Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"asehaldur" - 255 õppematerjali

asehaldur – valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus – Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS „auväärne“. Valitses 30 eKr – 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne.
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

Kuna Rooma kodanikud olid Itaalias vähemuses jagati lahkelt kodakondsust. (teenete eest isegi tervetele linnadele). Väljaspool Itaaliat asusid maksustatud provintsid. Need olid arengult hoolimata majanduslikust ja kultuurilisest terviklikkusest erineva arengutasemega. Kuna poliitilise karjääri tegemine nõudis rooma tavade ja ladina keele tundmist levis romaniseerumine eriti aristokraatide seas. Provintse valitses asehaldur - endine magrstraat, kaitses välisvaenlaste eest, kohalike vastuhakkude mahasuruja, olid ülemkohtunikuks ning maksukogujad. Palka nad ei saanud, seeläbi kasutati ametit ka rikastumiseks. IDAPROVINTSID LÄÄNEPROVINTSID · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika · Roomast nõrgemalt arenenud (vaid Põ-...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Rooma mõisted

395 ­ Theodosius Suure surm, peale mida jagunes impeerium Lääne-Roomaks ja Ida- Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt ­ 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur ­ valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus ­ Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne". Valitses 30 eKr ­ 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps. 8. Caesar ­ hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Rootsi ajal 17. saj

Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

a kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorrana. Muutus senine administratiivne jaotus: Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima vaid asehalduskorra ajaks. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandimaa ning Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. 1783. a said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Eestis oli nüüd 12 linna. Poliitilised ümberkorraldused: Kubermangu etteotsa määrati asehaldur . Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri....

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Rooma - mõisted

Latium ­ maakond Itaalia keskosas, kus asub Rooma linn; elanikud olid latiinid, kõnelesid ladina keelt Romulus ja Remus ­ Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar ­ I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ­ ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero ­ keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus ­ (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum ­ tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" ­ (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" ­ linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia ­ Rooma sadamali...

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani

1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629) 1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile · Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita) · Saaremaa oli Taani käes (alates 1559) Poola ajal on Lõuna-Eestis asehaldur . Maa jagati 3 presidentkonnaks, mis hiljem nimetati Poola eeskujul vojevoodkondadeks. Need omakorda jagunesid staarostkondadeks. Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks, Rootsi riigi kõrgeim esindaja siin oli kuberner. Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks. 1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla ­ Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Haldusjaotus

54 ja 72. 3) Haldusjaotus Eestis 16.sajandi teisel poolel ja 17.sajandil: - Liivi sõja tulemusena jaotati Eesti ala kolme riigi: Poola, Taani ja Rootsi kuningriigi vahel. A) Poola valdused Lõuna-Eestis: - Poola valdusesse kuuluval Liivimaal muudeti halduskorraldust 1580.aastate algul (1582.a.). - Kõrgeim ametiisik Poolale kuuluval Liivimaal ehk Üleväina hertsogkonnas oli suurte volitustega asehaldur . - Liivimaa oli jagatud algselt presidentkondadeks ( neist Eesti alale jäid Pärnu ja Tartu ning Läti alale Võnnu presidentkonnad), mille eesotsas olid eluaegse ametiga presidendid. 2 - 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Reformatsioon

Valitsuse hirmust koondusid kalvinistide koguduste ümber relvajõud. Tekkisid rahva rahutused, eriti kui kalviniste hakati tuleriidale saatma. Pildirüüste 1566 augustis vallandus pildirüüste- ülestõusuna kalvinismist mõjutatud rahva viha katoliku kiriku vastu. Barbaarsete ründamiste ohvriks langesid u 5500 kirikut ja kloostrit. Hävitati pühapilte ja ­kujusid. Pildirüüstest hirmununa avaldas asehaldur Margarete manifesti, milles lubas lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia aadliliidu liikmetele. Kalvinistlike jumalateenistusi võis hakata pidama selleks eraldatud kohtades. Ülestõus vaibus varsti. Vastuhakuks madalmaade vastuhakkudele määras Hispaania uueks asehalduriks hertsog Alba, kes alustas terrorit kohalike elanike vastu. Hukati tuhandeid inimesi, kuid rahvavõitlus katoliku kiriku ja Hispaania ülemvõimu vastu ning kalvinistliku kiriku eest jätkus....

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Itaalias võeti võidetult ära osa maast 1/3. Mitmele poole rajati rooma asulaid- kolooniad. Rooma kolooniad olid rooma riigi sõjalised tugipunktid allaheidetud aladel. Osa võidetud linnu said munitsiipiumi staatuses- neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti rooma kodanike õigus. Enamik itaalia linnu ja rahvaid oli rooma liitlased. Vallutatud alad väljaspool itaaliat olid rooma provintsid. Iga provintsi valitses asehaldur , kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat. Nad ei saanud riigilt palka, nad pressised kohalikult rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu. Muutused rooma ühiskonnas vabariigi ajal. Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Enamus olid talupojad. Vallutuste tagajärjel tõusis aga tohutult rooma linna poliitiline tähtsus. Linna elanike arv kasvas kogu aeg ja see edendas oma korda kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa rooma ja itaalia ühiskonna senisest...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Põhjasõda

Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandi maakond ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, millest sai Võrumaa. Linnaõigused said maakonnakeskused: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Narva jäi Peterburi alla ja Setumaa Pihkvale. Eesotsas oli asehaldur , maanõunike kolleegiumid ja raad saadeti laiali. Kõigi mõisnike õigused olid võrdsed. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Loodi linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest. Kehtestati ühtne pearahamaks. Tehti samuti perioodilisi hingeloendusi. 9. Positiivsed määrused Georg Eisen von Schwarzenberg propageeris pärisorjuse kaotamist ning tõi...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Saare-Lääne piiskopkond moodustus Saare- ja Läänemaast. Keskuseks oli algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu ja lõpuks Kuressaare. Siingi oli enamik maid vasallidele läänistatud. Eesti põhjaosa (Harju- ja Virumaa) tunti 13.saj Eestimaa hertsogkonnana. Hertsogiks (ja maa- isandaks) oli Taani kuningas, keda kohapeal esindas asehaldur . Kuna suurem osa maadest oli läänistatud saksa soost vasallidele, põhjustas see pidevaid konflikte nende ja kuninga vahel. Kiriklikult oli tähtsaimaks võimukandjaks Riia peapiiskop, kellele teised piiskopid (va Tallinna piiskop) allusid. Kiriklikus mõttes jagunes Eesti kihelkondadeks (1 kihelkond moodustas ühe kiriku koguduse). Aja jooksul kujunes Eestis välja ca 100 kihelkonda. Vana Liivimaa riigid olid omavahel pidevalt tülis. 13.-14.saj puhkesid mitmed kodusõjad, üksteiselt...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Rootsi aeg Eestis

Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik ­ asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks ­ 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid. Keskvõimu suhtumine Aadelkond polnud rahul kuningas Karl XI absolutistliku valitsusreformiga....

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Spikker

Geograafiline eraladtus hoidis egiptust võõraste sissetungijate eest ja sõja ajal oli hea kaitse.Loodusolud-vihma ei sadunud peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele.Vana Egiptuse põhiperioodid - Vana riik (u 2650-2100 eKr) *suuerd püramiidid, Keskmine riik (u 1950-1650 eKr)*noomide asehaldur , Uus riik (u 1550-1075 eKr) , Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr).Vana-Egiptuse valitsemine-vaaraooli piiramatu võimuga valitseja ja isik ja võim olid jumalikud. Ametnikkond ­ jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks ­ nomarhideks.Vana-...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
9
sxw

Historitsism ja juugend

Mõisa majandus oli tipus 19. sajandi lõpus, 1912. aastal tunnistati Sangaste mõis Venemaa parimaks. Pärast Eesti Vabariigi maareformi sattus majand 1920ndatel raskustesse ja Friedrich von Bergi surma järgselt müüdi mõisa vara 1940. aastal oksjonil. Bergi aadlisuguvõsa ei olnud küll eriti suur, kuid oluline. Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1794­1874) oli marssal, vene väejuht, Soome kindralkuberner ja Poola asehaldur . Soome kubernerina soodustas ta soome keele levikut ja soome kodanluse tugevnemist. Sangaste viimane omanik Friedrich von Berg (1845­1938) oli kogu Euroopas tuntud sordiaretaja. Õppis Tartu ja Sorbonne'i ülikoolis, töötas Sotimaal. Tema aretatud rukkisort `Sangaste' on tuntud tänaseni. Berg rakendas kõiki moodsaid agro ja zootehnilisi võtteid. Juba 19.20. sajandi vahetusel lüpsti mõisas piima masinatega. Sangaste mõisa täkust aretati eesti tõugu tori hobune...

Kunstiajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 4. Rootsi aeg ­ haldusjaotus, valitsemine, rahvastik, linnad, aadlikud, talupojad, eluolu, võimu tugevnemine Haldusjaotus ­ Eesti ala jaotati kaheks kubermanguks; Eestimaa kubermang : (Põhja-Eesti) Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Liivimaa kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli Tallinn ja Liivimaa keskus oli Riia; kubermange juhtis kuninga poolt määratud kindralkuberner Valitsemine ­ Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu; talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval; 1611.aastal asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda...

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Rooma

Rooma kodanikud olid Itaalia elanike seas aga pikka aega vähemuses . Riigile osutatud teenete eest võis aga Rooma kodakondsuse saada nii üksikinimene kui ka terve linn . Rooma kodanike arv järjest kasvas ja see suurendas Rooma mõjuvõimu Itaalias veelgi . Itaaliast väljapoole jäävad vallutatud linnad olid provintsid . Nad olid Rooma riigi omand ja maksustatud . Omavalitsusse ja kohalikkesse asjadesse ei sekkutud ja iga provintsi valitses asehaldur , kes oli tavaliselt endine magistraat . Asehaldur kaitses linna välisvaenlaste eest, kogus makse, hoidis ära vastuhakud , täitis ülemkohtuniku ülesannet . Kasutasid oma ametit ära isiklikuks rikastumiseks . Pressisid raha välja, võtsid altkäemaksu jne . 23.6 Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal . Rooma ühiskond oli põhiliselt põllumajanduslik .Rahvast moodustas enamuse talupojad ja rikkused seisnesid suutel maavaldustel...

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajaloo põhjalik konspekt eesti ajaloo kohta gümnaaisumile

18. sajandi lõpuks elas Eestimaal 500 000 inimest. Keisrinnad kes valitsesid 18. Sajandil 1) Katariina I 2) Anna Ivanovna (Ionovna) 3) Jelizaveta Petrovna ­ Peeter I ja Katariina I tütar 4) Katariina II (valitsemisaeg 1762 ­ 1796) Päritolult sakslane. 1764 külastas Eesti ja Liivimaad. 1782 kaotati tollipiir Venemaaga ja hakkas valitsema asehaldur . Linnad ja majandus 18. sajandi lõpuks oli Eestimaal 12 linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Võru ja Paldiski. Tallinn oli suurim. Elanike umbes 10 000. Tsunftide põhikiri oli skraa. Suurimaks väljaveo artikliks oli vili. Imporditi soola, metalli, soolaheeringat, tubakas. Valgustus sajand Valgustusajastu mõtlejad Eestmaal: * Põltsamaa pastor A. Hupel...

Ajalugu
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun