuseks talupojarahutused Venemaal. Muudeti haldusjaotust, valitsemiskorraldust ning maksukorraldust. Eestimaal lisandus senisele 4le maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal tekkis 2 maakonna asemele 4:Pärnu, Tartu ning uued Viljandimaa ja Võrumaa. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Baltisaksa vaimuelu; Vabadus vaimuelus. · Pietism Luterluse alaliik, mis rõhutab jumalale kuulekumist ning vagalust. · Hernhuutlus - pietismi rahvapärane variant levis talupoegade seas ning ühendas neid. Rõhutas samuti kuulekust. Pidasid palvekoosolekuid ning jutlustasid ise. Esimene võimalus midagi ise organiseerida. · Ratsionalism rõhutas mõistuspärast tegutsemist. Võitlesid rõugete vastu, mõtlesid lahenduse, mis tuleks kõigile kasuks. Puuviljade kuivatamine. Mõlemad levisid baltisakslaste seas. Mõisamajanduse õitseng;
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
keskel Klassitsism (Tartu vanalinn) 14. Katariina II Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( Valgustatud monarh) Katariina II reformid: 1.Balti kubermangudest viiakse sisse asehalduskord , millega tekivad linna ja maavalitsused 2.Kehtestab Baltikumis Pearahamakse Maarahva kalendrid Eestlased trükkisid neid kõige rohkem (Esimesed masstrükised) 15. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietism ja Hernhuutlus ( keelustatakse 1743) 16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 17. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid trükiti kõige rohkem 18. August Wilhelm Hupel Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ''Lühike õpetus'' väljaandja.
Sajandini kestnud kogukondlik ja looduserütme järgiv eluviis tingis suulise rahvapärimuse ning käsitöövõtete kestmise tänapäevani, kuid sellele on olulist mõju avaldanud nii siinsetel maadel valitsenud mitme riigi võim, mida esindasid nii mõisnikud kui kirik. Rahvalähedasemad olid aga kindlasti koolmeistrid, kelle missioonitundeta poleks eestlased saavutanud juba 19. sajandil üle 90% kirjaoskust ega oleks ilmselt jõutud ka rahvusliku ärkamisaja ning omariikluseni. 2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E
õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool · 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda · Eisen von Schwarzenberg (Torma kirkuõpetaja 1717-1779) pidas vajalikuks pärisorjuse kaotamist ja raharendile üleminekut · Kubermangude asemel asehalduskonnad (Tallinna ja Riia asehaldur) III VAIMNE KULTUUR 18.SAJANDIL · Seotud Saksamaaga rohkem kui Venemaaga · Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju
18. sajandi teisest poolest alates kasvas ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige rohkem levisid peopesasuurused rahvakalendrid. Mitmesuguste abinõudega püüdis Rootsi valitsus suurendada kiriku mõju eesti talurahvale. Rootsi aja lõppedes oskasid kirikuõpetajad pidada eestikeelseid jutlusi. Rootsi ajal asutati Tartu Ülikool, mis on väga oluline ehitis ka tänapäeval. Vene ajal tekkis hernhuutlaste liikumine. Nende tähtsus 18. sajandi talurahva jaoks oli erakordselt suur. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Jutlused muutusid õpetlikuks. Samuti ilmus vene ajal ka Uus Testament.
rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10. Mida sätestas 1866. A vallaseadus? 1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud uus riigimaks, mis lahendas rahalisi võimalusi. Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti ja Liivimaa Venemaa haldusseadustik (Katariina II ) Vennastekoguduse liikumine - e. hernhuutlus on 18. Sajandist Kesk-Eurppoast pärinev protestantlik äratusliikumine Usuvahetusliikumine - 1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu.
ülikool · Baltisakslased ühed haritumad Vene impeeriumis, suur mõju Peterburis. Luteri kirik Põhjasõja järgselt: · Paljud kirikud sõjas rüüstatud · Koos Balti erikorraga ka õigus luteri kirikule · Rootsiaegse kiriku ja riigi kooslus oli lõppenud, kirikud läksid tagasi aadli mõjuvõimu · Kirikuõpetajate seas levis uus usuvool : Pietism (religiooni sügavaim sisemine tunnetamine) Vennasteliikumine ehk hernhuutlus Selle kaudu jõuavad pietistlikud ideed rahva sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja · 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated · Ristiusustamine viidi lõpule · Talurahva eneseteadvuse kasv. Teoloogiline ratsionalism: · Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele)
oma usuelu -- kuna vennastekoguduses oli oluliseks palveosadus, siis moodustusid sellised osaduslikud palveringid ka maarahva seas ning keskseteks figuurideks neis said kohalikud talupojad (lugejavennad). Samas tähendas see valitsejate kontrolli nõrgenemist talupoegade (usu)elu üle, ning kuna sageli kaasnesid usuliste ärkamistega talurahva ületõusud, oli vennastekoguduse tegevus ka korduvalt keelustati. Näidates teed hilisematele usuäratuslikele liikumistele, võitles hernhuutlus muu hulgas ka uute pahede, nagu suitsetamine ning viinapõletamise levimisega puhkenud liigjoomine, vastu. Normiks võeti vaga kristlik elu, mis tähendas lisaks karsketele eluviisidele ka esivanemate mitte-kristliku kultuuripärandi kogemist paganlikuna ning vennastekoguduse liikumisega kaasnes ka vanade uskumuste ja tavade hääbumine. Vennastekoguduse liikumine oli oluline ka eesti rahvuse ja kultuuri kujunemisel tänapäevases mõistes -- koos vennastekogudusega levis põlisrahva seas
Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e.pastorid Talupojad Mõisnikud, kirikuõpetajad Tähtsamad põhimõtted, Vastu Luteri kiriku suvenevale Usuvagadus, alandlikkus ja Kaasaegne majandamine, suhtumine ühiskondlikku korda konservatismile kõlblus, usuvabadus, sotsiaalne praktiline mõtlemine
Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse
Hernhuutlaste jaoks oli oluline usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, nad moodustasid omaette kogudusi ja valisid omale ise jutlustajaid. Kogunemisi peeti sageli lageda taeva all. Suuremad ning rikkamad kogudused ehitasid endile palvemajad. Liikumine oli kõige hoogsam Saaremaal. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse liikumisse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Talupoegade eeliseks aitas hernhuutlus kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, nad kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Jutlused muutusid õpetlikuks ja sajandi lõpuks saavutas see suure osa pastorkonna toetuse. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte. August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks 18
Asutati gümnaasium ja tõlkide seminaar. Omakorda võti protestantlik kirik üle katoliku kiriku nõiajahi. 13. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti?(3p) Rootsi võim soovis usu abiga kindlustada oma võimu Baltikumis. Selleks ehitati üles uued kirikud, seati sisse range kirikukaristamise süsteem ja alustati koolmeistrite koolitamisega. 14. Täida tabel.(9p) Pietism Hernhuutlus Rationalism Kelle hulgas levis Kirikuõpetajate Rahva hulgas eelkõige Pastorkonnas hulgas talupoegade seas Tähtsamad põhimõtted Luteri kiriku Usuvagadus, Kritiseeriti ühiskonna konservatismi vastu, alandlikkus, sotsiaalne sotsiaalset korraldust, usuelu elavdamine võrdlus ja vendlus propageeriti
1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool Peamised ideed Põhjasõja järgne Usuvabadus, lõhti Rahva harimine ja madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel pandi kinni,
sajandi alguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism (Tartu vanalinn, Toompea loss.) 12. Katariina II – Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos (Valgustatud Monarh) Katariina II reformid: Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekkivad linna- ja maavalitsused. Kehtestab Baltikumis pearahamakse. Maarahva kalendrid – Õpetliku ja praktilise sisuga kalendrid (Esimesed masstrükised) 13. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietsim ja Hernhuutlus (keelustatakse 1743) 14. Iseloomusta vennastekogudusi?(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumiine, mis kutsus üles näitama võrdsust, vendlust ja koostööd inimeste vahel. 15. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid, kuna need olid õpetliku ja praktilise sisuga Eestlaste jaoks. 16. August Wilhelm Hupel – Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ‘’Lühike
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
keeleoskuste omandamise seadustamine. 2. Millised protsessid ja sündmused olid eestlaste rahvusliku liikumise eeldusteks? Rahvusvahelisel tasandil: Suur prantsuse revolutsioon- valgustusideed. Demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu- romantism. Vabadusliikumised-rahvusliku eneseteadvuse tõus. Rahvuste poliitiline ühendamise taotlemine. Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine, rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
