Kronoloogia ajaloo riigieksamiks (1)

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks
Eelajalooline aeg Eestis
Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. – IV at. teine veerand e.Kr.)
. VIII at. – VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri
u. 7500 e.Kr. Pulli asula,
u. 6500 e. Kr. Kunda asula
Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. – II at. keskpaik e.Kr.)
. u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele
. u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele
Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.)
. Asva kultuur Saaremaal
Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. – I saj. p.Kr.)
Vanem e. rooma rauaaeg (I – V saj. p.Kr)
Keskmine rauaaeg (V – VIII saj. lõpp p.Kr.)
Noorem rauaaeg (IX – XIII saj. p.Kr.)
--------------------------------------------------------------------------------
Muistne Vabadusvõitlus
Esimene periood 1208 - 1212
Drang nach Osten – tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta . Oli suunatud
lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga.
1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele:
. 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks
. 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja
1096 said Euroopas alguse ristisõjad
. 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks, Baltimaade
ristimisel võetakase kasutusele
vägivald
. 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega
. 1198 – 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade
Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood
. 1199 – 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise
. 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks
. 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich )
. 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine
1208 Algab muistne vabadusvõitlus:
- Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus,
Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale.
- Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele
tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa….
- Ümera lahing – jätk Võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad
taganema.
- Viljandi piiramine – 1211.a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust 6 päevaga vallutada. Sõlmiti vaherahu.
Puhkes katk
1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks.
Vabadusvõitluse teine periood1215 – 1220 (1)
1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit.
1215 rüüsteretk Sakalasse – suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus.
Lõhavere.( leole )
Eestlaste 3 maleva retk.
1) saarlased – Riia linna ründamine
2) Läänemaalased – Toreida linnuse ründamine
3) Sakalased ja Ugandlased – latkaleid ründama.
Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude
vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks
1217 veb. – ründasid Eestlased koos Venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses.
Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest.
1217 21 sept. - Madisepäeva lahing - Eestlased kaotasid, aga see ei murdnud Eestlaste
võitlusvaimu. Albert sai aru, et on abi juurde vaja. Otsis abi Taanist , sai seda.
1219 Taani laevastik saabub Põhja-Eestisse koos kuninga Waldemar II-ga, Lindanise (nüüd Tallinn) linnuse lähedal.(Rootsi lipu lugu)
1220 rootslaste sissetung Läänemaale Lihulasse kuninga Johan I juhtimisel; 8. aug. saarlased
purustavad Lihula linnuse
1221 . Eestlased ründasid Tallinna linnust, aga ei võitnud seda.
Muistse vabadusvõitluse kolmas periood 1222 -1227
1222.a. – korraldasid Taanlased retke Saaremaale. Suudeti Taanlased tagasi tõrjuda. Selle
tagajärjel kutsuti kõiki Eestlasi ülestõusule kõigi rõhujate vastu.
1222- 1223 SUUR EESTLASTE ÜLESTÕUS.
1223.aastaks olid eestlased suutnud välja tõrjuda nii Taanlased kui ka Sakslased, ainuke
koht mida ei suudetud vallutada oli Tallinna linnus.
1223 aasta lõpuks olid Sakslased koos Taanlastega suutnud ülestõusu maha suruda. Ainuke
koht mis jäi eestlaste valdusse oli Tartu linnus.
1224. a. Tartu kaitsmine – Tartu langemine . Mandrieesti sai sellega ristitud, jäi veel
Saaremaa.
1227 .a. talv – Sakslaste suur sõjakäik Saaremaale. Mindi üle jää. Saaremaa alistumine
( Muhu alistati lahinguga , Valjala vabatahtlikult);
lõpeb muistne vabadusvõitlus. Eestimaa on jagatud võõrvõimude vahel
--------------------------------------------------------------------------------
Keskaeg Eestis (1227-1558)
1236 Saule lahing: Mõõgavendade ordu lakkab eksisteerimast
1237 luuakse Liivi ordu
1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala,
Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast aga Liivi ordule. Ugandi ja osa Vaigast jääb Tartu
piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne Piiskopkonnale.
1242 Jäälahing Peipsi järvel, peatatakse sakslaste edasitung itta.
1248 Tallinn saab linnaõigused Lübeckilt
1262 Tartu ( Dorpat ) saab linnaõigused Riialt
23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus
4. mai 1343 Paide konverents : eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt
24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal
1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule
1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise
õigus
1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise
tagastamise kohta
1502 – 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu
abil).
1523 Reformatsioon jõuab Eestisse
1524 – 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus
1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat.
1535 Wanradt -Koelli " Katekismus ": esimene säilinud eestikeelne raamat
--------------------------------------------------------------------------------
1558-1583 Liivi sõda
1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile
1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures
1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV)
1561 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV)
1561 28. nov. pacta subiectionis – Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla
(kuningas Sigismund II August)
1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused
1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused
1570 -1577 Liivimaa kuningriigi aeg; eesotsas hertsog Magnus
1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi “Liivimaa provintsi kroonika”
1582 Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel
1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Vene vahel; lõpeb Liivi sõda. Luuakse Jesuiitide kolleegium
1584 Poola kuningas Stepha Batory annab Valgale linnaõigused
Keskaja lõpp Eestis.
--------------------------------------------------------------------------------
Kolme kuninga aeg; Rootsi aeg
1600-1629 Rootsi-Poola sõda ülemvõimu pärast Baltikumis
1629 Altmargi rahuga läheb Mandri-Eesti Rootsi võimu alla
1632 Avatakse Tartu Ülikool
1637 valmib Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika
1645 Sõlmitakse Brömsebro rahu, millega Saaremaa läheb Taanilt Rootsile; juriidiliselt
fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Eestis
1656-1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga
1671 Juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitab Class
Totti politseikorralduse)
1675 ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht “Ordinari Freytags
Post-Zeitung”
1680 Suure reduktsiooni algus Baltikumis (Karl XI võtab maa mõisnikelt tagasi)
1684 Tartus Piiskopimõisas alustab B. G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate
seminar
1686; 1687 piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres
1693 Johan Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti
kirjakeele reeglid, mida tuntakse vana kirjaviisi alla ja mis kehtis XIX sajandi keskpaigani
1694 Rootsi võimud piiravad Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium
saadetakse laiali
1695 -1697 Suur näljahäda; peaaegu iga viies inimene Eestis sureb nälga
--------------------------------------------------------------------------------
Põhjasõda (1700-1721)
1700 12. september venelased alustavad Narva piiramist
19. november Rootsi väed Karl XII juhtimisel purustavad Vene väed Narva all
1704 Tartu langeb venelaste kätte
1708 osa Tartu kodanikest küüditatakse Venemaale
1710 Kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla; Pärnus suleti Tartust sinna viidud üikool.
1721 Uusikaupunki rahu: Venemaa ülemvõim Eesti- ja Liivimaal fikseeriti juriidiliselt; balti
erikorra kujunemise algus
--------------------------------------------------------------------------------
Vene aeg Eestis (1721-1918)
1739 Roseni deklaratsioon; eesti talurahva lõplik pärisorjastamine
1739 Anton Thor Helle tõlkes ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles
1740- 1743 vennastekoguduste liikumine Eestis saavutab oma haripunkti
1765 Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks;
Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks
1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse
kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse
1783 Paldiski sai linnaõigused
1784 Võru sai linnaõigused
1783-1796 Asehalduskord ; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust
1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma
1802 Eesti talurahvaseadus : regulatiiv “Iggaüks…”, mis tähistab agraarsuhete reformimise
algust Balti kubermangudes
1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool
1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse
talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse
koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse
vallakohtud
1806 esimese eestikeelse ajalehena ilmus “ Tarto maa rahwa NäddaliLeht”; suleti peagi
tsensori korraldusel
23. mai 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestis
26 märts 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal
1821 -1823; 1825 Otto Wilhelm Masing annab välja “Marahwa NäddalaLehte”
1838 Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts (Gelehrnte Estnische Gesellschaft)
1845 usuvahetusliikumine ( massiline üleminek Vene õigeusku)
1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks
1856 Uus talurahvaseadus Eestimaal
1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht “Perno Postimees ”; Narvas alustas tööd Kreenholmi
Manufaktuur
2. juuni 1858 Mahtra sõda
1857-1861 ilmus rahvuseepos “Kalevipoeg”; eepose rahvaväljaanne ilmus 1862
1864 nov. Mulgimaa talupojad esitavad Aleksandr II palvekirja, mis taotleb eestlastele
suuremaid õigusi
1865 Uus talurahvaseadus Saaremaal
1865 Tartus luuakse “Vanemuise” laulu- ja mänguselts
1866 Vallaseadus paneb aluse talurahva omavalitsusele
1868 Keelustatakse teoorjus
1869 18.-20. juuni I üldlaulupidu Tartus
1870 valmib Peterburi-Paldiski raudtee; esimene raudtee Eestis
1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts
1878 Viljandis ilmub “Sakala” esimene number
1882 kevad sureb C. R. Jakobson
1887 venestamine Eestis: koolid viiakse üle vene keelele
1889 talurahvaasutuste reform, millega kärbitakse vallavalitsuste õigusi; asjaajamine läheb
üle vene keelele
1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp
1896 J. Tõnisson määratakse Tartusse “Postimehe” peatoimetajaks
1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses – Ed. Vilde “Külmale maale”
1901 Tallinnas ilmub ajalehe “ Teataja ” esimene number; peatoimetaja K. Päts
1904 Tallinna volikogu valimistel saavutavad eestlased liidus venelastega enamuse. Tallinna
abilinnapeaks saab K. Päts
1905 kultuurirühmituse “Noor-Eesti” tekkimine
1905 16. okt. Uue turu veresaun Tallinnas
1905 27. nov. üle-eestiline rahvaasemike koosolek Tartus - eestlaste esimene esindusorgan
1905 dets. mõisate põletamine; karistussalkade tegevus Eestis
1906 “ Vanemuine ” ja “Estonia” saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks
1907 sureb Jakob Hurt
1907 luuakse Eesti Kirjanduse Selts
1909 luuakse Eesti Rahva Muuseum
15. aprill 1912 Titanicu hukk
Martin Klein sai esimese eestlasena olümpiamedali – Stokholmi mängudel tuli ta klassikalises
maadluses hõbemedalile
1914 Esimese maailmasõja puhkemine
1915 sakslased jõuavad Riia alla ja nende sõjalaevad ilmuvad Eesti vetesse; paanikas
lastakse õhku “Waldhofi” tselluloosivabrik Pärnus
--------------------------------------------------------------------------------
1917 ja Eesti
. Veebruar Võim Venemaal läheb Nikolai II-lt Ajutisele Valitsusele
2. märts Veebruarirevolutsioon jõuab Tallinna
6. märts Vene Ajutise Valitsuse esindajana määratakse Tallinna esimese eestlasena
kuberneriks Jaan Poska
26. märts Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kus nõutakse Eestile autonoomiat
30. märts Põhiline osa Eestimaast ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega
kubermanguks ; eestlaste etnilne piir langeb nüüd enam-vähem kokku administratiivpiiriga
24.-25. oktoober Petrogradis haarasid võimu enamlased eesotsas V.I. Lenin -Uljanoviga
27. oktoober enamlased võtavad kubermangukomissarilt võimu
15. november Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis
--------------------------------------------------------------------------------
1918 ja omariikluse sünd (edaspidi on antud daatumid ka maailma kohta)
11. november Compiegne 'i vaherahu lõpetas I ms.
Novembrirevolutsioon Saksamaal
Saksamaa kompartei loomine
24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas
1. märts Saksa okupatsiooni algus Eestis
3. märts Brest -Litovski separaatrahu bol?evistliku Venemaa ja Saksamaa vahel
28. nov. Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda; Narvas kuulutatakse välja
Eesti Töörahva Kommuun eesotsa Jaan Anveltiga
Tööd alustas Tallinna Tehnikakõrgkool (praeguse Tehnikaülikooli eelkäija)
--------------------------------------------------------------------------------
1919
5. jaanuar NSDAP (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei) – Natsionaalsotsialistliku
Saksa Töölispartei loomine.
18. jaanuar Pariisi ( Versailles ’) rahukonverentsi algus
21. jaanuar Iirimaa iseseisvumine
Rahvasteliidu loomine
Ungari kuulutamine Nõukogude Vabariigiks
Moskvas luuakse Komintern eesmärgiga koordineerida kommunistlikku liikumist kogu
maailmas
28. juuni Versailles' rahuleping Saksamaaga
23. apr. Tallinnas tuleb kokku Asutav Kogu
Juuni- 3. juuli Landeswehri sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil
Eesti võiduga Võnnu all
10. oktoober Asutav Kogu võtab vastu maareformi
1. detsember Tartu ülikoolis algas eestikeelne õppetöö (esimene rektor Heinrich Koppel)
loodi Tartu Kõrgem Kunstikool “Pallas”
--------------------------------------------------------------------------------
1920
. 3. jaanuar vaherahu Nõukogude Venega – sõjategevus Vabadussõja rinnetel vaibub
2. veebruar Tartu rahu; esimese riigina tunnustab Nõukogude Vene Eesti sõltumatust de jure
21. jaanuar lõpeb Pariisi rahukonverents
15. juuni Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse
sügis luuakse Eestimaa Kommunistlik Partei (tegutseb Kominterni alluvuses)
Eesti osales esmakordselt oma võistkonnaga Amsterdami olümpiamängudel
--------------------------------------------------------------------------------
1921
Eesti Vabariik saab Antaadilt tunnustuse de jure
Eesti Vabariik võetakse Rahvasteliitu
--------------------------------------------------------------------------------
1922
16. aprill Rapallo leping Nõukogude Vene ja Saksamaa vahel (taastatakse diplomaatilised
suhted)
aprill Genova konverents (rahvusvahelist elu ja kaubandust korraldavad küsimused I ms.
järel)
oktoober Itaalias tuleb võimule Benito Mussolini
Josif Satlin (Dzhugasvili) sai kommunistliku partei peasekretäriks
30 detsember moodustakse Nõukogude Liit
--------------------------------------------------------------------------------
1923
Oktoober kommunistide riigipöördekatse Saksamaal, Hamburgis (juhiti Moskvast
Kominternist)
8. November Natside riigipöördekatse (nn "õllekeldriput?")
suur majanduskriis Saksamaal, hüperinflatsioon; Ruhri episood
--------------------------------------------------------------------------------
1924
NL sõlmib diplomaatilise suhted Suurbritannia , Prantsusmaa ja Itaaliga
valmib Dawesi plaan
21. jaanuar suri V. I. Lenin- Uljanov
--------------------------------------------------------------------------------
1925
Locarno konverents (Sbr., Pr., Itaalia, Belgia, Poola, T?ehhoslovakkia ja Saksamaa)
Reini tagatispakti sõlmimine (Pr. ja Belgia ühelt poolt, Saksamaa teiselt poolt kohustusid
säilitama nendevahelised Versailles'i rahulepingutes kehtestatud riigipiiri puutumatuna; GER
lubas hoida Reini vasaku kalda demilitariseerituna; tagatisriigid olid Itaalia ja Sbr.;
analoogilised lepingud , kuid ilma tagatisriikideta sõlmiti ka Saksamaa, Poola ja
T?ehhoslovakkia vahel
võeti vastu Eesti Kultuurkapitali seadus ja vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus
--------------------------------------------------------------------------------
1926
Saksamaa võetakse Rahvasteliitu
ilmub A.H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” I osa
tööd alustab Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija)
--------------------------------------------------------------------------------
1928
Briand- Kelloggi pakt (kohustuti loobuma sõjast, kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja
lahendama kõik konfliktid rahumeelsete vahenditega)
Eestis tuleb käibele kroon (rahareformi eestvedaja rahandusminister Leo Sepp )
--------------------------------------------------------------------------------
1929
Nõukogude Liit, Eesti, Läti, Poola ja Rumeenia kirjutavad Moskva algatusel alla
Briand-Kelloggi paktile
24. oktoober “must neljapäev” New Yorgi börsil; algab ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
--------------------------------------------------------------------------------
1931
Westminsteri statuut (inglise dominioonid said sise- ja välispoliitilise suveräänsuse)
Pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele
Algas Jaapani agressioon Mandzhuurias (Kirde-Hiina)
--------------------------------------------------------------------------------
1932
Algab rahvusvaheline desarmeerimiskonverents (lõpeb 1934.a. ebaõnnestumisega)
--------------------------------------------------------------------------------
1932-1933
Sõlmitakse kahepoolsed mittekallaletungi lepingud Nõukogude Liidu ja Soome, Eesti, Läti,
Poola, Prants . ning Itaalia vahel
Eestis toimub kolm referendumit uue põhiseaduse küsimuses
sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus, mille tagajärjel puhkes XX sajandi üks suuremaid
näljahädasid
--------------------------------------------------------------------------------
1933
USA tunnustab Nõukogude Liitu
30. jaanuar Saksamaal tuleb võimule A. Hitler
Jaapan lahkub Rahvasteliidust
--------------------------------------------------------------------------------
1934
Saksamaa lahkub Rahvasteliidust
NL võetakse Rahvasteliitu
esitatakse nn idapakti idee
USA presidendiks saab Franklin D. Roosevelt
12. märts K. Pätsi ja J. Laidoneri riigipööre; Eestis kaob demokraatia ja tekib autoritaarne
valitsemiskord
2. oktoober Riigikogu saadetakse laiali ja Eestis algab “vaikiva oleku” periood
--------------------------------------------------------------------------------
1935
16. märts üldise sõjakohustuse sisseviimine Saksamaal – Wehrmachti moodustamine
18. juuni Inglise–Saksa mereväekokkulepe: Läänemeri antakse Saksa mõjutsooni
--------------------------------------------------------------------------------
1935-1936
Itaalia vallutab Etioopia
--------------------------------------------------------------------------------
1936
7. märts Reini demilitariseeritud tsooni likvideerimine
17. juuli Hispaania kodusõja algus (lõpeb 1. aprill1939 /F. Franco/)
25. oktoober Saksa–Itaalia sõjalis-poliitiline liit e. Berliin -Rooma telg
25. november Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmitakse antikominterni pakt
Berliini olümpiamängudelt tõi Kristjan Palusalu Eestile kaks kuldmedalit – vabamaadluses ja
klassikalises maadluses
--------------------------------------------------------------------------------
1937
Itaalia ühineb antikominterni paktiga
Kujuneb Saksa–Itaalia–Jaapani sõjaline liit
november selgub Hitleri välispoliitiline kava: Hossbachi protokoll
Saksamaa ettepanek Austriale sõja- ja tolliliiduks
Algab Hiina-Jaapani sõda
stalinlikud repressioonid Nõukogude Liidus
--------------------------------------------------------------------------------
1938
13. märts Austria an?luss
märts - september T?ehhoslovakkia kriis
29. september Müncheni konverents (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa):
Sudeedimaa eraldadatakse T?ehhoslovakkia koosseisust ja antakse Saksamaale
rajati Eesti Teaduste Akadeemia
Tallinnas loodi Riigi Kõrgem Kunstikool (praegu Kunstiülikool); Konservatooriumi juurde rajati
Riiklik Lavakunstikateeder
--------------------------------------------------------------------------------
1939
15. märts T?ehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt ja jaotamine kaheks (Määrimaa ja
Böömimaa protektoriaat + Slovakkia)
21 märts Saksamaa nõuab Poolalt Danzigi Vabalinna ja “Poola koridori ” likvideerimist
22. märts Leedu loovutab Klaipeda Saksamaale
Aprill-August Suurbritania , Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu kolmepoolsed läbirääkimised
(Kõne all on Soome, Eesti, Läti, Rumeenia ohutuse tagamine Saks. eest ja Poola julgeolek)
Itaalia vallutab Albaania
22. mai Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel
23. august MRP sõlmimine
1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II ms.
3. september Suurbr. ja Prants. kuulutavad sõja Saksamaale; algab "kummaline sõda"
17. septembril algab Nõukogude Liidu ja Poola
28. september Saksamaa ja NL piiri- ja sõprusleping (uuendati MRP-d Saksa huvisfääri Poolas
nihutati ida poola, NL sai Leedu)
28. september vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (Baaside leping)
5. oktoober baaside leping Lätiga
10. oktoober baaside leping Leeduga
30. november algab Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestab 12. märtsini 1940
--------------------------------------------------------------------------------
1940
9. aprill Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan Weserübung)
10. mai Winston Churchill saab Briti peaministriks
10. mai lõpeb "kummaline sõda", Saksamaa tungib Beneluxi maadesse ja Prantsusmaale
17. juuni Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt
21. juuni Prantsusmaa kapituleerub – Compiegne’ II vaherahu
suvi-sügis õhusõda Suurbritannia ja Saksamaa vahel
27. september Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti ; hiljem liituvad sellega
Ungari, Rumeenia, Bulgaaria , Slovakkia ja Soome
paralleelsõda (Itaalia katse vallutada Kreeka)
--------------------------------------------------------------------------------
1941
14 juuni Massiline küüditamine Balti riikidest
aprill-mai Saksamaa ja Itaalia vallutavad Kreeka (op. “Marita”) ja Jugoslaavia
märts USA kongress võtab vastu lend- lease ’ seaduse
10. mai Rudolf Hess põgeneb ?otimaale
22. juuni algab Saksamaa-NL sõda (Barbarossa plaani ja Suure Isamaasõja algus)
14. august Atlandi harta (Churchilli ja Roosevelti poolt avaldatud deklaratsioon, milles
sõnastasid natsliku Saksamaavastase sõja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted)
6. detsember Punaarmee vastupealetung Moskva all; algab Moskva lahing, mis lõpeb 1942.
aasta kevadel; Roosevelt allkirjastab projekti Manhattan
7. detsember Jaapan purustab Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta
--------------------------------------------------------------------------------
1942
jaanuar Washingtonis kirjutatakse alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile; algab Hitleri-
vastase koalitsiooni kujunemine
26. mai Suurbritannia ja NL sõlmivad sõjalise liidu lepingu
suvi-sügis El Alameini lahing, operatsioon “Tõrvik”
nov- 1943. aasta 2. veebr. Stalingradi lahing
--------------------------------------------------------------------------------
1943
Totaalse sõja doktriin (Totaler Krieg)
juuli-aug. Kurski lahing
25. juuli Mussolini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast
28. nov.-1.dets Teherani tippkohtumine
--------------------------------------------------------------------------------
1944
24. november kogu Eesti territoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla
6. juuni D-day – Teise rinde avamine Põhja-Prantsusmaal
--------------------------------------------------------------------------------
1944-1947
Eestis viiakse läbi sõjajärgne maareform
--------------------------------------------------------------------------------
1945
Tuumaajastu algus (16. juulil lõhkas USA esimese tuumalaengu)
4-11. veebruar Jalta tippkohtumine
aprill ÜRO loomine
8. mai Saksamaa kapituleerumine
juuli-august Potsdami konverents
6. aug. ja 9. aug. Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid
15. august Jaapani alistumine
2. september II ms lõpp
24. oktoober jõustub ÜRO põhikiri – ÜRO päev
november Nürnbergi kohtuprotsessi algus
--------------------------------------------------------------------------------
1946
veebruar Stalini kõne Moskvas
märts Churchilli kõne Fultonis (USA Missouri osariik): “ raudne eesriie”
juuli-oktoober Pariisi rahukonverents
september W. Churchilli kõne Zürichis: Euroopa Liidu loomise idee
Oktoober Nürnbergi kohtuprotsessi lõpp
esimene sõda Indo-Hiinas (1946-1954)
--------------------------------------------------------------------------------
1947
märts Trumani doktriin
veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingutele
15. august iseseisvuvad India ja Pakistan
kollektiviseerimise alguse Eestis: Saaremaal luukase esimene kolhoos
--------------------------------------------------------------------------------
1948
veebruar kommunistide võimuhaaramine Prahas
aprill Marshalli plaani realiseerimise algus
juuni Berliini blokaadi algus
märts Brüsseli pakti sõlmimine (Belgia, Holland , Luxembourg, Prantsusmaa, Suurbritannia)
mai algasid läbirääkimised Rootsi, Taani ja Norra vahel Kaitseliidu loomiseks.
14. mai kuulutatakse välja Iisraeli riik
--------------------------------------------------------------------------------
1949
jaanuar VMNi moodustamine
mai Berliini blokaadi lõpp
aprill NATO moodustamine
25. märts suurküüditamine Eestis, massilise sundkollektiviseerimise algus
Saksamaa lõhestamine. SLV ja SDV moodustamine
Starsborugis (Prantsusmaa) luuakse Euroopa Nõukogu – Council of Europe
Kuulutati välja Ungari RV
23. mai võeti vastu SLV põhiseadus
7. oktoober loodi Demokraatlik Saksamaa
Kommunistide võimutulek Hiinas, 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina RV
Nõukogude Liit lõhkas esimese tuumalaengu
--------------------------------------------------------------------------------
1950
21.-26. märts Toimub EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, millele järgneb stalinismi
kõrgperiood Eestis.
algas Korea sõda
9. mai Schumani deklaratsioon: ettepanek luua Euroopa Söe- ja Terase Ühenndis (ESTÜ):
algab eurointegratsioon
--------------------------------------------------------------------------------
1951
"Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadete edastamist.
Lääne-Saksamaa sai luua välisministeeriumi
Jaapan sõlmis San Franciscos rahulepingu USA-ga
ESTÜ loomise lepingu allakirjutamine
Eestis luuakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia ( vahepeal Põllumajandusülikool, nüüd
Maakool vist )
--------------------------------------------------------------------------------
1952
Ida-Saksamaal kuulutas SSÜP avalikult, et võtab kursi sotsialistliku ühiskonna
ülesehitamisele
NL poolne ettepanek Saksamaale, mille kohaselt tahetakse liita SDV ja SLV, kuid ühinenud
Saksamaa peaks jääma täiesti neutraalseks ja katkestama sidemed lääneriikidega. SLV
keeldus
Egiptuses tuleb võimule Gamal Abdel Nasser
Suurbritannia sai tuumarelva
Luuakse ESTÜ ( ECSC ): esimene samm eurointegratsiooni suunas
Tallinnas alustab tegevust Pedagoogikainstituut (praegu Pedagoogikaülikool)
--------------------------------------------------------------------------------
1953
Korea sõja lõpp; Panmundzhoni rahuga jaotatakse Korea mööda 38 laiuskraadi
5. märts Stalini surm
Rahutused SDV
Lavrenti Beria arreteerimine ja hukkamine NL-is
Nõukogude Liit lõhkas vesinikupommi
--------------------------------------------------------------------------------
1954
Moodustatakse Eesti pagulasvalitsus välismaal: eesotsas August Rei
Pariisi kokkulepped (NATO ja SLV vahel)
Indo-Hiina sõja lõppemine
--------------------------------------------------------------------------------
1955
Hallsteini doktriin
VLO moodustamine - Varssavi Lepingu Organisatsioon, sotsialistlike ida-bloki riikide
militaarne liit
Bandungi konverents
Saksamaa täielik suveräänsus
Pariisi kokkulepete jõustamine
SLV astus NATO-sse
SDV astub VLO-sse
tööd alustab Eesti Televisoon
--------------------------------------------------------------------------------
1956
oktoober-november Suessi kriis
oktoober- november Ungari ülestõus
veebruar NLKP XX kongress: N. Hru?t?ov mõistab hukka Satlini isikukultuse
--------------------------------------------------------------------------------
1957 august
NL katsetas esimest korda kontinentidevahelist raketti
4. oktoober NL lennutas kosmosesse esimese Maa tehiskaaslase Sputniku
Eisenhoweri doktriin.
Rooma lepingute allakirjutamine: ESTÜ kõrvale luuakse Aatomienergia ühendus ( Euratom ) ja
Euroopa Majandusühendus (EMÜ e. ühisturg) – teine samm eurointegratsioonis
--------------------------------------------------------------------------------
1958
Algasid läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramise üle.
Lõppes Kuuba partisani sõda
Berliini II kriisi algus
Rooma lepingud jõustuvad
--------------------------------------------------------------------------------
1959
Kuuba revolutsioon - Fidel Castro võimule tulek
Eestis algab üleminek kohustuslikuke 8-klassilisele haridusele
--------------------------------------------------------------------------------
1960
. Afrika aasta: enamik Aafrika riike iseseisvub
. Prantsusmaast saab tuumariik
. luuakse OECD (G-24)
. Suurbritannia eestvedamisel sõlmitakse Stokholmi konventsioon, mille alusel luuakse
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon ( EFTA )
--------------------------------------------------------------------------------
1961
13. august Berliini müüri püstitamine
12. aprill esimene mehitatud kosmoselend (Juri Gagarin )
--------------------------------------------------------------------------------
1962
Kuuba kriis (haripunkt oktoobris )
veebruar. USA saadab kosmosesse esimese inimese (John Glenn)
--------------------------------------------------------------------------------
1963
Tuumakatsetuste osalise keelustamine leping (NL, USA ja Suurbritannia)
Kennedy surm
--------------------------------------------------------------------------------
1964
Vietnami sõja algus
Hiina lõhkab tuumalaengu
Hruštšovi mahavõtmine; Brežnevi võimuaja algus - stagnatsioon
--------------------------------------------------------------------------------
1965
sõlmitakse EMÜ, ESTÜ ja Euratomo ühendamise leping ühise katusorganistasiooni Euroopa
Ühenduse (EÜ) alla
avatakse Tallinn- Helsinki laevaliin: esimene otseside välismaailmaga
--------------------------------------------------------------------------------
1966
Uue idapoliitika algus Saksamaal, Loobuti Hallsteini doktriinist, Suhete parandamine SDV-ga
kultuurirevolutsiooni algus Hiina RV-is
Eestis minnakse üle 5-päevalisele töönädalale
--------------------------------------------------------------------------------
1968
Praha kevade mahasurumine VLO vägede poolt
tegevust alustab Euroopa Ühendus: luuakse tolliliit
komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus
--------------------------------------------------------------------------------
1969
Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle
Nõukogude-Hiina relvakonfliktid
20. juuli Apollo 11 meeskonna komandör Neil Armstrong astus Kuu pinnale
--------------------------------------------------------------------------------
1970
Idalepingud NL, Poola ja SLV vahel (piir Oder -Neisse jõe joonel )
SDV SLV valitsusjuhtide läbirääkimised
“Vabadusraadio” alustab eestikeelste saadetega Münchenist
Eestis algab üleminek kohustuslikule keskharidusele
--------------------------------------------------------------------------------
1971
Lääne-Berliini kokkulepe (USA, NL, Suurbritannia ja Prantsusmaa)
--------------------------------------------------------------------------------
1972
SDV ja SLV suhete leping
SRP-1
Moskvas sõlmitakse NL ja USA suhete aluste kokkulepped
Vietnamiseerimine USA-s
Torontos toimuvad esimesed ülemaailmsed Eesti päevad (kodueestlaste osavõtt pole
võimalik)
--------------------------------------------------------------------------------
1973
Algasid läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle Kesk-Euroopas, Viinis
SDV ja SLV võeti vastu ÜRO-sse
Pariisi rahuleping (Vietnami sõja lõpp)
Brezhnevi visiit Washingtoni
Euroopas julgeoleku ja koostöönõupidamise algus (Helsingi protsess)
esimene EÜ lainemise voor: liituvad Suurbritannia, Iirimaa ja Taani
--------------------------------------------------------------------------------
1974
SLV tunnustas SDV-d de jure ja mõlemad Saksa riigi kehtestasid diplomaatilised suhted
Nixoni visiit Moskvasse
--------------------------------------------------------------------------------
1975
Indo-Hiinas tulevad võimule kommunistid (lõpeb kodusõda Vietnamis kommunistide võiduga
1. august Helsingi tippkohtumine, Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti
allakirjutamine (NL poolt kirjutas alla Bre?nev): OSCE loomine
Mosambiigi RV väljakuulutamine (varises kokku viimane koloniaalimpeerium: Portugal )
Angoola RV väljakuulutamine
--------------------------------------------------------------------------------
1976
Vietnami Demokraatlik vabariik ja Lõuna Vietnam ühinevad, riigi nimeks saab Vietnami
Sotsialistlik Vabariik.
Hiinas sureb Mao Zedong
1978
EKP I sekretäriks saab Karl Vaino: algab uus venestamise ajajärk
--------------------------------------------------------------------------------
1979
Vietnami vägede sissetung Kambodzhasse
Valmib SRP-2 (kuid sellele ei kirjutata alla)
Nõukogude väed viiakse Afganistani
NATO otsustab hakata 1983.a. paigutama Lääne-Euroopasse eurorakette
esmakordselt toimuvad Europarlamendi valimised
luuakse Euroopa ühtne valuutapiirkond ja käibele võetakse ühine arveldusvaluuta ECU
Balti Apell (45 Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitleja ühiskiri NL, SLV, SDV jt. riikide valitsustele
ning ÜRO peasekretärile, kus nõutakse MRP lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks
tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Järgnesid repressioonid…)
--------------------------------------------------------------------------------
1980
Vabade ametiühingute loomine Poolas (Solidaarsus, juht Walesa)
noorsoorahtused Tallinnas; “40 kiri”
--------------------------------------------------------------------------------
1981
Algavad USA-NL läbirääkimised strateegilise relvastuse vähendamise üle.
Detsember kehtestatakse erakorraline seisukord Poolas
Kreeka liitub EÜ-ga
--------------------------------------------------------------------------------
1982
Sureb Brežnev, võimule tuleb Andropov
--------------------------------------------------------------------------------
1983
Algab NATO eurorakettide paigaldamine Lääne-Euroopasse
Katkevad NL-USA läbirääkimised tuumarelvade piiramise ja vähendamise üle.
Avaldatakse USA strateegilise kaitsealgatuse kava ("Tähesõjad" – kosmose
militariseerimine)
USA valitsus kuulutab 14. juuni Balti vabaduse päevaks.
--------------------------------------------------------------------------------
1984
Madalseis USA-NL suhetes
läbirääkimised võidurelvastumise küsimuses katkevad
Gorbatshovi visiit Londonisse: NL-s algab uue ja noorema liidri esiletõus
Sureb Andropov, võimule tuleb T?ernenko
--------------------------------------------------------------------------------
1985
Jaanuar avaldatakse Euroopa Parlamendi resolutsioon Eesti, Läti ja Leedu õiguslikust
staatusest.
Märts NLKP peasekretäriks saab Mihhail Gorbatshov ( perestroika , glasnost)
Aprilli pleenum – kurss perestroikale, algselt ainult majanduslik
Aprill NL katkestab keskmaarakettide paigutamise oma Euroopa territooriumile. NL-is
kehtestatakse tuumarelvakatsetuse moratoorium .
Oktoober Gorbatshovi visiit Prantsusmaale (avaldatakse idee Euroopa ühiskodust).
November Gorbatshov ja Reagan kohtuvad Genfis
Taasalustatakse NL-USA läbirääkimisi strateegilise relvastuse vähendamise üle
NL põhimõtteline otsus vägede äratoomise kohta Afganistanist.
Schengeni kokkulepete allakirjutamine
--------------------------------------------------------------------------------
1986
Gorbatshov ja Reagan kohtuvad Reykjavikis
Glasnosti (e. avalikustamise) algus NL-is (nurgakiviks T?ernobõli katastroof)
Fosforiidikampaania , mis "äratab" Eestimaa, algus
26. aprill katastroof Tšernobõli tuumaelektrijaamas (Ukraina) – saab olema A.Jakovlevi proovikivi
Hispaania ja Portugal saavad EÜ liimeteks
--------------------------------------------------------------------------------
1987
Gorbatshovi visiit Washingtoni. Sõlmitakse USA-NL kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide
likvideerimise kohta.
Algab Nõukogude vägede väljatoomine Mongooliast
NL loobus Brezhnevi doktriinist
Euroopa Nõukogu avaldab resolutsiooni, milles nõutakse Balti rahvastele
enesemääramisõigust
jõustub Ühtse Euroopa Akt (SEA)
23 august Toimub MRP-AEG poliitiline meeleavaldus Hirvepargis
26 september Ajalehes "Edasi" esitatakse IME projekt (Kallas, Made, Savisaar, Titma )
luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS)
rahvas hakkab tundma end ühtsena
--------------------------------------------------------------------------------
1988
Algavad reformid Ungaris
Reagani visiit Moskvasse
Aprill sõlmitakse Genfi kokkulepped, vastavalt millele tuuakse Nõukogude väed Afganistanist
ära 1989.a. veebruariks
13. aprill Populaarses telesaates "Mõtleme Veel" luuakse Rahvarinne
muinsuskaitse päevad Tartus: esimest korda kasutatakse avalikult sini-must-valget lippu;
esimese omavalitsusena lubab Tartu linn oma territoorimil sini-must-valget lippu kasutada
rahvuslipuna
Juuni NL-s algavad poliitilised reformid, NLKP XIX kongress
Juuni lõpeb K. Vaino valitsemisaeg (asemele tuleb Vaino Väljas) ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting (150 tuhat inimest, laulev revolutsioon)
Juuli vastukaaluks Rahvarindele luuakse ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine
9.-11. september Toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond
rahva püüdlusi.
11. september Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus "Eestimaa Laul" (300 tuhat inimest)
16. november Eestis võetakse vastu Suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL
lagunemine
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomine: esimene alternatiivne erakond
kommunistlikule parteile kogu NL-i alal
sügis Gorbat ?ov saab NL riigipeaks
--------------------------------------------------------------------------------
1989
24. veebruar Pika Hermanni torni heisatakse sini-must-valge lipp.
Taastatakse Ungari Vabariik
Bush ja Gorbatshov kohtuvad Maltal – Külma sõja lõpp.
Veebruar lõpeb Nõukogude vägede välja toomine Afganistanist
Poolas algavad ümarlauakõnelused. Alustatakse poliitilisi reforme, ametisse nimetatakse
esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas.
Märts toimuvad NL Rahvasaadikute Kongressi valimised
23. august Balti kett
9. November murtakse läbi Berliini müür kahe Saksamaa vahel
Algavad muudatused SDV, T?ehhoslovakkias, Bulgaarias, Rumeenias : vanameelsete
eemaldamine
24. detsember NSVL Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab
need õigustühiseks
--------------------------------------------------------------------------------
1990
24. veebruar Toimuvad Eesti Kongressi valimised
18. märts toimuvad mitmekandidaadilised valimised ENSV Ülemnõukogusse
30 märts ENSV Ülemnõukogu langetab otsuse "Eesti riiklikust staatusest", millega
kuulutatakse välja üleminekuperiood.
8. mai ENSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus.
15. mai toimub impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal
Sõlmitakse kokkulepped NL-Ungari ja T?ehhoslovakkia vahel Nõukogude väeüksuste
väljaviimise kohta.
Gorbat?ov saab NL esimeseks ja viimaseks presidendiks
Iraagi sissetung Kuveiti: algab Lahesõda, mille haripunkt langes 1991. aasta algusesse
mai-sept toimuvad 2+4 läbirääkimised Saksamaa taasühinemise üle
(SDV-SLV+NL-USA-Prants-Suurbritannia)
Juuli avaldatakse NATO deklaratsioon – NL-is ei nähta enam vaenlast ja sellest lähtuvalt
lubas NATO vähendada oma relvastust piirkonnas. Külma sõja lõpp.
12. september Moskvas kirjutatakse alla 2+4 kokkulepetele
3. Oktoober Saksamaa ühendamine
Oktoober NL-is kaotatakse NLKP eelisseisund.
November Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise tippkohtumine Pariisis ("Uue Euroopa
Pariisi Harta" algab uute üleeuroopaliste võimustruktuuride kujunemine ja lepitakse kokku
tavarelvastuse vähendamise suhtes Euroopas). Alla kirjutasid 22 Euroopa riiki.
November sõlmitakse Saksa Liitvabariigi-NL heanaaberluse, partnerluse ja koostöö leping
kirjutatakse alla Saksa Liitvabariigi ja Poola piirilepingule
1991
Jaanuar NSVL vägivallaaktid Balti riikides (Vilniuses ja Riias)
3. märts Viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise
küsimuses
17. märts Referendum NL-is Nõukogude Liidu säilitamise küsimuses, mida Balti riigid
boikoteerivad.
VMN ja VLO saadavad end laiali.
Algab uue liidulepingu ettevalmistamine
Algab Nõukogude vägede lahkumine Poolast
Juuni Jeltsin saab Venemaa presidendiks
Juuni lõpeb NL-i vägede lahkumine Ungarist ja T?ehhoslovakkiast
juuli NL-USA läbirääkimised strateegilise relvastuse vähendamise üle jõuavad lõpule
19.-21. august Riigipöördekatse NL-is (augustiput?), algab NL lagunemine
20. august Taastatakse Eesti Vabariik.
6. september NL tunnustab Balti riikide riiklikku iseseisvust
17. september Eesti Vabariik võetakse ÜRO-sse
21. detsember NSVL'i laialisaatmine, Jeltsin laseb Kremlis vene trikoloori hõisata
25. detsember Gorbatšov loobub NL presidendi ametist; NL laguneb
--------------------------------------------------------------------------------
1992
Maastrichti lepingud: eurointegratsiooni süvendamine, suund ühtse raha (euro) kasutusele
võtmisele
20. juuni Eesti läheb üle oma rahale.
28. juuni Rahvahääletusel võetakse vastu EV põhiseadus
20. september Toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised.
5. oktoober Riigikogu alustab tegevust. Parlament valib presidendi valimiste teises voorus
presidendiks Lennart Meri.
--------------------------------------------------------------------------------
1993
1. november jõustuvad Maastrichti lepingud, kasutusele võetakse nimetus Euroopa Liit
13. mai Eesti Vabariik võetakse Euroopa Nõukogu täisliikmeks
--------------------------------------------------------------------------------
1994
Nõukogude vägede väljaviimine Saksamaalt ja Baltikumist, sõlmitakse vabakaubandusleping
Euroopa Liidu ja Eesti vahel (jõustus 1995. aastal)
Võõrvägede lahkumine Eestist jõuab lõpule.
--------------------------------------------------------------------------------
1995
Euroopa Liidu liikmeteks saavad Austria, Rootsi ja Soome
--------------------------------------------------------------------------------
Iseseisvumisdaatumid
SOOME 6. detsember 1917.a.
EESTI 24. veebruar 1918.a.
LÄTI 18. november 1918.a.
LEEDU 16. veebruar 1918.a.
POOLA 1916 Poola kuningriik ; 11. november 1918 Poola Vabariik
T?EHHOSLOVAKKIA 28. oktoober 1918.a.
UNGARI 16. november 1918.a.
JUGOSLAAVIA 1. detsember 1918. Serbia -Horvaatia- Sloveenia Kuningriik; 3. oktoober 1929.
Jugoslaavia Kuningriik
IIRIMAA 21 jaanuar 1919