3.3 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse telliskivi kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatatakse tellisele tugiava keskel. Purustav jõud arvutatakse valemiga 4. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 5 järgi. Valem 4: F = H * 5000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit Näide: H = 77 F = 77 * 5000 / 300 = 1283 [kgf] Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine
google.com/spreadsheets/d/e/2PACX-1vQR-g6sHJyUkBBg- Y0csPz0YGYgxavTJWweAaYfihpGd90v4iIRNKCC8abBk0Bjrsywn5AuX91t-Dau/ pubchart?oid=1969755543&format=interactive 2.2.1. Võrdle Pärnumaad ning Ida-Virumaad. Vasta täislausega. Millise metsamaa raiepindala oli Pärnumaal kõige suurem, kui suur? Millline kõige väiksem, kui väike? Kui suur on nende vahe ruutmeetrites? Pärnumaal on kõige suurem riigimetsa hooldusraie osakaal, mis katab 5469 ha maad. Kõige väiksem on riigimetsa uuendusraie 1283 hektariga. Suurima ja väikeseima vahe on 5469 ha -1283 ha = 4186 ha ehk 41 860 000 m² . Kuna 1 ha = 10 000 m² 2.2.2. Millise metsamaa raiepindala oli Ida- Virumaal kõige suurem, kui suur? Millline kõige väiksem, kui väike? Kui suur on nende vahe ruutdetsimeetrites? Kõige suurem oli Ida - Virumaal riigimetsa hooldusraie 4176 hektariga, kõige väiksem 1558 hektariga riigimetsa uuendusraie. Suurima ja väikesima vahe on 4176 ha - 1558 ha = 3618 ha
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Faktid Viljandist Viljandi on linn vilja andvate põldude keskel. Viljandi on eesti kõige mägisem linn. Viljandi on Eestis asustuse poolest üks põlisemaid kante. Viljandimaa Kivisaare
Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. N...
Algas eestalste üleüldine uus võitlus saksalsyte vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. Viljandi linn sai tekkida pärast 1224.aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele.Selleks andis käsu Mõõgavendade ordu meister Volquin . Võimalik, et linnuse rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatisest. Arvatakse, et Viljandi sai linnaõiguse 13. sajandi keskel,Õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283.aastast(Hamburgi.Riia linnaõigused). 14.sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linna paiknes linnusest põhja pool, sellest ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik(endine kloostrikirik) Linna purunes korduvalt Liivi sõjas (1558-1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600-1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused.
b mm 180 190 300 260 tw mm 8.6 9.4 9 10 tf mm 13.5 14.6 15.5 17.5 r mm 21 21 27 24 Wpl mm3 1307 1702 1628 1283 Wel mm3 1.2G+1.5s 10.98 13.66 13.90 11.29 Mc rd kN* 463.99 604.21 577.94 455.47 Med kN* 444.68 553.33 562.86 457.39 samm m 5 6.25 6.25 5 riivide arv 9 7 7 9 A mm2 8450 9880 12440 11840 Vpl,Rd kN 875.81 1041
About 5500 years ago 2. How did people transport those stones? With rafts 3. What do people think why is it built? For astrology 4. Local people think that there is a magical power. What power? It can heal people 5. Where are the stones from? From Wales Conwy castle 1. Who Designed it? Edward I 2. How old is it? About 700 years 3. How many towers does it have? 21 towers 4. Where is it? On the north coast of Wales 5. When was it built? Between 1283-1289 Vällamägi 1. How high is it? 304 metres 2. how many meters peat does it have? 17 metres 3. Where is it? In Haanja 4. How long is the Vällamäe Matkarada? 2.2 kilometres 5. Is Vällamäe ´s relative height higher than Munamägi? Yes
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael.
Tahvelmaal võimaldas anda edasi elu mitmekesisust ja peeni nüansse . 14. 15. sajandil kasutati peamiselt altarite juures . Üks levinumaid altari tüüpe oli tiibaltar mis meenutas suurt kappi mitme paari ustega . Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad , kuid sageli moonutatud . Kuulsamad gootika maalikunstnikud olid GIOTTO di BONDONE (1276-1337) ja SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Tiibaltar GIOTTO di BONDONE SIMONE MARTINI Järeldus Nimi on tulnud siis ühe gooti hõimu järgi. Kirikuid katsid suuresosas vitraazaknad. Ja üldiselt kasutati teravkaarmotiivi. Kasutatud kirjandus http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_kunst Raamat "Üldine kunsti ajalugu" http://www.traditioninaction.org/OLGS/OLGSimag http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa= =
Pariisi kuningliku kabeli Sainte Chapelle vitraazaknad. · Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust. · Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst . Esialgu oli maalingutel tasapinnaline taust, kuid figuurid hakkasid valguse- varju abil omandama ümarust. 15.saj alguses maalisid vennad LIMBOURG'id pilte Berry hertsogi palveraamatusse,
toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja MÕÕK. · Need on paigutatud ristatuna kahe torniga linnusemüüri vahele NARVA-NARWA 1345 · Linna pitseril on olnud erineva kujundusega sumboleid, näiteks KROONIGA KALA NARWA 1345 · Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil
47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029
Kuigi see taim on füüsiliselt identne kahe eelnevaga, puudub tal sama põhjus värvimuutuseks, mõnes mõttes üldse mingi põhjus nii käitumiseks (tal puudub teleoloogiline kohandumuslike eesmärk). Vaatamata sellele, et tal puudub värvimuutuseks põhjus, võiks tema käitumist välisel vaatlusel pidada intelligentseks, ehk siis nn Turingi testi põhjal osutuks see taim intelligentseks. Dretske nimetabki selle ilmse vastuolu tõttu Turingi testi mitte õiget asja näitavaks. (1995, 1282-1283) Kuna taimed tegelikkuses ju ei ole intelligentsed, neil pole eesmärke, kavatsusi ja mõtteid, siis peab Dretske vajalikuks põhjendada, miks ta kasutas sellist analoogiat. Ta räägib taimedest kui mõtlevatest olenditest, et näitlikustada võimalikult lihtsa ja mõistetava subjekti põhjal keerulisema süsteemi käitumise seletamist. Ta ütleb: ,,Süsteemi käitumist seletades ei otsi me tihti mitte välise muutuse füüsikalist põhjust
sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Eriti kiire areng sai alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu, sellepärast, et siis kolis siia hulganisti feodaale,rüütleid ja preestreid. Tallinn hakkas kujunema peale taanlaste linnuse rajamist, kuigi Lübecki linnaõigus, saadi alles 1248.aastal. Hiljem said linnaõiguse Rakvere (linnaõigus1302), Narva(linnaõigus 1345), Tartu (1262.a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöö-
around fifty countries, it is also proved by its membership in the European Spas Association (since 2000) and the European Flag that has been flying at the beach of Pärnu since 2000. Many tourists in Pärnu are Finns and Estonians. Since 1996 Pärnu has been known as Estonia's Summer Capital. Viljandi Viljandi is a town and municipality in southern Estonia with a population of 19,870 (2007). It is the capital of Viljandi County. The town was first mentioned in 1283, upon being granted its town charter by Wilhelm von Endorpe.The city is situated on the north-western shore of Lake Viljandi, which lies in the primeval valley. Green zones cover 27% of the city area. Since 1920, Viljandi has had the Ugala drama theatre. The tradition of open-air performances dates back to the same year. The Viljandi Puppet Theatre also works there.In 2002, a new library was built, which is also a venue for exhibitions,
Simone Martini Simone Martini oli Itaalia maalikunstnik, kes sündis Sienas 1283. Arvatakse, et ta oli Duccio õpilane. Teiste arvamuste kohaselt oli ta Giotto õpilane. Esimene Simone'i töö on tuntud fresko ''Maestas'' Sienas Jumalaemast ja Kristusest. Originaal maalitud 1315, restaureeritud meistri poolt 1321, kuna oli saanud niiskuse käes kahjustada. 1320 maalis ta ühe altari osa St. Catherine kiriku jaoks Pisas, mis nüüdseks on tükkideks võetud- üks osa on Pisa akadeemias ja kaks teist tükki teistes hoonetes samas linnas.
• träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt
Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise
Moodustus põhiliselt aadlikest, ülikutest. Kuidas võõrvalitsejad hakkasid kiriklikult eesti ala valitsema? Alustati kohe kirikute ehitamisega(igasse kihelkonda), Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada, juhatada. 9 vanimat keskaegset eesti linna: Tallinn(1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251). Jüriöö ülestõusu käik: 1343a. Jüriööl toimus relvastatud mäss, põletati mõisaid, kirikuid. Tapeti sakslasi ja valiti endi hulgast 4 kuningat. Piirati Tallinna ja küsiti abi juurde. Läänemaalased asusid Haapsalu piirama. Juulikuus puhkes sarnane ülestõus Pöides. Aasta lõpuks õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.
videost : http://www.youtube.com/watch?v=9l7JqonyoKA Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Teras http://www.scribd.com/doc/19776782/terase-tootmine-teooria http://www.annaabi.ee/Terase-tootmine-m39494.html https://www.google.ee/search?q=steel+production&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en- US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF- 8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=_FV1UfaRDIqK4gSU6YGYDA&bi w=1283&bih=678&sei=_VV1UZr4O4K24ATYxICYAw http://en.wikipedia.org/wiki/Steel http://www.youtube.com/watch?v=9l7JqonyoKA
inimestele üle kogu maailma. Tema legendil on palju varieeringuid, ning tema tegevus paigutatakse erinevatesse sajanditesse. Ajaloolased arvavad, et legendide aluseks oli tõesti tegelik inimene, kuid faktidega see tõestatud ei ole. Kõige varajasem kirjalik viide on William Langlandi teoses “Piers Plowman”, mis oli kirjutatud 1377. aastal. Järgmisena mainib Robin Hoodi Andrew de Wyntouni, teoses “Original Chronicle of Scotland” (1420), sissekandes 1283. aastast, kirjeldades Robin Hoodi ja Väikest Johni kui Barnsdale’i metsa tuntud lindpriisid. Veel hiljem, 1440. aastal kirjutab Walter Bower (“Scotichroniconis”) Robin Hoodist 1266. aasta sissekandes, kui Simon de Montforti mässu osalisest. Ülejäänud varased viited Robin Hoodile on ballaadidest ja lauludest (“A Gest of Robin Hood” 15. saj). Aja möödudes lugu Robin Hoodis muutus ja täiendus. Legend Robin Hoodist oli Inglismaal Andrei Ivanov
linnuse esimene piiramine toimus liivlaste ja saksa orduvägede poolt, kes siinset rahvast sundisid ristiusku pöörama. 1224. aastal alustati Viljandis kivilinnuse ehitust, mida korralda mõõgavendade ordu meister Volquini. Kivilinnuse ehitus kestis üle 300. aasta. Selle aja jooksul sai Viljandist poliitiliselt ja majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residents ja komtuurkonna keskus. Linnuse põhjaküljele tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aasta. Viljandi linna nimi esines ka esimest korda hansadokumentides 1346. aastal. Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (15581583) ja Poola-Rootsi sõdades (16001622), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Viljandi linn sai uuesti linnaõigused alles 1783. aastal mil Katariina II sai haldusreformi käigus asustatud Viljandi maakonna keskus ja see on tänaseni. Viljandi linna pindala on Pindala: 14,57 km² ja 19 100 elanikku. Neist suurem
damages during different wars the stronghold now lies in ruins. These days our theatre "Ugala" gives open air performances on Kaevumägi in the ruins. Every summer a grand Folk Music Festival takes place here. In Estonia everyone knows the song of a boatman rowing on Lake Viljandi. From the castle ruins the most beautiful view opens on the lake and its surroundings . History In 1211 the hill-fort of the estonians in viljandi was besieged by a joint army of germans, latvians, and livs. In 1283 the town received a charter from villekinus de endorpe, the master of the order. In 1470, johann woltus von herse, then master of the order, took up residence in the castle. In 1481, ivan iia of runnian laid siege to the castle but could not take it. After the great northern war the russians revoked local autonomy until 1783, when in the course of the regency reforms of the empress catherine the great viljandi became a district town. This involved the re-establishment of town bylaws
(Kiltsi, Kadrina). · Moderniseerida veeremipark . Vaade viaduktile Kauba tänavalt, paremal on näha Kooli bussipeatus ning jalgtee. 6 Kasutatud kirjandus: · www.l-virumv.ee/planeering/Infrastruktuur.doc · http://www.tapa.ee/index.php?main=243 · http://www.hot.ee/zolki/Tapa.html · http://www.estonica.org/est/prindi.html?menyy_id=1283&kateg=5&alam=64 · http://www.page.ee/1/viru/slides/Tapa%20raudteejaam.html · http://uudised.err.ee/index.php?06135668 · http://www.evr.ee/?id=19379 · http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.virumaateataja.ee/171008/gfx/1190148f600de00ed9_1.jpg&i mgrefurl=http://www.virumaateataja.ee/171008/esileht/uudised/15049846.php&us g=__fD6xz- 7fx4co8flvBrepTmMR5uY=&h=78&w=139&sz=7&hl=et&start=12&um=1&tbni
Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma
muinaslinnust. Linnuse rajamise aega pole aga täpselt teada, arvatavasti oli see V-IX sajandil. Vabadusvõitluse päevil oli Viljandi (tollase nimega Sakala maakond) üks kandvamaid. Just Sakala ja tema keskus Viljandi oli peamiseks takistuseks Eesti alade vallutamisel. Pärast Viljandi langemist sakslaste võimu alla alustati linnuse kivikindluseks ümberehitamist. Sellest sai üks Baltimaade võimsaim kindlustus-kompleks, mille ümber hakkas kasvama ka kaupmeeste ja käsitööliste asula. 1283. aastal sai Viljandi linnaõigused. Viljandit soosis hea asukoht, linna läbis kaubatee suunaga Tartu poole. Viljandit kui hansalinna mainitakse hansadokumentides juba 1346. aastal. Linna rahulik areng kestis 1481. aastani, mil Viljandi alla ilmusid Ivan III väed. Venelastel õnnestus linn põlema süüdata ja seejärel ka vallutada, kuid linnus osutus nende jaoks liiga tugevaks. Uued katsumused said linnale osaks seoses Liivi sõja algusega 1558. aastal. Viljandi alad läksid
acknowledge Alfred Wessex as their overlord. This step was to have far-reaching consequences for English leaders since they could claim overlordship of pretty much all over the Wales. In 1066 when Normans invaded England Welsh rose in revolt. By the 1100 Normans were driven out of two big costal areas and almost from all of the middle Wales. In 1176 the very first Eisteddfod, a Welsh festival of music and literature was held. The festival is held nowadays, too. 1283 Edward 1 ordered the building of castles in Wales. Between 1276 and 1295 he built or repaired 17 castles. Today we have over 600 castles in Wales. With that did Edward I may seem like a saint but he was the one who ordered to capture the last Princess of Wales, Gwenllian, from her cradle. Her mum died in a labor and dad died in the battle against English forces. Her uncle carried on the guardian-ship but his family was captured from their secret hiding place
TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400 1) Arvutage ja täitke tabelis piirtulu rida ∏= 7000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1283 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib maksimeerida kasumit Q= 18 on suurem MC-st kuni Ülesanne 2 8 punkti Tabelis on toodud kanaliha tootva monopoolse ettevõtte Koivake tulud ja kulud TP/päevas AR TR MR AC TC MC ∏
siinsetest vallutustest. · Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, linnaõigs saadi alles 1248.aastal. · Rakvere (Tallinna "käepikendusena"), linnaõiguse sai 1302. aastal. · Narva, linnaõigus 1345 · Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaik, muinaslinnus. Linna õiguse sai 1262. · Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine 1283 · Uus-Pärnu linnaõigus 1318 · Paide 1291 · Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop, valides selle oma piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal · Haapsallu , linnaõigus 1279 Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis küll teisigi väiksemaid asundusi alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare)-, kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Linnade teke
Kirjasõna 1525 tehakse esimene katekismus, aga see hävis (autor pole teada) 1535 katekismus (Wanradt-Koelli) Reformatsioon 1517 Martin Luther otsustas Katoliku kirikuga diskussiooni astuda (algatas usupuhastuse). Ta esitab 95 teesi, kutsudes Katoliku kiriku vaidlusesse. Piibel tõlgiti saksa keelseks. 1523 reformatsioon jõuab Eestisse 1524 pildirüüste, rünnatakse Katoliku kirikuid (hävitati sisustust) 1525 Luterlus sai Eestis võimule 9. Viljandi 13.sajand 1283 linnaõigus Elanikke oli umbes 1000 1500, pindala oli 4 hektarit. 14. sajand 1346 Viljandi esmakordne nimetamine hansadokumentides Umbes1500 elanikku Tegevusalad transiitkaubandus, käsitöö Head suhted olid Lääne-Euroopaga, toodi sisse veine kangaid jms. Majad olid ehitatud puidust. Viljandi keskuseks oli praegune Laidoneri plats, kus oli sel ajal turg, läheduses asus kirik, raekoda ja kool. Kirjalikud
1160ndaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistuseta. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 – 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu vallutas preislased. 4) ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. 5) Põhja-Prantsusmaa vallutas Lõuna-Prantsusmaa albilaste ristisõjaga (katarite vastu), mis lõppes ametlikult Pariisi rahulepinguga (1229) Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Ka enne Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Reconquista (718-1492)
orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. 1211. aastal kutsus Ungari kuningas András II ordu Transilvaaniassse. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning 1225. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. 1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud 1283. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. 1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud.
Taani vastu võidelda. Nimetatud hilisemad sõjad toimusid juba ilma paavstliku õnnistusega. 1171. aastal andis paavst bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. · 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230. · 1217 väljastas paavst preislaste-vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda toimus aastatel 1230-1283 ning SO vallutas selles preislased. · Ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult kuni keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu toimusid aga 15. - 17. sajandini, mil ungarlased ja sakslased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Veel enne türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus
tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 Riia, piiskop Albert 1248 Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist 1262 Tartu 1283 Viljandi 1251 Vana-Pärnu > leedulaste hävitustöö > 1279 Haapsalu 1302 Rakvere 1318 Uus-Pärnu 1345 Narva Põhiliselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed, sulandunud kohalik rahvas Jüriöö ülestõus Valdemar IV tahtis valduse ordule maha müüa > Taani vasallide kartsid vabaduse piiramist > püüdsid seda takistada 1343 Jüriöö ülestõus relvastatud mäss, mõisate ja kirikute põletamine, kättesattunud sakslaste tapmine 4 kuningat
Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 1234. aastal oli Rooma paavsti juurde kutsutud teiste hulgas ka Hartwicus de Velyn. Velyn oli Viljandi tollane nimekuju, seega Hartvig Viljandist. 1283. aasta 29. juulil mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Tuleb tõdeda, et edukas kaubandus võimaldas saada kasumit ning rajada linnale tornidega kivimüürid ja vallikraavi. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil
Arvati, et iga kiriku juurde võiks ehitada sooja ruumi, kus igaüks end soojendada saaks. (J. Chr. Brotze Viljandi lähedal asunud kõrtsi interjöör 1800-pilt) Teos Kalvi Aluve,, Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis,, räägib hoonete arhitektuurist.Kõrtside andmed arvukuse kohta,üks vähestest olemasolevatest teostest maakõrtsidest ja hobupostijaamadest. On öeldud,et Eesti kubermangus 18. saj-i lõpus asus 1224 kõrtsi. 1283 aastal oli juba 1423 kõrtsi ja nendest maakõrtse oli 1112 , linna kõrtse 311.Tallinnas 282 kõrtsi,Rakveres 9, Paides 10,Paldiskis 10, lisaks kõrtsidele oli Eestimaa kubermangus Tallinnas 6 restorani,6 võõrastemaja,Haapsalus, Rakveres ja Paldiskis võisid leida kehakinnitust ja öömaja.Kogu Eesti kõrtside arvuks on hinnatud 18-nda ja 19-nda saj-i vahetusel ligi 2000.Maantee ja külakõrtside seas oli umbes ¼ ehk veerand mõisate viina toodangust ja enamik õlletoodangust
Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister. Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283-1344). 6 TARBEKUNST Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist. Kirikuriistadel, mööblil ja üldse igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid. Jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. Feodaalide ja rikaste majapidamise sisustus muutus võrreldes romaani ajastuga palju luksuslikumaks. MOOD Ka moes oli kindlasti rõhutatud vertikaalsust nagu gooti stiilile omane oli
lühiiseloomustusega. 1) adratalupojad- perede vanemad pojad, kes said talu omale (pärandus) 2) Ükssälk talupojad- Perede noorimad pojad, kes ajasid oma talud ääremaadele 3) Talupoeg- 4) Maavabab talupojad- Eesti ülikute pojad, ei maksnud koormisi. KAUBANDUS ja LINNAD *1247 Tallinn sai esmakordselt linnaõigused. *1283 Viljandi said esmakordselt linnaõigused. (Viljandi vapilill on valgeroos) *raad- linnavalitsus (Valitsusmehed, ehk raehärrad, keskajal saksa rahvusest) *bürgermeister linnapea, praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik. *gild kaupmeeste ühendus. Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed). *tsumft Ühe eriala küsitööliste ühendus.
· 2 suurt kirjanikku: Juan Manuel (1282-1349) · Alfonso vennapoeg · Võttis osa poliikast ja ühiskonnaelust · ,,Krahv Lucanor" 1335, novelli-jutukogu, 51 lugu, idamaise kirjanduse mõjud, raamjutustused, ise nimetab ka näidenditeks, vestlevad kahv Lucanor ja nõuandja Patronio, viimane jutustab küsimusele vastuseks hoopis mingi loo · ,,Kuninga uued rõivad" · Ajaloolised teemad: maurid vs kristlased Juan Ruiz (1283-1350) · ,,Hea armastuse raamat", mõjutused araablastelt, mina-jutustus, autobiograafiline, luulevormis, põhiliselt cuaderna vias · looming sarnaneb vagandikirjandusega, mitmemõtteline, vastuoluline · esimesi, kes mina-vormi kasutab, oma armuseiklused, seiklused ühiskonna madalamas osas, kõik armuseiklused lõpevad äpardunult Romansid · väga tähtsad hisp draamas · ajaloolised teemad, võitlused mauridega, hiljem ka rüütliteema
idatiiva õuepoolsel küljel. [ 4, lk 140, 141; 5, lk 121] Selgus, et kõik luustikud, peale kahe, mis kuulusid 7-10 aastastele lastele, olid naiste omad. Luustike uurimine näitas, et maetud olid küllaltki terved ning saanud head meditsiinilist abi, järelikult olid nunnad enamasti kõrg- ja keskklassi peredest pärit. Lisaks matustele avastati mitmeid sissekaeveid, mis viitavad kunagistele reoveekanalitele ja idatiivaga paralleelselt kulgevad kasepuust postid, mis dateeriti ajavahemikku 1283- 1312. Nende postide funktsioon pole selge, tõenäoliselt 6 olid need tellingupostid, mitte ristikäigu osa täitnud varikatuse konstruktsiooni kuulunud postid. [ 4, lk 141; 6, lk 57, 58] Enamus kloostriaegsetest leidudest saadi irdleidudena, keraamika suudeti tüpologiseerida ja dateerida. 13. sajandi leiumaterjal vastab tol ajal
Linnad · elanikud olid peamiselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed · varaseim teade eestalstest majaomanike kohta on 1277. aastast: Tallinnas oli maja Undelembil ja tema pojal Johannesel. Esimesed Eesti linnad olid: Tallinn (linnaõigus 1248) Rakvere (1302) Tartu (1262) Uus Pärnu (1318) Haapsalu (1279) Narva (1345) Viljandi (1283) Vana Pärnu (1251 asutati sinna piiskop- Paide (1291) konna keskus, mille leedukad hävitasid Kaitseehitised Esimesena ehitati paekivist müüte Tallina ümber 13. sajandil. 14. sajandi jooksul järgnesid teised linnad. Samal ajal ehitati eestlaste muinaslinnused ümber kivilinnusteks. 1244 esimene teadaolev kiviehitis Eestis, Otepää linnud. Suurim ja tugevaim kastell-linnus rajati Toompeale
47 199 389 593 797 1013 1229 1459 1669 1931 53 211 397 599 809 1019 1231 1471 1693 1933 59 223 401 601 811 1021 1237 1481 1697 1949 61 227 409 607 821 1031 1249 1483 1699 1951 67 229 419 613 823 1033 1259 1487 1709 1973 71 233 421 617 827 1039 1277 1489 1721 1979 73 239 431 619 829 1049 1279 1493 1723 1987 79 241 433 631 839 1051 1283 1499 1733 1993 83 251 439 641 853 1061 1289 1511 1741 1997 89 257 443 643 857 1063 1291 1523 1747 1999 97 263 449 647 859 1069 1297 1531 1753 2003 101 269 457 653 863 1087 1301 1543 1759 2011 103 271 461 659 877 1091 1303 1549 1777 2017 107 277 463 661 881 1093 1307 1553 1783 2027 109 281 467 673 883 1097 1319 1559 1787 2029
Firenzes valitses Lorenzo Medici, kelle ajal püüti lepitada antiikseid ja rahvuslikke traditsioone. M ja teda ümbritsenud haritlasringi peamiseks saavutuseks on itaalia kirjanduse taaselustamine II 16.sajand . Itaalias algab humanistliku kultuuri kriis, esiplaanile tõuseb antiikaja ja vararenessansi suurkirjanike jäljendamine. Dante Alighieri (1265-1321)- väga uuritud autor (Boccaccio), raskesti mõistetav autor, kogu ajastu luuletaja, "Vita nuova" ("Uus elu") u 1283-1292 kirjutatud armastusluuletused inspireerituna Beatrice Portinariga kohtumisest. Sissejuhatus "Jumalikule komöödiale", Beatrice saab maapealse armastuse objektist kõigepealt ideaalse armastuse objektiks ja siis pühakuks. "Pidusöök" itaalia keeles, kirj u 1295-1308, 3 laulu ja 3 proosapeatükki nende seletuseks. D esitab selles peaaegu kogu keskaegse filosoofilise süsteemi, lisaks veel astronoomia saavutused
Viljandi kohta üldiselt. · Tõenäoliselt mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb aga 1211. aasta kevadtalvest, kui saksa rüütlivägi koos liivlastest ja lätlastest abiväega esimest korda Viljandi alla jõudis siinseid paganaid ristiusku pöörama. · Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. · 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma õuedaamile Maria Tsogolkovale. Linnaõigused tagastati Viljandile 1783. aastal. Linn võis jälle linna kombel arenema hakata. · Raekoda. · Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik
Kaaliumpermanganaat KMnO4 lillad, halvasti lahustuvad kristallid. Kasutatakse kodus desinfitseeriva lahuse valmistamiseks, näiteks titevannitamisel.Laboris oksüdeerija Sulab Keeb Tihed leek Levik (C0) (C0) (g/cm3) Leiti smaragdist . laseb läbi röntgenilkiiri ,väga Be 1283 2470 1,85 ? 300 $/kg mürgine. Vasesulamist kontaktliinid -ei kulu eriti Väga Väga levinud Sulamid alumiiniumiga on kerged ja Mg 650 1103 1,74 ? levinud kõvad
TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1283 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib maksimeerida kasumit Q= 18 on suurem MC-st kuni Ülesanne 2 8 punkti Tabelis on toodud kanaliha tootva monopoolse ettevõtte Koivake tulud ja kulud TP/päevas AR TR MR AC TC MC 1200 50 60000 55 66000 -6000
toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus Keskaja linnad Eesti alal. Linnad : Tallinn/Reval 1248 Vana-Pärnu 1251 Uus-Pärnu 1318 Tartu/Dorpat 1262 Haapsalu/Hapsal 1279 Viljandi / Fellinn 1283 Paide/Weissenstein1291 Rakvere/Wesenberg1302 Narva/narwa 1345 Linnaelanikkond. Kuidas kasvas linnaelanikkond? Miks võeti vastu põgenenud talupoegi? Inimesed kolisid maalt linna elama. Linnaelanike madala sündimuse ja kõrge surevuse juures andis maarahvas linnarahvale tõhusat täiendust. Paljud talupojad põgenesid samuti linna , sest kui nad suutsid varjata end ühe aasta ja ühe päeva said nad vabadeks inimesteks. Linnad ei tahtnudki alati
SmlI Restriction table: Enzyme Recognition frequency Positions __________________________________________________________________________ AatII G_ACGT'C 2 248, 1334 AccI GT'mk_AC 5 115, 289, 1011, 1136, 2063 Acc65I G'GTAC_C 1 1457 AfeI AGC'GCT 1 240 AflII C'TTAA_G 1 2648 AflIII A'CryG_T 2 2066, 2456 AgeI A'CCGG_T 5 1193, 1283, 1442, 1871, 2240 AhdI GACnn_n'nnGTC 1 1335 AlwI GGATCnnnn'n_ 2 1079, 1796 AlwNI CAG_nnn'CTG 1 1151 ApaI G_GGCC'C 1 1431 ApoI r'AATT_y 4 835, 1342, 2218, 2683 AvaI C'yCGr_G 3 334, 547, 759 AvrII C'CTAG_G 1 2553 BaeI ACnnnnGTAyCnnnnnnn_nnnnn' 2 145, 1686 BaeI GrTACnnnnGTnnnnnnnnnn_nnnnn' 2 178, 1719
1242 2,23 1243 2,2 1244 2,18 1245 2,16 1246 2,14 1247 2,11 1248 2,09 1249 2,06 1250 2,04 1251 2 1252 1,98 1253 1,95 1254 1,92 1255 1,9 1256 1,87 1257 1,85 1258 1,83 1259 1,8 1260 1,78 1261 1,75 1262 1,73 1263 1,7 1264 1,68 1265 1,66 1266 1,63 1267 1,6 1268 1,58 1269 1,56 1270 1,52 1271 1,5 1272 1,48 1273 1,45 1274 1,43 1275 1,4 1276 1,38 1277 1,35 1278 1,33 1279 1,3 1280 1,27 1281 1,25 1282 1,22 1283 1,19 1284 1,17 1285 1,15 1286 1,12 1287 1,09 1288 1,07 1289 1,05 1290 1,02 1291 1 1292 0,97 1293 0,94 1294 0,92 1295 0,89 1296 0,87 1297 0,84 1298 0,82 1299 0,79 1300 0,76 1301 0,73 1302 0,72 1303 0,69 1304 0,66 1305 0,63 1306 0,61 1307 0,58 1308 0,55 1309 0,53 1310 0,5 1311 0,48 1312 0,45 1313 0,43 1314 0,41 1315 0,38 1316 0,35 1317 0,33 1318 0,3 1319 0,27 1320 0,24 1321 0,22
1233 Turbolaaduri hõrendusklapi elektromagnetiline juhtklapp õhurõhu juhtimiseks 1253 Heitgaasi tagastuse (EGR) elektromagnetiline juhtklapp 1261 Gaasipedaali asendi andur 1263 Jahutatud õhu elektromagnetiline juhtklapp 1264 Sisselasketoru (T) avamisklapi elektromagnetiline juhtklapp 1277 Kõrgrõhu pumba kolmanda silindri väljalülimiseadme elektromagnetklapp 1282 Kütuselisandi juhtarvuti 1283 Kütuselisandi pump 1284 Kütuselisandi pihusti 1285 Soojendatud õhu elektromagnetklapp 1304 Mootori kaitserelee 1310 Õhukulu mõõtur koos õhu temperatuuri anduriga 1312 Õhurõhu andur sisselasketorustikus 1313 Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1320 Mootori juhtarvuti 1321 Kütuse kõrgrõhu andur 1322 Kütuse kõrgrõhu regulaator 1331 1. silindri pihusti 1332 2. silindri pihusti 1333 3. silindri pihusti 1334 4
annaabi.ee 
