Saksa Ordu kõrgmeister. Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Ordumeistri valis alates 14. sajandist komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525. aastani Saksa ordu kõrgmeister, seejärel nominaalselt kõrgmeistri administraator. 16. sajandil valiti orumeistrile enamasti juba tema eluajal järeltulija ehk koadjuutor. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees ordus oli maamarssal, kes oli orduvägede sõjaliseks juhiks ja ordumeistri puudumisel tema kohusetäitjaks. Maamarssal resideeris esialgu Võnnus, 14. sajandil Aizkraukles ning 14. sajandi lõpust Siguldas. Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5 6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldga komtuurid ningJärva foogt.
Kindlakubernerid - Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Maapäev Rüütelkonna liikmed käisid seal. Lahendati kohalike küsimusi. Rüütelkondade loodud aadlike õiguste kaitsmiseks tehtud. Maanõunike kolleegium - kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Tegelesid väga oluliste küsimuste lahendamisega. Maamarssal Rüütelkonna nimetus Liivimaal, kes tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Vene ajal Kõrgeim võim Vene keisririigi kindralkuberner. Lutheri usk. Saksakeel asjaajamiskeel. Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile. Eesti- ja
demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja 12000 tündrit vilja. Inimesed ise püüdsid toituda puukoorest, õlgedest ja kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise ka korjustest. (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös.
Õppejõud: M. Nõmmela Saaremaa, Muhu kihelkond Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11
Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist 1525. aastal. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust:
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Brita Lodi Kubermangud · Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat s...
BEREND WOLDEMAR VON ADERKAS (1777-1836) OLI OTI 08.02.2011. MÕISA TÄNASENI SÄILINUD KUJUL PEAHOONE EHITAJA KARL WILHELM OTTOKAR VON ADERKASI (1806-1869) ISA. NOORUSES TEENIS VIIMANE VENE TSAARIRIIGI SÕJAVÄES, JÕUDES VÄLJA IHUKAITSE LEITNANDI, KAARDIVÄEKINDRALSTAABI POLKOVNIKU NING TSIVIILHIERARHIA NELJANDA ASTME - TÕESLISE RIIGINÕUNIKU TIITLINI. 1864.-1865. AASTANI OLI TA SAAREMAA RÜÜTLEKONNA MAAMARSSAL. OTI MÕISA HÄÄRBERI VANIM, VÕLVITUD KELDRILE TOETUV OSA ON EHITATUD ARVATAVASTI JUBA 18. SAJANDI ESIMESEL POOLEL PÄRAST PÕHJASÕDA.. HILJEM LAIENDATI HOONET MÕLEMAST KÜLJEST PEENEILE ÜMARSAMBAILE TOETUVATE RÕDUDEGA. PRAEGUSE VEIDI EKLEKTILISE ILMEGA, KUID ESINDUSLIKU , HISTORITSEERIVA JÄRELKLASSITSISTLIKU LAADI OMANDAS PEAHOONE MÖÖDUNUD SAJANDI KESKPAIKU, KUI SENI ÜHEKORRUSELISELE HOONELE LISATI
Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks. Liivimaa maapäevi korraldati vastavalt vajadusele ja enamasti Liivimaa keskosas, Volmaris ja Valgas. Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht Kõrgmeister resideeris Marienburgi linnuses, Preisimaal. Meister – Liivimaa orduprovintsi juht. Meisrti valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. Maamarssal – Liivimaa meistri asetäitja ja ordu sõjavägede ülemjuhataja. Tähtsuselt teine orduametnik Liivimaal oli maamarssal. Komtuurid ja foogtid – ordu käsknikud, allüksuste juhid. Liivimaa orduterritoorium jagunes piirkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Tähtsamad ordukäsknikud moodustasid meistri nõukogu. Konvendihoone – Saksa ordu linnusetüüp, mis ühendas endas kindluse ja kloostri.
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
AJALUGU 1. Mis on ristisöda? Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10....
AJALUGU 1. Mis on ristisöda? – Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? – 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? – 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? –Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10.Trakt...
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...
oluline figuur suguvõsas peab kindlasti minema arutatakse kõige olulisemaid küsimusi aadlike seas Maanõunike kolleegium maapäevad vahepealsel ajal, igapäevasteks asjaajamisteks ära sunrud maanõuniku asemele valivad ülejäänud kolleegiumi liikmed uue (nagu raes kunagi) kogu aeg koos vaatavad igapäevasel aadlike huvide järele ja otsustavad asju kindralkuberneri nõuandja 12 liiget Rüütelkonna peamees/maamarssal liivimaal maamarssal, (põhja eestis) eestis peamees (nimetamine) valitakse maapäeval igapäevased otsused vastasseisu tektianud küsimus - kes peab maksma riigi kaitsmise eest? aadlikud olid veendumusel, et kuna nad on rootsi riigi koosseisu läinud vabatahtlikult, on see keskvõimu asi Kohtusüsteem Aadlike teema: EESTIMAA KUBERMANG 1. MEESKOHUS - kohtunikud kohaliku aadli seast 2. ÜLEMMAAKOHUS - kuberner koos maanõunikega (kõrgeim) LIIVIMAA KUBERMANG 1
Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad, kuhu koondusid Liivimaa aadliseisusest maavaldajaid, mille ülesandeks oli kaitsta rüütelkonna liikmete õiguseid Rootsi riigivõimu ees ja lahendada kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Selleks olid maapäevad, need olid rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi. Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaa rüütelkonnas, kes tegelesid igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohalikul baltisaksa aadlil säilisid esialgu endised õigused. Aadel koondus Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonda. 1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mille tagajärjel suri kolmandik Eesti rahvastikust. Rootsi aeg Eestis lõppes
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirik...
keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peeter I, Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev ning Taani kuningas Frederik IV. Liivimaa maamarssal von Patkul pakkus Liivimaad August Tugeva kaitse alla. 1700.aastal lõi Karl XII taanlasi ning sama aasta hilissügisel võitis ka vene tsaari Peeter I Narva all. Pärast võitu soovis kuningas jätkata sõjakäiku Venemaale, kuid saabumas oli talv ja lahingud tuli mõneks ajaks edasi lükata. Nii otsustaski Karl XII jääda talvituma sõjast laastamata Tartumaale ning vahetult enne jõule saabus Karl XII Laiusele.
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Rüütelkondade täiskogu-maapäev käis koos iga 3 aasta järel. Seal valiti omavalitsus-,kohtu- ja politseiasutuste ametimehed, arutati kubermangu asju, keskvõimude ettepanekuid jne. Kõigi Balti rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Rüütelkondade eesotsas seisis rüütelkonna peamees Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. Aadli positsioone tugevdas järsult Peeter I pool läbi viidud mõisade restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine. Balti erikord-balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
maapäevadel (landtag).iga 3 õigused. Kadus rüütelkonna senine aasta tagant. Vahepeal ajasid tähtsus. Katariina II ajal olid nii rüütelkonna asju 12 aadlikud kui rüütelkonnad suurema maanõunikku, kes valiti riigi kontrolli all. maapäevadel eluks ajaks. Igapäevaküsimusi lahendas rüütelkonna pealik e maamarssal. Nad rajasid koole, kogusid makse, hoolitseis teede jms eest. Balti aadli (Kristiina oli jaganud palju Vene võim vajas aadlike toetust, läbisaamine maid)Privileegid oli järjest seega alustati restitutsiooniga, st võimudega: suurenev aadelkonna võim. Rootsi ajal riigistatud mõisate privileegid ja Reduktsiooniga kaotati tagastamine, lisaks vanad õigused piirangud Eestimaalt 54% maadest, talupoegade üle
Kuulus 3 rüütelkonnale, lahendasid Rüütelkonnad --------------- kõiki kohalikke küsimusi Aadlimatriklid-erilised Rüütelkonnad säilusid, nende Võim esindusorgan maapäev nimekirjad, mis andsid sinna omavalitsust piirati, nt. kõik kohapeal 12 maanõunikku, rüütelkonna pealik kantud põlisaadlikele mõisnikud said võrdsed õigused, e. maamarssal eesõigusi maanõunike kolleegiumid saadeti LM maanõunik Rosen laiali Haldusjaotus EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, 5+5 4+3 maakonda, 10 linna 4+3 maakonda, 10 linna maakonda, uued linnad Paldiski ja
Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvad , suureem osa inimesi elas Saaremaal. 1695 oli rahvaarv üle 350 000. Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad , Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi
Helme ordulinnuse juures toimus kaks kokkupõrget Tartu piiskopi meeste ja venelaste vahel. Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti. Varsti pärast seda langes ka Viljandi. Oomuli lahing kiirendas Vana -Liivimaa lagunemist ning Vene vägede poolt hävitamata alad läksid Poola, Rootsi ja Taani valdusse. 1702. aasta, 18.juulil kohtusid Hummuli mõisa ligidal rootslaste ja venelaste vaenuväed. Rootslased jäid alla
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
avaliku korra eest. Võimu teostasid ka rüütelkonnad: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Nad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Vene ja Rootsi rigivõimu ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid koos maapäevadel iga kolme aasta tagant, muidu ajasid nende asju maanõunikud, kes määrati ametisse maapäevadel lugupeetavamate aadlike hulgast kogu eluks. Maamarssal ehk rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, kes tegutsesid maakonna tasandil. Liivimaal aga maakohtud, kes arutasid kõigi mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasju: Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Sealt võis ka edasi kaevata kuni monarhini, kelle otsus oli lõplik. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Otsused, mida rüütelkond tegi fikseeriti maapäeva retsessis. Tihti avaldati retsessid patendina. Maanõunike kolleegium tegutses vaheajal (kolme aasta vältel). See kujutas kõrgemat võimuasutust. Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad. E L Madalaim seisus Adrakohtunik Sillakohtunik Maakond Meeskohus Maakohus Kubermangu kohus Ülemmaakohus (maanõunike Liivimaa õuekohus (asus kolleegium) Tartus)
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tu...
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) K...
rohkem eesti keele eripära Johan Skytte- Tartu ülikooli rajamisel üks võtmetegelasi August Wilhelm Hupel- oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium, rüütelkonna pealik, maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon, restitutsioon, aadlimatriklid, George Browne, asehalduskord, linnaduuma, rüütelkond, jesuiidid, superintendent, pietism, hernhuutlased Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu): Jam Zapolski- 1582. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Poola vahel, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale Pljussa- 1583
(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas kohtuasjad viimasena Rootsi riigivõim ja aadel · Eestimaa kubermangus säilisid siinse aadli ja linnade eesõigused Liivimaa kubermangus kiire rootsistamine · Gustav II Adolfi surm pärast seda Liivimaal
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
• 2 kubermangu aga 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa( sest see oli juba enne moodustatud) • Kaitsesid kohalike aadlike õigusi • Osalesid kohalike seaduste koostamisel • Valisid kohtunikud, politseiametnikud. • Maapäev- rüütelkonna esindusorgan(iga 3 aasta järel) • Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. • Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonna juhiks- pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks- maamarssal. ➔ Kohtukorraldus: • Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19 sajandini. Tabel: Kohtuaste Eestimaa kubermangus Liivimaa kubermang 3 aste Eestimaa Ülemmaakohtus Liivimaa Õuekohtus Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud
kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur,rüütelkond,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus. 3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütlekonnad, mille ül oli kaitsta rüütlekonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu ees, lahendada kohalike küsimusi. Rüütlekondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaal 4. Milline roll oli Eesti ala valitsemisel oli kindralkuberneril, milline rüütelkondadel? Kumb- võimuinstants oli sinu arvates kohalikus valitsemises olulisem? Põhjenda.- Kindralkuberner oli kõrgem sõjaväe juht kubermangus ning kogus ja kontrollis maksude laekumist. Rüütelkondade ül oli kaitsa rüütelkonna liikmete õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendada kohalikke küsimusi. Ma arvan, et rüütelkonnad
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas Augu...
1) Pärnumaa 2) Tartumaa 3. Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad koondas aadlikke, kaitses nende huve ning lahendas kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ oli maapäev, mis kogunes kolme aasta tagant. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud ja Eestimaal rüütelkonna pealik, Liivimaal maamarssal. 4. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi ajal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks.
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
I ja II Riigiduuma valiti 1905 valimisseaduse alusel, III ja IV Riigiduuma 1907 valimisseaduse alusel. 3. Seisuslik kord 4. Rüütelkond, maanõunike kolleegium, maamarssal/rüütelkonna peamees Eestimaa rüütelkond 13. saj Saaremaa rüütelkond Taani võimu ajal, enne 1645 Liivimaa rüütelkond 1643 · Maapäev rüütelkonna üldkoosolek. (3 aasta tagant, kohustuslik kõigile rüütlimõisate omanikele, igal mehel 1 hääl). Kõrgeim organ. · Maamarssal (Lm) või rüütelkonna peamees (Em). Juhatas Maapäeva. · Maanõunike kolleegium 12 meest, valiti eluks ajaks, üks oli iga kuu resideeriv maanõunik · Aadlikonvent (Lm) või rüütelkonnakomitee (Em) Õigusi oli kärbitud 19. saj II poole reformidega, säilinud oli patronaadiõigus, postijaamade ülalpidamine jmt 5. Vallavolikogu, vallavalitsus 1866. aasta vallaseadus. Vallavalitsusse kuulusid: Talurahvaasjade komissar - riiklik järelevalveorgan 1889. aastast
on maetud 29 Oettingenide suguvõsa liiget. Siin puhkavad Alexander von Oettingen (Kuremaa mõisa edumeelne arendaja, kohtunik ja Liivimaa maamarssal 1839-1842), tema ema, abikaasa ja pojad ning ka mõisa viimane omanik Erich von Oettingen. Kalmistule on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone Paduvere talumuuseum Paduvere, 48401 Jõgeva Vaimastvere lähedal looduslikult kaunis
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatolitseerimise...
· Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. · Talupoegade kuritegude uurimine. · Süüdlaste karistamine. Meeskohtud(Eesti- ja Saaremaal) ja maakohtud(Liivimaal) arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod.
kohalikke küsimusi. Maanõunike kolleegium- maapäevade vaheaegadel rüütelkonna olulisemaid küsimusi arutav kogu. Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna 2 pealik Eestimaa rüütelkonnas 3. MAAVALDUSSUHTED 17. SAJANDIL. REDUKTSIOON. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD: 1. Maavaldussuhted Rootsi ajal. Reduktsioon: Maavaldussuhetes toimusid 17.sajandil suured muutused: 1) 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine:
Rootsi aeg 1629.aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses . Aastatel 1643-1645 peeti Rootsi ja Taani vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eestist neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siins...
(kool) Mooste mõis Referaat Koostaja: (nimi) (Koht, aasta) Sisukord Ajalugu 1.1 16.sajand (lk 3) 1.2 18.sajand (lk 3) Perekonnad 1.3 Esimesed Nolckenid (lk 3) 1.4 Gustav von Nolckeni aeg (lk 4) 1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see küla tema pojale Caspar Sturzile. 1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von...
kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel. MAAPÄEV Kõrgeim organ, kogunes 3. aasta tagant ehk landtag MAANÕUNIKE RÜÜTELKONNAPEALIK KOLLEEGIUM (12) Eestimaal, MAAMARSSAL Liivimaal Lahendas kõige tähtsamaid maapäevade vaheajal lahendas igapäevaseid jooksvaid küsimusi 2. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi valitsusasjal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandi lõpuni . KUNINGAS Edasikaebamise võimalus KUBERMANGU EESTIMAA ÜLEMKOHUS LIIVIMAA ÕUEKOHUS
1631 avati Tallinnas gümnaasium. Talupoegade elu Rootsi ajal: Eesti ajal valitses pärisorjus, mida Rootsi riigis ei tuntud. Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud kohtunikud ja talupoegadel oli õigus mõistnike edasi kaevata, kuni Stockholmini, kuningani välja. Mõisnikud
Maapäevadel valiti ka kõige lugupeetavamate aadlike hulgast maanõunikud, kes ajasid rüütelkonna asju maapäevade vaheaegadel. (Reeglina oli neid 12 ja uusi valiti enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast.) Nende ülesandeks oli Maapäevade vaheaegadel tegeleda kõige tähtsamate küsimustega. Teised isikud, kes tegelesid Maapäevade vaheaegadel igapäevasemate asjadega, olid rüütelkonnapealik Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. Aastad Rahvaarv Languse põhjused 1550-1620 250 000 300 000 Sõjategevus: Liivi sõda ning sõda kolme kuninga vahel 120 000 140 000 Näljahäda 160-1603
riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi 2) osalesid seaduste koostamisel 3) valisid kohtunikud ja politseiametnikud maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku) Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega. II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
