ei maksustatud. Kuna Rooma kodanikud olid Itaalias vähemuses jagati lahkelt kodakondsust. (teenete eest isegi tervetele linnadele). Väljaspool Itaaliat asusid maksustatud provintsid. Need olid arengult hoolimata majanduslikust ja kultuurilisest terviklikkusest erineva arengutasemega. Kuna poliitilise karjääri tegemine nõudis rooma tavade ja ladina keele tundmist levis romaniseerumine eriti aristokraatide seas. Provintse valitses asehaldur - endine magrstraat, kaitses välisvaenlaste eest, kohalike vastuhakkude mahasuruja, olid ülemkohtunikuks ning maksukogujad. Palka nad ei saanud, seeläbi kasutati ametit ka rikastumiseks. IDAPROVINTSID LÄÄNEPROVINTSID · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika · Roomast nõrgemalt arenenud (vaid Põ-
2. 395 Theodosius Suure surm, peale mida jagunes impeerium Lääne-Roomaks ja Ida- Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne". Valitses 30 eKr 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps. 8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9
Johan Skytte mälestusmärk Tartus Riigikohtu hoone ees Perekond Ta abiellus 5. jaanuaril 1605 soti päritolu Marby ja Älvsjö vabapreili Maria Näfiga (surnud 1649). Abielust sündisid pojad Bengt Skytte ja Jakob Skytte, ning tütred Vendula ja Anna. Perekond Bengt Skytte oli 16551656 Liivimaa sõjavägede saadik, Eestimaa kuberner ja Tallinna asehaldur. Jakob Skytte aga Tartu Ülikooli (Academia Gustaviana) üliõpilane ja 16321633 ka esimene rektor Tema vend Lars Skytte oli Nyköpingi linnapea ning hiljem Stockholmi ja Uppsala lossi asehaldur.
Kuid ta ei olnud ka Baltimaade vaenlane. Kui Venemaal teostas kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis Katariina eesmärgiks, et reform laineks ka Balti kubermangudele. 1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. c
Provintsid ja nende valisemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse. Roomlased ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid nii palju kui provintsielanikud seda omaks võtsid. Seetõttu tunnistasid jõukad ja suursugused provintsilased meeledi roomaülemvõimu. Provintsi valitses asehaldur, tavaliselt endine magistraat. Asehaldur pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ül ja koguma makse. Ida- ja lääneprovintside erinevused Lääne:(Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) majanduslikult mahajäänud, linnad olid väiksemad, olid valdavalt põllumajanduslikud, kaubandus ei olnud eriti aktiivne, ladina kultuur Ida: (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukamad, suuremad linnad ja
Muutused halduskorralduses Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa). Kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil, sh Paldiski mk. Narva koos lähima ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna ning uuteks linnadeks said Paldiski (1783) ja Võru (1784). Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.aastani. Muutused valitsemises Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). George Browne (16981772) Riia kindralkuberner, Eesti- ja Liivimaa asehaldur Uue Balti korra elluviija Püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada. Edendas kooliharidust. Muutused linnade valitsemises Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest.
Poola, Taani ja Rootsi võrdlus Taani võim Poola võim Rootsi võim Valitseja Frederik II hertsog Magnus Stefan Batory, Sigismund Erik XIV, Karl IX, II August Gustav II Adolf Haldusjaotus Saaremaaametkondvakus Konstitutsioonid Eestimaa hertsogkond, (valitseja + abiline st talupoeg asehaldur. Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude nim vojevoodkondadeks) laekumise valve), jag staarostkondadeks linnuselääni, 4 maakonda e kreisi
Liivimaal läksid Poolale. 1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja-Eestis. Saaremaa jäi Taanile. Liivi sõda lõppes Eesti jagamisega kolme riigi vahel. Nimetatakse 3-e kuninga ajaks. POOLA AEG LÕUNA-EESTIS: * säilitati aadlike privileegid. Maavaldused jäid aadlikele, kinnitati pärisorjus, säilis luterlus, olulised ametikohad jäid sakslastele. * kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev. * katoliku kirik alustas vastureformatsiooni, võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume. * 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse. ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS: * kohaliku aadli suur mõju säilis, kuningat esindas Tallinnas Kuberner. Territoorium jagati 4- ks maakonnaks ehk kreisiks Harju, Viru, Järva ja Läänemaa
2. august 1560 Härgmäe lahing, 7. Missuguste võõrvõimude vahel jagunes Eesti pärast Liivi sõda? Poola, Taani ja Rootsi kuningate vahel 8. Kelle valdusse läks Põhja - Eesti pärast Liivi sõda? Rootsi 9. Kelle valdusse läks Saaremaa pärast Liivi sõda? Taani 10. Mida kujutas endast Sigismund Augusti privileeg? Tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. 11. Kes haldas riigimaid Taani valduses? (ametinimetus) kuninglik asehaldur 12. Millise vaherahuga läksid Poola alad Eestis Rootsi koosseisu (aasta ja rahulepingu nimi)? Altmargi vaherahu, 1629.aasta 13. Mida kujutas endast vastureformatsioon Lõuna - Eestis? Katoliku usu levitamine 14. Jesuiitide peamine keskus Eestis. Tartu 15. Millised kahte tüüpi mõisad olid Põhja - Eestis? Riigi- ja eramõisad 16. Milline kohus Saaremaal mõistis kohut talupoegade üle? vakusekohus 17. Millise rahulepinguga läksid Taani alad Rootsi koosseisu? Brömsebro rahuga 18
53-54 ja 58 ning vaadake keskaegse Vana-Liivimaa kaarti õpik lk.54 ja 72. 3) Haldusjaotus Eestis 16.sajandi teisel poolel ja 17.sajandil: - Liivi sõja tulemusena jaotati Eesti ala kolme riigi: Poola, Taani ja Rootsi kuningriigi vahel. A) Poola valdused Lõuna-Eestis: - Poola valdusesse kuuluval Liivimaal muudeti halduskorraldust 1580.aastate algul (1582.a.). - Kõrgeim ametiisik Poolale kuuluval Liivimaal ehk Üleväina hertsogkonnas oli suurte volitustega asehaldur. - Liivimaa oli jagatud algselt presidentkondadeks ( neist Eesti alale jäid Pärnu ja Tartu ning Läti alale Võnnu presidentkonnad), mille eesotsas olid eluaegse ametiga presidendid. 2 - 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede
Vana-Pärnu. 1265 viidi piiskopkonna keskus üle Haapsallu. 14. sajandi keskpaigast mõningate vaheaegadega on pealinnaks loetud Kuressaaret. Tähtsamad linnused: Lihula, Haapsalu, Kuressaare ja Koluvere. TAANI VALDUS Nimetati ka Harju-Viru või Eestimaa hertsogkond. Vaimuliku juhtimise küljest oli see Tallinna piiskopkond. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskopil puudus ilmalik võim. Maahärraks oli Taani kuningas - ilmaliku võimu esindaja. Kuningat esindas kohapeal asehaldur keda abistas umbes viieteist liikmeline maanõukogu. Keskus oli Tallinn. Tähtsamad linnused: Toompea, Rakvere, Narva. 1343-1345 - Jüriöö Ülestõus. 2 1346 - Taani müüs oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule (keskus Marienburgi linnus). 1347 - Saksa ordu andis Eesti Liivi ordule. Liivi ordu juht oli ordu meister. Saksa ordut juhtis kõrgmeister. 1397 sai Harju-Viru vasallid " Jungingeni armukirjaga" suuremad õigused kui varem.
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma.
parima kõnestiili üle. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero teiseks tähtsaks kohtukõnede näiteks on Verrese protsessil peetud kõned. Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi. Cicero kaebas Gaius Verrese kohtusse ja kirjutas seitse süüdistuskõnet, millistest ühe kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse. Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad
Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. Miks kujunes? See laiendati 1783.a ka Baltikumile peale seda, kui see kehtestati Venemaa kubermangudes. Haldusjaotus: Lisandusid Paldiski, Võru-ja Viljandimaa. Kubermangu valitsemine: juhtima hakkas asehaldur. Aadlike positsioon: paranes, olid isandad. Rouseni deklaratsioon : *talupojad õigusteta pärisorjad *mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa *talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule *talupojad pidid täitma mõisakoormisi *kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale *talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi
rahu üle ning kinnitati heakskiidetud seaduseelnõusid. Augustus võitis aastal 30 ekr oma vastased, lõpetas sõja ja taastas riigis korra. Ta sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Vabariigi lõpuperioodil kuulutati kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Provintsi valitses asehaldur. Idaprovintsidkuulusid: Kreeka, VäikeAasia, Süüria, Egiptus. Juba enne Rooma vallutamist olid need jõukad ja kõrge kultuuriga linnad. Rooma võimu all püsisid need kõige võimsamate aladena. Lääneprovintsid kuulusid: Põhja Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Enne roomlaste vallutamist olid need alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (v.a. PõhjaAmeerika). Vabariigi algusaegne sõjavägi vahetus välja
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Brita Lodi Kubermangud · Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2
tihedamat liitmist Vene impeeriumiga. • Venemaa sisekubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. a ka Baltikumile. • Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Asehalduskord (1783-1796) • Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja (asehaldur). • Muutus Eestimaa ja Liivimaa administratiivne jaotus (nt lisandus Paldiski maakond). • Oluliselt piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. • Maksukorralduse põhjalik muutmine (pearahamaks) • Vastutasuks kuulutas Katariina rüütlimõisad eraomandiks (alloodideks). • Tekitas pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel. Pärast Katariina II surma troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid.
Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad (Presidentkond(hiljem vojevoodkond) Staaroskond riigimõisad e. folvarkid) Kubjas e
andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused Naabermaade vallutamisega kaasnesid mitmed muutused: suurem varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine ja orjanduse areng.Allutatud rahvastesse suhtusid roomlased küllaltki tolerantselt. Asevalitsejad ei soovinud kohalike asjadesse sekkuda. Muidu nad maksustasid vallutatud alad v.a. Itaalia, kelle kodanikud pidid käima sõjaväes ja kellelt võeti maad. Makse kogus asehaldur, kellest tuntuim Pontus Pilatus Iisraelist. Kehtis põhimõte "jaga ja valitse", s.t. läbirääkimisi peeti ükshaaval ja kokkuleppeid sõlmiti eraldi.Tänu Puunia sõdadele vallutati tõsine vastane Kartaago. Vabariigi languse põhjused 1. Linnriigist saab suure territooriumiga riik 2. Vabariiklik valitsemiskorraldus ei sobinud;kodanikud ei saanud käia hääletamas 3. Kodanikud ei saanud sõjaväkke minna vaesumise pärast 4. Maariuse sõjareform: eraarmeed
Mirgi tüdruksõbra Loola lahkumisega oma endise elukaaslase juurde, jättes Peetri täiesti üksi käsikirja ei avaldata, lootus täisväärtuslikule elule on kadunud ning ka ainus mõistja, Loola, jätab ta maha. Peeter Mirk sümboliseerib laiemalt kõiki Eesti elanikke peale II maailmasõda kannatanud nõukogude reziimi tõttu, seesmiselt vabad, ent siiski jõuetud midagi ette võtma. Omamoodi peategelane on kuninga asehaldur Andres ning tema käsikiri. Teiseks oluliseks sümboliks raamatus on vana klaver, mida Mirk aitab oma sõbral Sõrdil tütre juurde kolida. Klaver, mille Sõrd ostis Eesti Vabariigi ajal, sattus okupatsiooni saabudes võõrastesse kätesse. Sõrdi abikaasa, kes viidi Siberisse, müüs maha oma maja, et tütrele pulmakingitust teha ning klaver, millel ta lapsena mängis, võõraste käest tagasi osta. Klaara-proua, kes klaveri uueks omanikuks oli
Madalmaade vabadusvõitlus 15.sajandi lõpul läksid Madalmaad Hispaania valdusesse. 16.sajandil kuulutati 17 provintsist koosnevad Madalmaad ühtseks tervikuks, mida valitses keisri asehaldur. Provintse esindasid staadid ja nende ühine esindus generaalstaadid Madalmaade majanduslikuks arenguks kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades: Flandia ja Brabant. Oli arenenud manufaktuuri tööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka kodanlus. Samuti lepitud enam võõrvõimuga.
valitsemisviisi. Võidetud maadelt võeti 1/3 maast, kuhu strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse rajati kolooniad. Rooma koloonia oli Vana-Rooma vabariigi ajal Rooma kodanikuõigusega sõjaväeline asula, mis rajati riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kohaliku elanikkonna romaniseerimiseks esialgu väljapoole Latiniumi, hiljem väljapoole Itaaliat. Väljaspool Itaaliat asuvaid Rooma (riigile kuuluvaid) alasid nimetati provintsideks. Neis valitses asehaldur. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Annaliisa Heinsalu 10.e
74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada.
jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. ) kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu ) ja Pompeiusega ( oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. ) I triumviraadi. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar ja Pompeia lahutasid ning 58
Ta tahtis lõpetada ära talupoegade piinamise. 7) Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu? Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. 8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.(asehaldur, ametkonnad ja vakused, 1563.a. Kuressaarest linn) Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus.
Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal - Liivi orduriik.
valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga) · KATARIINA II (1762 1796) ÜMBERKORRALDUSED: 1783 Balti provintside uus halduskorralkdus Kubermangu etteotsa sai asehaldur Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna) Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid) Kõik mõisnikud said võrdsed õigused Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused Seati sisse pearaha maks · MAJANDUS 18. SAJANDIL
RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi orduriik Algul Riia, Ordumeister siis Võnnu Tartu piiskopkond Tartu piiskop Tartu Saare- Lääne Saare Lääne Algul Vana-Pärnu, Piiskop piiskop siis Haapsalu 2. Läänikorralduse kujunemine
v Kord aastas käis koos Maapäev, mis arutas kõige tähtsamaid küsimusi. v Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL v MandriEestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. v 2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa mõisamaade võtmine riigi käsutusse. v Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mida omakorda juhtisid valitsejad. v Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel. v Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus ka talupoegade esindajana õiguseleidja. v Võrreldes MandriEestiga olid Saaremaa talupoegade elutingimused paremad ja õigused suuremad. Aitäh kuulamast
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos
talurahva elu kergendada, kooliharidust edendada. 9.Asehalduskord-Lisandus Paldiski maakond.Pärnu mk lahutati Viljandimaa ja Tartu mk lõunapoolne osa, mis 1784.a rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.Eestis oli 5 mk.Osa praeguse lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga mk all.1783.a sai kõik mk.keskused linnaõiguse,kaks uut linna Paldiski ja Võru. 10.Poliitilised ümberkorraldused-Muudeti sarnaseks Venemaa omaga, eesotsas oli asehaldur, raad saadeti laiali.Eesti ja Liivimaal võrdsustati õigusi, muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks, hakati korraldama hingeloendusi. 11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö eest palka saada.1765.a võesti vastu posit. määrused. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada
Katerariina 2. aega jäi ka asehaldusaeg 1783-1796. Siinsed alad erinesid teiste Vene aldest. Vene mõisnikud siin ei saanud maad omada ja see tekitas küsimusi. Sellel ajal muutus Eesti alade valitsemine väga sarnaseks teiste alade valitsemisega, selleks ajaks kaotati Balti erikord. Kuna Katariina kartis, et mõisnikele ei meeldi see asehalduse aeg, selleks nimetati mõisnikud läänimõisate pärusvalduseks. Põhm läänist muutusid alloodideks. Eestimaa ja Liivimaa kubermangule pandi ühine asehaldur, kes oli kubermeeridest kõrgem. Põhja-Eestis loodi juurde Paldiski maakond (Harjumaa ja Haapsalu arvelt) [Paldiski mk on asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn
koosnes 5 maakonnast, neist Eesti aladele koosnes 5 maakonnast, mis jäid Eesti alale: jäi 3: Pärnu, Tartu, Saaremaa Pärnu, Tartu, Saaremaa, Võrumaa (Tartu lõunaosa), Viljandimaa Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa Sama Pihkva kubermangu. * Eesti- ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri. * Eesti- ja Liivimaal oli 1 asehaldur. * Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult * Linna valitses linnaduumad, kuhu tuli valida aadlikud. esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. * Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu. * Eesti- ja Liivimaa pidid maksma pearahamaksu. * Kodaniku õigused olid linnas neil, kes kuulusid * Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile tsunftidesse ja gildidesse ning olid sakslased
"Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus munitsiipium elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat; valitses asehaldur; maksud latifundum suurmaavaldus, mis põhines orjatööl akvedukt monumentaalne veejuhe, mis varustas linna joogiveega Idaprovintsid Lääneprovintsid * Kreeka, Väike-Aasia, Süüria * Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus Britannia * enne roomlaste vallutust kõrgelt * enne roomlaste vallutamist riigi või
aadli soovidele. Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid. Keskvõimu suhtumine Aadelkond polnud rahul kuningas Karl XI absolutistliku valitsusreformiga.
1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond. Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused. Rootsi riigiametnikuks oli kindralkuberner, kes oli kubermangu kõrgeim riigiametnik ning, kelle määras ametisse kuningas. Kindralkuberner oli kõrgemsõjaväe juht kubermangus ning, kes kogus ja kontrollis maksude laekumist. Lisaks oli kubermangudes rida teisi kindralkubernerile alluvaid madalamaid riigiametnikke
laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1. Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses, tema võim oli ebakindel ja valitses oht provintside langemiseks Rootsi võimu alla. Seetõttu oli vajalik Vene riigile baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. 1.2. Baltisakslaste laialdane omavalitsus. Nende seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid aadlikud. Aadlike võim oli piiramatu. Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. 2. Pärast Põhjasõda oli puudus kirikuõpetajatest, kirik ise sõltus rüütelkondadest. Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna
tagas mõjukuse. Sõjavägi- Oli palgavägi. Mille poolest olid provintside elanikud halvemas olukorras võrreldes Itaalia elanikega? Vabariigi ajal tegid roomlased selget vahet Itaalia ja sellest väljapoole jäävate alade e provintside valitsemise vahel. Kogu maa oli seal Rooma riigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintsi valitses asehaldur. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud , siis kasutasid nad mõnikord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja pressidest provintsielanikelt raha välja. Mida tähendas ,,jaga ja valitse" põhimõte? ,,Jaga ja valitse" põhimõte tähendas seda, et roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe ning see oli ülemvõimupoliitika.
egiptuse geograafiline asend-Egiptus paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb alam ja ülem- egpituseks.Geograafiline eraladtus hoidis egiptust võõraste sissetungijate eest ja sõja ajal oli hea kaitse.Loodusolud-vihma ei sadunud peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele.Vana Egiptuse põhiperioodid - Vana riik (u 2650-2100 eKr) *suuerd püramiidid, Keskmine riik (u 1950-1650 eKr)*noomide asehaldur, Uus riik (u 1550-1075 eKr) , Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr).Vana-Egiptuse valitsemine-vaaraooli piiramatu võimuga valitseja ja isik ja võim olid jumalikud. Ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks.Vana-
16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%.
3. Pingelised suhted Idaga, Idast sooritati sõjaretki Eesti aladele 4. Sõlmiti vaherahu katku ja sõjalise kurnatuse tõttu 5. Aasta peale vaherahu lõppu olid Sakala ja Ugandi sunnitud ristimise vastu võtma 6. Teised maakonnad sõlmisid liidu Venemaaga 7. Otepää linnuse piiramine 20 päeva ->sakslased lahkusid 8. Madisepäeva lahing -> suured kaotused mõlemal poolel, hukkusid Lembitu, Liivimaa vanem Kaupo 9. Sekkus Taani kuningas, asehaldur Eestimaale, kes jäi kehtestama Taani võimu 10. Eestlased ründasid kõiki sakslasi, linnused võeti üle 11. Tallinna vabastamine ebaõnnestus -> Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskop vallutasid alad tagasi Miks eestlased alla jäid? 1. Sõjaline ülekaal vastaste poolel (kutselised sõdalased->paremad oskused) 2. Kaitse- ja sõjaväekorraldus kehvem 3. Kehvem relvastus (üksikute sõjakäikude jaoks) 4. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult 5
TEEMA 1 - Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus ● Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) - Liivimaa kubermang (Poolalt vallutatud alad, Põhja- ja Lõuna-Eesti, keskuseks Riia) (Pärnu ja Tartu maakonnad) - Saaremaa: Liitus Rootsi aladega 1645. a., kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kui säilitas eriseisundi (neil oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem) - Viimasena Rootsi kätte läinud Eesti ala oli Ruhnu saar, mis oli senini Oliva rahuga puutumata jäänud ● Ainuke koht, kuhu Rootsi võim ei ulatunud oli Setumaa Kindralkuberner - kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. ● kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge ● nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid
jäi vallutamatta. 1577 eesti vallutatud vene poolt, va tallinn. Kui poola kuningaks sai stefan batroy algas suur vastutegevus venemaa vastu. 1582 Jam zapolski rahuga lõppeb sõda. Poola ja vene. Vene saaboma linnused poola:liivi linnused Lõuna eesti rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 pljussa vaherahu rootsija vene vahel. Lõuna eesti poolal, põhja eesti- rootsil, sigismund augusti privilleeg- aadlikud nõudsid et Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik: asehaldur, maa jagati 3 ossa: Tartu,pärnud,võnnu.presidentkondadeks hiljem vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli Esindusorganiks- maapäev alasid taheti katoliku usuga levitada, ka venemaad, jesuiitide Ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas(tartu) 7 linnuselääni: tallinn, paide Rakvere,narva,haapsalu,koluvere,lihula. Foogtid- kogusid makse ja mõistsid kohut. Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega
kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus 5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas, aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi Lihulast keskus ära ja viidi Vana-Pärnusse
kinnituse, et neile jäetakse nende talupojad ja luteri usk · Põhja Lätis nii ka läks · Lõuna Eesti oli Liivi sõja ajal kaua venelaste käes ning kui sõda läbi oli, siis kuulutati katoliikluse taasjuurutamine ehk vastureformatsioon ametlikuks eesmärgiks. Aadel Lõuna - Eestis · Omandas suured õigused ja organiseerus · Võnnus pidas aadel oma ühiseid tippnõupidamisi maapäevi · Poola kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli asehaldur. Varane Rootsi aeg Põhja Eestis · Tallinnas oli Rootsi aeg alanud juba 1561 a · Faktiliselt hakkas Stockholm Põhja Eestit valitsema alles 1583 aastast Pljussa vaherahust. · Rootsi võim pidi kõigepealt tunnustama aadlike vanu õigusi, sealhulgas nende praktiliselt piiramatut võimu talupoegade üle · Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda kergendas usubarjääri puudumine. Aadel Põhja -Eestis · Aadlikud moodustasid Eestimaa
kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saaremaa (seal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus e konsistoorium ning erinev maksusüsteem. 2 linnaõiguse lisa: Valga ja Kuressaare, kokku 11 linna. Kindralkuberneri Kõrgeim valitsusametnik. Ka sel ajal täitis samu kohustusi, mis postisioon ja Eestimaa kindralkuberner Rootsi ajal. Eriti edendas Katariina II ülesanded Tallinnas, Toompeal. Liivimaa aegne George Browne siinset
lisandus Paldiski Liivimaal lahutati Pärnu mk-st Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa → Võrumaa (+ Saaremaa) Narva koos ümbrusega Peterburi kubermangu osa, Setumaa Pihkva kubermangus maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru) pol ümberkorraldused – sarnane Vm-ga 1. mõlemas kubermangus ühine asehaldur 2. maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali 3. aadel kogu Eestis võrdne 4. võrdne kodanikuõigus majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast 5. linnaduumad (esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest) 6. ühtne pearahamaks, hingeloendused demokraatlikud elemendid, samas piirimaade ühtesulatamine Vm-ga pärast Katariina II surma taastati endine valitsemisviis probleemide vältimiseks Positiivsed määrused
nõule." Seega mainitakse võimu esindajaid, kes ei ole linnuse ega garnisoni võimu kandjad ning kelle olemasolu viitab vähemalt juriidilises mõttes linnale. Kui nende näidete põhjal oletada, et 1248. aastaks oli Tallinns tekkinud linnaline, käsitöölistest ja kaupmeestest elanikega, asula, pole siiski ühtegi allikateadet, mis võimaldaks kindlalt väita, et see asula oli all-linnas. Umbes 1250. või 1274. aastal avaldavad Taani asehaldur Tallinnas ja Tallinna linn Lübeckile kaastunnet Lübecki kaupmeestele Novgorodis osaks saanud kahjude pärast: "Ago poeg Saxo, vagas mälestuses isand kuninga asehaldur Talllinnas, foogt ja raehärrad ning kõik siinse linnuse jalami elanikud" Kas linnuse jalami all mõeldakse siinkohal all-linna või lihtsalt kindluse müüride all Toompea küngast ei ole kindel. 1265. aastasse on dateeritud lesk-kuninganna Margareta
1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629) 1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile · Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita) · Saaremaa oli Taani käes (alates 1559) Poola ajal on Lõuna-Eestis asehaldur. Maa jagati 3 presidentkonnaks, mis hiljem nimetati Poola eeskujul vojevoodkondadeks. Need omakorda jagunesid staarostkondadeks. Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks, Rootsi riigi kõrgeim esindaja siin oli kuberner. Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks. 1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel
Samas jäid vallutatud riikide kultuur samaks. Itaalias võeti võidetult ära osa maast 1/3. Mitmele poole rajati rooma asulaid- kolooniad. Rooma kolooniad olid rooma riigi sõjalised tugipunktid allaheidetud aladel. Osa võidetud linnu said munitsiipiumi staatuses- neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti rooma kodanike õigus. Enamik itaalia linnu ja rahvaid oli rooma liitlased. Vallutatud alad väljaspool itaaliat olid rooma provintsid. Iga provintsi valitses asehaldur, kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat. Nad ei saanud riigilt palka, nad pressised kohalikult rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu. Muutused rooma ühiskonnas vabariigi ajal. Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Enamus olid talupojad. Vallutuste tagajärjel tõusis aga tohutult rooma linna poliitiline tähtsus. Linna elanike arv kasvas kogu aeg ja see edendas oma korda kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa rooma ja itaalia ühiskonna senisest
annaabi.ee 
