Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner
George Brownie Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass PÄRITOLU George von Brownie-Camas 1689-1792 Sündis Iirimaal, kuid tegutses Liivimaal, suri Riias Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane Oli kindralkuberner Eestis ja Liivimaal Omas palju mõisasid ja oli üks rikkamaid maaomanike Liivimaal ELULUGU Sündis aadliperekonda Mahoni lossis 1725. aastal astus sõjaväkke, esmalt Pfalzi siis Venemaa keisririigi omasse, kus liikus algul Izmalivo ja siis Narva polgusesse majorina Ta tegi Venemaa keisririigi teenistuses edukat sõjalist karjääri ja osales alates 1762. Aastani kõigis Venemaa keisririigi poolt peetud sõdades Sai Liivimaa kindralkuberneriks ja jäi sellesse ametisse kuni surmani
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g
Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul."- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast.
Paraku jäi see rahvakeelest kaugeks. Kirjakeele arendamiseks peeti ka piiblikonverentse, kus arutleti milline peab olema kirjakeel. Järgmise sammu kirjakeele arendamiseks tegi Johann Hornung, kes koostas ladinakeelse eesti keele grammatika. Hiljem avaldati lõunaeesti keelne Uus Testament. Tänu sellele tegevusele eest keel, lugemisoskus ja kultuuriteadused arenesid. Ülikoolide asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. 1630 a. kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks harituimaid rootslasi, rajas Tartusse Akadeemilise Gümnaasiumi, hiljem muutus Tartu Akadeemiliseks Ülikooliks, mis avati 1632 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) ja õppetöö toimus ladina keeles loengute vormis. See tegutses kuni aastani 1656 ja 1690 avati uuesti Tartu Ülikool. Ülikoolide ja Gümnaasiumide rajamine võimaldas anda kõrgemat haridust koha peal ja pani aluse hilisemale haritlaskonnale.
Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4
Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku
Rootsi aeg sai alguse Eesti peale Liivi sõda, mis lõppes 1583.aastal. 1660. aastal sai Rootsi Oliva rahuga endale Ruhnu saare ning see oli viimane Eesti ala mis läks rootsile. Peale seda kuulusid roostile kõik alad eestis. Rootsi ajal toimus palju muutusi hariduses, vaimuelus ja haldusjaotuses. Rootsi ajal jagati Eesti alad kubemangudeks. Tekkisid Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Riigivõimu kubermangudes teostas kindralkuberner, kes kontrollis raha laekumisi , sõjaväge, nimetasid ametisse riigi ametnikke ja kontrollisid neid. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis.Rootsi või Vene voimu poolt ametisse seatyud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega kõrvuti teostasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkonnad
MAAKONNAD 17saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, (al 1645) Järvamaa Saaremaa, Riia ja Võnnu mk MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias. · Kogub makse · kontrollib sõjaväge · esindab valitsejat Kohalik võim on rüütelkonna käes. Rüütelkond on kohaliku aadli esindusorgan · Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 · 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% )
Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid
*Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoegi peksta) * talupojale jäi õigus mõisnik kohtusse kaevata (Clas Tott maaseadustik 1671a.) 1611-1632 Gustav 2. Adolf, 1644-1654 G. 2. Adolfi tütar Kristiina. Põhja-Eesti=Eestimaa kubermang kindralkuberner asub Tallinnas *Läänemaa, *Harjumaa, *Järvamaa, *Virumaa. Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa=Liivimaa kubermang, kindralkuberner asus Riias: *Võnnu mk, *Tartumaa, *Pärnumaa, *Riia mk., *Saaremaa. Maariik ehk Landerstad Eestimaa ja Liivimaa aadlike laialdaste õigustega omavalitsus, mis säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal ja likvideeriti lõplikult alles EV poolt. Maanõunike kolleegium Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ehk omavalitsused kõrgeim kohus: *Eestimaa, *Liivimaa,
Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu
mõisa ülevalhoidmiseks. Aadlike jaoks oli positiivseks küljeks talupoegade mõisnikule kuuluvus ja piisavalt suured maksude laekumised ning negatiivseks oli reduktsioon ning kohustus maksta riigile makse maa rentimise eest ja igalt tööjõuliselt talupojalt. 4. Iseloomustage Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.(2p) Maa jagati kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner, kes tegutses koos teiste ametnikega ning kohalike küsimuste lahendamisega ja aadli õiguste kaitsmisega tegelesid rüütelkonnad. 5. Põhjasõda- daatumid, osalenud riigid ja nende juhid, lõpptulemus.(7p) Põhjasõda 1700-1721. Venemaa: Peeter I, Poola: August II Tugev,Taani: Frederik IV, Rootsi: Karl XII. Sõja võitis Venemaa vallutades kogu Liivimaa, tõrjudes välja Rootsit. 6. Seleta mõiste balti erikord. Kellele oli selline kord kasulik?(3p)
HARIDUSELU ROOTSI AJAL 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Tartu sobis ülikoolilinnaks hästi oma keskse asendi tõttu, kuid võib-olla mõjutas valikut ka asjaolu, et Tartus oli Poola valitsuse ajal tegutsenud katoliiklik kõrgem õppeasutus --
Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres. Majanduse allakäik 1970. aastatell tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt turismile, mis on Jamaica üks suuremaid sissetulekuallikaid. Riigikord Jamaica on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse . Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt. Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei. Vallad
Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 7. Altmargi vaherahu oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma
· Pääses troonile peale abikaasa surma · Sünnitas Peeter I'le 11 last, kellest elama jäi 2 tütart · Tema auks ehitati Kadriorgu loss · Troonile pääsedes aitas ta oma sugulasi pigem · Peamine harrastus oli pigem pidutsemine, kuid samas väärikas naine Aleksander Mensikov · Vene riigimees 1673-1729 · Riigivõimus tähtsal kohal · Katariina I ajal valitses pigem tema riiki · Tihedalt seotud Eestimaa ja Liivimaaga (oli ka kindralkuberner) Niccolo Michetti · Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse
14) klassitsism- kunstivool (antiikaja ehitised) 15) valgustus- mentaalne liikumine, tähtsaks peeti haridust 16) valgustatud absolutism- ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 17) absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim 18) võimude lahusus- kõik erineva inimese käes 19) kindralkuberner- asevalitseja 20) kubermang- suurem haldusüksus 21) pärisorjus- isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. 10. Mille poolest on ajaloos tuntud järgmised isikud? Šeremetjev- Vene väejuht Põhjasõjas Katariina II- Venemaa valitseja 18. Saj lõpus P.Wilde- asutas Põltsamaale maa-apteegi G.Eisen von Schwarzenberg- Torma pastor A.-T. Helle- Jüri kiriku pastor, Piibli tõlkimine J.Krause- arhitekt, kivisild ja tähetorn TÜ peahoone
· Karl XII-Rootsi kuningas (16971718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile.Rootsi aja lõpp Eestis. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse ,nn Balti erikorra. · Balti erikord -Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal,
aastal, kolmas 1864.aastal. 1860. Aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu, kuna selline eristaatus ei olnud vastuvõetav Vene avalikule arvamusele nin paljudele valitsusringkondade tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. Venemaa keskvalitsus kasutas äärealade valitsemisel mitmesuguseid eri vorme. Balti kubermangud olid alates 1801.aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht. Talle allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad. Kindralkuberneriks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Tema juhtimistiil oli autokraatlik, kuid samuti oli tal
kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisesse. Asehalduskord ja sellega seondunud ümberkorraldused Asehalduskord-Katariina II ajal Eesti-ja Liivimaal 1783-1796 kehtinud valitsemiskord,
konservatismile ja püüti usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas 12. hernhuutlus - usuvool, mis levis talurahva seas(ka vennasteliikumine), pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust 13. ratsionalism - usuvool, mis levis pastorkonna seas, õpetlikud jutlused, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones valitsevat pärisorjust, tähtis rahva harimine, valgustamine 14. kindralkuberner - monarhi määratud ja talle vahetult alluv kubermangu kõrgeim valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16. kroonupalat - (juhtis viitsekuberner) majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile 17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest
elanikkonnast. · Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi, kellel kodanikuõigused puudusid. · Vene kogukonda kuuluvad õigeusukiriku vaimulikud Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Haldusjaotus: · Eesti kubermang (Läänemaa; Harjumaa; Järvamaa; Virumaa) · Liivimaa kubermang (Pärnumaa; Tartumaa; Riia maakond; Võnnu maakond + alates 1645. a. Saaremaa) Riigivalitsus: · Rootsi kuninga otseses alluvuses töötas kindralkuberner ( Tallinnas ja Riias) · Kindralkuberner vastutas sõjaväe, riigiametnike, raha laekumise, postiteenistuse, teede ja sildade korrasolu ning avaliku korra eest oma kubermangus. Aadli omavalitsus: · Eestimaa, Saaremaa ja Liivimaa rüütelkond. · Iga kolme aasta tagant toimus maapäev (sks Landtag) Rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalikke küsimusi. · Rüütelkonda valitses 12 maanõunikku (Landrat), Saaremaal 6.
7. Kohtuvõim. VIHIKUS SUUR SKEEM! 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra. Umbes 100 000 inimest. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Ida-Virumaale venelased, Viru-ja Haapsalumaale soomlased, Valga ümbrusesse lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikud lubasid maksusoodustusi, iive kasv, eestistumine 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal. Kindralkuberner kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangust. Johan Skytte. 12. Mida tähendab reduktsioon? Mõisate riigistamine. 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni
kubermangu ning jagus neljaks maakonnaks: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Poolalt äsja vallutatud ala, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, moodustas Liivimaa kubermangu, mis jagunes omakorda Eesti alal Tartu ja Pärnu maakonnaks. Saaremaa liideti Rootsi valdustega 1645. aastal Brömsebro rahuga, kuid see kuulus Liivimaa kubermangu. Saaremaal oli aga oma asehaldur, rüütelkond, konsistoorium ja maksusüsteem. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli kuninga poolt ametisse määratud kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal ja Liivima kindralkuberner elas Riias. Nemad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid nende tööd, jälgisid rahade liikumist kubermangus. Üha enam hakati tähelepanu pöörama hariduse omandamisele. 1630. avati esimene gümnaasium, mille nimeks pandi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, hiljem sai sellest Tartu Ülikool, mis on üks vanimaid ülikoole Euroopas. Rootsi ajal oli ülikoolis 4 teaduskonnda-
Kultuur poole aegses lõuna eestis : maapäev, 2 poolakat, 2 leedukat ja 2 sasklast, vastureformatsioon, esimene gümnaasium ja tõlkide selts. Kogu eesti minek rootsi võimu alla: seitse linnuselääni, valitsesid foogtid, maksude ühtlustamine, eramõisad, eestimaa rüütelkonnad. Põhja sõda. Rootsi võimu kehtestamine eestis : Põhja eesti neli maakonda( harjumaa, järvamaa, läänemaa ja virumaa) . liivimaa kuber mang ja eestimaakubermang. Juhtis kindralkuberner, kamandas oma kubermangus asuvat sõjaväge , jälgis raha liikumist ning ametnike tööd. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa ülem kohus ja liivimaa õuekohus : arutasid aadlike puudutavaid asju.
Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korral Valla omavalitsus - moodustasid vallavanem koos abilistega Vene linnaseadus - sellega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda Maltseveti liikumine - sihiks rahva päästmine raskest olukorrast usu abil Persoonid
kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond. Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused. Rootsi riigiametnikuks oli kindralkuberner, kes oli kubermangu kõrgeim riigiametnik ning, kelle määras ametisse kuningas. Kindralkuberner oli kõrgemsõjaväe juht kubermangus ning, kes kogus ja kontrollis maksude laekumist. Lisaks oli kubermangudes rida teisi kindralkubernerile alluvaid madalamaid riigiametnikke. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti– ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad, mis oli kohaliku aadli omavalitsusorgan, ja linnavalitsused. Eesti alal tegutsesid
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus
· 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 1634) Maapäev-Rüütelkonna liikmete kogunemised tähtsate kohalike küsimuste arutamiseks (3 aasta tagant). Maanõudlike kollegium-Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna olulisemaid küsimusi arutav kogu.
Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor Gotthard Kettler-Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, vallutas Rõngu linnuse. G.IIA.- Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas alla TÜ asutusürikule. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Garlieb Merkel-Baltis kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile,kirjeldas oma raamatus1796talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Georg Friedrich Parrot-Taasavat(1802)Ülikooli I rektor,sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse Gerhard Franz von Kgelgen- 19
Talupoegade olukord Rootsi aja alguses. Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades, kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört. Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust. Talupojad tegid teotööd, mida nad nimetasid teoorjuseks. Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu
ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti Liivimaasse vallutatud provintsi. 1629.aastal ametisse nimetatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks kiire Liivimaa rootsistamise. See katkes, 1632.aastal kuninga surmaga. XVII.sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestlastel ka liivimaalastele. Aadli omavalitsus landesstaat ehk maariik kestis kuni Karl XI valitsusaja alguseni 1672. Toimus reduktsioon ehk riigi maade tagasivõtmine, millele oli tugev vastuseis balti aadlite seas. Arvati, et seadusi võivad anda ainult kohalikud maapäevad, mitte rootsi riigipäev.
Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. ROOTSI AEG 1645-1721 Johann Skytte- oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Uppsala Ülikooli kantsler 1622-1645, vabahärra 1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler ja peainitsiataator. Oli Gustav II Adolfi isiklikuks õpetajaks. Jacob Johan Hastfer- oli baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. Oli 16861687 Liivimaa kuberner, 16871695 Liivimaa kindralkuberner, 16901695 Tartu Ülikooli kantsler. Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid
Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu(keskus Riias) Pärnu - ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu lõuna-eesti mandriosa. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem. Kindlakubernerid - Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Maapäev Rüütelkonna liikmed käisid seal. Lahendati kohalike küsimusi. Rüütelkondade loodud aadlike õiguste kaitsmiseks tehtud. Maanõunike kolleegium - kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Tegelesid väga oluliste küsimuste lahendamisega. Maamarssal Rüütelkonna nimetus Liivimaal, kes tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega.
Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tõid, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Rootsi ajal kehtestati uus kohtusüsteem, mis kehtis 19. sajandi lõpuni. Eestimaa kubermangu valiti adrakohtunikud, Liivimaale sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi
Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal.
keisrinnaks ning teda kroonida lasta · 1723, 12. juuli sõitis Peeter I Rogerwieki, et sadam sisse õnnistada · 1726 oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist · 1728 algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete kogumine ja revideerimine · 1729 jõudsid esimesed vennastekoguduste jutlustajad Liivimaale · 1729 1751 oli Liivimaa kindralkuberner Peter Edmond Lacy · 1730 40-ndad koostati aadlimatriklid · 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender · 1731 Konsistoorium moodustas Piibli tõlkimiseks komisjoni · 1732 ilmus A. T. Helle eesti keele õpik 2 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik, mis tegutseb ka tänapäeval
ees: teedekorrastamine, magasiaida ja koolide ehitamine, jne. Kiriku ees: kirikumaksud. Rahvaharidus ja kõrgharidus Rootsi ajal 1632- avati Tartu Ülikool 1637- Eesti keele esimene grammatika Heinrich Stahli poolt 1684- õpetajate seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1686- Forselius käis Stockholmis kuninga jutul 1693- ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti grammatika 1710- venelased vallutasid Pärnu, suleti Tartu Ülikool KÕRGHARIDUS- Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga kasvataja. Tänu tema jõupingutustele loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Õppuriteks olid sel ajal sakslased ja rootslased (pisut ka soomlasi). RAHVAHARIDUS- Rootsi riik otsustas talupoegadele sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse
docstxt/1288089728119493.txt
Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid väljaspool. Vene võim polnud tugev Läänemerel. Baltisaksa mõisnikud vaigistasid rünnakud, selgitasid. Keskliit ei võtnud kohe midagi ette. Baltisakslastel oli tugevaid sidemeid Saksamaaga. Kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. Olid tavaliselt kõrged sõjaväelased. Kubermangude valitsemine Kõige olulisem võimuesindaja kuberner. Allus senatile. Kuberneri asetäitja oli asekuberner.(Võidi ametisse nimetada ka sõjakuberner, alludes sõjaministrile). Kõige tähtsamad asutused olid: kubermanguvalitsus (tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,allus rahandusministeeriumile, ülesandeks maksude kogumine), hoolekandevalitsus
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid
Kõik pidid töötama aasta ringi selle nimel, et pere oleks toidetud ja majapidamine korras. Siiski jäi selle kõrval aega ka pere ja külaeluks. Esimesed talurahvaregulatsioonid Kõige esimesena hakkas Eesti ja Liivimaa talurahva päris-orjuse leevendamisest laiemalt rääkima Torma kiriku pastor Johann Georg Eisen 1750. aastatel. Eisen väitis, et talurahva seisundi parandamine on kasulik eelkõige riigile. Keisrinna Katariina II survel nõudis kindralkuberner George Browne 1765. aasta maapäeval Liivimaa rüütelkonnalt, et need piiraksid mõisnike „türanlikku karmust ja piireületavat despotismi". Kindralkuberner soovis, et mõisnikud tunnustaks talupoegade omandit, seaks piirid talupoegade andamitele ja teotööle ning lähtuks talupoegade karistamisel humaansetest ja kristlikest normidest. Aadel polnud aga kaugeltki üksmeelel, kas ja kuivõrd tuleks mõisnike võimu talurahva üle piirata. Kuigi
soovis Saksamaa Aasia kolooniaid endale. KolmikliitSaksamaa, AustriaUngari,Itaalia. Võtmeriik :Saksamaa. DEU soovis uusi kolooniaid.Nõrgim lüli Itali.20saj kriisid Suurriikide blokkide kujunemine ning nende vahel mõjusfääride jaotamine viis maailma mitmel korral sõja lävele,Balkani ps oli saanud ohtlik piirkond , otseselt ei puudutant see UK,DEU,FRA , aga kuna liidus olid RUS ja AustiraUngariga võis tülidest kasvada euroopat hõlmav kokkupõrge.Nikolai BobrikovSoome saadetud kindralkuberner, tapeti. Venemaal oli tõsine toidu nappus venejaapani sõda (19041905) Venemaa sai lüüa.Kaotus jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist . Oli tingitud Venemaa järsust ja agresiivsest välispoliitikast.17okt manifestNikolai II lubas sõna,koosoleku,ühinemisvabadust ja rahvaesindust Riigiduuma valmistel. Manifest anti välja kuna 1905 Okt oli ülevenemaaline suur streik.Nikolai II Venemaa tsaar, kelle agresiivne välispoliitika kaasas VeneJaapani sõja
inimeseni. Rootsi aja lõpuks: 170 000 inimest, kuna tänu näljahädale ja katkule suri väga palju inimesi. Tühjaks jäänud piirkonnad Peipsi ääres- venelased, 6.Millisteks haldus- ja administratiivüksusteks jaotati Eesti? Kuidas Rootsi riik siinsete alade valitsemise oli korraldanud? (lk 98) Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, Põhja-Läti Saarema liideti Liivima kubermangu 1645. aastal kuid ta oli eraldi rüütelkond. Mõlemal oli võimupeaks kindralkuberner, keskamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiamentike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Võimu teostasid ka kõrvuti kindralkuberneriga rüütelkonnad, maapäevad, maapäevi juhtisid maanõunikud. 7.Kuidas oli organiseeritud kohalik aadliomavalitsus? (rüütelkonnad, maapäev, maanõunikud jms) Riigivõimu ja aadli suhted? (lk 98 99) Rüütelkonnad : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid
a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju.
ülesehitamisel. Andis välja esimese eesti keelse aabitsa 2)H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi -aegne Liivimaa luterlik superintendent 3) J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti keelse grammatika 1693. aastal, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Tegi reeglistiku - vana kirjaviis. 4) A.ja A. Virginius- andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi 5) J.Skytte- Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli 6) Gustav II Adolf- ta kirjutas alla 1632.aastal Tartu Ülikooli asutamise üürikule. Tema mälestuseks hakati ülikooli kutsuma Akadeemia Gustaviaanaks. 7) J.Fischer-kuulsaim kindralsuperintendent Rootsi ajal , kes pööras suurt tähelepanu rahvakoolide rajamisele, rahva kirjanduse väljaandmisele ja Liivimaa kiriku organisatsioonilisele kindlustamisele. 8
annaabi.ee 
