Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suitsutuba" - 46 õppematerjali

suitsutuba - algeline rehielamuvorm 1) sumbküla- Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eesti, Saaremaa 2) ridaküla- Ida-Eesti 3) hajaküla- Lõuna-Eesti
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Käsitöö: · Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus ­ lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus ­ vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad ­ Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) ­ korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla ­ talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla ­ talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla ­ talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus: · Kihelkonnad ­ Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul)...

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Silmapaistev oli relvaseppade toodang, valmistati kvaliteetseid relvi. Pronksehete meistrid. Moodi läksid ka hõbeehted. 11. saj lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola , paremaid relvi, peenemaid riideid jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. Tähtsal kohal oli ka nn. vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba : suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga- reheelamu eelkäija. Talud paiknesid lähestikku, moodustasid küla. Sumbkülad- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridakülad- talud rajati ridastikku. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.13. saj algas nende liitmine suuremateks maakondadeks. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

MUINASAEG

MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Eesti muinasaeg, matmiskombed ja suhted naabritega

Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ajaloo KT 10. klassile

12)Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisava vallutuskatsete tõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näide. JAH, SEST Kuni muistse vabadusvõitluse alguseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Näiteks Vana-Vene riik üritas 11. sajandi teisel poolel eesti linnust rünnata, kuid eestlased suutsid vastu hakata, ning Vana-Vene riik ei suutnud linnust vallutada. 13)Kirjelda suitsutuba . Suhteliselt väike, 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati pärast lõikust samas ruumis. Suits läks välja uksest ning ka väiksest avast, mis oli seina tehtud, nagu tänapäeva aken, kuid väga väike. Põrand oli mullast. 14)Miks olid eestlastele tähtsad tuli, vesi, tuuleõhk ja maa? VESI- puhastava ja rahustava toimega. Allikad olid pühad ja toodi ka ohvreid....

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja ­teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup. Eestlaste elamuks oli suitsutuba : väike 4-5x6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna. 13saj algul oli Eestis 45kihelkonda. Toimus liitumine suuremateks maakondadeks, mida oli 8: virumaa, rävala, järvamaa, harjumaa, läänemaa, saaremaa, ugandi, sakala....

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaja periood

Kaubandus: eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid läänemere lääne ja lõuna rannikut venemaa linnadega. Hakkas üha tihedamini liikuma saksa kaubamehi. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega (sool, hõbe, pronks etc.) olulisel kohal oli ka vahenduskaubandus- osteti edasi müügiks. (karusnahad, vili, vaha etc). hõbedat kasutati kui maksevahendina. Talud ja külad: eestlaste elamuks oli suitsutuba . Suht väike palkidest hoone. Seal kuivatati vilja pärast lõikust. Rehielamu eelkäija. Olid erinevad külade tüübid: sumbküla- talud tihedalt koos, ridakülad, hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad- teatud piirkonna külad mood kihelkonna. Kokku eestis oli u 45 nii u 13 saj. Need liitusid omakorda suuremateks maakondadeks, mida oli 8. oli märgata riikluse poole pürgimise algeid. Rahvas ja ülikud: ühe versiooni järgi olid enamik eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult võrdsed...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. ­ läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev. Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Käsitöö ­ meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus, vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba , Põ-Eesti, Saaremaa ­ sumbkülad, Lõ-Eesti ­ hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempois, Nurmekund jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi ­ loitsimine, targad ja nõiad, Hing ­ külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad ­ hiiepuu alune. Eluolud: ei...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg,viikingid

idanaabrid:slaavlased,soomeugrilased>suhted rahumeelsed 10.saj lõp teravnesid. Eestlased muinasja lõpul maahaimine.maasuurust arvestati adramaades(hariti 1 adraga)kolmeväljasüsteem(talivili,suvuvili,kesa).loomapidamine,küttimine,kalapüük,metsamesin dus.käsitöö valmistati ise.hõbeehted läksid moodi.tegelti peamiselt vahetuskaubaga(eestisse:hõbe,pronks,sool,relvad,riidesordid).elamuks oli suitsutuba mida kasutati ka vilja kuivatamiseks.tähtsamaks haldusüksusteksolid kihelkonnad,mda 13.saj.alguses oli umb 45.muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine suuremaks maakondadeks.arvati et varanduslik ja õiguslik võrdsus oli, aga oli tegelikult varanduslik ebavõrdus ja ühiskond küllaltki tugevasti diferentseeritud.ühiskond jagunes suurmaa omanikeks ja talunikeks,kes pidid tasuma andamit....

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaja periodiseering

kudumine 6) Kauplemine (vahetuskaubandus- enda tarbeks, vahenduskaubandus- edasi vhetamiseks) Elamu kujunemine Elanike arv oli umbes 10x väikem kui praegu Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, ent toidu hankimiseks tegeldi veel loomakasvatusega, metsamesindusega ja kalastamisega Käsitööaladest olid tähtsamad metalli töötlemine ja kudumine Tänu soodsale asendile Vana-Vene ja Eestlaste elamuks oli suitsutuba , mida kasutati ka hilisemal ajal Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkond, mida 13. saj alguses võis olla umbes 45 Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed, viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et toimus juba varanduslik kihistumine Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasaja perioodid

Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg ­ noorem rauaaeg 11 ­ 12 saj Maaharimine ­ kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa ­ ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Elamud ­ suitsutuba , ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud ­ enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis ­ 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus ­ enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg Eestis

aastal vallutasid ja põletasid Läänemeremaade idakalda paganad Rootsi pealinna Sigtuna, arvatavasti oli tegu Läänemere idakalda rahvaste ühendväega, peale seda tõusis Rootsi pealinnana ülesse Stockholm 17) MAAKONNA KAART(lk 32 õpikust) 18)MUINASAJALÕPU ELATUSALAD, SUITSUTUBA Peamine tegevusala oli maaharimine,oli kõrgel tasemel. Enam kasutati rukkist. Maa suurust arvutati adramaades. Adramaadeks nim. Sellise suurusega põllumaad,mida suudeti harida ühe adraga. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega. Kasvatati veiseid,hobuseid,lambaid,kitsi,sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, kus oli rohumaid. Toitu hangiti veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsa- mesindusel...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

loomakasvatus Käsitöö Rauatootmine pronksehted Relvasepad: hõbedaga ilustatud odaotsad, mõõgepidemed Kaubandus Vahetuskaubandus ­ kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus ­ kaup osteti edasi müügiks Hilary Karu 9 D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba ­ 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel kuviatati seda Küla Sumbküla­ talud keset põlde tihedalt koos, ridaküla­ Ida-Eesti voortel, hajaküla­ Lõuna- Eesti künklikul maastikul Kihelkond ­ teatud piirkonna küladest Maakond Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala maavanem malev Välissuhtlus 1154 al Idrisi...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Muinasaeg

Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kadusega tagasi Venemaale. · Hõbe oli üldtunnustatud vahetusväärtus, on leitud kaale, mis viitavad sellele, et kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi Talud ja külad · Eestlaste elamuks oli suitsutuba , kus kuivatati vilja, toimus rehepeks ja võimalik, et seal võisid olla ka loomad · Sumbküla ­ talud paiknesid keset põlde tihedalt koos nt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis · Ridaküla ­ talud rajati ridastikku nt Ida-Eestis · Hajaküla ­ talud paiknesid üksteisest kaugemal nt Lõuna-Eestis Haldusjaotus · Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks · 13. sajandi algul oli kihelkondi kokku umbes 45...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti rauaajal, pronksiajal, erinevad kultuurid

Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega. Põllumajanduse arengut soodustas ka kästitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kesmine ­ 450 ­ 800 Hakati rajama mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Hakkasid kujunema külad. Hakati maa sisse peitma relvi, tööriistu ning samuti ka hõbeaardeid, milles oli ka kullatud esemeid. Noorem ­ 1050 ­ 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba , hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Kivikirstkalme ­ Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Vanem kiviaeg: paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...

Ajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg Eestis ( tabelid )

Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 ­ * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
10
docx

10. klassi ajaloo kokkuvõte

) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...

Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu

sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. HILISrauaaeg Kujunesid suured Maaharimine, Elamuks oli 1050-1200 rauatootmiskeskuse põlluharimine, suitsutuba : väike d, sulatati sadu loomapidamine(veis palkidest hoone, tonne rauda. ed, hobused, lambad, köeti ilma Relvad: hõbedaga kitsed, sead , kanad), korstnata ilustatud odaotsad, küttimine, kalapüük, kerisahjuga. ornamenteeritud metsamesindus. Kuivatati vilja. mõõgapidemed, Talud paiknesid...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

Üha enam kaubeldi rahvusvaheliselt. Läänemere kaubanduskeskuseks kujunes Visby. Tegelgi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse toodi soola, hõbe, pronksi, luksuskaupu, välja viidi karusnahku ja vaha. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Eestlaste elamuks oli suitsutuba , palkidest hoone. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Eestis levisid erinevad külatüübid ­ sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaks haldusüksuseks. Kihelkonnad liideti kokku maakondadeks, neid oli 8. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. sajandi paiku hakati rajama suuremaid ring-vall linnuseid...

Ajalugu
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun