Eesti keskaja võrdlus Lääne-Euroopa keskajaga 1. Euroopa kaart kujunes sõdade või muude protsesside (müük, pärandus) käigus. Eesti kaarti keskajal kujundas: a) muistne vabadusvõitlus, mille alusel Eesti alad jaotati vallutajate vahel 5 riigiks: Tartu, Saare-Lääne piiskopkond, Taani ja Liivi Ordu alad ning Vaheriik. b) Stensby lepinguga koatati Vaheriik, selle alad jagati Taani ja Ordu vahel. Eesti ladele jäi püsima neli riiki. c) Jüriöö ülestõusuga müüs Taani oma alad Liivi ordule, seega jäi Eesti alale püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem
Viini Kongressi põhimõtted: · · Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Pa...
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. Ristimisega kaasnesid ka kohe ,,ristiusuliste kohustused" e. Kümnised. S.t.kümnes osa talu saagist. Hinnus naturaalmaks, koormiste kergem variant. Teotöö kohustus: päevad mil talupojad pidid mõisas tööl käima. Võõrvõimude omavahelised suhted 1297- esimene Vana-Liivimaa kodusõda. 1304 sõlmiti paides ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Et vältida Taani ja ordu kokkupõrget, loodi vaheriik (moodustatud viru-, järva- ja läänemaast Modena Wilhelmi poolt). 1227 Tallinna linnus oli sunnitud kapituleeruma. 1233. verine lahing lossiplatsil. 1238- Stensby leping. Taani ja ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos viru-ja harjumaaga. Ordule jäi järvamaa. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3 ja ordu 1/3. Kõige kiiremini tekkisid püsivad mõisad Harju-Virus. Taani hindamisraamat seal olid kirjas mõisad ja vasallid. 1343
10. Vana-Liivimaa rigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema.baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop,...
et talunikud pidid mõisa põllul tööl käima. 1297. aastal toimus Vana-Liivima kodusõda. Osapoolteks olid Orduriik ning Riia linn ja temaga ühinenud peapiiskop ja lisaks Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Ordu oli kohe vallutuse järel vastandunud Taani kuningale. Seepärast moodustati Modena Wilhelmi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast Harju-Viru ja Ordu alade vahele vaheriik, mis pidi maandama osapoolte pingeid. See aga likvideeriti taanlaste poolt ja teisalt ordulaste poolt. Kui väed kokku said, tekkis võitlus ja ordulased lõid taanlased tagasi. Tüli suudeti lahendada alles 1238. aasta Stensby lepinguga, mis sätestas Taani kuningale Tallinna tagasi saamise koos Viru-Harjuga, Järvamaa jäi ordule. S uhetes idanaabritega jätkus püüe laiendada rooma-katoliku usku Venemaale. Venelased pidid kannatama linnuste vallutamist sakslaste poolt. 1242
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli k...
· (1297 kodusõda Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn, peapiiskop ja SaareLääne ning Tartu piiskopid. Ordu võitis, lõhkus vastaste ühisrinde. · 1304 sõlmiti ordu juhtimisel siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua VanaLiivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel
paavstile. Uue riigikese põhiliseks sõjaliseks jõuks said eesti soost ülikud, kuna paavstivõimul puudusid seal oma sõjajõud. Wilhelm püüdis sundida sakslaseid ja taanlaseid tunnustama lisaks Virumaale ka Järvamaa ning Läänemaa kuulumist paavsti kaitse alla. Tallinnas toimusid läbirääkimised isegi varbolastega Harjumaalt, sellele olid aga Taanlased nii kindlalt vastu, et Wilhelmil tuli tagasi tõmbuda. Moodustunud uus vaheriik oli kohalike eestlaste seisukohalt antud olukorras parim võimalik variant. Kui see oleks püsima jäänud, oleks Eesti võinud, kohalikku päritolu ülikute juhtimisel, saada omale oluliselt iseseisvama riigi kui seda tunneb praegune ajalugu. Paraku lahkus Wilhelm Eestist ning juba 1226. aasta mais vallutas Tartu piiskopi vasall Johannes Dolenist ühe Virumaa linnuse (võibolla Tarvanpe e. Rakvere). Taanlased omakorda asusid rüüstama Ridalat
2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 3. Modena Wilhelm ja tema vaheriik oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. 4. Stensby leping - Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225
-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 vasalli, neist osa otse Toomkirikus altari ees. Kõik see oli tegelikult vaid episood
laienesid. · 1224. loodi Tartu piiskopkond, sellest pool oli( Sakala) ordu valitseda. · 1228. loodi Saare- Lääne piiskopkond, millest neljandik jäi ordu valitseda. · Pärast Muistset Vabadusvõitlust puhkes taani ja Mõõgavendade ordu vahel tüli. O 1227. vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. O Modena Wilhelmi initsiatiivil loodi Järva-, Viru- ning Läänemaast Taani ja orduvalduste vahele otse paavstile alluv vaheriik, mis pidi tuginema eestlastestvanematele. O 1236. aastal toimunud Saule lahing tähendas Mõõgavendade ordu lõppu. O 1237. aastal moodustati Liivi ordu (Saksa ordu Liivimaa haru) · 1238. sõlmiti Stensby leping, millega Harju- ja Virumaa läksid Taani võimu alla. · Eesti ja Läti alal tekkis Vana-Liivimaa väga lõtv konföderatsioon. · 13. sajandil tekkisid Eesti aladele linnad Tähtsamad sündmused: · 23
piiskopid. Ordu võitis, lõhkus vastaste ühisrinde. · 1304 sõlmiti ordu juhtimisel siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua Vana-Liivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine:
Lääne ning Tartu piiskopid. Ordu võitis, lõhkus vastaste ühisrinde. · 1304 sõlmiti ordu juhtimisel siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua VanaLiivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine:
kümnes osa talu saagist. *Hinnus- koormiste kergeim variant-kindlaks määratud naturaalmaks. *Teotöö- kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järkjärgult aga ikka rohkem. *1236- Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. *1237- asutati Liivi-Orduriik 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s Lk.57-60 (Modena Wilhelm, vaheriik, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel, Taani hindamisraamat 1241, Jäälahing 1242) *Modena Wilhem- Rooma paavsti legaad (saadik) *Vaheriik- Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. *Stensby leping 1238- leping mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel
musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed. Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi. Piiskop- Kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist. Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik. Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale.
musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed. Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi. Piiskop- Kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist. Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik. Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustati otse paavstile alluv vaheriik taanlaste ja sakslaste vahendusel. Stensby leping 1238- Revala, Harju-ja Virumaa ( Tallinn, Rakvere, Narva) Taani valdusesse. Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast (Uus-Pärnu, Viljandi, Paide) läks Liivi ordule. Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast (Tartu) jääb Tartu piiskopkonnale. Enamik Läänemaast ja saartest (Haapsalu, Vana-Pärnu) jääb Saare-Lääne piiskopkonnale.
võõrvõimuga. Harju- ja Virumaal võitlesid taanlased ja ordud omavahel. Lõuna-Eesti oli võõrvõimudest kõige suuremas sõltuvuses. Võõrvõimude omavahelised tülid Taani sai Harju-Viru osa ametlikule 1238. a. Stensby rahuga. Moodustati Eestimaa hertsogkond, mis kuulus Lundi peapiiskopile kiriklikult, muidu aga Taani kuningale. Ordu vastas Taani kuningale, seda ei suutnud lõpetada ja vaheriik, mille ühelt poolt ordu ja teiselt poolt Taani kuningas likvideerisid. 1227. a. oli Tallinna linnus sunnitud kapituleeruma. Mõõgavendade ordu eksisteeris 1202. 1236. a., loojaks oli piiskop Albert, pärast 1236. a. sai Liivi ordu Sakala, Järvamaa ja osa Saaremaast. Vasallid ehk läänimehed olid Taani kuninga alamad. Taani kuningas läänistas maid sakslastele, vasallid muutusid iseseisvateks, mistõttu nende aladel muutusid eestlaste elutingimused kõige raskemaks
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Valdemar II Harju- Viru 1346. a. Mõõgavendade ordule ja järgmisel aastal läks see orduriigi koossisu. VÕÕRVÕIMUDE SÕJALISED KONFLIKTID. Muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. a. vallutas ordu Toompea linnuse. Paavst saatis seejärel kohale oma legaadi, Modena piiskopi Wilhelmi, kel tekkis kavatsus rajada Järva,- Viru,- ja Läänemaast otse paavstile alluv vaheriik. Tema tööd jätkas Alna munk Balduin. 1233. a. korraldas ordu Toopeal veresauna paavsti vasallidele (nende hulgas oli ka eestlasi), tapeti umbes 100 inimest. 1238. a. sõlmitud Stensby lepinguga laks Harju- Viru uuesti Taanile, Järva jäi Liivi ordule. 26. Muistse vabadusvõitluse kajastamine ilukirjanduses. ·Mait Metsanurga romaan "Ümerajõel" jutustab Eestlaste elust muistse vabadusvõitluse ajal, nende ettevalmistustest ajalooliseks Ümera lahinguks, võidust,
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Puudus kindel ühtsus Mida Muistne Vabadusvõitlus kaasa tõi? 1. Eestlaste ristiusustamine 2. Vaimu nürgestamine 3. Vabaduse kaotus orjus 4. Teiste maade kultuurimõju Hilary Karu 12 D 11 EESTI AJALUGU KESKAEG. VANA-LIIVIMAA PT. 8 12 Haldusjaotus 13.sajand 1226 Modena Wilhelmi vaheriik + Virumaa, Läänemaa ja Järvamaa 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti 1237 Liivi ordu + Saule lahingus Mõõgavendade ordu laguneb, rajatakse uus, sakslastega koostöös Liivi ordu + 1238 Stensby leping Taani saab endale Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa tekib Eestimaa hertsogkond, keskuseks Tallinn 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel ROOMA PAAVST
II Keskaeg e VanaLiivimaa aeg e orduaeg e feodaalse killustatuse aeg 2.1 Vana-Liivimaa Võõrvõimude omavahelised suhted: juba vallutussõja lõppperioodil läksid nende omavahelised suhted pinevaks järjest tugevamaks sai Mõõgavendade ordu (loodud 1202. a); et laiendada oma võimu, taotles ordu paavstilt kokkulepet, mille põhjal Riia piiskop määrataks orduvendade hulgast, pingete lahendamiseks saatis paavst siia oma legaadi Modena Wilhelmi (saabus 1225. a) ja ta esitas plaani luua vaheriik e kirikuriik, mis pidi hõlmama Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa, omavalitsuse kohtuvõim oleks kuulunud eestlastele, kelle eesotsas oleks olnud paavsti esindaja ja kes oleks allunud otse paavstile; see ei meeldinud ei taanlastele ega sakslastele 1227. a vallutasid sakslased Tallinna ja jagasid omavahel nii taanlaste valdused kui ka kirikuriigid paavst saatis tüli lahendamiseks uue saadiku Alna Balduin (käis siin kaks korda), kes 1233. a võttis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
