Räpina mõisasse asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid. Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel. Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur. Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad.
Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid
See tähendab, et maad ning võim olid edasipärandatavad. Algselt küll ainult isalt pojale kuid hiljem ka tütrele ning teistele sugulastele. Baltisakslased on saksa ristirüütlite järeltulijad, kes 13.sajandil tungisid Baltikumi seoses ristisõdadega. Saksa rüütlid jagunesin kiiresti üle Liivimaa ning kindlustasid siin oma feodaalse seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse erinevatel aladele nagu sõjandus, majandus, välispoliitika ning riigivalitsemine. Kõige enam leidus baltisakslasi militaarteenistuses. Baltisakslaste positsioon hakkas nõrgenema 19 sajandi teisel poolel
· Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks · Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3. Talurahvas pärast Põhjasõda Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Baltri erikord välitis talupoegade täieliku langemise pärisorjuse tasemele. 18.saj.lõpuni ei kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste ülemäärast tõstmist takistas talupoegade võimalik pagenemine. Palvekirjade jõudmine keisrikojani. Peamiseks vastupanuks sai pagemine.
alale). Katariina II poliitika 17621796 Soovis kaotada aadli privileegid ja allutada kogu impeerium piiramatule keisrivõimule. 1764 käis Balti provintsides ringsõidul olukorraga tutvumas. Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline. Riia kindralkuberneriks määrati George Brown, kellest kujunes keskne tegelane uue poliitika ellu viimisel. 1775 kehtestati venemaal uus halduskorraldus, mida laiendati 1783 baltikumile. Nimetatakse asehaldus korraks. 1) Eesti ja Liivimaa kubermangu hakkas juhtima asevalitseja ehk asehaldur Riias. 2) enine haldusjaotus muutus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandi ja Tartu maakonnast Võru. Narva jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Maakondi nimetati kreisideks.
Alles oli u170 000in. *rahvaarvu tagasilööke põhjustas:katk ja näljahäda *püsimajäämine-see oli viimane katk. E.alal soodsad kliima tingimused. Rahvastik asus Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse. Eesti ala valitsemine: *Võimukorraldus Rootsi ajal: Eesti ala jagati Eesti ja Liivimaa kubermanguks. Eestile kuulusid vabatahtlikult Rootsi võimu alla läinud maad(Lääne, harju, Viru ja Järvamaa). Liivimaa: Tartu, Pärnu, Saare ja Läti maad. Saaremaal oli oma asehaldus, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale. !*Karl XI valitsusrefrm !*reduktsioon !*Johan Reinhold Patkul- !*Võimukorraldus Vene ajal !*Balti erikord !*Restitutsioon
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
1582 Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes vaherahu Vene ja Rootsi vahel, mis jättis P-Eesti Rootsile. 1595 - Täyssinä rahuga läks Rootsi ja Vene piir Narva jõge mööda. Eesti jagatud Poola, Rootsi ja Taani kunni vahel. Eesti kolme kuninga valduses Poola kunn - Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldus. Maa jagati kolme ossa -Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks nagu poolaski. Poola 3/4 maavaldustest jagati staarostkondadeks,mida oli 10.Staarostide kohti määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid. 1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad. 1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale.
4 maakonda: Harju, Lääne, Järva ja Viru. Liivimaa kubermang: keskus Riia, valitseja kindral-kuberner. 3 maakonda alguses: Saaremaa, Tartu, Pärnu. 1713-1722 - Tartumaa kuulus Peterburi kubermangu ja Saaremaa allus Liivi kubermangu valitsusele kuigi oli poliitiliselt iseseisev. 1740-1765 - Saaremaa allus otse Peterburile. Muudatused sellisesse haldusjaotusesse tulid Katariina II ajal. 1783-1796 - kehtestas ta Balti Eri Korra asemel Asehaldus korra. Sellega tahtis igal pool, õle kogu venemaa kehtestada ühtesid ja samu seaduseid. Rajati uued maakonnad ehk kreisid. Eesti kubermangu rajati Paldiski kreis, sellega seoses sai Paldiski linna õigused 1783. Liivi kubermangus eraldus Tartu maakonnast Võru kreis, sellega seoses sai Võru 1784. aastal linna õigused. Pärnumaakonnast eraldus Viljandi kreis. Asehalduskorra ajal oli eestis 12 linna. 1816 ja 1819 - pärisorjuse kaotamise seadustega loodi vallad - kõige väiksemad
jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all Kohalik aadli võim (säilis) endiselt suur Eesti ala valitsemine Rootsi aeg 17.saj Vene aeg 18.saj Halduskorraldus Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, kuni 1783 sama, aga siis asehaldus Virumaa Eesti kubermang kuni 1796 (Katariina II) Lõuna-Eesti (Pärnu ja Taru mk), Eestimaa km Läänemaa, Põhja-Läti (Riia ja Võnnu mk) Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang, keskus Riia Paldiski mk ja Saaremaa
Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud)
uus, sakslastega koostöös Liivi ordu + 1238 Stensby leping Taani saab endale Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa tekib Eestimaa hertsogkond, keskuseks Tallinn 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel ROOMA PAAVST + Eestimaa Harju ja Virumaa Ilmalik võim kuulus Taani kuningale, kohapeal kuninga asehaldus, tegeleb Tallinnas (maksud, linnade kindlustamine) Vaimulik võim - Tallinna peapiiskop, Lundi peapiiskopkonnale Rootsis; vaimulik võim + Liivimaa Ülejäänud Eesti, Läti Allus Saksa-Rooma keisrile ei sekkunud oma alamate asjadesse Saksa ordu Liivi ordu keskuseks Võnnu (Lätis) Riia piiskopkond
Õitsengu aeg. Väikelinnad läänistati tähtsatele aadli peredele (viljandi paide rakvere valga. ). Mõis nim elanikele nn ülemuse. Enamasti säilitasid linnad ja selle elanikud vabaduse. Kuid pidid nt viljandis käima mõisas teotööl. Uus töö Vene võim 19saj. Valitsus korraldus. Balti erikord- 1710a kui eesti linna kapituleerusid. Aadlitel olid omad privileegid jne. Ei muudetud seaduseid. Katariina 2 kaotas erikorra ja tuli asemele asehalduskord. Katariina 2 poolt kehtestatud 2 asehaldus kord ja tühistatud aadli privileegid. Taastatati paul 1. poolt peale keisrinna surma. Alustasid tööd vanad kohtuorganid, maanõunike koleegiumid, aadli martiklid jne. Uue nõudena lisandus 1796a negruti kohustus (25a). Algul nekruti püüdmisega hiljem liisu heitmisega. Koostati balti provitsiaal seadustik (1845-1864) mis kinnistas veelgi balti erikorda. Nii venemaal kui eestlaste hulgas hakkas baltisakslaste privileegide vastane kampaania
annaabi.ee 
