Rostock Rostock Fläche:181,44 km² Rostock ist eine norddeutsche Hansestadt an der Ostsee.Die kreisfreie Stadt erhielt im Jahr 1218 das Lübische Stadtrecht. Rostock hat heute etwa 203.000 Einwohner. Kulturell wie wirtschaftlich gilt es als die wichtigste Stadt im Land. Die Stadt ist eines der vier Oberzentren des Landes. Wirtschaftlich dominiert neben Schiffbau und Schifffahrt, dem Tourismus und Servicesektor deutlich die Universität als größter Arbeitgeber der Stadt. Lage Rostock liegt ziemlich genau in der nördlichen Mitte Mecklenburg-Vorpommerns Das Stadtgebiet erstreckt sich
months. London information: Area: 659 sq mi = 1,706 km2 Population: 7,556,900 Time: GMT (UTC0) Summer BST (UTC+1) London train and ferry operators: http://www.ferries-trains-planes.co.uk/ Tallinn London · Day 1, sail from Tallinn to Helsinki by Tallink ferry, leaving Tallinn daily at 14:00 and arriving Helsinki at 16:00. To connect with the ferry to Rostock you need to leave on a Monday, Tuesday, Thursday or Friday, but there are a range of ferries daily if you want to stop off in Helsinki on the way, see www.tallinksilja.com/en/. Change ferries in Helsinki. · Day 1 evening, sail from Helsinki to Rostok in Germany on the luxurious four-times-a-week Tallink cruise ferry, leaving Helsinki on Mondays, Tuesdays, Thursdays & Fridays at 19:15 and arriving in Rostok at 22:00 just over 24 hours later (day 2)
der Bundesrepublik Deutschland bei. Während Mecklenburg-Vorpommern unter den 16 Ländern in Deutschland das flächenmäßig sechstgrößte ist, haben lediglich das Saarland und Bremen weniger Einwohner als Mecklenburg- Vorpommern, das somit die geringste Einwohnerdichte aller Bundesländer aufweist. Die Besiedlung ist überwiegend durch Mittel- und Kleinstädte sowie eine dörfliche Struktur gekennzeichnet, die einzige Großstadt des Landes ist Rostock. Die nächstgelegenen Metropolen sind Hamburg und Berlin. In Greifswald und Rostock befinden sich zwei der ältesten Universitäten der Welt. Dominierende Wirtschaftszweige Mecklenburg-Vorpommerns sind die Wind- und Solarenergie, der Schiffs- und Yachtbau, die Landwirtschaft und die Lebensmittelindustrie. Der Tourismus in Mecklenburg-Vorpommern und die Gesundheitswirtschaft tragen überdurchschnittlich zum BIP des Bundeslandes bei
Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli dehlilane, Muhu muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock rostocklane 3. moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli dehlilane, Muhu muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri mustamerelane. 5. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb ia liite ees harilikult välja
-ndus -lik+us = likkus 3.Isikunimetused : sööma sööja 4.Eset, looma, taime või muud sellist märkivad tuletised 5.Rühma ja kogu märkivad tuletise 6.Naissugu väljendavad tuletised 7.Suhtumist ja väiksuse mõõdet väjendavad tuletised -lane liide 1.Nimest moodustatud tuletised: Dehli = dehlilane, Muhu = muhulane 2.Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises: Rostock = rostocklane, Taiwan = taiwanlane Võib kasutada ka ülakoma : Bordeaux = bordeaux'lane 3.Sidekriipsuga nimest moodustatud üks sõna : Kohtla-Järve = kohtlajärvelane 4.Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna: Must meri = mustamerelane 5.Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb -ia liite us harilikult välja. See ei kehti ühesilbiliste ees olevate sõnadega: Bulgaaria = bulgaarlane, kuid : Sambia = sambialane
mistõttu on tähistuse lühendamiseks kasutusele võetud Plancki nurkkonstant ehk taandatud Plancki konstant: SAAVUTUSED Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. "Pour le Mérite" aumärk teaduse ja kunsti teenete Adlerschild des Deutschen Reiches (1928), auhind Saksamaa presidendilt Max Planck medal (1929, koos Einsteiniga) Copley Medal (1929) Planck sai doktorikraadi sellisetes ülikoolides nagu Frankfurt, München, Rostock, Berliin, Ateena, Cambridge, London, and Glasgow. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! http://et.wikipedia.org/wiki/Max_Planck http://en.wikipedia.org/wiki/Max_Planck
The tour of Tartu Tartu First mentioned in 1030 by Yaroslav the Wise Southern Estonia 2nd biggest city in Estonia http://eope.khk.ee/oo/2011/historical_t 100 000 people (142 Poles artu/tartu_lipp.jpg and 152 Germans) 17 neighborhoods City of Good Thoughts 16 twin towns Urmas Kruuse http://www.zacekfoto.ee/images/pilt2575.jpg Town Hall Built in 1782-1789 3rd building Tartu Town Council and Town Government Planned by Johann Heinrich Bartholomäus Walter (Rostock) Jail, public scale hall, town council Der Grosse Markt the http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/0/31 town's most important market 8/03180408b7d8.jpg Mix of classicism, baroque and rococo Town Hall Square Surrounded by buildings built in the classical style Christmas trees ...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustuse suunaga KM2 Kristi Kitsing HANSALIIN OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Liina Lepik Messi kokk Särevere 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 2010 aasta kodumajandus õppegruppi praktika toimus 26. aprill kuni 15. juunini. Õpilastel tuli leida endale sobiv firma, kus nad saaksid enda koolis õpetatud teadmisi teostada ja ka juurde õppida midagi huvitavat. Mina Kristi Kitsing valisin selleks kohaks AS Tallink Gruppi laeva Baltic Princess. 3 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS 1.1 AS Tallink Grupp AS Tallink Grupp ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn- Stockholm, Paldiski-Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu- Stockholm/Kapellskä...
Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455- 1485). Troonile sai Henry VII Tudor. Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln 10- 20 000: Münster, Bremen, Soest, Hamburg, Stralsund, Rostock, Krakow, Riia Alla 10 000: Kiel, Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi
Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Läänemere sadamad Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepja, Klaipeda, Kaliningrad, Gdask, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel, Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka. 6 Kokkuvõte Selle aja jooksul mil ma olen looduse tunnis kuulanud, kuid ka selle aja jooksul mil ma seda referaati kirjutasin, sain ma väga palju Läänemere kohta teada. Näiteks: ma sain teada et Läänemeri on vähese soolsusega ja selle vesi vahetub väga aeglaselt. Läänemerel on liigestatud raanajoon. Läänemeri on päris noor meri, sest alguses oli see järv
transpordiliigiga. Kauba- ja reisijateveo maht on ligikaudu võrdsed, umbes 70 mln tonnkilomeetrit ning 65 mln sõitjakilomeetrit. Kauba transiitveoks on raudteetransport samuti väga oluline, reisijate transiitveoks veidi vähem, kuna vahemaad on suured ning eelistatakse pigem lennutransporti. Meretransport Tähtsamad sadamad Suurim sadam on Hamburgi sadam, mis on Euroopas suuruselt teine ning maailmas suuruselt seitsmes; samuti Bremen, Emden, Rostock ja Kiel. Eelised riigis Väljapääs merele pakub võimaluse merekaubanduseks. Puudused riigis Suuremaid puuduseid pole, probleemiks on vaid sadamate ehitamise suur maksumus. Samuti ei ole asukoht väga suur konkurentsieelis rahvusvaheliseks merekaubanduseks näiteks Itaaliast Norrasse eksporditavat kaupa võidakse viia ka raudteetranspordiga Taani ning sealt laevaga Norra, kaupade veoks Ida-Euroopast USA-sse võidakse kaup transportida rongiga Hollandisse ning sealt laevaga USA-sse, jne
kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid, mootoriosad toiduained, kütused). Väljavedu ületab sisseveo. 6
inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid, mootoriosad toiduained, kütused). Väljavedu ületab sisseveo. Saksamaa kaart
Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid, mootoriosad toiduained, kütused). Väljavedu ületab sisseveo.
põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted: · Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma · Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks; · Taani hindamisraamat- 1241.aastast pärinev raamat, milles Eestimaa kohta käivas nimistus oli vaid kolm mõisat. · Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.
Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid, mootoriosad toiduained, kütused). Väljavedu ületab sisseveo.
Metsatööstus on suurel hulgal hävitanud loodusliku taimkatet ja metsapinda on Saksamaaal vaid 30 % alles jäänud. Transport Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Teedevõrk on väga hästi arenenud.Raudtee kogupikkus on liinide sulgemise tõttu oluliselt vähenenud.2006.a alguses oli see 38000km.Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk.Riigimaanteid on 231500 km, peale nende üle 429000 km vallateid ning linna-ja külatänavaid. Kiirteede kogupikkus on 11400 km. Saksamaal on 554 lennujaama,sealhulgas 13 rahvusvahelis lennujaama:332-l on
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Oü Hansaliin M/S Baltic Queen Praktika aruanne Anneli Püvi Juhendaja: Marko Peek/ Helen Sengbusch Kaupluse juhataja 2009 2 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................................................3 LISA1. HINNANGULEHT....................................................................................................................................3 LISA2. PRAKTIKA LEPING................................................................................................................................3 LISA3. RETSENSIOON ........................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................
(Nt Reini jõe kaldale Ruhri piirkond). · Meretransport Kõige aktiivsemalt tegeletakse meretranspordiga Põhja-Saksamaal, kus on ka selleks kõige paremad tingimused. Meretransport on poolenisti ühenduses raudteetranspordiga, kuna toodud kaup veetakse tänu raudteetranspordile laiali üle kogu Saksamaa. Suuemad sadamad on: 1. Wilhelmahaven 2. Bremenhaven 3. Brunabüttel 4. Stade 5. Kiel 6. Lübeck 7. Hamburg 8. Rostock · Õhutransport Õhutransport on Saksamaa turisminduses üks tähtsaimaid transpordiliike, kuna 3/5 turistidest reisib lennukitel. Saksamaa lennundus on üks Euroopa arenenumaid, see hõlmab kõige uuemaid tehnoloogiad õhuvaldkonnas. Samuti asub Saksamaal Euroopa suurim lennujaam, nimelt Frankfurdis. Kokku on Saksamaal 10 suuremat ja tähtsamat lennujaama ja 13 keskmises suuruses lennujaama. Lennujaamad on jagunud enam- vähem ühtlaselt. · Kas riik on tuntud turismimaa
welcher, welche, welches missugune, milline wunderbar imeline Zimmer, - das tuba zufrieden rahul Zweibettzimmer, - das kahene tuba Anfänger 1. Lektion Übung 1. ,,sein" olevikus (Präsens). Übersetze! 1. Ich.................... Betreuerin. 2. Wer ................. Sie? 3. Er ......... Heinrich Meier. 4.EWir ................. aus München. 5. ............... du Beate? 6. Nein, sie ................ meine Frau, sie heisst Monika. 7. ............. Ihr Deutsche? 8. Rudolf ............ aus Rostock . Übung 2. "haben" olevikus (Präsens) Übersetze! 1. Er ..............einen deutschen Namen. 2. Klaus und Franz,........ihr einen Dolmetscher? 3. Herr Bär ..............eine Frau. 4. Wir ...................... eine Frage. 5. ....................du auch eine Frage? 6. Inge und Lieselotte .................. deine Telefonnummer.7. Ich ...................deine Anschrift nicht. 8. Karin .........einen Mann. Übung 3. Olevik (Präsens) Pane õiged lõpud! 1.Ich heiss........Heinrich Meier. 2
Rahvaarv- 16,35 miljonit (jaanuar 1990) Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga. Saksa DV jagunes halduslikult 14 ringkonnaks. Üle 99% rahvastikust olid sakslased. Kõige tihedam oli asustus riigi lõunaosas (keskmiselt 200 in. km. kohta). Kolmveerand rahvastikust elas linnades. Suurimad linnad peale Berliini olid Leipzig, Dresen, Karl-Marx-Stadt, Magdeburg, Halle, Rostock ja Erfurt. Loomulik iive oli väike, sest pärast II maailmasõda ei olnud rahvaarv suurenenud. SDV lipp SDV vapp punane osa on SDV Majandus 1945. aastal Moskvast alguse saanud Saksamaa ida- ja lääneosa majandussidemete kärpimise ja lõhkumise eesmärgiks oli algul Nõukogude tsooni, edaspidise SDV majanduse üha tihedam sidumine NSV Liidu majandusega
rahvameditsiini kohta ilmus aastail 1823 ja 1829 ülevaade Johann Wilhelm Ludwig Luce (17561842), mitmekülgse teadusmehe ja rahvavalgustaja, kirjapanduna. Alanud oli nö eesti teaduse esimene faas, eestlastest maarahva ja tema eluviisi teaduse uurimisobjektiks olemine. Tartu ülikooli taasavamisele (1802) eelnenud sajandil pühendus tänapäeva Eesti aladel teadustööle u 90 inimest. Siit pärit noorte jaoks olid peamisteks hariduskeskusteks Jena, Halle, Göttingen, Rostock ja Greifswald. Saksamaa ülikoolide lõpetajate arv kasvas üha ning paljud nn riigisakslastest haritlased sattusid töö ja elatise otsingul saksakeelsetesse Venemaa provintsidesse Läänemere kaldal. Üha tihenevad kontaktid Balti provintside ja Euroopa vahel sattusid ohtu pärast Prantsuse Suurt Revolutsiooni, mil Vene võimud asusid takistama välismaal hariduse omandamist. Lahendus saabus selleks ajaks Vene ühiskonnas mõjukaks tõusnud baltlastele -- näiteks 18
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustaj...
Lainetus on tavaliselt mõõdukas laine kõrgus keskmiselt 3 4 m. Vaatamata sellele, et Balti merre suubub ligikaudu 250 jõge, on neist laevatatavat vaid kaks Neeva ja Oder. Maailmamerega on Balti meri seotud Sundi, Suure ja Väikese Belti ja Kieli kanali kaudu. Teiste sisemeredega on ta seotud läbi Venemaa kulgevate kanalite ja jõgede võrgu kaudu. Neid teid kasutab jõelaevastik. Tähtsamateks Balti mere äärsteks sadamalinnadeks on Tallinn, Helsinki, Stockholm, Kopenhaagen, Rostock, Gdansk, Kaliningrad, Klaipeda, Liepaja, Ventspils, Riia, Sankt Peterburg jt. Norra meri Norra mere mõõtmeteks põhja lõuna suunas on 600 miili, ida lääne suunas 720 miili, keskmine sügavus 600 1000 meetrit. Norra meri ei külmu tänu põhja-ida suunda liikuvale soojale Norra hoovusele. Triivjääd võib kohata mere põhja - läänepoolses osas. Sügisel ja talvel esinevad tihti tugevad tormid. Maksimaalne tõusu mõõna vahe kuni 2,5 m, pinnavete temperatuur talvel
veemassid, on tulnud ennast pidevalt kaitsta üleujutuste eest. Selleks on ehitatud kaldakaitseid, poldreid ja kaitsetamme merre. Näiteks on Thamesi jõgi varematel aegadel üleujutustega ähvardanud Londonit, nüüd kaitseb linna jõe põhja ehitatud liikuv terastamm, mis tõuseb tormiga üles ja suleb tee tormilainetele. Laevaliiklus on Põhjamerel elav, rannikul asub mitmeid suuri sadamalinnu: Rotterdam, Hamburg, Rostock, Bergen jt. Mereäärsed riigid on huvitatud ka transiitkaubanduse arengust. Kuna meri ei ole eriti sügav, on võimalik siit ammutada naftat ja maagaasi. Läänemerest eraldavad Põhjamerd Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel asuvad Taani väinad. Läänest ja lõunast uhub Euroopa mandrit maailma suuruselt teine ookean Atlandi ookean, mis hõlmab ligi viiendiku maakera pinnast. Ookeanil on palju ääremeresid, lisaks
v. Nottbeck, Die alte Immobilienbesitz Revals, Reval, 1884. - E. v. Nottbeck, W. Neumann, Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval, Franz Kluge's Verlag, Reval, 1896-1904. - E. Raadik, Tallinna linnus, Eesti Raamat, Tln., 1971. - V. Raam, Pirita klooster, Eesti Raamat, Tln., 1984. - V. Raam, Tallinna Toompea linnuse ja lossi ehitusloost/Toompea linnus ja loss, Kunst, Tln., 1978. - V. Raam, Toomkirik, Eesti Raamat, Tln., 1973. - B. Russow, Liivimaa kroonika, Tln., 1993 (originaal: Rostock, 1584). - Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni, Eesti raamat, Tln., 1976. - E. Tool-Marran, Tallinna Dominiiklaste klooster, Eesti raamat, Tln., 1971. - A. Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland, Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused, XXXIII, Dorpat, 1942. - H. Üprus, Tallinna Mustpeade hoone, Eesti Raamat, Tln., 1971. - H. Üprus, Tallinn aastal 1825, Kunst, Tln., 1965. - H. Üprus, Tallinna etikukivid, Valgus, Tln., 1971. - R. Zobel, Tallinna keskaegsed kindlustused, Valgus, Tln
Toomkoolid - eesmärgiks oli jõukate linnakodanike poegadele hariduse andmise kaudu kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Kloostrikoolid Tallinna dominiiklaste klooster, Kärknas Tsistertslaste klooster Linnakoolid linnakirikute juures, allusid raele. Olevist ekiriku juures 1432.aastal. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja ladina keelt Ülikoolid Saksamaal Rostock, Leipzig, Bologna, Pariis, Praha. Johann Pulck (silmapaistev eestlane) Kõrgem ladinakool kohalikele talulastele, Vana-Pärnus, ebaõnnestus reformatsiooni tõttu. Skolastik toomkooli toomhärrast juhataja Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud Visitatsioon kirikukatsumised, külaskäik Klooster ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
Selgrootuid elab Läänemeres umbes 440 liiki, merelist päritolu kalu on Eesti vetes 30 ja mageveelist 20 liiki, siirdekalu on 10 liiki. Tähtsad püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest, Läänemerest püütakse umbes 1% maailmamere kalasaagist. Läänemere sadamad Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepāja, Klaipeda, Kaliningrad, Gdańsk, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel, Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka. 133. Nüüdismeri. Rannavöönd Limneameri, Läänemere nõos Kesk-Holotseeni lõpul subboreaalse kliimastaadiumi II poolel ja Hilis-Holotseenis subatlantilises kliimastaadiumis viimased 4000 14C-aastat olnud ja praegugi kestev nõrgalt riimveeline veekogu. Limneamere rannamoodustusi leidub Lääne- ja Põhja-Eestis (näiteks Kõpu poolsaarel viiel kõrgustasemel kuni 13 m ü.m).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
