4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ...
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalme...
Tegeleti ka karjakasvatusega. 4. Vanem rauaaeg: tööriistade areng, kalmed, elatusalad, muutused ühiskonnas. Pronksist tööriistad hakkasid asenduma rauast tööriistadega. Kujunesid välja nn tüüpilised tarandkalmed. Mitmed tarandid ehitati üksteise kõrvale. Põllumajanduslik asustus laiened Kesk- ja Lõuna-Eestis. Põllumajandustoodangut jätkus ka kaubavahetuseks. Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6. Eestlased muinasaja lõpul: muutused elatusalades, haldusjaotus ja ühiskondlik korraldus, ühiskonna sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut
Perioodid: Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg ja viikingiaeg Kiviaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikumi (12000-9000 a. ekr.) ajal hakkasid vlja kujunema inimesed, lppes Phja-Euroopas viimase jajaga. Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a...
jooksul läänemeresoome hõimud. 17. Konfliktid Skandinaavlastega keskmisel rauaajal ja viikingiajal – tea ja oska nimetada kuningas Ingvari sõjaretke (u 600 pKr) ning Salme laevmatusega seotud lahingut (u 750 pKr) Kaubeldi skandinaavlastega, tõestuseks sealt pärit leiud. Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18. Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis. Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid. Viikingid liikusid mööda idateed st. mööda jõgesid Bütsantsi, käidi kaubaretkedel. Eestlased kauplesid Skandinaavia ja Novgorodiga, kiire majanduslik areng. Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga. 19
tunnustust, et kujutatud oli eesti rahvas, mida ühendasid ühendasid ühesed uskumused, keel, kombed. Merevaik ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav
ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
rauaajal tihti peale mässiti vaid linasse. 5. Inimeste elu muutus lihtsamaks, arenes kaubandus ja põllumajandus. Tööriistad oli efektiivsemad ja töö käi kiiremini, kaubanduse arenes tekkis peagi kösitööliste tekkega, kes valmistasid tööriistu, vahetasid neid põllumajandus saaduste vastu. 6. Tuli juurde elatus alasid, arenes kaubandus ja meresõit. Vahetati toorainet, kaupa ja tööriistu ka riikide vaheliselt. Mõisted: Viikingiaeg - 9-11 saj. Elasid Skandinaavias. Laevadel oli kindlad tunnusmärgid- ninas lohe. Linnus hakati ehitama 7.saj. Kaitseehitis, arvatakse, et Eestis oli kokku 120 linnust. Ruunikivi annab infot viikingite elu/olu kohta. Tsuudid- eestlased vene kroonikates 1030 - Jaroslav Targa sõjakäik Eestisse (Tartusse), Haldus korraldus muinasajal Maakonnad (8 suuremat),
Luukillukesed puistati arvukade ehetega kalmekivide vahele.igasse tarandisse maeti u 10-20ne jäänused. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine oli siiski põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti raudesemete valmistamine. Tehti vikateid, nuge, sirpe, kirveid. Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud),
isegi sisse, matused on enamasti eemal, kalmistud on üksikute selili väljasirutatud asendis, matustega. vahel ookriga kaetud, kaasa pandi varandust. METALLIAEG EESTIS PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA KESKMINE VIIKINGIAEG RAUAAEG RAUAAEG RAUAAEG AEG u. 1800-1100a. eKr. 500 ema-50maa u.50-450 pKr. u. 450-800a. U 800-1050a. ASUSTUS/ Paepealsetel või Ridala,mustla,asva, Läänemere ääres, Asustus ulatus Läänemere ASULAD liivastel muldadel, iru piirkondadesse,kus äärest(ojamaa)
Elatusalade muutumisest muinasaja vältel Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi tööriistu kivist, luust, sarvedest ja puidust, millega sai loomi küttida. Seega hakkasid inimesed aina rohkem mõtlema enda arendamisele ja paremale elukohale. Neoliitikumis ehk ...
10 klass ajalugu. Kordamine Muinasajast keskaja alguseni 1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud töörii...
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soome lipp ja vapp Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Tänapäeva Põhjamaad on kõrgeltarenenud heaoluühiskonnad, mida ühendavad omavahel ühine tihe ajalugu ja tihe koostöö väga paljudel elualadel. Viikingiaeg allikad ALLIKAD: Ruunikivide tekstid Luule Kohanimed ja isikunimed Arheoloogilised leiud Andmed maastiku-, ilmastiku ja taimestiku kohta Viikingiaeg - dateering VIIKINGIAJASTU ALGUS: Varem 793. a. Lindisfarne`i kloostri rüüstamine ehk ca 800. a. VIIKINGIAJASTU LÕPP: 1042. a. suri viimane Inglismaa normannist kuningas Hardeknud või 1066. a. kui Normandia hertsog vallutas inglismaa. Viikingiaeg viikingite mõju
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine-
Viikingite retked Koostaja: Annemari Aasoja Klass: 10.a Kes olid viikingid? · Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid · Suurema, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid · Kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid Knarr Pikklaev e. langslaev Kasutatud kirjandus · http://...
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla ...
METALLIAEG EESTIS PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA RAUAAEG KESKMINE VIIKINGIAEG RAUAAEG RAUAAEG AEG 1800 e.Kr 500e.Kr- 50e.Kr 50- 450 450 800 800 1050 500e.Kr ASUSTUS/ Asvas, Saaremal, Üksiktaluline Põhja eesti ja ühtlasi Kerkisid linnused Sama mis rauaajal
Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid olid Rootsist, Norrast ja Taanist ehk muinas- skandinaaviast pärit meresõitjad. Nende kultuuri õitseajaks nimetatakse 8. - 11. Sajandit. Sellele ajale on ka kohane nimetus viikingiaeg. Nimetus ,,viiking" üle on arutletud palju. Ühed väidavad, et see on tulnud skandinaaviast, aga teised ütlevad, et on tulnud vanast inglise keelest. Viikingeid nimetati erikohtades erinevalt. Lääne-Euroopas kutsuti normannideks ehk põhjamaa meesteks, Idas varjaagideks ehk sõdalasteks. Kuid kuidas nad elasid ja mida tegid? Kas olid nad siis loojad või hävitajad? Normannid elasid Põhjamaades, ranniku külades. Nad harisid põldu nii palju kui oli võimalik, kasvatasid loomakarju,
Muinasaeg ehk esiaeg, koosneb 3-mest suurest perioodist: kivi,- pronksi,- ja rauaajast. Kiviaeg omakorda jaguneb 3-meks perioodiks: paleoliitikumiks(vanem kiviajaks), mesoliitikumiks(keskmiseks kiviajaks) ja neoliitikumiks(nooremaks kiviajaks). Paleoliitikumi perioodil oli Eesti aladel jääaeg ja seetõttu pole siit leitud ka paleoliitilisi leide. Rauaaeg nagu ka kiviaeg koosnes 3-est väiksemast perioodist: eel-Rooma,- Rooma,- ja keskmisest rauaajast. Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid kõigil perioodidel põhiliselt samad, kuid tekkis ka juurde uusi. Keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumi ajal(u 9000-5000 a eKr) olid elatusaladeks kalastamine, küttimine ja korilus. Sama oli ka nooremal kiviajal ehk neoliitikumil(u 5000-1800 a eKr)
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
1.1. Mis on esiaeg e muinasaeg, selle algusaeg ja -sündmus? Esiaja arheoloogiline periodiseering? Muinasaeg on periood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni. Algus - tööriistade kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? Periood pärast esiaja kõppu ning algas kirja kasutuselevõtuga 3000 ek. 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur?
Esiaja arheoloogiline periodiseering? Ajalooperiood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni. Algus - australopiteekuste kujunemine (4,2 mln aastat tagasi) või tööriistade kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur?
Antropogenees:inimese kujunemise lugu. austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Po...
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum.
ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna. 6. Daatumid. 9000 eKr Keskmise kiviaja algus, Kunda kultuuri algus. 4000 eKr Kammkeraamika kultuuri algus. 3000 eKr Nöörkeraamika kultuuri algus. 1800 eKr Pronksiaja algus. 500 eKr rauaaja algus. 800 pKr Noorema rauaaja algus, viikingiaeg. 1200 pKr rauaaja lõpp 1030 Jaroslav Targa vallutusretk Ugandi maakonda. 7. Mõisted. Arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus. Arheoloogiline kultuur - sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Neoliitikum noorem rauaaeg.
Rauaaeg · 50 450 pkr · tüüpilised tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, maeti enamasti põletatult · üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks · põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö areng · vikatid ja sirbid · sõled, ripatsid, kaela-ja käevõrud, sõrmused · viljavahetamine põhja-ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu · rahulik ajajärk Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg · Linnused Vaata TV lk 9 harjutus 1 · Külad ja põllud *enamus rahvast elas avaasulates *külade kujunemine *ribapõllud *maa jagati pikkadeks ribadeks, et kõigil oleks võrdselt head ja "halba" maad *puuadrale lisati rauast ots *kaheväljasüsteem · Kalmed *tarandkalmed *uued kivivarekalmed sisekonstruktsioonita kivivaremed *pandi kaasa kullast ja kullatud esemeid, aga vähem *kääpad
Kivi lõplik kõrvale tõrjumine. · Tegevus-/elatusalad Põlluharimine koos karjakasvatusega, käsitöö areng. Kaubavahetus Rooma Imp. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Paikne eluviis, üksiktaluline asetus, varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, asutuse tihenemine Kesk-ja Lõuna-Eestis · Matmiskombed Tarandkalmete teke enamasti koos põletusmatustega panuseid vähe. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 450-1050 nn. Rahutud alad ( linnused, aardeleiud, relvad hauapanustena ) · Töö-ja tarberiistade materjalid Tööriistad ja relvad rauast, pronks-, hõbe-ja kuldehted · Tegevus-/elatusalad Künnipõllundus, karjakasvatus, põllumajandus arenes, kaheväljasüsteem, ribapõllud · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed
Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200 Ajalooline aeg:Periood keskaaja algusest kuni tänapäevani . Seda uuritakse kirjalike allikate toel. Eesti keskaeg- 1201-1558 Eesti uusaeg- 1558-1900 Eesti uusimaeg e. Lähiajalugu 1901- tänapäev Kirjalikud ajalooallikad: · Saxo Grammaticus · Liivimaa vanem riimkroonika · Läti Henriku Liivimaa kroonika Kiviaeg: Pulli asula- vanimasulakoht Eestis , 9000 ekr.Kõik mesoliitikumi asulad k.a Pulli asula kuuluvad Kunda kultuuri alla
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise j...
rauaaeg ja sepikohad spetsialiseerusid ehete ja relvade rooma rauaaeg); sellele perioodile omapärased on asula); enamuses elati aga avaasulates ning olid viikingiaeg tootmisele; arenes ka oskus rajada efektiivseid erinevad aardeleiud (ehete või tööriistade ning relvade välja kujunenud erinevad väikekülad; põllunduses linnuseid leiud) põldudelt, asulakohtadelt, kalmetest, soodest
loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. muinasaeg 9000 eKr 1200a, paleoliitikum e vanem kiviaeg 9600 9000 eKr, mesoliiikum e keskmine kiviaeg 9000 5000 eKr, neoliitikum e noorem kiviaeg 5000 1800 eKr, vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr, noorem pronksiaeg 1100 500 eKr, vanem rauaaeg eelrooma rauaaeg 500 eKr 50a, rooma rauaaeg 50 450a, keskmine rauaaeg 450 800a, noorem rauaaeg viikingiaeg 800 1050a, hilis rauaaeg 1050 1200a. metalli kasutusele võtt pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid.
vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7. Kirjelda lühidalt rüütliks saamist, millisedolid ootused rüütlile? 7 a vanemate juures, 7 a paažiks feodaaliks, siis kannupoiss. Rüütel pidi olema õilsad, truud, vaprad, võitlema surmani 8. Õpik lk 137 küsimused 1,2,3,5,6 vaata vihikust 9. Dateeri viikingiaeg kestis 8-11. sajand milliseid mõjutusi tõid nad Euroopasse. laastamisretked ja vägivald ning sõjad, röövretked Miks hakkasid nad laialdaselt ringi rändama. ülerahvastatus, põllumaa puudus ja seiklusjanu Valhalla-jumalate kogu Asgard-jumalate vald, eraldi surelike vallast Odin, Thor, Freya-jumalad Berserk-karusnahkades röökiv viikinglane varjaag – viiking Venemaal normann-viiking Prantsusmaal
rauaaeg (u 450- künnipõllundus. karjakasvatus, rajamine (mägi- ja 800) kauplemine. neemiklinnused). Hakkasid kujunema külad. Ühiskonna suurem kihistumine. 8. Viikingiaeg (u Kõrgel tasemel Kauplemine, Asulad tihenesid, tuli 800-1050). maaharimine, rüüsteretketel kaitsta ennast *Noorem rauaaeg käimine. rüüstajate eest. 9. Hilisrauaaeg (u Arenes välja Peamine Rahvaarv kasvas ja 1050-1200) kolmeväljasüsteem tegevusala asustus tihenes
2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus 3. Arenes ka käsitöö 4. Kasutusele tulid vikatid ja sirbid 5. Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogudes Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6
11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine rauaaeg -> noorem rauaaeg -> viikingiaeg -> hilisrauaaeg 3. Muinasaeg -> Muistne vabadussõda (1208 1287) -> Keskaeg (1200-1600) -> Liivi sõda (1558 1583) -> Rootsiaeg (1583 1710) -> Põhja sõda (1700-1721) Veneaeg (1721- 1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5
käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast asjad: kirved, noad, sõrmused, sõled, vikatid, sirbid, peened ripatsid, kaela- ja käevõrud eheteid kaeti ka värvilise emailiga). Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool Linnused Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav). Arvukus ligi 50. Põhjus kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida-
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%) ...
b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma Keskmine rauaaeg (450 pKr-800 pKr) a) Rahustatud rännuaeg b) Eelviikingi aeg Noorem rauaaeg (800-1200 pKr) a) Viikingiaeg b) Hilisrauaaeg 2. Esita Eesti ajaloolise aja periodiseering Ajaline aeg alates 4200- präegu Keskaeg 1200-1559 a) Varakeskaeg (1200-1346) b) Hiliskeskaeg (1346-1558) Uusaeg a) Varauusajal esimene pool (1558-1629) b) Uusaja esimene pool (1629-1819) c) Uusaja teine pool (1816-1918) Tänapäev ehk lähiajalugu (1918-....) 3. Millised on muinasaja ajaloo allikad (koos selgitusega) Munasaja ajalooallikad a) Arheoloogia (esemelised allikad)
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
ülerahvastatus. Ent paljud ajaloolased arvavad, et see võis pidada paika ainult Lääne-Norra puhul, kus oli vähe harimiskõlblikku maad. Teine põhjus võis olla see, et rikastel viikingitel oli kombeks pidada mitut naist, mistõttu neil oli palju lapsi. Kuid tavaliselt sai perekonna pärandi endale vaid esmasündinud poeg, mis tähendas seda, et nooremad pidid ise vaatama, kuidas hakkama saada. Viikingite retked Mõned ajaloolased ütlevad, et viikingiaeg sai alguse kaheksanda sajandi keskpaiku, just enne seda, kui nad Lindisfarne’i rüüstasid. Oli see siis nii või teisiti, tõmbas see röövretk neile igal juhul üldsuse tähelepanu. Inglismaalt edasi suundusid nad Iirimaale, kus nende märklauaks olid jällegi kloostrite aarded. Laevad täis sõjasaaki ning orje, pöördusid viikingid talveks koju tagasi. Ent aastal 840 muutsid nad oma traditsioone ning veetsid talve rüüstatud aladel. Iirimaa linn Dublin saigi alguse viikingite enklaavina
teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste elukoht Eestis. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Läänemere idaranniku maadel alates LõunaSoomest kuni Leedu lõunaosani
Euroopat jõgedest, sh.Eestit järvedest (majandus, kaubandus) Periood oli sõdadeta aeg. KESKMINE Raud, relvad, Põlluharimine, Avaasulad- koos Tarandkalme. RAUAAEG 450- hõbeaarded, loomakasvatus, mitmed talud, Maeti edasi, uusi 800 viikingiaeg võitlusnoad, käsitöö, kaubandus, külade tarandeid 800-1050 e. pronksehted + ribapõllud, kujunemine. kasutusele ei rahutud ajad Hõbe/kuld kaheväljasüsteem. linnuste rajamise võetud. Künnipõllunduse algus. Linnused Panuseid pandi algus (enne kõpla) rajati kaasa vähe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
