Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) – Majandusreformid, natsionaliseerimine, tööstuse forseeritud arendamine, agraarreform – maa ümberjaotamine, sovhoosid, kolhoosid, MTJ-id jne. Rahareform: 1kr = 1.25 Kultuurirevolutsioon Repressioonid - massiküüditamine 14. juunil 1941 5. Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6. Millised olid eesti meeste võimalused II maailmasõjas? - Kuulusid Saksa või NL sõjaväkke. Soomepoisid. 7. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariik 1944.aastal? - Nõukogude armee jõudis Eestisse. 8
aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside üldarv tunduvalt vähenenud ja nende keskmine suurus tõusmnud 1,7 korda (tab. 1). Majandite liitmine jätkus pidevalt. See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891 1955 908 97 2873 1816 1960 648 154 2704 5358 1965 467 172 3510 5710 1970 292 187 4892 6305 1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks
Sõidukid (12%) Baasmetallid (11,3%) Baasmetallid (9%) Kemikaalid ja mineraalid(8,1%) Kemikaalid (8%) Plastik (4,9%) Plastik (6%) 9. Milliste sihtregioonidega toimub Slovakkia peamine kaubavahetus? Saksamaa, Tsehhi, Venemaa, Prantsusmaa, Poola, Lõuna-Korea, Ungari, Hiina. 10. Kirjelda lühidalt Slovakkia põllumajandust. Erastamise käigus muudeti endised kolhoosid ja sovhoosid aktsiaseltsideks kuid paljud neist jäid küllaltki puutumata. Kerkis esile hulgaliselt perefarme. Põllumajanduse tööhõive osakaal on 6,7%. 11. Otsi 3 huvitavat fakti Slovakkia kohta! Kasuta selleks erinevaid teabeallikaid. · Slovakkiat nimetatakse Tuhande koopa maaks. · Slovakkias asub eeldatavasti kogu Mandri-Euroopa keskpunkt. · Slovakid armastavad palju suppi süüa. Tuntuim supp on juurviljasupp liha ja
ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks". Käsumajanduse juurutamine Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel. Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine. Kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus käsumajandus, millega kaasnes massiline väärtööliste sisevool. Soodutus linnastumine. Mõned Eesti piirkonnad muutusid venekeelseks.
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. Kas Eesti oli 1940. kuni 1991 aastani iseseisev riik või Nõukogude Liidu osa? 2. Kes oli Eestimaa Kommunistliku Parte eesotsas 1944.- 1950 aastatel? Kes kuulusid sellel ajal ENSV juhtkonda? 3. Iseloomusta N. Karotamme lühidalt. Miks ta välja vahetati? 4. Kes oli EKP eesotsas 1950. 1978 aastani? 5. Iseloomusta J. Käbinit lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 6. Kes oli EKP eesotsas 1978 1988. aastatel? 7. Iseloomusta K. Vainot lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel? Kes olid dissidendid ehk teisitimõtlejad? 11. Milliseid repressioone nõukogude võim rakendas? 12. Mis oli suur küüditamine? Millal see toimus? 13. Millised muutused toimusid Eesti põ...
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti Nliga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivask ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL'i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. Juunl 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse.
mahasurumine Suunaja NLKP Elluviijad NLKP ja KGB Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati. Sundindustrialiseerimine · Hävitati eraomand · Käsu- ja plaanimajandus · Suurtööstused, rasketööstused · Tööjõud toodi mujalt Kolhoosid (põllumajanduslik ühismajandus) ja sovhoosid (loob riik, kuulub riigile) J. Käbini ajastu (elatustaseme tõus, näidisliiduvabariik, nõukogude lääs) · Laveerimispoliitika · Head suhted Hrustsoviga · Rehabiliteerimine Majandus arenes, põllumajandus arenes · Palk rahas · Tõsteti riiklikke varumishindu · Tööstus, suurettevõtted · Keskkonna saastatus Nõukogude lääs Eestis oli hea olukord ja seda peeti nõukogude lääneks. · Elatustaseme kasv, palgatõus · 1966 5-päevane töönädal
kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia. rahvamajandusnõukogud, MTJd, üldlaulupidu 1869, esimesed eestikeelsed ajalehed, venestamine, uus ärkamisaeg, Tartu Ülikooli taasavamine 1802, venestamine stagnatsioon, stalinism, sula
võlgu, toidunormid olid väiksemad, kui tööstusettevõtetes. 1950. aastateni arendatigi tööstust põllumajanduse arvelt, ideoloogiline muutus tuli alles pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal. 1980. aastateks oli Eesti ENVS-st saanud üks toiduainete ekspordipiirkondi, kus veeti Nõukogude Liitu rohkelt juustu, võid, liha ja vilja. Levinud olid nii sea- kui ka piimakarjakasvatus. Taimekultuuridest olid levinumad nisu, rukis, vähemal määral kaer,oder, raps jms. Eesti ala kolhoosid ja sovhoosid olid paremal järjel, kui NSV Liidus keskmiselt. Arenes ka põllumajandusteadus. Iseseisva kõrgkoolina loodi Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüdne Eesti Maaülikool), mis sai alguse Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnast. Eesti Vabariigi taasisesesivumise järel tabas Eesti põllumajandust mitu suurt vapustust. Esiteks kaotas Eesti järk-järgult oma senise suurima turu Venemaal, kes kehtestas mitmetel erinevatel põhjustel Eesti toiduainete impordile piiranguid
a, noorsooliikumine, rockmuusika,hipide liikumine ja moodsad teadusharud, kunstivoolud.Soome televisioon. 1965 a. avati TallinnHelsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Sellega jõudsid eestisse lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemes. Nõukogude Lääneks, muutus. Käsumajandus Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor. Tööstuses muuusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandiskolhoosid ja sovhoosid. Eesti juurutatud käsumajandusega kaasnes sundkollektiviseerimine ja industrialiseerimine. Viimane põhjustas massilise võõrtöölliste sissevoolu mujalt NSV Liidust.Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.Soosustad linnastumist. Nõukogulik kultuuripoliitika Orienteeritus vene kultuurile. Nõukogude võim püüdis valikuliselt häbitada varasemat kultuuripärandit, sellesk põletati hävitati raamatuid jne
kuulekus. Saksamaa - Marshalli plaan, USA abi, majandusreform, uus põhiseadus 7. Eesti elu nõukogude võimu ajal ja tänapäeval. - Poliitikas - Siis polnud erienvaid parteid vaid ainult kommunistlik. Jälgiti käske, vähem iseseisvust. NSVL hoidis alistatud rahvaid kontrolli all. Lapsed olid samuti kommunistlikus parteis, muidu said karistada. Välismaalt ära lõigatud. - Majandus - Siis li plaanimajandus ja kõik tehti Moska käskude järgi (hiljem kohalik plaan). Kolhoosid ja sovhoosid. Puudus eraettevõtlus Olid turud. Põllumajandus ja seakasvatus olid tähtsad. Kaevandati põlevkivi ja fosforiiti, saatedi venemaale. Masinaehitus. - Kultuuris - Kommunistide propaganda. Sotsialistlik realism. Punkarite ja hipide liikumine. Joodi palju. - Hariduses - Fokuseeriti Nõukogude ajaloole, propaganda. Õpetati NSVL põhiseadust.
4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti, oli ka sund mobilisatsioon*Saksa armee -60 70 000, algselt mobiliseeriti, hiljem mindi ka vabatahtlikult*Soome armee - 2000, läksid vabatahtlikult *6. aug 1940 Eesti astus NSV Liitu *21. juuni 1940 juunipööre, Andrei Zdanovi riigipööre *9
Põlvkondadevahelised suhted muutuste lainel Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja pesast kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja harjumuspäraselt. See oli loomulik, et nendel on samuti ülesanded ja kohustus aidata. Tööde ja tegemiste kõrvalt leiti vanasti aega käia ka külasimmanitel, kus olid koos nii noored kui vanad. Ühised pe...
toodang välja Tööjõupoliitika võeti tööle sissetulevat tööjõudu, organiseeritud värbamine Eestisse. Suurtööstus kuulus NL, sõjatööstus kompelksi ja kohalikel võimudel polnud nende üle võimu Põllumajandus. Ühistamine taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellep toimus 1945 25märts küüditamine, millega loodi hirmuõhkkond. Kulakutel kõrge põllumajanduse maks, propaganda, sovhoosid ehk eraomand Kurnamine kolhoos pidi ära andma enamiku põllusaagist ja loomapidamis saatustest, põllumajandus langes, põldude viljakus langes, kariloomade arv vähenes.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
nõukoguks, mille eesotsas oli Johannes Roosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi Lauristin. eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus,mida juhtis Hjalmar Mäe.Tegemist oli marionettvalitsusega. Keelas tegutseda Kaitseliidul Lubas tegutseda Omakaitsel Hakati teostama maareformi, mille käigus loodi Tühistati maareform.Kolhoosid ja sovhoosid ka esimesed kolhoosid ja sovhoosid. likvideeriti. Püüti Eestit võimalikult palju majanduslikult Andsid materiaalset abi sõjakahjustuste laostada likvideerimiseks. Põllumajanduses kehtestati kohustuslik riiklik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, kokkuost äärmiselt madalate hindadega, mis kuid arvestati talu kandevõimet, mis talusid ei talud laostas. laostanud.
a. tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b. uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c. tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2. Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a. riigi vaiksust ja head imagot b. ime programmi c. nõrku ametiühinguid 3. Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a. aprilliks 1995 b. aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b. raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c. tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5. Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a. paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil
arendamine teiste majandusharude arvel. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvestati kirikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30ha. Uusmaasaajate jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimesena tuttavaks sovhoosid. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. Aastal tehtud rahareform. Sundindustrialiseerimine · Põlevkivitööstus · Sillamäele salajane sõjatehas · Masina- ja metallitööstus s.h. NSV Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluvad tehased · Kergetööstus · Võõrtööjõu sisstetoommine tööstuse ja ehituse tarbeks
Kuhu lähevad riigiasutused? Maareform – sakslased jäävad ilma oma sissetulekuallikatest, varad antakse eestlastele, müüvad oma linnapaleed maha Eesti riigile Liivimaa rüütelkond u 160 pere Eestimaa rüütelkond u 130 peret Saaremaa rüütelkond u 25 pere Rüütelkonna hoone on administratiivhoone, kus kanti nn puhtatõulised aadlid matriklisse. Eesti riik saatis rüütelkonnad laiali. Nõukogude aeg Masselamuehitus Parteikomiteed Kinod – kino oli kontroliitud vs teater Kolhoosid ja sovhoosid, sundkollektiviseerimine. 60-80 ehitasid palju ja parimad arhitektuuritellijad Uus Eesti aeg Villa Kinnisvaraküla Autopoed Hüpermarket – käid ja ostad Tornbüroo Veekeskus – vabaaja kultuuri teke Kavandajad tsaariajal (probleemiks see, et eestis arhitekte ei õpeta) Baltisakslased(Paremad riiast) - Eestimaa, liivimaa(Riia – arhitektid tehnikumist) ja kuramaa kubermang Venelased Peterburist – Bubõr ja Vassiljev Soomlased – Lindgren, Saarinen ja Gesellius
suuri investeeringuid nõudvad väljaarendamata infrastruktuurid. Selleks aastaks on prognoositud, et Venemaast saab suuruselt teine majandus Euroopas. Venemaal on kõik võimalused selle täiustumiseks. 3. Primaarsektor 3.1 Põllumajandus Venemaal on põllumajanduses looma-ja taimekasvatus peaaegu võrdelt (kogutulust moodustab taimekasvatus 55,96% ja loomakasvatus 44,04%). Kõikidest põllumajandusega tegelevatest on 49% lihttalud, 44% kolhoosid ja sovhoosid ja teised põllumajanduslikud organisatsioonid ja 7% farmid. Märtsis 2010 oli sõlmitud leping (BRIC) Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina ministeeriumite poolt, mis realiseerib omavahelise koostöö ning osa sellest on põllumajandus kaupade jagamine omavahel, luues ühise põllumajandus andmebaasi. 3.2 Taimekasvatus Venemaal paikneb 10% kogu maa haritavast maast. Peamised kultuurtaimed: teravili, suhkrupeet, päevalill, kartul ja lina
a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil
-Nõrgestada metsavendlust, mis oli saanud toiduainete näol toetust majapidamistest. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Tööstus-Toimus suurettevõtetele tuginedes rasketööstuse eelisarndamine ja riigistati ettevõtted. Põllumajandus-Suundkollektiviseerimine, sureti välja erasektor. Kolhoosid ja sovhoosid. Majanduse juhtimine-plaanimajandus, võõrtööliste sissevool. 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. -Võõrtööliste sissevool IIst liiduvabariikidest (eestlaste osatähtsus ühiskonnas langes 60%-le) -Hoogne linnastumine-kaasnes traditsiooniline maakultuuri hääbumine -Keskkonnaprobleemid-maavarade hoolimatu kasutamine ja suurtööstusega kaasnes reostus. 8
Marxi (Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär) väidet, et revolutsioon peab toimuma kõigis riikides ühel ajal, vaid lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõigis teistes riikides. Leninil oli õigus selles, et Oktoobrirevolutsioon kutsus tõesti esile revolutsioonid teistes riikides, aga ta eksis, arvates, et see üle maailma levib ja niiviisi maailmarevolutsioonini viib. Leninims oli Lenini kultus. Tema nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed kolhoosid, sovhoosid ja linnad, sõjaväeüksused, asutused, organisatsioonid, ehitised, riiklikud preemiad, ordenid ja muud autasud. Lenini monument oli igas suuremas linnas ning asutustes oli tema portree või büst. 3. Elu mujal Vladimir asus elama välismaale 1900.aastal. Põhiliselt elas ta Sveitsis, Austria- Ungaris, Prantsusmaal ja Inglismaal. Vladimir Uljanov kasutas sel ajal võõrast nime Nikolai Lenin. 1902. aastal, välismaal elades, andis ta välja oma teise raamatu "Mis teha
-Mis toimus Eestis märtsis 1949? (lk 53-54) Suurküüditamine: Eestist Siberisse saadeti üle 20 700 inimese. -Kuidas oli korraldatud ENSV majandus? (lk 55) *Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas industrialiseerimine, kolhoseerimine ja jäiga plaanimajanduse juurutamine. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid - kolhoosid ja sovhoosid. *ENSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus, millega kaasnes massiline vöörtööliste sisseveel teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Indrustrialiseerimine ja kolhoosikord soodustasid linnastumist. -Iseloomusta nõukogulikku kultuuripoliitikat Eestis. *ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest. Selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile.
olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhti kolhoosi samuti ikka riiklikult kuid pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil elada kolhoosnikul paremini kui sovhoosnikul. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile kuuluvaid tootmisvahendeid ja oli kindel palk ning töödistsipliin nagu töölistel. See tagas varasemal perioodil parema elu kui kolhoosnikul. Sovhoosniku aiamaa tohtis olla kuni 0,15 ha. Sisukord [peida] · 1 Kolhooside loomine · 2 Kolhoosnike elu
· Valitsus nimetati Rahvakomissaride Rosenbergiga. Nõukoguks. · Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe. Keelas tegutseda kaitseliidul Lubas tegutseda omakaitsel Hakata teostama maareformi, mille käigus Tühistati maareform, kolhoosid ja sovhoosid loodi ka esimesed sovhoosid ja kolhoosid. likvideeriti. Põllumajanduses kehtestati kohustuslik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, riiklik kokkuost äärmiselt madalate kuid see ei laostanud talusid. hindadega, mis talud laastasid. Püüti Eestit majanduslikult võimalikult palju Andsid materiaalset abi sõjapurustuste laostada. likvideerimisel.
Erasektor likvideerus 1930.aastal. Talurahvas maksustati erakorralise maksuga, kujunes välja plaanimajandus 5aastakud, kuid 5=4 ehk tuli täita nelja aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne väliskaubanduse bilanss, väljavedu ületab sissevedu. Kvaliteet, kasum, tööviljakus pole Lääne riikide tasemel. Sundkollektiviseerimine Loodi ühismajandid ehk kolhoosid ja sovhoosid. See polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega ka riigi majanduslike võimalustega. Kogu toodang ja tööriistad ning masinad olid ühisomandid. Kulakud ehk jõukamad talupojad, kes olid jalad alla saanud ning omasid palgatööjõudu ning masinaid hukati. Toimusid mitmed massirepressioonid. Ligikaudu 14miljonit inimest hukkus. Isikukultus, eriti Stalini 50.sünnipäevaga. Toimus ajupesu, üritati jätta mulje, et Stalin ongi hea.
Põllumajandus Sõltub väga palju looduslikest teguritest. Otra, nisu ja kaera kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust: kasvatatakse õuna-, prini-,ploomi-, kirsipuid ja marjapõõsaid. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru Loomakasvatus- piimakari, seakasvatus ja kanaliha- munatoodang. Eestis on olnud vahepeal ka kolhoosid ja sovhoosid. Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstuse toodangust. Lihatööstus ja kalatööstus ning kondiitritööstus on samuti tähtsad. Metalli- ja masinatööstus Kergetööstusettevõtetes valmistatakse kangaid, pesu ja sukki-sokke. Masinatööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika. EESTI MAJANDUS- KORDAMISKÜSIMUSED(26-55)
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
Lev trotski ja stalini vaheline võitlus, mis lõppeb trotski maalt väljasaatmisega Stalin haarab ainuvõimu Isikukultuse kehtestamine Industrialiseerimine 1928-NEP-i lõpp Taasrelvastumine Range tsentraliseeritus Viisaastakuplaanid(1928-1932) Tööpuuduse likvideerimine Teiste majandusharude allakäik Kollektiviseerimine Ehk ühismajandite loomine Viljapuuduse leevendamine Vilja konfiskeerimine (tõi kaasa näljahäda ukrainas 1932-33) Kulakute likvideerimine Kolhoosid ja sovhoosid Suur terror 1934 Leningradi Parteijuhi Sergei Kirovi tapmine Kontrrevolutsionääride tapmine/karistamine Suurpuhastus riiklikes struktuurides Näidisprotsessid (troikad) 1937-38 terrori kõrgaeg NKVD ja GULAG Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel. 20-ndatel-teatav kergemeelsus ühiskonnas -moelooja coco chanel ja koomik Charlie Chaplin -1923 BBC loomine -uued kunstivoolud (dadaism, sürrealism, eksistentsialism) -vasakpoolsete ideede levik -helifilmide tulek
küll aga uusmaa kinnistud (90ndate aastate omandireformist). See on koht kust kinnistud võisid alguse saada. Esimene eesmärk oli võrdsustamine ja poliitilised põhjused. Enne seda oli juba ära otsustatud, et toimub kollektiviseerimine valmistada maa ette kollektiviseerimiseks ning endine maakorraldus lõhkuda. Paar-kolm aastat taluline elu kestis ja siis läks lahti kolhooside moodustamine. Maaomandi vorm enam ei muutunud. Kolhoosid ja sovhoosid. Enne EV taastamist juba 80ndate aastate lõpus võeti vastu ENSV taluseadus 1989, mille alusel anti õigus anda maad põliseks kasutamiseks, talu rajamiseks ja pidi see siis soodustama põllumajandusliku maa kasutusele võtmist (eriti ääremaal). Jõuti teha, eraldada 10 000 talu üle Eesti selle alusel, eks see usk oli see, et talud maale tagasi ja küll on tore, et see on üks samm põllumajandusliku Eesti taastamiseni, kuid ausalt öeldes ajaloos tekitas see probleeme juurde.
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945....
enne ja milline pärast? Kuidas see mõjutas Eesti üldist arengut? Majandusmudeli lammutamine ja see purustati. Enne oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Pärast iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Suurettevõtted, maa sundvõõraandamine ja sovhoosid. Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest , linnastumine. 19. Iseloomusta nõukogude kultuuripoliitikat! Kuidas mõistad lauset ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik"? Eesmärk kultuuri juurutamine ühiskonnas mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Poliitiliste olude liberaalsus ja rangus, tsensuur. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, kirjanduse tellimine välismaalt piiratud. 20. Mida tähendas ,,kultuurielu lõhestatus"
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektivis...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4 2.Loodus.............................................................................................................5 2.1Kliima............................................................................................................6 2.2Aluspõhja reljeef...................................................................
väga vaba- ja edumeelne ajakiri 1960. aastate teisel poolel Eesti “Noorus” märkida: Entusiasm on põllumajanduse kogutoodangu hea, kuid entusiasmi eest ei anta mõõdukas kasv jätkus, nii et see kauplustest midagi [—] Kui meie riik ületas kümnendi algupoole teeb edusamme majanduse arengus, kogutoodangu umbes 20% võrra. siis inimesed tahaksid, et neid 1967. aastal viidi siin kõik sovhoosid edusamme oleks tunda ka üle täielikule isemajandamisele, mis kauplustes ja turukottides. 1963. mõjus tootlikkusele ja palgale aastal, kaks aastat enne lubatud üldjuhul positiivselt. Paraku ei ka- küllust, kritiseeris “Rahva Hääl”: jastunud edasiminek samal määral ka Vaatamata suurele kartulitoodangule poelettidel, sest suur osa toodangust on linna sööklates kartulitest puudus
Kõige truum ja venemeelsem EKP juht. Vene keele pealetungi algus. -1988-1990- EKP peasekretär Vaino Väljas. Rahvusmeelne kommunist. -Territoriaalsed muudatused: Eesti ala vähenemine Jaanalinna ja Petserimaa arvelt. -Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid; Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus- >põlevkivi kaevandamine) -Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le -Vastupanuliikumine: mestavendlus (40-50ndad); põrandaalused organisatsioonid (u 80tk, noortegrupid); 60-70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest. -1979 Balti apell -1980 „40 kiri“ Taasiseseisvumine: -Poliitilised suunad- 1)Rahvusliku Sõltumatuse Partei-> taotles omariikluse taastamist
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas komm...
- Majanduslikud ümberkorraldused o Riigistamised natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad, rahaasutused, suuremad elumajad o Majandusele allutati tsentraliseeritud juhtimisele majandusplaanide koostamine o Tööstuse forsseritud arendamine teiste majandusharude arvelt o Agraarreform riiklik maafond sinna läksid konfiskeeritud valdused talude max. suurus oli 30 ha o Sovhoosid kolhoosid tõi kaasa talurahva vaesumise, masina- ja traktorijaamade loomine o Rahareform kroon vahetati rubla vastu 1 EEK = 1,25 rubla (tglt pidi olema 10 rubla) tõi kaasa tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus kaupade krooniline defitsiit - Kultuurilised ümberkorraldused o Kohustuslikud ained marksism-leninism, NSVL ajalugu ja konstitutsioon, vene keel o Likvideeriti väiksemad kirjandusväljaanded
8.Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti tööstusele ja põllumajandusele. Tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine),põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandid-- kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. 9.Analüüsi muutusi Eesti rahvastikus,millega neid põhjendada? Eestlaste suhtarv rahvastikust oli vähenenud alates 1959 a kuni 1989aastani. (88,2% 61,5%) Põhjuseks võis olla sisseränne. Vaadeldaval perioodil oli venelaste osa kõige rohkem suurenenud,kuna toimus massiline võõrtööliste sissevool. (8,2% 30,3%) 10.Millised kultuurisündmused või kultuurielu mõjutanud sündmused toimusid järgnevatel aastatel?Milline oli
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS UURIMUSTÖÖ Koostaja: Tõnis Kaska EV 2. kursus Juhendaja: lektor Ü. Roosmaa Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK.......................................................4 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal..............................4 1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal......................................................................................................6 2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTA...
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
oluline, et ka oskustööliste ettevalmistamisega tegelevates institutsioonides antav haridustase võimaldaks neil hiljem keerulisemaid oskusi ja teadmisi omandada. Veel mõned põlvkonnad tagasi oli eestlaste põhiliseks tegevusalaks põllumajandus. Tänapäeval on põllumajanduses hõivatud 3% töötajaist ning siit tuleb vaid pisut enam kui 3% kogutoodangust ja 1,7% SKP-st. 1990ndate alguse majandus- ja omandireformi tulemusel kadusid Eestist kolhoosid ja sovhoosid ning tekkisid talud ja ühistud. 1990. aastate üleminekuaeg oli põllumajandusele raske -- tuli hakata konkureerima odava importtoodanguga, ettevõtted vajasid uusi seadmeid ja masinaid, kuid raha selleks polnud kuskilt võtta. 1990ndate lõpul kadus ära ka võimalus eksportida toidukaupu kriisi sattunud Venemaale, misnõukogude ajal oli olnud Eesti põllumajandustoodangu põhiline müügikoht. Astumine Euroopa Liitu mõjus Eesti põllumajandusele hästi, kuna sellest alates
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
Kõigil abisaajatel oli töötamiskohustus. 3. Sotsiaalpoliitika põhimõtted ENSV perioodil Eesti NSV aegse põhiseaduse alusel: • Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustusele nii vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise korral. • Naisele antakse Eesti NSV-s mehega võrdsed õigused kõigil elualadel. Kogu elukorralduses domineeris kollektiivne lähenemine. Oluliseks olid erinevad nõuded kollektiividele, sovhoosid, kolhoosid. Hoolekandes eelistati institutsionaalset hoolekannet. Kasutatavad meetodid ja lahendid olid piiratud. Kehtis mitteriikliku hoolekande keeld , mitteformaalset abi osutati väikeses mahus, eelkõige maal. Puuetega inimesed oli tabu teema ja need peideti ära. Aksepteeriti kurte ja pimedaid. Suur rõhk oli personaalpensionäride teenindamisel, veteranide teenindamisel. Neile oli ette nähtud soodustused. Abivajajate probleemid jäid teadmatuks või kaudseks. Abi anti juhuslikult.
EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Sotsialistliku põllumajanduse pärand. Põllumajanduse tootmismahtude pidev kasv: * Eesti roll N.Liidu tööjaotuses ja kvaliteet N.Liidu majandusruumis, * tootlikkuse tõus, * per capita tegija ka maailmas Madal tootlikkus, kõrge töömahukus ja põllumajanduse osakaal hõives võrrelduna lääneriikidega Kiire tootmise kontsentratsioon: kolhoosid ja sovhoosid (kollektiivmajandid); mastaabiökonoomika (sotsialistlik Fordism) Suured erinevused majandite palgatasemes, eelised linnalähedastes kohtades (Harjumaa) + erijuhtumid (Oisu. Väätsa) Majandid sotsiaalse elu korraldajana maa Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek (eriti alates 1980ndatest) Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis.
Planeerimine - plaanimajandus, viisaastakud, aasta plaanid, kvartaliplaanid Prioriteedid - majandus oli suunatud teiste piirkondade rahuldamisele, industrialiseerimine, tööstuse eelisarendamine 2. Tööstus Ettevõtte suurus - väike- ja eraettevõtted puudusid, olid riigile kuuluvad suurettevõtted Tööjõupoliitika - toodi migranti näol sisse odavat tööjõudu 3. Põllumajandus Ühistamine - kolhoosid, sovhoosid, küüditamine Kurnamine - mais ja suhkrupeet 10. Nõukogude maareform. Lk. 118 1944st-1947. a viidi ellu nõukogude maareformi · maade sundvõõrandamine · määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimusega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. · võõrandati ka enamik muust varast ning loomadest · riiklikud koormised ja kohustused talupoegadel · algas kollektiviseerimine -1947 a
Valitsus allus Ida-alade ministeeriumile, mida juhtis nimetati rahvakomissaride nõukoguks, mille Rosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi etteotsa sai Johannes Lauristin. eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe. Keelas tegutseda kaitseliidul Lubas tegutseda Omakaitsel Hakati teostama maareformi, mille käigus Tühistati maareform, kolhoosid ja sovhoosid loodi esimesed sovhoosid/kolhoosid likvideeriti Püüti Eestit võimalikult palju majanduslikult Andsid materiaalset abi sõjakahjustuste laostada likvideerimisel Põllumajanduses kehtestati kohustuslik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, riiklik kokkuost äärmiselt madalate kuid see ei laostanud talusid hindadega, mis talud laostasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
