lahingus. 4) Attila hunnide kõige tuntum liider. 7. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: 1) vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2) vajadus luua stabiilne võimusüsteem 8. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid vaid talupõllud. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s
teenijaid ja sulaseid Vabatalupojad- teotööst vabad, sest tasusid koormisi rahas Maavabad- muistsete eesti ülikute järglased, ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, neid oli eriti Järva- ja Saaremaal Teoorjus Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Vasallid asusid elama maale oma mõisatesse- neist said mõisnikud. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt tööd mõisapõllul- tekkis teoorjus. Mõisapõldude saagikus oli madal. Lisaks teoorjusele säilisd loonusrent ja kümnise maksmine. Jäneda mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kurisoo mõis Click to edit Master text styles Second level Third level
senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama mõis- suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad koormised- talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent mõisategu- talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel loonusrent- talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist aadel (rüütliseisus)- suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas, mille moodustasid kõik feodaalid keisrist väikerüütliteni. Linnus- feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes üheainsast tornist (tornlinnus), osa aga kujutas endast suri ja võimsaid kindlusi
· Pärisorjus talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama · Mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad · Koormised talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent · Mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel · Loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist · Aadel (rüütliseisus suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas, mille moodustasid kõik feodaalid keisrist väikerüütlini
Maaisand läänistas maa koos talupoegadega. Ma oman kohustusi oma maaisanda ees. Minu kohustusteks on eelkõige tema maad korrashoid, tema teenimine. Minu kohustusteks on veel oma maaisandale sõjalise nõu andmine, rahalise abi andmine ning üleüldise nõu andmine. Minu valdustes elavad talupojad on on vabatalupojad, kuna neil on maksukohustus ning nad ei ole isiklikult vabad, kuid on vabad teotööst. Minu talupoegadel on ka minu ees kohustusi, peamisteks kohusteks oli mõisategu ja loonusrent. Mõisategu on talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel ning loonusrent on talupoegade kohustus anda oma majapidamisest mõisale osa oma saagist. Kui suhtuda talupoegadesse hästi, mõistvalt ja lugupidavalt, siis nad soovivad ka teha oma osa ilusti ära. Minu põhiliseks eesmärgiks oleks tagada talupoegadele piisavalt hea elujärg, mis ei tekita nendes vastuhakku. 3. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne-Euroopa
Prantsusmaa 17saj. Kuidas oli jaotunud Prantsuse riigi elanikkond? Jagunes III seisuseks: I seisus olid vaimulikud 1% II seisus olid aadlikud 2% III seisus olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised, arstid, advokaadid jt. 97% Millised olid talupoegade kohustused? Teotöö Loonusrent Kümnis (maks kirikule 8% saagist Maksud isandale (7% saagist) Maks kuningale (10% saagist) Täiendavad maksud Rendimaks maaomanikule (20%) Seemnevilja varudesse (20%) Talupoegadele jäi järgi ainult 35% kõikidest maksudest Pildid
Johann Köler - rahvusliku maalikunsti rajaja, üks aleksandri kooli liikumise rajajaid Mõisted 1. Adrakohtunik, sillakohtunik - ajalooline maapolitseikohtunik Eestimaal 2. Reduktsioon mõisad võeti riigi omandusse tagasi 3. Teorent teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ning hooajatööde ajal ka abiteoks. Sellele lisandusid ka rahamaksud, nt vakuraha. 4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 5. Aadlimatriklid - Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. 6
mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Euroopas oli keskajal kujunenud kaks peamist mõismajapidamise süsteemi (põllumajanduse süsteemi). - Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid vaid talupõllud. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s
Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud
saaremaal > 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine. Ülestõusu tagajärjed: eestlaste vägi purustatakse, hulk eestlasi tapetakse, alad laastatakse; taani kuningas müüb oma valdused 1346. A Saksa ordule; eestlaste olukord halveneb veelgi; talurahva jõukam ja aktiivsem osa ilmselt hukkunud; väikevasallide vaesumine; kas eestlaste 100-aastase vabadusvõitluse lõpp? 7. Selgita mõisted: teoorjus, loonusrent, kümnis, linnus (lk.67) – teoorjus – talupoeg pidi talumaa eest tasumiseks oma tööriistadega mõisas vms tööl olema; loonusrent – talupoeg andis maaomanikule osa oma saagis, põhiliselt teravilja; kümnis – 1/10 saagist, (ei olnud enam sugugi kümnendik vaid kuni veerandini viljasaagist); linnus - kaitseehitis 8. Millisteks erineva õiguslikult ja varanduslikult erinevatesse rühmadesse jagunesid Eesti talupojad keskajal? Iseloomusta neid
*Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja)
Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 5. loonusrent Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga 6. aadlimatriklid 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid 7. kubermang endine haldusüksus vene keisririigi ja NSV ajal 8. kindralkuberner asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses, korraldab elu. 9
•Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. •Loonusrent – ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. •Sõbrakaubandus – on kapitalismieelne kaubanduse vorm, mis põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel.
mõisarentniku koormised õigused, koormised peale kaebamine Mõisategu, 18. sajand Venemaa pärisori Õigus loonusrent, vallasvarale kirikukümnis, restitutsioonikohustused loonusrent, pearahamaks 4. Mis oli pearahamaks ? Miks tekkisid pärast selle sisse seadmist rahutused? Asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed
51. VAIMULIK - inimene, kes tegeleb otseselt Jumala teenimisega 52. ILMALIK - tavaline inimene, kes pole otseselt seotud Jumala teenimisega. Ka ilmalik inimene võib olla usklik ja tavaliselt oligi 53. NATURAALMAJANDUS - majandamisviis, kus kõik vajaminev valmistati ise ja kaubeldi väga vähe 54. SUNNISMAINE PÄRISORI - talupoeg, kes kuulub oma maa juurde ega tohi omavoliliselt elukohta vahetada 55. KOORMIS - kindlaksmääratud kohustus feodaali heaks LOONUSRENT - koormis, mida talupoeg tasus oma põllult kogutud saagiga MÕIS - feodaali majapidamine MÕISATEGU (TEOTÖÖ)- koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega KAHEVÄLJASÜSTEEM - põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie pool jäeti puhkama ja võeti kasutusele järgmisel aastal ALETEGEMINE - põlluharimisviis: mets raiuti maha, kuivatati ja põletati ning külvati tuhasegusesse kobestatud mulda
Linnakodanikud olid sakslased, feodaalid olid sakslased ja talupojad olid eestlased · Ülemkiht elas põlisrahvast eraldi ehk müüriga eraldatud · Laialdast talupoegade sisserännet Eesti aladele ei toimunug 7.Talupojad · Pärast maa vallutamist jäi maa ajutiselt talupoegadele · Kehtestati maksud (innus ja kümnis) · Linnuste, kirikute ja teiste majapidamiste kohustus · Aja jooksul muutus teotöö valitsevaks eramõisates. Loonusrent jäi ordu ja piiskopkondade aladele · Sunnismaisuse kehtestamine 16.sajandi teiselpoolel · Talupoegade majandusliku ja õigusliku erinevuse püstitamine adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad,maavabad talupojad, vabadikud, sulased ja teenijad, trääl ehk ori, · Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid endisteks.
3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik ( §17), Bütsants ( 15,16). Valida tööks üks nendest riikidest. Õppida: Frangi riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes oli I kuningas? 3) Miks võeti vastu ristiusk? Kes olid majordoomused? 5)Kellega sõditi ja mis tulemustega? 6) Millega on jäänud ajalukku Pippin Lühike, millega Karl Suur? 7) Millal ja kuidas jagunes Karl Suure impeerium Verduni
Aadli omavalitsus praktiliselt kaotati. Loodi ka uus haldusjaotus. (distriktid) 1632 TARTU ÜLIKOOL 3. 1645.aastast sunnismaisus ja pärisorjus Gustav Oxenstierma. Teokoormiste suurenemine, vakuraamatute loomine talupoegade kohustused mõisa vastu, kohus kreisifoogtid, talupoegadele anti õigus kaevata mõisnike peale. Talupoegade kohustused teotöö rakmetegu ja jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent. Talupoegade koormised viidi vastavusse talu kandevõimega. Positiivne Negatiivne Luteri usk Näljahäda, ,,suur nälg" Koormised vastavusse talu kandevõimega Pärisorjus ja sunnismaisus Kuninga, mitte aadli võimu all Nõiaprotsessid eramõisades võitlus väärusuga Õigus mõisnike peale kaevata Teokoormiste kasv
söepõletajad. Mägikarjused. Koormised Talupojad pidid isandale maa kasutamise eest tööd tegema ehk ko o rmis i kandma. Koormised erinesid piirkonniti. Koormised jagunesid suures osas kaheks. Kuni XII sajandini, mil kaubandus nõrgalt arenenud, olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa kõige eluks tarvilikuga. Mõis Loonusrent Sageli sundisid mõisnikud talupoegi oma vilja jahvatama mõisa veskis, nõudes selle eest lisakoormisi. Kodus käsikiviga jahvatamine oli keelatud. Pariisi piiskopp Sully Maurice Turusuhete areng põllumajanduses ja selle tagajärjed Alates XII sajandist hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Põllumajandussaaduste tootmine.
parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad naturaalmajandus kõik vajalik valmistati oma majapidamises pärisori talupoeg, kes on ilma jäänud oma vabadusest sunnismaisus talupoeg ei tahtnud teise kohta elama asuda koormis kindlaksmääratud kohustus, mida tuli täita isanda heaks mõisategu töö mõisniku majapidamises loonusrent talupojad maksid mõisnikule osa oma saagist kirikukümnis kümnendik saagist, mis tuli maksta kirikule kaheväljasüsteem põllumaa on jagatud kaheks, pool maad on vilja all, pool puhkab § 8 Bütsants Justinanus teod, väljapaistvamad · vallutati Põhja-Aafrika ja Itaalia · lasi ehitada Hagia Sofia kiriku · lasi kokku koguda seadused § 9 Keisrivõim Patriah Bütsantsi kiriku pea
Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks; Riigitulud kasvasid - Koormiste liigid Loonusrent - osa saagist tuli mõisale anda; Teotöö Riigimaks
Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis Pastoraat kirikuõpetaja ehk pastori elu ja ametihoone Rakmetegu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine Loonusrent talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule. kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, tökat Sõbrakaubandus põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel Maalaadad olulised kauplemiskohad Manufaktuur tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Moonavoor talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Gümnaasium 1583
talupoegade arvust. Lisaks said mõisnikud kodukariõiguse, mis lubas neil määrata talupoegadele ihunuhtlust. Siiski peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn, millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi, olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel
- Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel •Sunnismaisus säilib • Eramõisades vakuraamatud •Koormised kasvavad • Kaebeõigus mõisniku peale •Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng - Tallinn, Narva – laolinnad – teiste taandareng - Narva arendamine •Kaubandus - sissevedu, nt sool, heeringas jt. - väljavedu, nt vili, liha jt. - talurahvakaubandus - mõisnikel keeld talupoegade kaupu linna viia •Käsitöö - gildid ja tsunftid - 17. saj. manufaktuurid, nt viljaveskid, saeveskid •Forseliuse seminar
Hukkamis viis oli tuleriidal põletamine. Sellest järeldub, et keskaja inimene oli kiriku suur austaja. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Siit järeldub, et talupoeg oli vasalli oma ja vasalli feood oli vasallile kasulik koos talupojaga. Kõik feodaalid moodustasid rüütliseisuse. Seisustelt olid nad kõik võrdsed, muidugi oli
piiskop-paavsti kardinal,katoliku kiriku kõrgem vaimulik feodaal-vasall ehk läänimees,senjööri alam naturaalmajandus-peaaegu rahatu, tootmisel ja vahetamisel põhinev majandus munk-kloostris elav jumalale pühendunud mees nunn-kloostris elav jumalale pühendunud naine rüütel-elukutseline ratsasõdalane lään-tuluallikas, tasu vasallile ustavuse ja teenistuse eest koormised-talupoegade kohustused isanda ees mõisategu-teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas loonusrent- sunnimaisus-talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel turniir-rüütlite omavaheline jõukatsumine senjöör-suurmaavaldaja kes pidas vasalle vasall-vaba inimene kes vandus truudust senjöörile III KARL SUUR •Pippin Lühikese poeg, Karl Martelli pojapoeg •Frangi riigi võimsaim valitseja •Rooma keiser Tuntud kui suur vallutaja, tema valitsemisajal saavutas Frangi riik suurimad mõõtmed
olid adratalupoegadest väiksemad 38. Maavaba-talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel nin kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid olid kohustatud osalmea kergratsaväe teenistuses 39. Vabatalupoeg-talupoeg, kes oli end osadest või kõigist adratalupoja koormistest raha eest lahti ostnud 40. Vabadik-maata või vähe maaga, põhiliselt palgatöös elatuv talupoeg 41. Trääl-võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik ehk ori 42. Loonusrent-esialgu 1/10 saagist, hiljem protsentuaalne andam, mis võis olla igal aastal erinev 43. Teorent-feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg pidi oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. 44. Kümnis-spetsiaalne andam, millega peeti ülal kogudusevaimulikke, mille talupoeg maksis otse kirikule või eraldas maaisanda osa talupoegadelt kogutud andamist 45. Hinnus-püsiva suurusega naturaalmaks 46
Rõivad olid kujunenud aegade jooksul ja nende väljanägemus mõjutasid Keskaeg elu-, kliima- ja töötingimused. Samas aga annavad toonased kehakatted tunnistust nende tegijate ilumeelest. Kõik rõivad valmistati käsitsi ja kodus, eriti hoolega kaunistati pidurõivaid. Üldiselt jaotati rõivad kolme suurde rühma. Pidulikke rõivaid ehk seisuriideid kanti vaid pidulikel juhtumitel, hoiti eriti hoolega ja pärandati sageli lastelegi. 16) Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 17) Ametid Keskaegse Eesti Linnades: Rüütel, Paaz, Relvakandja, Õpipoiss, Sell, Sedööver, Kaupmees, Talupoeg ja teised. 18) Keskajal inimese sotsialse staatuse peamiselt m''ras tema algupära ja tegevusala
saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isiklikult sõltuv, oma õigused kaotanud, teotöö-mõisas talupoja töö tasu, loonusrent-osa saagist ära andmine feodaalile, kümnis-kirikule saagist andmine 1/10, naturaalmajandus-kõik valmistatakse ja tarbitakse kohapeal, kiriku keskne roll ühiskonnas-tähtis, ilmalike võim, kuningad pidid alluma kirikule. Maadeavastused PÕHJUSED- väärismetallide vajandus, idamaistest rikkustest osasaamise soov, Hispaania ja Portugali ning moslemite vastasseis, väikeaadlike seiklushimu ja neile tegevuse leidmine.EELDUSED- mauride pärand Hispaaniad(araabia geogr ja matem)renessansiajastu
Talupojad peavad tasuma kas rahas või milleski muus nt. Viljas Mõisahärrus – Ida-Euroopas. Rendib osa maad välja, teise osateeb mõidadeks (oma maa). Mõis – majanduskompleks Sunnismaisus – ei tohi vahetada elukohta ja peab peremehele koormisi maksma või tema heaks tööd tegema Kuidas vabad talupojad muutuvad pärisorjadeks? Anti ennast suurfeodaalide kaitse alla. Vaba mehe õigus ja ka kohustus (vaba mees = aadlik): õigus kanda relva ja kohustus käia sõjakäikudel. Kümnis e. Loonusrent e. Naturaalrent – talupoeg peab osa oma saadustest aadlikule andma raharent – talupoeg peab andma raha ehk ta peab ise enda saadused maha müüma teotöö- talupoeg peab tööd tegema aadliku eest Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis. *Keskaegne linn tekivad ülikoolid raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing
· Missugustel põhjustel ei ole võimalik täpselt dateerida keskaja algust ja lõppu? Too näiteid! Sest see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. · Mis põhjustas 1054. a kirikulõhe? Õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis Rooma paavst. · Nimeta feodaaltsivilisatsiooni tunnused! Põhiliseks tootmisüksuseks oli talupoegade väike majapidamised Talupoegi eksploateeriti maarendi kaudu: teorent, raharent, loonusrent · Millega seletada barbarite edu Rooma vallutamisel? Nad juurutasid sealsete elanikele oma eluviisi ja maailmavaadet · Missugustel põhjustel andis Karl Martell kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele? Karl Martellile oli tarvis kiriku toetust. Samal ajal oli vaja kuningavõimu säilitamiseks annetada oma alamatele sõjalise teenistuse eest maavaldusi. Kirik oli vastu ja sellepärast ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele.
· luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota · puuvarbadest ja vaiadest kalapüünist kaitsa. Talurahva koormised Feodaalrent esines kolmes vormis: · teorent · naturaal- ehk loonusrent · raharent Peamisteks koormisteks olid maksud põllu- ja karjasaadustelt. · Kümnis protsentuaalne maks, võis olla igal aastal erinev · Hinnus - püsiva suurusega maks · Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümniseõiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett. Osa loonusandameid juurdus nn. vakuõiguses . Vakupeod püsisid mitmel pool kuni 16.sajandini. · Rahaandamite osakaal ei olnud suur. 15
Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Võimaluste puuduimine esitada kaebusi Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Feodaalrendi piiramatus Põhjused Mõisade rajamine 16.saj keskpaigast teada 500 mõisa Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos metsapõldude laienemisegakasvas vajadus teotöö järele Rendistruktuuris muutus Valdavaks muutus teorent Loonusrent absoluutsuurus kasvas, kuid selle osakaal vähenes Kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist Raharendi osa kasvas Kujunesid erinevad talupoegade kategooriad Talupoegade kategooriad adratalupoeg talupoeg, kelle maa suuruseks oli üks adramaa = 1 adraga haritav maa, st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas
sõnakuulmatuse korral hakati aga kasutama füüsilist jõudu, k.a. sõjalis jõudu. Kui 15. sajandil hakati Lääne-Euroopas tundma suurt huvi Eestimaa teravilja vastu, mis sai aadlikele suureks tuluallikaks, hakati tõstma talurahva koormiseid. Kümnis hakkas ulatuma kuni veerandini saagist ning loonusrendi asemel hakati aina enam nõudma raha. Teoorjuse osatähtsus kasvas eramõisates, ordu- ja piiskopmõisates aga jäi loonusrent olulisimaks. Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas see kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 15. sajandil hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või nõuti neid välja- põhimõtteks oli: ,,Mees või võlg". Väga paljudes eramõisates mindi 16. sajandil peaaegu täielikult üle loonusrendilt raharendile
Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille
hankis laadungi ja tegi kaubaretke teoks. Pärast jagati tulu. Siit kujunesid pangad. Mõisted Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaiste talupoegade täielik alluvus oma isanda õiguslikkusele Kolmeväljasüsteem Põllud paiknesid vähemalt kolmes osas: nii suvi- ja talivilja külvialal kui ka kesa all. Rent kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud tingimustel Loonusrent Kohustus anda maaomanikule osa oma saagist Raharent - koormis, mis tuli tasuda rahas Teotöö - teorendi korral mõisale tehtav töö Naturaalmajandus rahatu majandus/ oma tarbete rahuldamine paganlikud uskumused mitte kristlikud uskumised Mõis - feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega Gildid (ka Suurgild) keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing; tallinna kõige mõjuvõimsam gild Tsunftid- linnakäsitööliste kutseühing
piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1. puudus isiklik vabadus teda võis müüa, osta, vahetada, kinkida, pärandada jne 2
ära ning nad pidid hakkama makse maksa Talupojad Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused; koos mõisapõldude sureneminsega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku suvast; redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud; talupoeg pidi teatud arvu arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama; talupojad pidid andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist (loonusrent); maksa riigimakse; 1645.aastal fikseeriti sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestisse; talupoegadel oli keelatud omavaliline lahkumine mõisniku juurest; mõisnikud võisid talupoegadelt maa ära võtta ning anda ka ihunuhtlust; mõisnikel oli keelatud talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormist tõsta; talupojad võisid mõisniku tegusid kohtusse kaevata
Johann Köler Philipp Karell MÕISTED Adrakohtunik(Eestimaal), sillakohtunik(Liivimaal) olid kohalike mõisnike hulgast valitud kohtunikud avaliku korra tagamiseks, kes uurisid talupoegade väiksemaid kuritegusid ja karistasid neid. Reduktsioon maade/mõisate riigistamine, tagasivõtmine Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisas tööd tegema. Loonusrent on talupoegade kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist. Aadlimatriklid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 18. sajandi keskel koostatud ametlik nimistu, mis sisaldas rüütlekonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid. Kubermang- suurem haldusüksus Venemaal, mis jagas Eesti kaheks. Kindralkuberner- oli kubermandude kõrgem haldusametnik, kes teostas järelvalvet tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Talle allusid kumbermangu politseiasutused ja sõjaväeosad.
Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus lõvi on maaisand, karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik. Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja piimatooted. Alkohol oli lubatud. Lääne-Euroopa: naturaalrent e loonusrent ja raharent, suured mõisapõllud enamasti puudusid, pärisorjus ja sunnismaisus kaob 14.saj. ELBE JÕGI. Ida-Euroopa: teorent+ raharent+ loonusrent, talumaadega kõrvuti teenisid suured mõisapõllud, mida talurahvas pidi harima, pärisorjus kestab 19.sajandini. 24.-25. RISTIUSK JA KIRIK Usk. Usuti, et keha on kaduv ja hing igavene. Elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Usutõe peamine allikas oli Piibel. Keskaja ettekujutuse kohaselt on Jumal oma saadikute ehk inglitega taevas
vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö, rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine. Said ennast raha eest vabaks osta. Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks. LINNAD:Teke: Põhja-Itaalia, Madalmaad, kiirendas elurütmi,mõjutas riigivalitsemistja
kui ka kesa all. Feodaalne killustatud-riigi süsteem, kus kesk valitsus on nõrk ja riigi võime ülesandeid teostavad peamiselt vasallid. Aadel- pärilike eesõigustega kõrgem seisus. Agraarühiskond Naturaalmajandus-kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Loonusrent-maks talupoja majapidamises toodetud toiduainete eest. Teotöö-talupoja töökohustus mõisa heaks. Magistraat- ehk raad ehk linnavalitsus Raekoda- omavalitsusorgani rae ametihoone Poolagraarne linn-keskaegne linnaühiskond Skraa- käsitööliste põhikir. tsunft-linna käsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal Gild-kaupmeeste kutseühing kesk-ja vara uusajal.
Õiguslik seisund muutus halvemaks, sest nii Eestimaal kui ka Liivimaal anti välja ametlikud dokumendid mille järgi talupojad tunnistati pärisorjadeks(1645. Aastal). Peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga. 6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda
Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike õigusaktidega fikseeriti (puudub isikuvabadus, puudub relvakandmisluba)
2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmehed. Ülesanded:
Seega järeldub, et Keskaja inimene oli kirikule aupaklik ning Jumalale alluv. Talupoegade koormised Enamik talupoegi oli keskajal sunnismaised pärisorjad. Erinesid orjast selle poolest, et neid müüdi koos maa ja perega. Peale pärisorjadest talupoegade kõrval leidus ka vabutalupoegi. Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja võisid oma elukoha ise valida. Talupoegade põhiliseks tööks oli põllu harimine. Peale selle pidid talupojad kandma ka ränkraskeid koormisi, milleks olid loonusrent ja mõisategu. Talupoegadel oli ka oma maalapp, kus nad kasvatasid vilja, heina. Enamikes piirkondades oli valitsevaks kaheväljasüsteem, kus ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Levinud oli ka aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati, aga kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti sööti.
pärisorised tp-d isiklik vabadus puudus sunnismaised e. kinnistatud maa külge (feodaal võis osta ja müüa ainult koos maaga) täitsid erinevaid koormiseid feodaalile sulasrahvas maata talupojad · Talupoegade koormised: NB! Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks! teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud) raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk- järgult hakkas asendama teotööd. abiellumis- ja pärandusmaks isikumaks e. pearaha kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid) kirikukümnis feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõimu (N: trahvid) 6
1345 tuli ta tagasi ja vallutas lõplikult saaremaa.. Karistuslinn Maasilinn ja lõpetati Kuressaare linnus .. Kokkuvõte 3 suurt maakonda hõlmas( põhjaeesti). Eestlased kaotasid oma vabadust täiega. Muiste vabaduse jätk. Maarahvas xiv-xvi sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvastikuline koosseis Algas talurahva laialdane karistus ja seadusetus. Talupoegadel eriti õigusi polnud enam. V sajandil nõuti mõisatest üha enam teorenti ning säilis mõisates loonusrent. 16 sajandil mindi üle raharendile. 16 sajandil kujunes välja sunnismaisus ja pärisorjus. Talupeogi võis müüa, kinkida ja vahetada. Osa talupoegi jäi siiski vabaks. Talurahva kihistuime. Maavabad- kõrgeim kiht läänikirja omasid. Vabatalupojad- vabastatud teotööst ja maksid raharenti. Adratalupojad- köige rohkem . Kohustused mõisa ees, maksidrenti, ''üksjalad'' kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas. Ehk need kes ei mahtnud enda isa tallu. Rahvastiku
Templiordu-asutati 1118 Jeruusalemmas(enim kardetud muhameedlaste seas, rikkad, keskus Prantsusmaal), 6000 meest Saksa ordu-leedukate, poolakate ristimine(asutati 1128) Pilet 12 1.Bütsantsi riigi korraldus-Keiser(piiramatu võim), Konstantinoopoli patriarh(kirikupea), Senat(andis keisrile nõu), rahvas(jagunes hipodroomi parteisse kaariku värvi järgi), õukond, ametkond, vabad kogukondlased, orjad. 2.Talupoegade koormised kõrgkeskajal-teotöö(töö isanda majapidamises), loonusrent(osa heinast, küttepuust, käsitööst, põllusaagist), maks veski ja leivaahju kasutuse eest. Pilet 13 1.Euroopa varakeskajal(Frangi riik. Linnaelu allakäik.Feodaalkorra kujunemine)- Frangi riik- Chlodovech tungis Galliasse, ristis ennast ja kaaskondlased, lähendas Rooma vaimulikkonnale(nägid Frangi riigis liitlast).6-7 saj riigi ühtsus kadus ja peale kuninga surma vennatapusõjad.Valitsemine läks majordoomuste(kuninga kojaülemate) kätte. 2
lepiti,muutustesse suhtuti umbusklikult. Olid usklikud, kuid maailmavaates põimus kristlik õpetus vanade rituaalidega, juured ulatusid mustsesse paganausku. Levis ketserlus. Talupoeg ja Aadel talupoeg: põllutööline maaga, külakogukonnas sotsiaalne tugivõrdustik, tavaliselt üks komplekt rõivaid. 20% teenistusest isandale. Kümnis preestile või piiskopile. Pidasid ülal feodaale ja vaimulikke. Kindlad kohustused isanda ees. Mõisategu(harida mõisa põlde), töö oma põllul, et tasuda loonusrent. Enamikud sunnismaised, tohtis olla pere. Aadel: kõrgaadel(kuningad, hertsogid, krahvid), alam aadel(rüütlid). Elasid linnustes(mäe tipus), vabal ajal turniiridel ja jahil, ettevalmistus sõjale. Turniirid polnud nii ohtlikud- nürid relvad. Feodaalseisus. Feodaali juures õppisid relvade käsitlemist, vestlemist, ratsutamist. Ustav senjöörile, truu teenimine, julgus, ausus, rüütelikkus. Elu maal ja linnas linnas elu kiirem ja põnevam kui maal; linnas kirev ja kiirelt
annaabi.ee 
