suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni hallata.
ja tema pojale Magnus Gabriel De la Gardie`le, kes määrati Saaremaa asevalitsejaks. 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna Kristiina troonist ja jättis Saaremaa endale sissetuleku allikaks. Magnus De la Gardie läänistas linnale Tiirimetsa mõisa ja veel maad Lõmalast ning nõudis vastutasuks linnalt kaalukoja (vaekoja) ja raekoja ehitamist. Mõningate vaheaegadega kestis raekoja ehitamine ligi 17 aastat. Pole teada, milline nägi 1670.aastal valminud raekoda välja.Teadaolevalt esimene fassaadijoonis ja põhiplaanid
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August
Näiteks pikk on saartemurdes kölges. Kõik perekonnanime tõlgitud vasted on omadussõnad. Slängisõnastik annab sõnale pikk sellise vaste: pikk tavaline hüüdnimi, austav ja isegi tunnustav. Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (iga allikat võib kasutada ühe korra): Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Riigi Teataja http://www.riigiteataja.ee/ Statistikaamet http://www.stat.ee Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? d´Escouperie. Pärit on nad Lõuna-Prantsusmaalt Languedocist. Panin Wikipedia otsingusse De la Gardie ja sain vastuse: http://et.wikipedia.org/wiki/De_la_Gardie 2. Mis on Mikroneesia ametlik riiginimi eesti keeles? Nimetage ka pealinn. Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Mikroneesia Liiduriigid. Keeleveeb- kohanimede andmebaas- päring kohanimede andmebaasist
15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister
Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver ja Tiit Trummal De La Gardie kaubamaja Tarbekunst: Klaasikunstnik Kai Koppel – klaasid Raili Keiv portselanist ja betoonist serviis Eduard Taska raamatukõide Astrid Tiits vaas ‘’Muhu mänd’’ Elgi Reemets ‘’Pudelid’’
vastuvõttudel ja peodel. Majanduslik olukord oli halvem kui varem. Kantler andis eravaldusse palju maad aadlitele, et saada rohkem makse. (Samuti oli Eesti- ja Liivimaal) Kristiina ei tahtnud abielluda ja selle pärast 1654. aastal loobus troonilt ja asus elama Itaaliasse sama majja, kus elas paar sajandit enne Püha Birgitta. Kristiina asemel uueks kuningaks sai Karl X Gustav. 2. Magnus Gabriel De la Gardie Kui Karl X suri, siis tema poeg Karl XI oli alles nelja-aastane ja tema asemel määrati regentnõukogu ja kantleriks sai Magnus Gabriel De la Gardie. Ta oli prantsusmaasõbralik ja Prantsusmaa abistas rahaga Rootsit. 1674. aastal ründas Brandenburg Prantsusmaat ja Rootsi oli kohustatud olema Prantsusmaa liitlaseks. Magnus Gabriel De la Gardie oli reduktsiooni vastu ja toetas aadlit. 1675. aastal kaotas Rootsi Fehrbellini lahingus ja rootslaste suhe
a Liivi sõjas? Venemaale. 16. Kes oli Ivo Schenkenberg? Ivo Schenkenberg oli Tallinn käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Teda kutsuti ,,Liivimaa Hannibaliks ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks" 17. Mis muutus Poola välispoliitikas kui kuningaks sai Stefan Batory? Poolal oli ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu ja selle suunaks oli tagasi saada Vene võimu alla langenud alad. 18. Kes oli Pontus de la Gardie? Pontus de la Gardie oli Rootsi vägede juht. 19. Mida tähendas Jam Zapolski rahu? Rahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, kus Ivan Julm sai küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid ise pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 20. Mis oli Pljussa rahu? Oli rahu Venemaa ja Rootsi vahel, kus rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja
Eismont, kes oli mõisnik 1598. aastani. Siis sai Olustvere omanikuks Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi sugulane Franz Blankenfeld ja tema abikaasa Catharina Orgies. 1624. aastal läänistati Viljandi lossilään, mille koosseisu Olustvere kuulus, krahv Jakob De la Gardiele (1583–1652). Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach. Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734. aastal oli Olustvere mõisnikuks vabahärra Berend Friedrich von Schlippenbach. Viimane pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederika von Schlippenbachile, kes abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast
Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinna mustpeade maja fassaad Pontus de la gardie hauamonument PRANTSUSE Chambord'i loss Blois' lossi keerdtrepp Chenonceaux' loss Jean Clouet Francois I Jean Goujon Nümfid Pariisi Süütute kaevult Jean Decourt Henry III portree Francois Clouet Francois I hobusel Austria Elisabethi portree Germain Pilon. Diana hirvega
"Madonna Litta" · Raffael "Sixtuse madonna" · Tizian "Maarja taevaminek" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Tizian "Parnass" · Raffael "Ateena kool" Kellele kuulus arvamus "Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem" · Leonardo da Vinci · Michelangelo · Macchiavetti Autor Autor oli · Donatello · Verrocchio · Michelangelo · Michelangelo "Taavet" · Arent Passer Pontus De la Gardie haua-monument · Michelangelo "Mooses" Veneetsia maalikunsti erinevus Roomast ja Firenzest · Sümmeetria taotlus · Oluline kehade joonistuslik ja plastiline ilu · Õlimaalitehnika kasutuselevõtt · TIZIAN "Urbino Venus" · GIORGIONE "Lamav Veenus" · RAFFAEL "Puhkav Veenus" · TIZIAN "Maarja taevaminek" · RAFFAEL "Sixtuse madonna" · CORREGGIO "Maarja taevaminek" Giorgione "Äike" El Greco "Püha Martin ja ke Tizian "Põgenemine Egi
kus, Tallinn, Museum), könnte man annehmen, dass es unterschiedliche Künstler seien. Das Epitaph in Herbern ist mehr durchgestaltet, alle Details sind plastischer und die Oberflächen sind intensiver gearbeitet. Dies kann eine Sache des Entgeltes gewesen sein, das man dem Künstler gezahlt hat. Die vorgenannten Gemeinsamkeiten der beiden Werke genügen noch nicht das Werk in Herbern Arent Passer zuzuschreiben. Wenn man allerdings das Grabmahl des Pontus De la Gardie in Tallinn zusätzlich be- trachtet, - es ist das erste, das der Künstler dort geschaffen hat - dann ist die Ge- meinsamkeit überwältigend. Das Epitaph kann in seiner Gesamtheit nicht gezeigt werden, da das vorliegende Ma- terial nur den schlechten Zustand vor seiner Renovierung zeigt. Frau Helmi Üprus, eine estnische Kunstgeschichtlerin schreibt in deutscher Sprache: „Das Ende des XVI. und Anfang des XVII. Jahrhunderts ist eine Blütezeit in der Entwicklung der
Ninasarvik. Puulõige 1538-Hans Holbein noorem Albrecht Dürer EESTI KUNST 16 saj. Arent Passerm Cornelis Foris Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus Tallinna Mustpeade maja fassaad Antventperi raekoda 1595 1597 MADALMAADE KUNST 16 saj. Michel Sittow Joachim Patinir Pieter Brughel Pieter Brughel Pieter Brughel vanem
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja
4. Hanila kirik Läänemaa vanimaid kirikuid, mis on ehitatud Liivi ordu algatusel. Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859. Hanila kirikust leiti 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Legend räägib, et ehitusmeistrid müürinud kunagi kiriku seina sisse hane, sellest tulnud ka Hanila nimi. 5.Emmaste Immanueli kirik Kirik asub Hiiumaal, Emmaste vallas. Kirik valmis 1867. aastal. Emmaste mõisa omanik krahvinna Maria Brevern De la Gardie eraldas uue kiriku ehitamiseks oma maadest Nõmme männiku. Emmaste Immanueli kiriku pühitsemine toimus 24. septembril 1867. Emmaste Immanueli kirikut kasutab EELK Emmaste Immanueli kogudus.
/Üprus 1956/ Lisaks: Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes. /Norrman/ 1602 Poolakad põletavad Kolga maha. nälg, katk 19 sept Kuni 1620 Goeteeris joonistab Kolga mõisast pildi. Goeteeris on Hollandi 1615 saatkonna liige ja nad sõidavad Moskvasse rahukõnelustele. Jacob De la Gardie alustab uue kivist peahoone rajamist. Esimene 1626 arhitekt on Zacharias Hoffman. Alates 1636 lühemat aega Hans 1623-24 katk Langern. /Norrman/ Inventarinimestik mainib suurt kivimaja paari ruumiga, mis olid 1633 ja kohandatud härrasrahvale elamiseks. /Norrman/ Suur müüritud 1641 elumaja. /A-211/ Peahoone ehituse viib lõpule Hans Jacob Kristler. See oli
Aknad kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus. ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919
Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa) Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamin...
Renessanss sai 14-17 sajandil alguse Itaaliast; Jumala kõrvale tekkis ka eneseteadvus; humanism isiksus sai vabalt areneda; ideaalinimene ( tugev, ilus, tark, julge); suured mõjutused antiikaja kunstist, kirjandusest, filosoofiast(hinnas olid antiigioskustega kujurid, maalijad ja ehitusmeistrid), Taavet; suured maadeavastused nt Ameerika ja leiutati graafika ning trükipress; õpiti tunda puu- ja vaselõiget ning söövitust; tööde signeerimine; kunst on looduslähedane ja realistlik; ehitati ilmalikke hooneid ja rajati kaitsesüsteeme, kuna kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutle...
lubaduse eest vasalliriigiks olla 1570 asuti piirama Tallinna (ebaõnnestus) 1577 teine Tallinna piiramine vene kindralite juhtimisel samuti ebaõnnestus Magnus otsis uut isandat PoolaLeedu teenistusse Tallinn kui kindlus Vene vägede edust kaotuseni 15721573 venelased vallutasid Karksi ja Paide 1579 algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu PoolaLeedu poolt vallutati Lõuna Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp 1582 jaanuaris sõlmiti 1583 sõlmiti Pljussa Jam Zapolski suudmes Venemaa ja vaherahuga sai Ivan Rootsi vaheline Julm tagasi Vene vaherahu Rootsile alad, kuid loovutas PõhjaEesti, Lääne kõik Liivimaa Eesti ja Ingerimaa kindlused Saaremaa oli Taani
Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaa lossi ja Ivan IV onupoju tütre Maria 1570 7 kuud vene väed piirasid Tallinnat Vene väed vallutasid Pärnu, Haapsalu 1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal:
Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola- Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. 4 Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp. 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia.
9. Kes oli tuntuim arhitekt Tundub arhidekt oli Cornelis Floris. Ta Madalmaades? Millise kavandas Antverpeni raekoja eeskujuandva ehitise ta kavandas? 10. Millise tolleaegse Eestist Michel Sittow pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? 11. Kust oli pärit Tallinnas Arent Passer oli pärit Hollandist. Tema töötanud Arent Passer? peateosteks on Pontus Dela Gardie Nimeta ta peateosed. hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus 12. Kirjelda Tallinna Mustpeade Fassaadil on neli korrust, esimesel korrusel on Maja fassaadi. 2 suurt akent mille keskel on suur uks, mis on musta värvi ja diagonaalsete triipudega, triipude vahel on kuldsed lillemotiivid. Uks on
4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Kõnekäänud ja fraseologismid (KM) Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI) Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (NB! Kasuta kõiki allikaid vähemalt ühe korra) : Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Riigi Teataja http://www.riigiteataja.ee/ Statistikaamet http://www.stat.ee Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Free Online Encyclopedia http://www.encyclopedia.com 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Wikipedia Algne nimi oli d'Escouperie, Prantsusmaa 2. Mis on Pitcairn'i ametlik riiginimi eesti keeles? Nimetage ka pealinn. Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? R. Pääsuke [email protected] Keeleveeb, kohanimede andmebaas, välisriikide kohanimed, tagasi, kohaliik:
säravate värvidega poolfiguur-portreid või madonnasid. (,,Taani kuninga Christian portree", ,,Aragoni Katariina portree" , ,,Maarja kroonimine" ) · Muutused arhitektuuris : sisekujundus muutus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, raidkunst (etikukivid). · Hollandist tuli Eestisse 1589. Aastal arhitekt ja kujur ARENT PASSER. Tema tähtsamad teosed on Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus, Mustpeade maja fassaadi ümberehitus.
aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie. Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani. Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suurem rüütlite ordu-Saksa ordu Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles:Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T
ja kurat”, “ninasarvik”, “Aadam ja Eeva”, imelikud pildid ❖ HANS HOLBEIN - “Henry VIII portree”, “Cleve Anna”, portreed Madalmaade ja Eesti kunst. 16. sajand ❖ Ei tellitud enam väga kunsti, piltide hävitamine ❖ Loodus, esemed ja inimesed ❖ PIETER BRUEGHEL vanem - “Maastik Ikarose kuukumisega”, “Jahimehed lumes, “Pimedad”, “Talupoja pulm” ❖ FLORIS - Antverpeni raekorda ❖ Eestis : ➢ ARENT PASSER - Mustpeade maja, De la Gardie hauamonument ➢ SITTOW Prantsuse kunst. 16. sajand. ❖ kuninga, suuradlike ja õukonna tellimused ❖ Loire’i oru lossid ❖ BLOIS’ loss ❖ Chambord ❖ Louvre’i loss ❖ GOUJON - “Süütute kaevul” ❖ Hauamonumendid, ❖ PILON- hauamonumendid, “Diana hirvega” ❖ PORTREEKUNST.
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi).
1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Allikad http://et
rootsi üritas sõja käiku pööret tuua,kuid tulutult.talupojad hoidsid rootis poole.ivan julm ja magnus hertsog tülli ,magnus pages poola kuninga kaitse alla.liivimaa kuning riik lakkas olemast. SÕJA LÕPP Liivi sõja lõpu otsustas juhus: uus poola kuningas STEFAN BATORY ja john3 leitsid venemaaga ühise keele .stefan BATORY alustas venemaa vastu sõjategevust.rootsi väed hõivas pihkva,seejärel läänemaa kindlused ja narva.DE LA GARDIE loovutas üheks ööpäevaks linna oma palga sõdurit ,selle ööga tapeti linnas 7000 meest,naist ja last.venemaa ei suutnud enam sõda jätkata ,otsis võimalusi vaherahu sõlmimiseks.1582 sõlmiti JAM ZAPOLSISKI rahu,Lõuna- eesti loovuti poolale.Rootslastega sõlmiti 1583 Sõlmiti Pljussa vaherahu.
Käsitöölised kogunesid tsunftidesse sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid Väikegildid mis kaitsesid käsitöölise huve kaupmeeste Suurgildide eest. Paremad saksa meistrid Kanuti gildi ja halvemaks peetud ametite meistrid Oleviste gildi. Toompea käsitöölistel ( irw) tsunftid Toomgildis. Õpipoiss( 3- 7 aastat õppimist) - sell (3 rännuaastat välismaal) - meister. Manufaktuurid telliselöövid ja lubjaahjud. De la Gardie klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuride põhikeskus Narva. Lina ja kanepipropsimine.
Jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu levitajad Vastureformatisoon reformatsiooni väljajuurimine Rüütelkond aadlike moodustatud organisatsioon Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus Ivan IV Venemaa valitseja Sigismund II August Poola kuningas Kettler Kuramaa hertsogkonna esimene hertsog ja Poola kuninga vasall Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul.
Teadaolevalt ei ole viimastel aastatel harrastusmeresõitjaid külalisalustel Kõrgessaare sadamas käinud. Sadamamakse ei ole kehtestatud. Kõrgessaare sadam on väga madala veega. Maksimaalne sügavus ei ületa 2m Kõrgessaarest on mugav käia näiteks Näki madalal. Sadamas puuduvad teenindusasutused nagu pood ja söögikoht. Kõrgessaare sadama ajalugu on seotud Kõrgessaare mõisaga. Sadama ehitas Jacob De la Gardie 17. sajandi algul. Hiiu madala e suurrahu e Necmansgrundi läheduse tõttu sobis sadam hättasattunud laevade abistamiseks, meeste ja laadungi päästmiseks, väidetavalt ka nende eksitamiseks. Nõukogude ajal oli sadam kolhoosi Hiiu Kalur ranna- ja lestapüügi sadamaks. Oma praegusel kujul on sadamakaid ehitatud 80-tel aastatel. Viimaste aastate jooksul tehtud olulisemateks investeeringuteks on olnud 2005. aasta tormikahjustuste
Lk: 38-39 Millised olid enim kasutatud teemad renessansi maalidel Itaalias ja Madalmaades? Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kirjelda kõrgrenessansi skulptuureja nimeta kuulsaim skulptor. Tuntum skulptor Michelangelo,Skulptuure raiuti marmorrahnudest, Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis? Lk: 105-106 Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. Baroki.tunnused.taltsutamatu.tunnete.avaldamise.püüd,kire,paato se.ja.ilmekuse.rõhutamine. kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamise otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete
1577. aastal toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola ja Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola ja Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, 1580. aastal purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De La Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582. aastal sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. aastal Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu.
Taaniga liituvad Holland ja Inglismaa. Kopenhaagenit ei suudeta 1659. a. vallutada, Taani iseseisvus säilis. Kaotatakse Bornholm ja Trondheim. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1660. a. veebruaris KARL X GUSTAV sureb kopsuhaigusesse. Järeltulija KARL XI on 4-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Ø EESTKOSTEVALITSUS: leskkuninganna Kõrgaadel Krahv Magnus Gabriel De la Gardie eestkostevalitsuse juht. Nõrk riigimees Toetas Uppsala ülikooli Rootsi suurvõim 1611-1718 De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672) 1660. a. Oliwa rahu Poola, Brandenburgi ja Saksa-Rooma keisriga. Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaal. Johan Kasimir Vasa ütles lahti taotlustest Rootsi troonile. Rootsi loovutab Preisi sadamad, mis ta oli vallutanud. Rootsi suurvõim 1611-1718 De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672)
Narva saavutas kiirema arengu, sest see on Venemaa naaber ja kaup liikus sealt kõige paremini. 3 tööstusharu on klaasi-, tellise- ja hiljem ka riidemanufaktuurid. Talurahvakaupmehed müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu 8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS A) Tekkisid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Näiteks raja Jacob de la Gardie Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuride keskus oli Narva, kus oli võimalik kasutada Narva kose energiat. B) 17. sajandil vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujnema rotsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja palju linnad kiratsesid, eriti Tartu. 9) HINDA ROOTSI AJA MÕJU EESTI ALA MAJANDUSLIKULE ARENGULE. PÕHJENDA! Vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused
Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam). Narva Hermanni linnus ja Jaanilinna linnus. Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558– 1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581 vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa. 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur. Narva lahingu plaan 1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu. Next
Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400 mehest vägi, mille juhiks valis raad Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele. Tekkisid ka omaalgatuslikud talupoegade salgad. Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia), ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852. aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale). Algul oli Ivanil plaanis sõda Rootsiga jätkata, kuid ei jätkunud jõudu. Ning seetõttu kehtestati nende vahel Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu. Saaremaa jäi taanlastele. Liivi sõja lõpp ja tulemused (aeg, rahulepingud, lepingute tingimused) Liivi sõda lõppes 1583
Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast 1561. aastal Liivimaa vallutamist Poola poolt asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele. Liivimaa vallutamise järel Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi (valitses 1611-1632) ja kuninganna Kristiina (valitses 1632-1654) ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, kelle ülesandeks oli:
Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15. sajandi I poolel toimus esimene linnuse laiendusetapp, mille käigus ehitati linnusele juurde sise- ja eeshoov, kõrge ja sakmelise kaitserinnatisega lõunamüür ning põhjatiib. Liivi sõja ajal, 1558. aastal langes Toolse linnus venelaste kätte, nagu paljud teisedki Ida- Eesti linnused ning 1581. aastal Pontus de la Gardie võiduka retke käigus vallutasid linnuse rootslased. Siiski arvatakse, et Toolse pääeses Liivi sõjast suhteliselt kergelt ning jäi varemetesse alles Põhjasõja käigus. Altja Kõrts Altja Kõrts asub Põhja-Eestis Lahemaa rahvuspargis. Esimest korda on ajalooürikutes Altjat ja selle lähiümbrust mainitud 1465. aastal, kui Annikvere mõisale kuulus samas paigas olev kalapüügikoht. Altja oli kõrtsiderikas küla. Rannakõrtsid olid esmajoones mõeldud meresõitjatele ja teekäijatele.
1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola- Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1.3 Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti selle üle esimesele.
Venelased lülitusid uuesti sõjategevusse mõni aeg hiljem, kui nad vallutasid pea kogu mandri-Eesti aastatel 1572-1577. Rootsi ei suutnud oma valdusi tagasi vallutada. Liivi sõja tulemuse otsustas suuresti juhus : uus Poola-Leedu kunn, ungarlane Stefan Batory ja Johan III olid kälimehed, kes leidsid sõjas Venemaaga kähku ühise keele. Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal. Vahepeal saatis edu ka rootslasi. 1581 hõivasid Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere, Läänemaa kindlused ja Narva. Venemaa ei suutnud kahe tugeva vastasega jätkata. Jaanuaris 1582 sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Rooma paavsti legaadi vahendusel Jam Zapolski vaherahu. Sellega loovutati Rzeczpospolitale Lõuna-Eesti. Rootsi ja Venemaa sõlmisid augustis 1583 Pljussa vaherahu. Liivi sõja tulemusena hukkus pool Eesti elanikkonnast. Eesti jagunes kolmeks : Põhja-Eestis Rootsi, Saaremaal Taani, Lõuna-Eestis Poola- Leedu. Põhjasõda (1700-1721)
Puhkes sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Viis aastat hiljem alustas sõjategevust Moskva tsaaririigi vastu ka Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1579. aastal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuseks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine.Paari aasta pärast 1581 ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. 1582.a Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi venelastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused
Puhkes sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Viis aastat hiljem alustas sõjategevust Moskva tsaaririigi vastu ka Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1579. aastal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuseks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine.Paari aasta pärast 1581 ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. 1582.a Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, aga pidi venelastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused
tunda? Puulõige 6. sajand, Hiina. Vasegraväär 15. sajandi algus, Lõuna Michel Sittow Saksamaa. 9. Kust oli pärist Tallinnas töötanud Arent Passer? Nimeta ta 3. Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos? peateosed. Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. Hollandist, Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade 4. Mida tähendab mõiste ''reformatsioon''? Kuidas mõjutas see maja fassaad. ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal? 10. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk Viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil aga vapid ja usupuhastus
Olles linnusele kolm korda tulutult tormi jooksnud ning kaotanud 1000 meest, ei andnud linnus aga ikkagi alla. 17. märtsil tekkis linnuse piirajate sakslaste ja sotlaste vahel aga tõsine tüli, mille tulemusena tapeti 1500 sotlast ja 30 sakslast. 25. märtsil 1574 loobuti seetõttu linnuse edasisest piiramisest. - Uue katse Rakvere võtmiseks tegid rootslased 1581. aastal, seekord aga juba võitlusvõimelisema sõjaväega. 20. veebruaril 1581 jõudis Rootsi sõjavägi väejuhi Pontus de la Gardie juhtimisel Rakvere alla, alustades linnuse tulistamist suurtükkidest. Seekord õnnestus piirajatel linnuses olevad puitehitised suurtükkidega "tuliseid kuule" kasutades põlema panna. Kui mõne päeva pärast saabusid Rakvere alla lisaks veel müüride purustamisele spetsialiseerunud jõud, andsid venelased 4. märtsil 1581 alla. Rootslased tagasid linnuse kaitsjate vaba läbipääsu Venemaale. Kakskümmend aastat hiljem sai Rakverest Rootsi-Poola sõja ajal taas sõjatanner.
5.2 Emmaste kirik Pühale Immanuelile pühendatud luteri kirik on tehtud kivist ja seda hakati ehitama 1866.a Kirikut vajati, sest Emmaste mõisa lähedal asub puukabel ei olnud enam kasutuskõlbulik ja inimesed pidid kirikus käima 15-20 versta eemal Käinas. Maatüki uue kiriku tarvis kinkis kogudusele mõisaproua krahvinna Brevern de la Gardie. Lage toetab kaks peenete sammaste rida, kuid hoone jätab siiski mulje saalkirikust.Kirik on lihtne ja ühelooviline ning kirikutorn on küllaltki madal. Kooriruumi eraldab pikihoonest kõrge, aga suhteliselt kitsas võidukaar. Emmaste kirikus on ainulaadne altaripilt ,,Kristuse ülestõusmine" - maali autoriks on Tõnis Grenzstein, Düsseldorfi koolkonna tuntud esindaja Eesti maalikunstis. Maalitud on pilt 1900.a. 5.2.1 Kiriku kadunud kell II
asub lõunalöövis, pärineb 17.saj.ja on barokne. Patkulite looz on 18.saj. klassitsism ja asub kantsli vastas. Veel tähelepanu äratavaid kunstiteoseid toomkirikus: · Paremal sambal ukse vastas Johann Hastferi epitaaf; · 1676, meister Nicolaes Millich, putod, pealuu, Hastferi büst; · Võidukaare krutsifiks ( Kolgata grupp) 1694, meistrid Berents ja Martens; · kroonlühtrid 17. sajandist. · Pontus De la Gardie sarkofaag-hauamonument pärineb 1589.-95.a,asub kooriruumis altari kõrval. ( A.Passer ) · Caspar von Tiesenhauseni hauamonument 1599.a., asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Carl Horni ja tema abikaasa hauaplaat (nr. 3) aastast 1601, asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Otto von Uexkülli hauaplaat (nr. 7) aastast 1601, asub kooriruumis. ( A.Passer ) · Samuel Greigh' hauamonument 1788.a, asub põhjalöövis. (Giacomo Quarenghi )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
