linnaeestlaste seas populaarsed, sest isegi kui missat peeti ladina keeles, jutlustati alati eesti keeles. Poolehoiu teenisid nad ka oma apostelliku vaesuse põhimõtte tõttu.(mõlemad,nii frantsiskaanid ja dominiiklased) Hilisematel sajanditel muutusid küll ka kerjusmungaordud jõukamateks, ent 13. sajandil eristas rõhutatud vaesus ja kasinus neid selgelt mitmetest vanematest rikastest ja vähem range elukorraldusega ordudest. Frantsisklased ehk frantsiskaanid ehk minoriidid (Ordo Fratrum Minorum, OFM, Omin, vähemate vendade ordu) on esimene tuntuim ränd- ehk kerjusmungaordu. Vähemateks vendadeks hakkas Franciscus Assisist aastal 1210 kutsuma tema ümber koondunud vennaskonna liikmeid, kelle hulgas oli algul nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Seda aastat loetaksegi ordu sünniajaks. Franciscus oli rikka kangakaupmehe poeg, varanduse ainupärija, kuid ütles piiskopi ees avalikult lahti oma isast ja rikkusest ning tõotas abielluda
hairdusele frantsisklased - 1223 Franciscus Assisist Laiemalt liivimaal alles 15. saj lõpp tartu, rakvere, viljandi vaeste ja viletsate eest hoolitsemine liikusid ringi sarnased põhimõtted dominiiklastega naisklooster - hoolekanne püha birgitta ordu 15. saj täitsid hooldusasutuse funktsiooni püha birgitta ordu klooster rajati tallinna kaupmeeste eestvõttel koos nii mehed kui naised jutlustajavennad ja vähemade vennad (minoriidid) domingo guzman legendid: dominicanus vs domini canis assisi franciscuse stigmad (J. Kristuse haavad) rikka kaupmehe poeg maarahva usk sünkretism põimusid mitmed religioonid (talupoegade usk) keelebarjääri tõttu ei saanud aru ladina keelest jne tõnn ja tõnnivakk vakku puistati vilja, et tooks vastavat õnne külakatoliiklus
aastal Clairvaux (klervoo) kloostri, millest saab haruklooster sajale kloostrile. Tema loob esimesena sõjalise ordu idee ja reeglistiku. KERJUSMUNGAORDUD Tekivad 12.-13. sajandil. Rõhutavad vaesust, mis oli omane algkristlusele. Rändavad ringi, õpetavad inimesid ja peavad jutlusi. Eesmärgiks tuua ketsereid rahumeelselt tagasi katoliku kiriku rüppe, näidata inimestele et, katoliku kirik ei ole allakäinud. FRANTSISKLASED ehk Minoriidid (Frateres Minores vähemad vennad) Asutajaks Franciscus Assisist. Legendi järgi rikka linnakaupmehe poeg. Loobub oma seisusest. Hakkab jutlustama lihtsat, looja imedele keskenduvat ideed. Ta jutud on kõigile arusaadavad. Hunt on inimese vend, sest mõlemad on jumala loodud peab jutlusi lindudele ja loomadele. On rikkuse vastu. Innocentius III kinnitab 1210. aastal ordu esimese reeglistiku. Ordu liikmed ei tohi midagi omada, peavad kerjama ja jutlustama. Rajavad oma kloostrid
tütred, lesed. Ora et labora! Palu ja tööta! Dominiiklased - (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215.aastal. Pidi elama vaesuses, kandsid tumedat kapuutsiga rüüd. asusid dominiiklased 1229.a, Tartusse 1300.a, hiljem ka Narva Frantsisklased - e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu) esimene ja tuntuim rändmungaordu. Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist. Eesmärgiks ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas, pidid elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel ning kandma halli paigatud mungarüüd. Lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid
Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit, Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. · Frantsisklaste ordu Frantsiskaanid e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu) on esimene ja tuntuim rändmungaordu. Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist (pildil). Selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või
annaabi.ee 
