Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja
1945 1947 Karl Ader 1947 1948 Enn Toona 1948 Leo Martin 1949-1970 Aleks Sats 1970-1979 Heino Torga 1979-1983 Jaan Tooming 1983-1988 Jaak Allik 1989 1991 Kalju Komissarov 1991 1995 Jaak Allik 1995 1998 Andres Lepik 1998 2000 Andres Noormets 2000-2003 Jaak Allik 2003-... Peeter Tamearu
Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis Aleksander Vilipere trummi mängiv poiss mõisameeste laagris
Arvustus Ma kisin teisel detsembril Kumu kunstimuuseumi 5ndal korrusel vaatamas nitust "I love Malm" ,kus tutvustati Malm kunstimuuseumi kogusid, mis on hed Rootsi suurimad ja thelepanuvrsemad. Seal eksponeeriti kuulsate kuntsnike teoseid nagu niteks Richard Berghi, Anders Zorni ja August Strindbergi, kelle teoseid muide rhutasid enamasti loodusmotiive. Nituse kui sellise panid kokku Kumu kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre. Nad valisid vlja 49 kunstniku ja rhmituse loomingut , kes on kaasaegse kunsti suurkujud ja philised mjutajad. Nitus ise on jaotatud viieks alateemaks : "Phjavalgus" , "Lavastused ruumis" , "Vimuta vormid " , "Popihiskond" , "Punane tuba" , "PS - vimuvormid". Esimesena hakkas mulle silma Bo Hulteni topis Rootsi tiiger, mis valmis 1976. aastal . See on kindlasti ks popkunsti ks srvamaid teoseid, kuna
Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt... Ja selles sulnis rahus vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik
Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi teisena, olgu siis karu, rebase või Punamütsikesena. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja ta saab esinedes positiivseid emotsioone. Rollimängude juures on oluline täiskasvanu suunamine ja julgustamine, sellisel juhul võib välja kasvada palju enamat kui mäng. Näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov on meenutanud, et tema peamine ajaveetmisviis lapsena olid just rollimängud. Menukad on lauamängud, mis arendavad lapsel peenmotoorikat ja tähelepanuvõimet. Viimane on oluline tänapäeva maailmas, kus laps veedab paratamatult palju aega teleri ees. Lastearst Dimitri Christakise uuringust selgus, et lapsed, kes vaatavad varases lapsepõlves palju telerit, kannatavad tulevikus tõenäolisemalt keskendumisprobleemide all. Seetõttu tulevadki kasuks
Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud. Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga. Just oma arhitektuuri, inimliku mõõtme, keskaja müsteeriumi ja dramaatiliste järvevaadete tõttu võiks see koht saada Eesti loovintelligentsi keskuseks.
Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus, lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud. Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga. Just oma arhitektuuri, inimliku mõõtme, keskaja müsteeriumi ja dramaatiliste järvevaadete tõttu võiks see koht saada Eesti loovintelligentsi keskuseks.
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
keskkomitee teine sekretär tegi. Kuidas puutus see klassikasse? Mitte kuidagi, aga kõik said aru, kuhu ta sihtis, sest tolle aja taustad olid kõigile selged. Ühekorraga lõbus ja hariv. Alati, kui ta Tallinnas käib, ütleb, et peab minuga ikka veel midagi koos tegema. Impulsse annavad kõige rohkem asjad, mis on oma ajas teistsugused, mõjuvad uuena. Näiteks armastuslugu ,,Oliver ja Jennifer", Komissarov lavastas, Lapin oli kunstnik. Või ,,Johnny", mis oli elava muusikaga. Komissarov oli ju üldse uuenduslike julgete mõtete mees. Üks meeldejääv koostöö sündis, kui tulin sõjaväest ja läksin teatrisse tööle. Komissarov kutsus Kaarin Raidi lavastama Cocteau ,,Hoolimatut armukest" ja ütles talle, et ,,võta pane Olku ka mängima". See oli jälle omamoodi kogemus. Asi algas tühjast ruumist, hakkasime improviseerima. Laidlal oli küll kaksteist lehekülge teksti, aga tuli mõelda, kuidas terve õhtu täita
See oli loomulikult vesi, laulja kurgule. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andist tunda oma 10 aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile. Veel olla nad mõnitanud midagi pühalikku sellega, et koori meeslauljatel olid seljas frakid, ansamblil aga hilbud.. Ruja sai "igavese" esinemiskeelu. Ruja oli muutnud osaks mitte ainult eesti rockmuusikast, vaid ta seondus mitmel moel kogu noore eesti kultuuriga. Üks teatrimässajajatest, lavastaja Kalju Komissarov rehabiliteeris neid poolteist aastat hiljem, seoses ideoloogiliselt "õige" rockooperiga "Protsess. Komissarov rääkis, et isegi siis, selle positiivse lavatükiga seoses, oli tal raske saada luba ansambli nime kirjutamiseks afisile. Rannap võttis enda asemele noore Margus Kappeli, kuna tal endal oli kiire ja tegemist pianistina, niiet ta ei jõudnud mängida u. 100s "Protsessi" etendumiskorras. Trummide kohalt käib läbi ka Gunnar Graps. 1974
üks neid ühendav omadus – tugev ja siiras pühendumus. Jutustuses „Epiteef patrioodile“ näeme tegelast Gnidinit, keda saadab kuni tolle viimaste hingetõmmeteni vankumatu truudus oma kodukoha vastu. „Maailmalõpp Hiiumaal“ peategelane Gottlieb Adalbert Hinrichson võtab omale pärast viimsepäeva ettekuulutuse teatavakssaamist südameasjaks kohalike abistamise. Jutustuses „Vaenulik õnn“ võtab peategelane Pavel Petrovitš Komissarov juhusliku sündmuse ajel omale paranoilise kohustuste kaitsta tsaar Aleksander Teist mistahes hinna eest. „Pagendatu kodu“ räägib aga loo leedu päritolu noormehest, kes on sõja tõttu sunnitud kodust eemal elama, kuid ei jäta hetkekski maha unistust tagasipöördumisest ja armastust oma kodumaa vastu. Tegelased on tugevad isiksused igaüks omamoodi, kuigi paljuski näib, et nende tegutsemine on pime ja nad ei oska situatsiooni adekvaatselt ja mõistusepäraselt hinnata
Hiljem tegi Jones rohke erootilisi töid mööbel, kus naised kandsid nahksaapais ja pesu. http://www.all-art.org/art_20th_century/modern_art/modern%20art7a.htm ,,Hermafrodiit" «Allen Jones kasutab oma loomingus 1950. aastate seksuaalse alatooniga populistlikke illustratsioone ja tema seksuaalselt provokatiivsetes käsitlustes on keskustelu mehest ja naisest küllastatud fetisistlike vihjetega,» ütles Jonesi kohta kunstiteadlane Eha Komissarov. «Innustatuna Jungi ja Nietzsche teooriatest, kujutab Jones naise ja mehe kooslust loomisakti vastandlike metafooridena.» Mitmed Jonesi teosed uurivad pingeid meeste ja naise vahel. Need kaks seoud kuju väljendavad Jungilikku arusaama, et tõeliselt loominguline kunst vajab nii mehelikust kui ka naiselikust. Seega saab seda teost lugeda kui metaforiilist autoportreed Jonesi enda kunstilisest eesmärgist? http://www.liverpoolmuseums.org.uk/walker/collections/20c/jones.aspx
The objective of its first leader Voldemar Panso was to change the unnatural situation, created in Stalinist times, of Tallinn having only one Estonian-language drama theatre. In the beginning the theatre used the big stage of a Soviet-style "palace of culture". In 1975 a 100-seat stage was opened in the 15th-century house in the old-town centre of Tallinn. After Panso the company was led by Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, and Rudolf Allabert. Since 1992 the artistic director is Elmo Nüganen and the managing director is Raivo Põldmaa. In 1994 the company took its present name. The cramped conditions of the theatre became better, when it obtained some neighbouring buildings and the whole historic block was renovated, turning it into a challenging theatrical complex. Among the new additions are two flexible stages, of 120 and 200 seats respectively, many smaller playing areas, and an open-air stage
4 Loosimine toimus laadalehe numbrite järgi. Välja loositi kohvimasin, seinakell, loteriipiletid, päikeseprillid, õlu, kilekott ja siirup Pärnu Õllelt. (Junnumaa kuukiri 1996) Kümnes Mihkli laat toimus 18.juulil 1998. aastal. Sel aastal ühtis laadapäev Vabadussõja ausamba taasavamise aastapäevaga Mihkli kalmistul. Sellel aastal esinesid Mihkli laadal Jaan Rõõmussaar, Raimo Aas, Luule Komissarov, noored näitlejad Lihulast: akordionistid, lauljad, tantsijad, sõnameistrid Koonga vallast. Toimusid võistlused, oksjon ja loterii. Ilmus ka spetsiaalne laadaleht. Toimus veel muudki põnevat. Lastele oli organiseeritud mänguväljak. Sellel aastal oli pastoraadi suures saalis Koonga valla suurte ja väikeste poolt valmistatud käsitööesemete näitus. Kaminasaalis oli kohvik. Selle aastased laada toetajad olid OÜ Tarven, AS Mool, AS Lauremal, OÜ Lõpe Farmer ja Oidremaa Mõis
aastate lõpupoolel. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969. aastal alanud radikaalsem teatriuuendus ning see avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit Peterson, Juhan Viiding, Mati Unt),siis imbusid uued võtted suhteliselt kiiresti laiali ning muutusid ajapikku publikule mõistetavaks. Lõplik tunnustus saabus Jaan Toominga suurlavastustega 1970. aastate lõpupoolel; vaimult iseloomustas neid pööre spirituaalsetesse otsingutesse, sageli ka folkloorihuvi. Samas hakkas metafoorilis-füüsiline teater järjest
1949. aastal Tallinnas. Mälestusi Paul Pinnast Kalju Komissarovile meenub seik Paul Pinna elust. "Kui Pinna mõne äri akna alla seisma jäi ja peremees seda nägi, siis palus too jumalat, et Pinna mööda lä- 6 heks, sest muidu tuli talle anda kasukas, kaabu või midagi muud. Vastasel juhul pilas Pinna ta õhtul varietees või kabarees üle linna ära," naerab Komissarov (http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html? op=lugu&rubriik=83&id=6800&number=378) Paul Pinna on öelnud, et näitlejad ei joo rohkem ega vähem kui tavalised ini- mesed. Lihtsalt kui nad joovad, siis nad joovad, aga kui tavalised inimesed joo- vad, siis nad räägivad, kui palju näitlejad joovad. (http://www.postimees.ee /020708/lisad/arter/arteri_persoon/335568.php?tosine- naljamees) Paul Pinna oli öelnud, et nalja võib teha kas või peldikupoti peal, kui hästi makstakse.
Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada. Näitlejate järelkasvu koolitamine · 1957 asutati Lavakunstikateeder (juht Panso). Esimesed lennud: Mikk Mikiver, Tõnu Aav, Aarne Üksküla, Luule ja Kalju Komissarov, Raivo Trass jt · 1960 algul loodi ETÜ stuudiod Vanemuises (Ird) jt. Poleemikaid ja mõttevahetusi teatri teemadel: · Sõnakasutusest teatrilaval · Kaasaegsus mis see kaasaegsus üldse on? · Kunstitõde ja elutõde kas kunst ja teater peab elu tõeliselt kajastama? · Klassika tõlgendamisest kui palju tohib siia tänapäeva sisse tuua, kui palju muuta? · Noor näitleja teatris · Kaasaegse dramaturgia probleemidest
pidi pidevalt suhtlema Nõukogude Liidus asuva Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteega. Mõlemad asutused pidasid sidet välismaailmaga, sellest ka institutsionaalne järjepidevus. 7. Läbi loominguliste liitude ärkas Eestis ellu perestroika. Hakati mõtlema sellest, mis võiks Eestis teisiti olla. Toitlusprogrammi kõrvale tekkis kultuuriprogramm. Loomeliitu kuulusid erinevad loovisikud. Näiteks Hando Runnel, Aivo Lõhmus, Rein Raud, Kalju Komissarov, Jaan Kaplinski ning Heinrich Valk. (Kornel, 2011: 138-140) Loomeliidud edastasid parteipropagandat. Samuti koguti andmeid olukorra kohta Eestis. Funktsioonid olid ka informeerimine, reguleerimine, harimine ja meelelahutus. Õigustati poliitilisi institutsioone. (Kreegipuu, 2005) NL ajal tegutsenud loomingulised liidud olid näiteks Eesti Raadio, ENSV Kirjanike Liit ja Eesti Muinsuskaitse Selts (Kornel, 2011: 138). 8
(taotlused kaotada kunsti ja elu vaheline piir, rituaalse kogemuse otsingud jne)” (Epner 2001: 422). 1970. aastaid on eesti teatriloos õigustatult peetud rikkaks ja stilistiliselt mitmekesiseks kümnendiks, mil üldist teatripilti kujundasid eri põlvkondade väljapaistvad ja omanäolised lavastajad: Voldemar Panso, Kaarel Ird, Grigori Kromanov, Adolf Šapiro, Mikk Mikiver, Jaan Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Kalju Komissarov, Raivo Trass, Ingo Normet, Merle Karusoo, Lembit Peterson, Ago-Endrik Kerge, Kaarel Kilvet, Juhan Viiding jt. Kümnendi algupoolt on nimetatud suisa eesti teatri kuldajaks, milles olid koos noore režii põnev uudsus ja vanameistrite 34 küpsus (Vellerand 1991: 69). Tervikuna liikus teater 1970. aastatel sünteesi poole: psühholoogiline realism ühitati modernismi ja metafoorsema vormikeelega; sama arengusuund oli omane algupärasele näitekirjandusele
08.2003) 3. ,,Meeletu" Elmo Nüganeni film ,, Meeletu" on Eesti Televisiooni ja Taska Filmi mängufilm. See valmis Jaan Tätte samanimelise näidendi ainetel Eesti Filmi Sihtasutuse, Eesti kultuurkapitali ja eratoetajate koostöös. Film esilinastus 2006. aasta 6. oktoobril. Filmivõtted toimusid 2006. aasta juunis-juulis. ,,Meeletu" kestab 90 minutit. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film)) 3.1 Osades Peaosas Rain Simmul Märt Avandi Taavi Eelmaa Kristel Elling Kalju Komissarov Mari-Liis Lill Mait Malmsten Rein Oja Kalju Orro Anne Reemann Indrek Taalmaa Peeter Tammearu Aivar Toomingas Helene Vannari (http://www.imdb.com/title/tt0832309/fullcredits#cast) ,,Meeletu" on südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siitsamast, enda kõrvalt. 40-aastane ettevõtja Toomas (Rain Simmul) otsustab teha elus aastase pausi - jätta abikaasa
Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...
vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed olid tülis Venemaa eestlaste ja eestlastega, kuna esimesed soosisid iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike loomigut) + Karotamme asemel vene-eestlane Ivan Johannes Käbin + ,,Ausalt & Avameelselt" + Olukorra parandamiseks, natsionalismi vähendamiseks + Osalesid Klara Hallik, Aare Laanemäe, Harry Roots, Enn Vetemaa, Kalju Komissarov ja Enn Leisson + Veel vähemtähtsaid võimuvahetusi: ÜN, Ministrite Nõukogu. Juunikommunistide arreteerimised Kultuurirevolutsioon + Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid hea laveerija, sai hästi läbi Nikita Hrustsoviga (NLKP esimees) + Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude.
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
