ALEKSANDRIKOOLI LIIKUMINE André Stender, Davor Tamm 8b Mis oli Aleksandrikooli liikumine? Aleksandrikooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus. Kes olid mõtte algatajad? Mõtte algatajateks olid 1860. aastal Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline õppeastutus.
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna
andmiseks või müügiks. See seadus pani aluse talude päriseksostmise protsessile, mille käigus hakkas Eestis välja kujunema talupoegadest maaomanike kiht. 1860. a. Eesti Aleksandrikool 1860. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikool, eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks. (M,Laar. Aratajad...) Pildil: Johann Voldemar Jannsen (18191890) 1878.a. Ühtne õppeplaan ja programm Usuõpetuse, rehkendamise, emakeele ja
baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid. Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson aga radikaalsem, seetõttu Jannsen oma ajalehes Jakobsoni jutte ei avaldanud. Esimene üldlaulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Eestvedaja Jannsen, eesmärk eestlased üle maa kokku kutsuda, esimene kord kui see jälle võimalik oli Tulemus : kasvas eestlaste rahvuslik kokkukuuluvustunne, laulupidu andis jõudu ja julgust tulevikuks Eesti Aleksandrikooli komiteed 1860ndad Eestvedaja : Jaan Adamson, president: Jakob Hurt Eesmärk: rõhutada hariduse tähtsust, anda eestikeelset haridust Tulemus: saadi raha kokku 1871 alustas tööd peakomitee Eesti Kirjameeste Selts 1872 loodi Eestvedaja : Jakob Hurt Eesmärk: eestikeelse kirjasõna väljaandmine, kooliõpikute ja rahvaluule kogumine, eesti soost haritlaste ja ärksama vaimuga talupoegade koondamine, eesti keele arendamine ja selle õiguste kaitsmine
Paarkümmend tuhat inimest. Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl. Eesti Aleksandrikooli komiteed RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogunesid kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge jne. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek. Valiti kooli peakomitee ja president
1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks, mis haaras kaasa kõik tuntumad eesti rahvuslikult meelestatud tegelased. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi, mille jaoks 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee ning kohtadel hulgaliselt abikomiteesid. 1887
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata.
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt)
Pange need kirja. Tartu, Pärnu, Tallinn. 8. Uurige välja, kas Eestist on keegi osalenud põllumajandustoodetega Pariisi maailmanäitustel. EESTI ALEKSANDRIKOOL 1. Mis kool pidi olema Aleksandrikool? Kust tuli mõte selline kool asutada? Kõrgemat haridust andev eestikeelne kool. Eestis polnud eestikeelset kõrgkooli. 2. Mil viisil koguti raha kooli rajamiseks? Moodustati peakomitee, korraldati pidusid, näitusemüüke ja korjandusi. 3. Selgitage, mis tähtsus oli Aleksandrikooli peakomiteel rahvuslikus liikumises. Aleksandri peakomitee koordineeris linnades ja kihelkondades asuvaid kohalikke komiteesid. 4. Miks tekkis Aleksandrikooli liikumises 1883. aastal lõhe? Mis oli selle tüli tagajärg? J. Köler soovis võtta Peakomiteelt laenu. Valitsus võttis rahad enda hoole alla ning peakomitee ja abikomitee saadeti laiali. 5. Millal ja missuguses poliitilises õhkkonnas avati Eesti Aleksandri Linnakool? 20. august 1888 a avati venekeelse linnakoolina. 6
· Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) · ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865) · Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt)
Hakkas ilmuma "Kalevipoeg" Mõiste "eestlane" Esimene järjepidevalt ilmuv eestikeelne leht "Perno Postimees" 8 SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT Hurt on sündinud 22 juuli 1839 Himmaste külas Surnud 13 jaanuar 1907 Peterpuris. Tegutsenud ÕES ja Vanemuise seltsi tegevuses. On olnud Eesti Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli peakomitee president. Suurim teene Eestile on rahvaluule kogumine. 9 CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 Tartus ja surnud 19. märts Kurgjal. Osalenud Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses. Vanemuise seltsis pidanud kolm isamaakõnet. Ehitas Kurgjale esindustalu. 10 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN
saanud aga võimudelt selleks luba. Laiemale avalikkusele sai ta tuttavaks kõnega I üldlaulupeol 1869, millest sai järgnevaks kümneks aastaks rahvusliku liikumise programm. Jakob pööras suurt tähelepanu rahvusliku ideoloogia väljatöötamisele, põhjendades oma kõnedes eesti keele ja rahvuse püsimise vajalikkust. 1870 Helmes peetud kõnes püstitas Jakob eestlastele nõude "saada vaimult suureks". 1870 valiti Jakob Aleksandrikooli peakomitee presidendiks, 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi presidendiks ja 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. 1871 toimetas Jakob "Eesti Postimehe Lisalehte", avaldas oma tsensuuri "kitsasse väravasse" kinni jäänud töö Eesti ajaloost "Mõni pilt isamaa sündinud asjast" See äratas saksa leeris pahameelt ja Johann Voldemar Jannsen eemaldas Jakob "Eesti Postimehe" juurest. Uus periood Jakob elus algas 1872, mil ta asus kirikuõpetajaks Otepääle. Temast oli saanud
Professorite Instituut- oli kuulus paljude teadlaste pärast, kes seal õppisid ning asus Tartus. Rahvaste liikumine ·Elavnes vennastekoguduste liikumine. Inimesed hakkasid otsima tõdesid ja uut maailmavaadet. Vennastekogudused tõid kaasa uut lauluvara ning hiljem tekkisid esimesed laulu- ja pillikoorid. Rahvusliku vaimustuse aastad ·1860. aastail otsustasid Viljandi ärksamad talunikud tähistada priiksaamise 50. aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864. kui Jannsen kolis Pärnust Tartu nimetati tema ajaleht ümber ,,Eesti Postimeheks". Jannsenid rajasid ka ,,Vanemuise" seltsi (1865). Just seal pidas esimese isamaalise kõne Carl Robert Jakobson (tema kõnesid oli kokku kolm ning need ilmusid eraldi raamatutena). ·1869 hakkas Jannsen korraldama I üldlaulupidu. 1857 toimus Tallinnas ja 1961 Riias baltisaksa laulupidu
eestikirjameeste seltsi presidendiks, rajas näidistalu. Millal toimus Eestis I üldlaulupidu ja mis oli selle tähtsus Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869 aastal.Selle tähtsus oli Esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon mis kestab siiani, hakati looma tohkem laulukoore ja puhkpilliorkestreid, arenes Eesti muusika Millega tegeleb EKMS EKMS tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Miks loodi Aleksandrikooli kommitee. Kirjelda selle tegevust Aleksandrikooli kommitee loodi, sest rajatav kool oli vaja ehitada ja ülal pidada rahva enda rahaga ja , et koguda annetusi loodigi Aleksandrikooli kommitee pea kõikides kihelkondades. Kommitee kogus annetusi, korraldati näitemänge, kontserte, nöitusi. Mis on venestamine. Millist kahju tõi venestamine eestlastele`? Venestamine on venepäraseks tegemine, siinsed provintsid tehti teiste Vene riigi osade sarnaseks,
laulupeoga algas rahvuslikus liikumises tähtis etapp. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Sellega pandi alus laulupeotraditsioonile, mis kestab siiamaani. Loodi laulu- ja mänguseltse (tuntuim on Jannsenite loodud ,,Vanemuine"), kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. Asutati Eesti Aleksandrikooli komiteed ning Eesti Üliõpilaste Selts. Loodud seltsid ja organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning aitasid samuti kaasa organiseerimisoskuse tekkimisele ja paranemisele. Eesti Aleksandrikooli komiteed (nimi Aleksander I auks) loodi 1860.-1870. aastatel. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Pulleritsu külakooli õpetajal Jaan Adamsonil tuli mõte rajada emakeelne kool. Et kooli loomist saaks ellu viida, loodi
Elulugu Reisis Köler mitmel pool Euroopas, läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias, jne.. Surm Köler suri 22. aprillil 1899. aastal oma ateljees Peterburis Vassili saarel südamerabandusse. Eestis Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Eesti Kirjameeste Selts. Teosed Köileri tuntud teosed on “Truu valvur” ja “Ema portree”. Infoallikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koler_annak a.htm https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&ac tion=view&id=20070 http://ideesahver.ee/pilt/2323/ http://www.wikiart.org/en/johann-koler/ema-portree-1857
Johann Köler Sissejuhatus Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile. Mängis väga olulist rolli Eesti rahvusliikumise edendajana. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige. Elukäik Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega.
*tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president *1882 suri Kurgjal *Jakob Hurt *sündis 1839 Põlvamaal *õppis TÜ usuteaduskonnas ja Helsingi ülikoolis filoloogiat *alustas rahvaluule kogumist (1860) *1863 alustas Aleksandrikooli liikumist *oli sügavalt usklik *oli Hellenurmes koduõpetaja *1870 pidas kõne vaimusuurusest *1871 sai temast Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president *1872 sai temast Otepää kirikuõpetaja *oli eestimeelne *kogus rahvaluulet *suri 1907 Peterburis *Johann Voldemar Jannsen *sündis 1819 Vändras *sai hariduse Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis *pooldas kirikut *1845 hakkas avaldama laulikuid
ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllomees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. Aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Ausammas asub pärnus Rüütli tn 21. Professor Mati Karmini loodud monument on tellitud Pärnu Postimehe poolt ajalehe Perno Postimees 1857. aastal ilmuma hakkamise 150. Aastapäevaks, avati aasatl 2007. Kirjandus Jannseni kohta: Mart Laar, "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006, nr. 10, lk. 1557–71 Malle Salupere, „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – Keel ja
elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU · Ajakirjanduse areng · Rahvusliku kirjanduse algus · Kultuurielu tõus - seltside teke laulupidude algus · Näitekirjanduse algus · Koolikirjanduse täiustamine · Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks · Eesti talurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool · 1862 ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne Seltsid · 1865 Estonia Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts · Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. · Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid · 1865a. Asutas J. V
1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. ÕES-i eesmärgiks oli edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 1869. aastal, kui toimus Eesti esimene üldlaulupidu pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse. 18701883 esindas Hurt Eesti Aleksandrikooli peakomiteed. Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumise juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Vajalikud summad kooli rajamiseks tuli koguda annetuste teel. Seetõttu loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee ja raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu
IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts
· Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kultuuriühtsuse kujundamine Aasta 1857 · ,,Kalevipoeg" (F. R. Kreutzwald) · ,,Perno Postimees (J. V. Jannsen) 1860ndad · Peterburgi patriootide grupp (J.Köler) ; osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis. · Aleksandrikooli loomise algatus (J. Adamson, J. Hurt) · 1864 a. ,,Eesti Postimees" (Jannsen) · 1865 a. ,,Vanemuise" selts (Jannsen) · 1868 a. esimene isamaakõne (Jakobson) · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalised laulud. · 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts · 1870 a ,,Saaremaa onupoeg" · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee (Hurt) · 1872 a. Eesti Kirjameeste selts
o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893
aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllomees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. JAKOB HURT Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane
Jakobsoni suurimaks eesmärgiks oli talurahvakooli vabastamine pastorite ning mõisnikest koosenva koolivalitsuse alt. Sellega seoses kutsus ,,Sakala" rahvast üles Eesti Aleksandrikooli loomiseks. Jakobson toeats Vene tsaari. Peale erinevate reformide läbiviimist Eestimaal ta lootis, et Venemaalt on oodata avaraid võimalusi eestluse arengule. Tekkisid esimesed mõtted autonoomiast Eestile. Jakobson võttis aktiivselt osa kõigi eesti seltside -Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli organisatsiooni, põllumeeste seltside jne asutamisel ja propageeris neid igati. Eriti oluliseks poliitilise võitluse relvaks luges Jakobson ajakirjandust, mis pidi olema rahva ärataja ja mobiliseerija. Jakobson seadis oma eesmärgiks luua võimalikult lai rahva ühisrinne balti aadli ülemvõimu vastu. Ea Jansen järeldas, et kogu ,,Sakala" tegevus pole Jakobsoni jaoks ikkagi muud kui vaid ettevalmistav periood, rahva kasvatamise ja jõudude kogumise periood. Jansen nägi
Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateksViljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1864.a. Jannsen hakkas välja andma Tartus "Eesti Postimeest" 1860.-ndad aastad 1865.a. Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 1868.a. C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud 1869.a. esimene üle- eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a
Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani"Jakob Hurt-Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluules. Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Aleksandrikooli komiteed-Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu
Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Ärkamine nõidusunest" Click to edit Master text styles Second level Third level
Sakala, valiti Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks, osales põllumeeste seltside töös, esines Vanemuises isamaakõnega 6. Millal toimus I Eesti üldlaulupidu ja milline oli selle tähtsus? Toimus 1869.aastal, esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon, mis kestab siiani, hakati looma rohkem laulukoore ja puhkpilliorkestreid, arenes eesti muusika. 7. Millega tegeles EKmS? Eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud. 8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust. Komiteed loodi, et koguda annetusi Aleksandrikooliks(eestikeelne kreiskool) pea kõikides kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendases kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arustati tähtsamaid küsimusi. Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis Jakob Hurt. 9. Mis on venestamine? Millist kahju tõi venestamine eestlastele?
käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses metsik ja barbaarne aeg, siis Jakobsoni järgi oli Eestis kuni sakslasteni "valguseaeg", millele pärast vallutust järgnes mitme sajandi pikkune "pimeduseaeg", mis alles ärkamisajal on muutumas "koiduajaks" uue vabaduse perioodiks. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.
väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik (,,tasuja" ,,Villu võitlused" ,,vürst Gabriel e pirita kloostri viimsed päevad" ,,tallinna narrid ja narrikesed") Rändas maailmas ringi, kõrgelt haritud, töötas õpetajana erinevates kohtades, lõpetas
tegevusest rahvuslikul ärkamisajal! 6. Millal toimus I Eesti üldlaulupidu ja milline oli selle tähtsus? Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus. *See kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. 7. Millega tegeles EKmS? Ekms ehk Eesti Kirjameeste Selts tegeles : 1) eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid. 2) eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega 8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust. ) aleksandrikooli komiteed loodi annetuste kogumiseks.raha saamiseks korraldati näitemänge,kontserse,näitusi 9. Mis on venestamine? Millist kahju tõi venestamine eestlastele? Venestamine - venepäraseks muutmine, koolide ja muude asutuste töö venekeelseks muutmine. Nüüdsest peale käis kogu asjaajamine vene keeles. Kahju eestlastele: *haridustase langes * vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades * kultuuri areng pidurdus 10
6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad. 1870- Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine 1872- L. Koidula "Säärane mulk ehk..." Eesti Kirjameeste Selts (EKS) asutamine Tartus, kasutati uut kirjakeelt, eesti keele ja kirjanduse arendamine. Jakob Hurt tahvaluule kogumine.
Eesti kirjameeste selts Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus 1872-1893. Tegevusalad: eesti keele korraldus, uue kirjaviisi propageerimine, rahvaluule kogumine, eesti kirjanduse arendamine, eestikeelsete raamatute kirjastamine. EKmS-i kuulusid kõik, kes tahtsid eestlust edendada. EKmS-i järeltulijaks sai Eesti Kirjanduse Selts (1907- 1940; taastati 1993) Eesti Kirjandusmuuseum Tartus aleksandrikooli rajamine 1860. aastal algatasid Viljandimaa 1880. aastatel alanud talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte. venestusajal asutasid Kooli nimeks pidi saama ametivõimud rahvalt Aleksandrikool pärisorjuse kogutud rahaga kaotanud keisri järgi. Ülemaalisel korjandusel koguti kooli Põltsamaa lähedal asutamiseks 100 000 rubla. venekeelse linnakooli, kus
Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872, mis pani aluse uuele kirjakeele tekkele (EKmS-i eesmärgiks oli eesti keele ja rahvaluule edendamine ning eesti rahvale vajalike raamatute koostamine ja trükkimine). (Venestusperioodil oli suurim rahvuslik aktsioon Hurda algatatud) 1888a. rahvaluule suurkogumine säilitas Eesti pärandit. 3. Carl Robert Jakobson:
omansamise soodustamine. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. · ,,eeslane olla on uhke ja hää" · Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus. · Rahvusliku liikumise keskused 1860.aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. · VANEMUINE- baltisaksa eeskoste all olev selts; asutati Tartus 1865. ; korraldas mitu
juurdlema oma olemuse üle. Maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt, isamaad ja kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Ärkamisajale üheks eelduseks oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kirjutati ja lavastati esimesed näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameeste Selts ja esimesed põllumeeste seltsid. Taheti saada suureks kultuuriliselt ja vaimult. Suure vaimustuse järel oli tekkinud teatav seisak, mis oli tingitud majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Rahvuslikud organisatsioonid andsid vajalikke kogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks.
kannatusi. Ta võttis oma eesmärgiks talupoegade elu parandamise. . Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse ,,Peterburi Patrioodid" üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks.
kannatusi. Ta võttis oma eesmärgiks talupoegade elu parandamise. . Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse „Peterburi Patrioodid“ üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks.
Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. Kohustuslik kooliskäimine kehtestati talurahva jaoks alles 19.sajandi II poolel. Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid.
"Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära Voldemar Miller leidis materjali toetussummade kohta. Rahvuslikku liikumist/baltisakslasi lepitada Eestlaste reeturi maine, mida ei väärinud.
........................... . · Kogu Eesti läks Rootsi alla pärast ............................. rahu. · Pärast Liivi sõda jagasid Eesti omavahel ...................... , ....................... ja ........................ . · Aadli maade riigistamist nimetatakse .......................... . · Piibli tõlkis eesti keelde ............................... . · Eesti talupojad said endale perekonnanimed pärast ........................... . · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas oli .............................. . 3. Millal toimus? (3p.) · Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangudes · Tartus toimub eestlaste esimene üldlaulupidu · Eesti kuulutatakse isseisvaks vabariigiks 4. Kes on pildil? Tee ülevaade tema elust ja tegevusest. (5p.)
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllumees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust. Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele.
Tartus, ning just sellest ajast algas laulupidude traditsioon. Laulupidude tähtsus oli tohutu esiteks oli see esimene kord, kus eestlased ülemaailmselt jälle kokku said tulla ning teiseks kasvatas see eestlaste rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ning andis jõudu ja julgust tulevikuks. Pole liialdus ka öelda, et just laulupeol laulsid eestlased ennast rahvuseks. Esimese laulupeoga hakkas rahvuslikus liikumises uus etapp. Kirjutati ja lavastati esimesed näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameeste Selts ja esimesed põllumeeste seltsid. Taheti saada suureks kultuuriliselt ja vaimult. Selline idüll ei kestnud aga kaua, sest suure vaimustuse järel oli tekkinud teatav seisak, mis oli tingitud nii majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Siiski andsid rahvuslikud organisatsioonid vajalikke tegutsemiskogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina
1850 – 1885 - Ärkamisaeg 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid
Vaatamata paljutõotavale võimalusele sakslasteks saades kiiret karjääri teha, jäi J. Hurt ustavaks oma rahvusele, soovides tema heaks ka konkreetset tööd teha. Eriti oluliseks pidas ta rahva vaimuvara, rahvaluule ja ajaloo tagasiandmist rahvale. J. Hurt oli endale jõudnud nime teha keeleteadlasena ja astunud kontakti Kreutzwaldiga. Ilmselt siis sai noor Hurt õhtust ideele ka puht ,,eesti-suuna" otsimiseks vene ja saksa mõjutuste vahel. Aleksandrikooli üritus oli J. Hurdale just see, mida ta ise otsis. J. Hurt võttis kooli programmi koostamise ning kogu asjaajamise enda peale. Temast sai Aleksandrikooli liikumise liider, selle vahendusel aga emakeelse kooli põhjendaja. Aleksandrikooli asju ajava J. Hurda vahendusel sattusid üksteisega kontakti seni eraldi tegutsenud rahvuslikud keskused, mistõttu kogu liikumine muutus terviklikumaks ja sihikindlamaks Nii ei suutnudki palvekirjade aktsioonile järgnenud tagasilöök rahvuslikku
Hurt juhtivalt kaasa EÜS-i eelkäija, nn. Kalevipoja-õhtute organiseerimisel, töötas välja EKmS-i põhikirja uue redaktsiooni, uuris eesti ajalugu, tegeledes samal ajal rahvusliku ideoloogia väljatöötamisega. Viimane leidis selgeima väljenduse 1870. aastal Helmes peetud kõnes, kus ta püstitas rahva ette ülesande saada "suureks vaimult", s.t. kultuuri edendamisel. Sest kultuuriliselt kõrgel tasemel seisvat rahvast ei saa ümberrahvustada. 1870. aastal valiti J. Hurt Aleksandrikooli Peakomitee presidendiks. 1872. aastal Tartu EPS-i presidendiks ( sellest ametist pidi ta ajanappuse tõttu loobuma) ning EKmS-i presidendiks. Seega oli ta muutunud rahvusliku liikumise suveräänseks liidriks. Raskusi valmistas üksnes oma häälekandja puudumine. J. Hurda vastav palve lükati Trükiasjade Peavalitsuse poolt tagasi ning ta oli sunnitud vastu võtma J.V. Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. J.Hurt
presidendina, rahvusliku liikumise mõõdukat suunda, ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Ajaloo alalt avaldas Hurt "Pildid isamaa sündinud asjust" aastal 1879, milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. 1870'ndatel aastatel oli Hurt juba üle Eesti kuulus, ning teda tunti kui raamatu "Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" raamatu autorina, kalendri tegijana ja Aleksandrikooli peakomitee seltsi esindajana. 1880.ndate aastate alguses taandus Jakob Hurt ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. 1880 aasta oktoobris kolis Hurt mitmete asjaolude sunnil Peterburgi ja sai sealseks Eesti Jaani koguduse õpetajaks. Aastatel 1880-1896 oli Jakob Hurt kaardiväe diviisi ja vangla õpetaja ning andis kolmes gümnaasiumis usuõpetuse tunde. Jakob Hurt abistas F. J. Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel, ning andis välja selle 2. täiendatud trüki 1893
20. sajandil hakkas kogu Euroopa huvituma teistest rahvustest ja nende kultuurist. Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
