TATARLASED Minevik Tatarlased on ühenduses mongoli ja türgi rahvastega. 13. sajandil osalesid nad mongoli väepealiku Tšingis-khaani sõjakäikudel. Tema impeerium hõlmas hiigelalasid, mida suuruselt võiks võrrelda endise Nõukogude Liiduga. Aastal 1236 suundus tema umbes 150000 sõdalast Uurali mägedest läände Euroopasse. Kõigepealt ründas ta vene linnu. Kui mongolid üsna varsti Venemaa vallutasid, rajasid nad ühise mongoli-türgi riigi. Tatarstan ja selle pealinn Kaasan Praegusajal elab ligikaudu neli miljonit inimest paljurahvuselises 68000 ruutkilomeetri suuruses Tatarstani Vabariigis, mis paikneb Venemaa Euroopa-osa idapiirkonnas. Riiki peetakse üheks ”kõige enam
· Maarjamaa Nõnda, nõnda valvab mere täht alati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitseb maailma valitsejanna ja kõigi maade keisrinna alati omaenese maad. (Henriku Liivimaa kroonika, XXV, 2 ) · (Vana-) Liivimaa 3) Läti alade rahvaste ristusutamise lõpuleviimine (liivlased 1206-1207, latgalid 1208, Kuramaa 1267, semgalid 1290 tähistas Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 Saule lahing Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi Leetu, MO hävitav lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse MO riismed ühinesid saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru) 1 4) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid,
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e
rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mida hakati kutsuma mõõga 3 kujutise tõttu nende vapil ja orduvendade mantlil Mõõgavendade orduks. Ordu loodi selleks, et hõlbustada Liivimaa alistamist, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning ordu allutati piiskop Albertile. 1236. aastal purustasid leedulased Saule lahingus Mõõgavendade ordu. selle riismatest moodustati Liivi ordu, mis oli Saksa ordu kohalik haru, mille juhiks määrati Preisi ja Liivimaa ordu maameister Hermann von Balk. Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa
vastus=tühi hinnang/õige vastus 2 punkti/vale vastus 0 punkti. Kasutada võib ka keerulisemaid tingimusi (kasutades OR() ja AND() funktsioone). Mõtelge välja originaalsed küsimused! ;) Vastus Hinnang 1968 1 Ronaldinho 0 2 1 Techno 2 Isikukoodi kokku panemine 3 või 4? Näide: mees 13.11.1985 1236 3 mees 27.11.1977 1230 3 naine 31.12.1987 1326 4 mees 11.11.1967 1123 3 mees 10.12.1955 3221 3 naine 10.10.1976 4323 4 naine 12.10.1973 4234 4 Näide: Kuupäev 23.12.2008 =year(c16) 2008
8. Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine a) Liivimaa ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad b) Lõunapiir: 13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236 sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga
Registrite- ja infosüsteemide Keskus info(ät)rik.ee 24. november 2011 Andmekaitse Inspektsioon info(ät)aki.ee TAOTLUS Asjas number 1.3.7/11/1236 Palume maha kanda ja hävitada Andmekaitse Inspektsiooni bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 moodustab 0 eurot. Inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhataja Kessu Kess, tel 652 2286
Lp Konna Poeg 24.11.2011 nr 1.3.7/11/1236 Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Lõkke 4 19081 Tallinn [email protected] Mahakandmistaotlus Palume maha kanda ja hävitada bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 0 eurot. Mahakandmistaotluse põhjus: inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhatuse esimees Kessu Kess koostaja tel 652 2286 Väike-Ameerika 19 Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 Tallinn 10129 Faks 627 4137 E-post [email protected]
vastus=tühi hinnang/õige vastus 2 punkti/vale vastus 0 punkti. Kasutada võib ka keerulisemaid tingimusi (kasutades OR() ja AND() funktsioone). Mõtelge välja originaalsed küsimused! ;) Reas M on õiged vastused BS() võib teha ühi ktsioone). vastused Isikukoodi kokku panemine 3 või 4? Näide: mees 13.11.1985 1236 3 mees 27.11.1977 1230 3 naine 31.12.1987 1326 4 mees 11.11.1967 1123 3 mees 10.12.1955 3221 3 naine 10.10.1976 4323 4 naine 12.10.1973 4234 4 Näide: Kuupäev 23.12.2008 =year(c16) 2008
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 ...
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev.
Keskaeg 1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas regul...
Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal
Takistuseks kujunesid siinkohal mingil määral ristirüütlid, kelle jaoks oli 'skismaatiline' venelane pea võrdne paganaga. Nimelt oli Liivimaa põhiosa (liivlased, latgalid, eestlased) vallutamise järel sõjamasin juba efektiivselt tööle hakanud ning sellele jõule tuli leida rakendus, mistõttu juba 1233. aastal sekkuti ka Pihkva ja Novgorodi sisetülidesse. Sõjalist pinget maandas Mõõgavendade Ordu lüüasaamine 1236. aastal Saule lahingus leedulaste käest, kusjuures Ordu poolel osalesid ka sama Pihkva abiväed. Samas oli see negatiivne ka 'majanduskliimale', kuna võis hoopis tõsta naabrites huvi nõrgenenud Liivimaa vallutamise vastu. Samas oli Liivimaa tähelepanu 13. sajandil suunatud siiski rohkem lõunasse. 50 aasta jooksul alates Saule lahingust peeti leedukatega maha 5 lahingut, mis kõik lõppesid sakslaste kaotusega, arvestamata siinkohal väiksemaid lüüasaamisi.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Konarki tempel Referaat Koostaja: Tauri Talumees Olustvere 2012 Konarki tempel Inimesed hakkasid päikest austama, sest neil oli vaja hakata põldu harima. Nad hakkasid päikest palvetama ja seda jumaluseks pidama. Nad ehitasid palju templeid aga üks oli Konarki tempel mis asus Indias. Vanade Egiplaste päikesejumal oli Ra. Mõned Aafrika elanikud arvasid et päike on Alondo poeg ja kuu tema tütar. Vanad kreeklased austasid Heeliust.Indias oli päikesejumalaks Surjah(ülimvalgus). Päikesejumalal Zurial oli kolm naist Zarania, Ragi ja Pragha ja suur hulk järeltulijaid. Ka musta Pogadi nime all esinev Konarki tempel on ehitatud 13-ndal sajandil 1236-1264 aastal. Templi rajajaks nimetatakse ida kangese dünastja kuningat Narazim Hadeva 1, ning templi materjaliks on hoksüteerunud, ilmas...
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM ...
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael. · 1242 Jäälahing venelased takistasid ristisõdijate sissetungi Venemaale.
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Po...
5. Põhjasõda- Toimus 1700- 1721. Lõppes Rootslaste võiduga. Algselt polnud Rootsi sõjaks valmis, sest riiki valitses noor kuningas, kelle oskused ei olnud head. Sõjavägi pandi kokku kodumaalistest talupoegadest. 6. Liivimaa ordu- Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva saksa orduga, moodistades omaette haru (Liivimaa ordu). 7. Saule lahing- seal purustasid leedulased ja semgalid 1236 aastal mõõgavendade ordu. 8. Turbe lahing- seal said orduväelased uuesti lüüa leedulastelt. 9. Manifaktuur- Tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 10. Vakuraamat- Oli talude ja neil laskuvate kohustuste nimekiri Eesti ja Läti aladel. 11. Lühhike Õppetus- Oli talupoegadele mõeldud meditsiiniline raamat, mis õpetas esmaabi andma. 12. Kodukarjaõigus- andis mõisnikele õiguse karistada talupoegi. 13. Kümnis- 1/10 saagist tuli ära anda.
Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna
Esimene sajand võõra võimu all Rasmus Roos Paavstriigi teostamiskatse Ristiusustamisega sisenes Eesti Euroopas möllavatesse poliitilistesse vastasseisudesse. Konflikt paavsti ja keisrivõimu vahel. 1225. aastal saadeti Modena piiskop Wilhelm, kes pidi lahendama vastuolusid uute võimude vahel ning kuulama ära arvukad sakslaste vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ...
Selle eest saadi toitu ja öömaja. Sellist viisi toidu hankimiseks kasutati ka mujal Euroopas. Peatselt pärast esimeste kloostrite ehitamist Eestisse avati siin ka esimesed kloostrikoolid. Need olid erilisemad sellepärast, et seal ei õpetatud enam ainult munki vaid ka neid kes ei soovinud hakata preestriks ega astunud kloostrisse. Kloostrikool jagunes kaheks: *sisemine kool, kus õpetati novitsiide see tähendab tulevaste munkade kool *väline kool kus õppisid linnalapsed. 1236.aastal andis ordu ülemkapiitel korralduse, et mungad õpiksid ka kohaliku keelt. Ja 13. sajandi lõpus jutustati kloostrikirikutes juba eesti keeles. Sellest arenes välja eesti kirjakeel.
üksikute sõjakäikude jaoks kohandatud; eestlastel polnud veel riiki- iga maakond tegutses omaette; puudus täiendus; naabritega koostööd ei tehtud, ülehinnati liitlastena venelasi. Rüütlite ittatung peatati 1240.a ja kujunes välja ida- ja läänekiriku mõjualade piir, mis püsinud tänaseni. Maade jagamine: Võimuvõitluse ja ümberjagamiste tagajärjel kujunesid: Tugevaim sõjaline jõud- Mõõgavendade Ordu, al. 1236. A Saksa Ordu Liivimaa haru. Rooma paavstile alluvad: Saare Lääne Piiskopkond ja Tartu Piiskopkond. Taani kuninga Eesti hertsogkond. Jüriöö ülestõus: 1343-1345 a Jüriöö ülestõusu tagajärjed: P-Eesti peremeheks sai Saksa Ordu; hukkus eesti talurahva ettevõtlikum ja aktiivsem osa; toimus sotsiaalse ja etnilise(rahvuslik) barjääri võrdsustamine: eestlased vaesed-talupojad, sakslased rikkad-maaisandad; toimunud tapatalgud suurendasid vaenu, arusaamatust.
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212...
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
1926 428 188 59,9% 51,5% 99,3% 1939 481 600 1959 504 205 55,4% 43,1% 95,1% 1979 621 961 49,3% 43,5% 86,7% 93,7% 1989 670 868 48,3% 43,3% 80,9% 88,4% Ajalugu Ajaloo käik pole marisid soosinud ning 6. sajandist alates on neil tulnud elada võõrvõimude suva järgi (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. saj bolgarid, 1236 mongolid-tatarlased, 1552 venelased).Sattumine Vene võimkonda on osutunud saatuslikuks. 16. saj II pool - maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, Vene ajaloos tuntud teremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584) lõppesid lüüasaamisega ning krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad.
Miks ei tekkinud vallutatud aladele ühtset riiki? Vallutatud aladele ei tekkinud ühtset riiki seetõttu, et vallutajad olid erinevat päritolu ja neil olid erinevad soovid. Mis põhjustas vaadeldaval perioodil vastuolu Mõõgavendade ordu ja Taani vahel? Mõõgavendade ordu ja Taani vahel tekkisid vastuolud seetõttu, et Mõõgavendade ordu hakkas aina rohkem alasid endale vallutama ja astus lepingust üle, mis neil oli Taaniga tehtud. Millal loodi Liivi ordu, kellest, miks? Loodi aastal 1236. Liivi ordu-Mõõgavendade ordu sai taanlastelt lüüa ja kõik kes jäid alles Mõõgavendade ordust liideti Saksa ordule juurde(lisas kõvasti tugevust) ja hakati kutsuma Saksa ordu Liivimaa haruks ehk Liivi orduks. Millal sõlmiti Stensby leping, kelle vahel, milles kokku lepiti? Leping sülmiti aastal 1238. Stensby lepingu sisu oli sellest, et paavsti nõudmisel pidi Liivi ordu tagastama Taani kuningale vallutatud alad(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa).
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
Viljakümnis: talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. Hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Foogt: orduriigi ametnik (oli piirkonna kõrgem haldusametnik ja kohtunik) Dateeri aeg ja iseloomusta: Saule lahing: toimus 1236. aastal leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel. Stensby leping: 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga.
Kuulus oma spiraaltrepiga al-Malvija minareti poolest, mis on 55m kõrge ja 33 m lai. Cordoba suur mosee (Hispaania) Algselt ehitati katoliku kirikuna (aastal 600). 8. saj alguses Hispaaniasse tunginud moslemite võimu all ehitati ümber moseeks. Ühe eripärana on Cordobal mirhab lõuna suunas. Üks seletus sellele on, et emiir Abd ar-Rahman telliski selle lõuna poole et saada tunnet, nagu oleks ta ikka Ummayadis, Damaskuse pealinnas. Alates 1236. aastast taas kirik. On segu ajastute ja erinevate uskude arhitektuurist. Cordoba kuulsad topeltkaared Cordoba Tadz Mahal Tadz Mahal on haudehitis Põhja- Indias Agra linnas, mille India suurmogul Dzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'I (keda tuntakse ka Mumtaz Mahal'i nime all) mälestuseks. Ehitatud vahemikus 1632 1653 marmorist. Minarettide kõrgus 40 m, aluse pikkus u 55 m.
naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. 1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda kristlaste ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Üks suurem vastuhakk algas pärast Saule lahingut (Päikeselahingut) 1236. aastal, kus ristisõdijate väed purustati semgallide ja zemaitide poolt.
Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 13301345) olid tornid 69 m kõrged. Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Amiens: ehitust alustati 1220. Pidi suuruselt ja toreduselt ületama kõik seni tehtud kirikud. Kesklööv ongi kõige kõrgem, u.42m. Erandlikult alustati ehitamist kohe pikihoone põhiosast (taval. alustati koorist), mis valmis 1236, koor aga alles 1270, kabelid pikihoone külgedel lisati 14.saj. keskel. Lõunapoolne torn lõpetati 1366. Põhjapoolne 15.saj. algul (ja päris ühesugused nad polegi). Nelitise kohale uhke haritorn 17.saj. algul ehitatud. Meistrid: Robert de Luzarches, Thomas de Cormont ja tema poeg Renaud. Chartres: suured lääneportaalid, kuulus skulpturaalne kujundus (vt. Skulptuur).Alustati 12.saj.algul, taastati pärast tulekahju (1194). Põhiliseks reliikviaks on siin Neitsi Maarja Loor
jäi püsima ja mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega ning sellest kujunes Tartu piiskopkond, millest poole andis Tartu piiskop Mõõgavendade ordule. Läänemaa sai Riia piiskop ning Põhja-Eesti saatus jäi esialgu lahtiseks. Järgnevalt vallutas Mõõgavendade ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna
Otto toetajaskond siiski vähenes ning 1215. aastal krooniti Friedrich uuesti. Et Otto sai Bouvines' lahingus lüüa, siis seekord õnnestus Friedrichil ka tegelik võim Saksamaa üle saada. 1220. aastal krooniti ta ka keisriks. Kuigi Friedrichi valdused paiknesid peamiselt Saksamaal, veetis ta seal vähe aega. Juba 1220. aastal lasi ta oma poja Heinrichi Saksa kuningaks kroonida ning siirdus tagasi Sitsiiliasse. Uuesti saabus ta Saksamaale alles 1236. aastal ning lahkus sealt aasta hiljem, viibides seejärel kuni surmani Lõuna-Itaalias. Seetõttu oligi Friedrichi võimukeskuseks Sitsiilia. Seal andis ta 1219. aastal välja uue seadustekogu (Melfi konstitutsioon ehk Liber Augustalis), mis väikeste modifikatsioonidega kehtis kuni 1819. aastani. Friedrich oli ka suur kunstide metseen, pidades ennast antiikse Rooma impeeriumi pärandi taastajaks. Haritud mehena kirjutas ta ka ise mitmeid kirjatöid. 1220
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold ...
Eestlaste allajäämise põhjused- Eestlaste maakitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondadega olid nõrgad. Maade jagamine- 1222.aastal Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa jäi Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäi Rävala, Harjumaa ja Tallinn. 1224 sõlmiti leping, Eestimaa piiskopp sai endale Sakala ja Ugandi ühes kõlgnevate Kesk-Eesti maakondadega =Tartu piiskopkond. 1236. a endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Lääniaadli teke- Maaisandad rajasid linnuseid. Linnustes elasid rüütlid-läänimehed. 13.sajandil läänimehed elasid linnustes ja külastasid oma valdusi aeg-ajalt, et määratudandmeid vastu võtta. 13 sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asustasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund- Suurem osa kohalikust rahvast kulus talupojaseisusesse. Vallutajad
eestlaste igatsust taastada muistne iseseisvus. Eestlased korraldasid võõrvõimude vastu pidevaid vastuhakke, mille puhkemisele aitas kaasa ka koormiste pidev kasv ja õiguste vähendamine. Kõik eestlaste ülestõusud ning katsed taastada muistne iseseisvus suruti julmalt maha; eestlaste olukord halvenes ülestõusude järgselt veelgi - karistuseks suurendati koormiseid, vähendati õiguseid ja sunniti ehitama linnuseid. Suuremad vastuhakud: ● Saarlaste vastuhakud 1236 ja 1260 a. ● Jüriöö ülestõus 1343-1345. 1507. aasta maapäeval keelati ordumeistri ettepanekul Liivimaa talupoegadel avalik relvakandmine. Ajalookirjutuses on sellele tihti rõhutatud tähelepanu pööratud, koguni väidetud, et see ordumeister Plettenbergi samm polnud sõjaliselt kuigi ettenägelik, sest sellest peale polnud Liivimaa talurahvas enam relvastatud rahvas. Tegelikkuses ei keelatud maapäeval siiski relvakandmist täielikult: talupoeg võis
Ajalugu- Keskaeg 1. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa...
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...
Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema. Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid kiriklikke talitusi)
b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski vallutas ajutiselt Tartu linna (leedulaste lepingu alusel). 1268ndal aastal tungis Virumaale suur Vene vgi. c)1260ndal aastal sai Ordu Durme lahingus leedulastelt raskelt la, kuid suutis sellegipooelst aasta hiljem karistada saarlasi ja heita 1267. aastal alla
5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister
tappes kõik seesolijad, nii naised mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. 1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda Katoliku kirik esindajate (piiskoppide ja orduvägede) ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Peale ordu kaotust Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal toimus veel üks suurem ülestõus Eesti piires, kuid seegi ebaõnnestus. Vallutajate omavahelised suhted Ehkki Läänemereäärsete riikide vallutamine toimus Rooma paavsti õnnitusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid. Liivimaa, 1260.
· 1208-1227- toimus · Põhjused: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, kaubanduse arendamine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudet...
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad,
Ajalugu Teadagi asuvad mõlemad kultuurid Venemaa koosseisus ning iseenesest mõistetavalt ei ole Venemaa alade kultuuridel olnud just kerge oma tavasid ning kombeid säilitada. Et jõuda välja tänapäeva olukorrani nendes kultuurides, peab kõigepealt veidi keskenduma maride ja udmurtide ajaloole. Maridel on alates 6. sajandist alates tulnud elada võõrvõimude juhtimisel (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. sajandist bolgarid, 1236. aastal tulid mongolid-tatarlased, 1552. aastal aga venelased). (Fenno-ugria, 2010) 9. sajandil sattusid marid sõltuvusse volga bulgaaridest ning osa nende asualast kuulus Volga-Kaama-Bulgaaria riigi koosseisu. 12. sajandi lõpus tuli läänepoolsetel maridel rinda pista venelaste jätkuvate röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236. aastal kuulus maride asuala Kaasani khaaniriiki, kusjuures säilis mari feodaalne ülemkiht ning maridel oli teatav autonoomia. 1552
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutuste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
