Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis Brita Lodi 2013 · Liivimaale saksa talupoegi elama ei asunud · Talupojad jagunesid varanduslikult ja õiguslikult üksteistest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad
Olid tavalistest feodaalkoormistest vabad. Kohustuseks teenida kergeratsanikena. 15-16.sajandil hakkasid lähenema teisele vabatalurahvarühmale. Nende vabadus seisnes selles, et nad olid üle viidud osaliselt või täielikult raharendile. · üksjalad nende peamiseks koormiseks oli üks jalapäev nädalas. Üksjalgadeks olid adratalunike nooremad pojad. · pundenikud pidid feodaalile maksma kaks tündrit vilja, mis oli üks pund. · vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Nad jagunesid põhiliselt kolme gruppi: · maata, iseseisva majapidamiseta vabadikud · vabadikud, kes elasid mõnes adratalus ja said talult ajutiseks kasutamiseks tüki maad · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad maksid viljakümnist jt. makse. · sulased ja teenijatüdrukud üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sõltusid tööandjast taluperemehest.
Peterburi raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks 24. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? Vabadik (ka pops ja pobul) oli kesk- ja uusaegsel Liivimaa Eesti ja Läti aladel kehviktalupoegade sotsiaalne grupp hiljemalt 15. sajandist kuni 1930. aastani, kel oli maad vähe või üldse mitte, igal juhul ebapiisavalt.Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt makse vähe või üldsegi mitte. Jõukamad vabadikud sarnanesid üksjalgadega, vaesemad aga sulastega. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Tihti lahkusid nad elama linna. 16.–17. sajandil Poola valdusalal nimetati vabadike ka pobuleiks.
III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim.
Nende arv kahaneb aja jooksul. Kohustused väiksemad kui adrataluritel. Tarvel arvab, et nende talud olid ühes tükis, mitte põlluribadena nagu adrataluritel tavaks. Tavaliselt olid kehvematel põllumaadel, eriti Lääne-Eestis. · Pundenikud - umbes nagu üksjalad, maksid 2 punda (tündrit) vilja ja muid kohustusi polnud. Tavaliselt majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. · Vabadikud - need, kel vähe maad või üldse mitte. Pidid teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt vähe või üldsegi mitte makse. Jõukamad vabadikud olid umbes nagu üj-d, vaesemad aga sulased. · Sulased-teenijad - sõltusid oma tööandjast, kes maksis nende eest maksud ja vastutas käitumise ja tegude eest. Kui vara ära läksid, kaotasid kogu oma palga. Palk väga väike, tagas peaaegu ainult ülalpidamise.
Vabatalupoegade kohustused rahamaksuna, lisaks rahale tihti ka naturaalandamid. Suur osa neist olid erinevad (mõisa)ametimehed: möldrid, sepad, puusepad jm. *Üksjalad- talupojad, kes asusid uusi maid üles harima. * Pundenik - oli sarnane üksjalale, väiksema maksukoormusega kui adratalupoeg. Tavaliselt olid pundenikud majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. Sarnase seisundiga ka pobulid. * Vabadikud - Tavaliselt juhuslikust teenistusest elav maata talupoegade kiht. Jagatakse kolmeks: * sulased ja tüdrukud, kes teenisid ja elasid palgalistena taludes, sageli adratalunike, üksjalgade või vabadikkude nooremad pojad ja tütred; * vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, kusjuures perekonnapea teenis talus sulase või päevilisena ning sai selle eest talust kasutamiseks tüki maad; * iseseisva ja pärandatava vabadikukoha pidajad, kes kandsid maa kasutamisest tulenevaid koormisi
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x
7.Talupojad · Pärast maa vallutamist jäi maa ajutiselt talupoegadele · Kehtestati maksud (innus ja kümnis) · Linnuste, kirikute ja teiste majapidamiste kohustus · Aja jooksul muutus teotöö valitsevaks eramõisates. Loonusrent jäi ordu ja piiskopkondade aladele · Sunnismaisuse kehtestamine 16.sajandi teiselpoolel · Talupoegade majandusliku ja õigusliku erinevuse püstitamine adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad,maavabad talupojad, vabadikud, sulased ja teenijad, trääl ehk ori, · Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid endisteks.
pagenud talupoegi välja andma. Talupoegadelt sõtta. 1503 sõlmiti venelastega 6 aastaks vaherahu, Vabatalupojad olid end koormistest raha eest lahti nõutavad maksud suurenesid. 1507. Võeti mida pikendati kuni Liivi sõjani 1558. Aastani. ostnud. talupoegadelt relvakandmiseõigus. 16. Saj talupoeg Vabadikud olid maata või vähese maaga. mõisniku omand, kujunes välja pärisorjus.
Selliste talude peremehi nimetati üksjalgateks. Muust talurahvast soodsamas olukorras olid nn vabad, kes jagatakse omakorda maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Maavabad olid tõenäoliselt ülikute pojad kes olid vabastatud talupoeglikest koormistest, kuid kes selle eest pidid teenima sõjakohustust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid need, kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud ehk maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ning teeniad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks (tavaliselt aastaks) ja olid peremehe eestkoste all. 13.-14. sajandi allikates on mainitud ka trääle ehk orje, kelleks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 15. sajandi jooksul träälid kaovad. 15.-16. Sajandi vahetusel sai tõelise hoo sisse eramõisate rajamine.
kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoormisi; Üksjalad-uute maade ülesharitud mehed, kelle koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, kuna töö oli väga raske; Maavabad- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Kuulus talu alama lääniõiguse alusel, vabad, puudusid koormised, kohustus kandma sõjaväeteenistust; Vabad talupojad- koormistest lahti ostetud; Vabadikud- maata/vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad; sulased/teenijad- müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all; träälid- orjad(sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest lahti ostetud. 15 saj kaovad) Teokohustus- algul talgutesarnane töö, hiljem iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise; Talupojad=Pärisorjus- maa kuulus sakslastele; teoorjus(abitegu, korvaline tegu); rahamaksud(maksud põllumajandus saadustest);
relvastatud mässu,põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti.domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4)maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon-koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku:Helme,Kastre e . Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää,Pirita,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.
Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal. Talupojad kaotasid. Tagajärjed: talupojad pidid ehitama Maasilinna kindluse. Koormised tõsteti raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad võimekust mõõdeti adramaades, üksjalad nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga. Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe võimu all. 6) Linnad ja kaubandus: raad linnavalitsus, gild kaupmeeste ühendus (1-suurgild.. abielus kaupmehed, 2-mustpeadevennaskond..vallalised tüübid). Tsunft käsitööliste ühendus. Ühe eriala ühendus. Skraa tsunfti põhikiri. Hansa Liit Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu. Madalmaade, Põhja-Saksa ja Liivimaa kaupmeesteühendus (Põhja- ja
Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Ori ehk trääl Sõjavang , võlaorjusesse langenud isik. Töötas oma peremehe jaoks ning talle ei makstud midagi tehtud töö eest. 2
surid nälga(kogu Kirde-Euroopas) 7. Talupoegade kategooriad Adratalupojad kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud Vabatalupojad olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas Vabadikud - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad - teenisid palgalistena või päevilistena taludes. Träälid ehk orjad - sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud.
võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279
Talupojad halvenenud olukorra pärast välismaale ja linnadesse. 14.saj sunnimaisuse ilmenime. 15.saj. ärakaranud talupoegade otsimine/karistamine. 16.saj printsiip MEES või võlg.Kihistumine: maavabad – eesti soost ülikud ja nende järeltulijad; vabad talupojad – vabadus on ostetud raha eest; adratalupojad – põhilised koormiste kandjad; maksavad künnist; üksjalad – mõisnik võttis maa ära, teevad tööd mõisnikule; sulased – palgatud jüripäevast mihklipäevani; vabadikud – ise vastutab oma tegude eest; kerjused ja träälid ROOTSI AEG- koormised läksid suureks (50-80%), et mõisaid ülalpidada.. Kujunes välja Balti aadli isevalitsus, mis oli orjuse legaliseerimise põhiline vahend, ning hiljem seadustatakse pärisorjus. Küla funktsioonid lähevad üle mõisale ja tekib vald ehk mõisate haldusühik. Eestlased kaotavad kohtuõiguse. Peks karistusena, mis suurim hirm ja häbi. Relvakandmise õigus võetakse ära. Uute perekondade
Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus oli maavabad koormistest vabad, kuid pidid oma maad ise harima. Keskaja lõpu poole hakkasid esinema ka vabatalupojad. Talupojad, kes olid end koormistest lahti ostnud. Kõige alama talupoegadekihi moodustasid vabadikud, sulased ja teenijad. On ka mainitud orje ehk trääle. Muistne Vabadusvõitlus oli üks osa Liivimaa ristisõjast, mille eesmärk oli meie rahva ristimine. Ennem ristiusu peale surumist, oli eestlastel muinasusund. Kõike, mida ei osatud seletada oli püha ning sõnadel oli vägi. Suurema sõnade väe omajaid nimetati tarkadeks. Usuti ka hauatagusesse ellu. Iseloomulik muinasusundile oli animism. Usuti looduse heatahtlikkuse ning, et seda saavutada ohverdati
mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja Maad pidid ise harima, neil polnud sõltuvaid kujunenud pärisorjus. talupoegi. Vabatalupojad - osadest/kõigist koormistest raha eest lahti ostnud. Alumine kiht - vabadikud - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe eestkoste all. Orjad - träälid.
maakasutusele. Oli palju koormisi. Vabade meeste kohustus oli sõjateenistus. Olukord pärast ülestõusu: Talupoegadel polnud isiklikku vabadust, vaid kuulusid maa külge, mida harisid – sunnismaisus. Suurenesid talupoegadlt nõutavad maksud. Võeti relvakandmisõigus. Orduajal elas Eestimaal u. 150 000-180 000 inimest. Enamik neist oli talupojad. Talurahvas jagunes ühiskondlikult: Orjad, adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased ja teenijad. Sunnismaisus – talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Pärisorjus – Talupoegade võõrandamine maast lahus, n-ö kellegi isiklik omand. Eesti linnasid valitses raad. Selle võim oli väga suur. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid kohustusi kahes vahetuses. Linnaõigused saadi maaisandalt. Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltsielu ja pakkus
Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond
tegemiste üle otsustada. Talurahvale pandi peale erinevad maksukoormised. Veel oli neil nüüdsest palju erinevaid kohustusi näiteks pidid nad käima mõisasse tööle pidid tegema ühiskondliku tööd ja heinavedu. Sellel ajal oli osa talupoegi rohkem eelistatud olukorras, kui teised. Osad neist said isegi omada maad, kuid nad pidid maksma mõisale renti ja käima mõisas tööl(näiteks üksjalad või adratalupojad). Teine osa aga liikus vabalt maal ringi ja elatus juhutöödest(näiteks vabadikud ja sulased). Veel halvemaks aga muutus talupoegade elu siis, kui nad orjastati. Osa talupoegi olid sunnismaised see tähendab, et talupojad ei olnud isiklikult vabad vaid kuulusid maa külge. Nad ei tohtinud maalt lahkuda ja mõisnik sai neid müüa ainult koos maaga. Teine osa talupoegi olid pärisorjad see tähendas, et talupoega võis osta müüa ja vahetada, kuid tappa ei tohtinud. Talupoeg oli küll eraldatud maast, kuid ta kuulus siiski mõisnikule.
kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor
IV Talurahva omavalitsuse kujunemine Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv. Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder. Talurahvaseisus jagunes: mõisarahvas (mõisateenijad) - 10% külarahvas - pererahvas 40% - sulasrahvas 30% - vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874
paavst. Välissuhted: ordu otsis tuge Roomast, piiskopid teistelt Euroopa valitsejatelt, ka L välisvaenlastelt. 15 saj lõpul õnnestus ordul saavutada meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia ja S-Lääne piiskopitoolile. 1397 Danzingi kongressil jõuti kompromissile. Sotsiaalne liigenendus: adratalupojad(maksid andameid ja teokoormisi), üksjalad(uute talude asutajad), maavabad(vallutusperioodi ülikute järeltulijad, isiklikult vabad), vabatalupojad(ennast vabaks ostnud), vabadikud(palgatöölised), sulased, teenrid(oma tööjõuga äritsevad), träälid(orjad). Mõisad: maaisandate ja vasallide majapidamised (koguti andmeid,valitseti ümberkaudseid maid). Tööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke. Linnaõigus: maaisandate jagatud. linnakoguk auton, eristas ümbritsevast keskkonnast. Linnak isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõ. kaitse. Raad: linnavalitsus, korraga ametis pooled.
Ül: vaestehoolekanne, ühisvastutus magasivilja varumisel(magasiait), kogukondade juhid: eestistalitaja, liivimaal kaks vöörmündrit Koosseis 1)mõisarahvas mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavadmajateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad) 2)külarahvas keskne koht pererahval, peremees ja perenaine tegid tööd põldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel, vabadikud ehk saunikud nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel koormised 1)mõisnikule teotöö(korraline nädalatöö, hooajatöö) naturaalandamid, rahamaksud 2) vallale, kogukonnale teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine, vaeste eest hoolitsemine 3) riigile pearaha ja nekrutiandamine(nn. Verekümnis)(sõjavägi) sõjaväe majutus, moona kohustus 4) kirikule kirikumaksud, tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise
Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. 16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks. 17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased, teenijad, träälid. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. 18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid. 19. Kõrgemaid vaimulikke nimetati toomhärradeks. 20. Maakaitse lasus rüütlitest läänimeestel. Nad elasid linnustes. 21. Talupojad pidid sõlmima maapäevadel seisuste vahel terve rea kokkuleppeid, mis
st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupoeg talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl maavaba talupoeg talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse Linnaõhk teeb vabaks
Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid rahalised maksed (adramaa-, isikumaks ja taskuraha) ja millest olenes nende suurus, millised maksud olid talupojal veel kirikule ja sõjalise iseloomuga kohustused ja kuidas talude majanduslik kandejõud neile koormistele vastu pidas
Nende koormised olid väiksemad ja pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas. 3.maavabad talupojad muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest. 4.vabad talupojad need, kes olid suutnud end teotööst vabaks saada. Maksid oma koormisi rahas ja ei teinud teotöid. · Küla ühiskonda kuulusid sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu. · Vabadikud ehk popsod olid maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad. · Träälid ehk orjad olid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud. 15.saj träälid kadusid. · Mõis oli mõisniku majapidamine ja seal käisid tööl talupojad kes tegid oma teokohust. Kui mõisa põllud laienesid, laienes ja teopäevade hulk. · 15.saj teisel poolel tehti isandate poolt kindlaks, et talupojad ei ole vabad, vaid nad kuuluvad
16. Nim talurahva 5 kihti ja selgita, kellega tegu 1. adratalupoeg peamine talupoegade kiht, nimetus tuleb adramaade järgi, nendel võisid olla sulased ja teenijad 2. üksjalg adratalupoegade nooremad pojad, kellel olid talu ääres oma majapidamine, nimetus tulenes kohustusest teha jalapäev nädalas 3. vabatalupojad teotööst vabad, maksid renti rahas 4. maavabad omasid talu läänikirja alusel, st maksid renti rahas, teenisid mõisniku kergeratsaväelasena 5. vabadikud ringiliikuvad teenijatüdrukud/sulased, elasid talu juures, mõisnikust sõltumatud
ametivõimude ees. 16. Talupojad · adratalupojad (teokohustus, loonusndamid) · vabatalupojad- mõned endised adratalupojad, möldrid, kõrtsmikud, maakäsitöölised, mõisaametimehed. (olid end maksude ja teokohustuste eest vabaks ostnud) · maavabad- talupoegadest väikelääniomanikud (isiklikult vabad, sõja- ja käskjalateenistus · üksjalad talude peremehed (loonusandamid ja teokohustus, kuid vähem kui adratalupoegadel) · vabadikud vähese maaga või maata talupojad (isiklikke koormisi polnud, töötasid hooajatöödel talus päevalisena. · Sulased ja teenijad ilma isikliku majapidamiseta talupojad (isiklikke koormisi polnud, töötasid teiste talupoegade või mõisniku majapidamises. 17. Eesti linnade saksapärased nimed · Reval- Tallinn · Dorpat Tartu · Hapsal Haapsalu · Fellin Pärnu · Weissenstein Kuressaare 18. Aastaarvud
Talupoegade jagunemine Adratalupojad arvukaim kiht, jõukus väga erinev, maa suurus 0.5-5 adramaad Üksjalgtalupojad koormised väiksemad kui adratalupoegadel, tavaliselt adratalupoegade pojad, kes asutasid oma väikese talu Vabatalupojad tasus koormisi rahas, ei käinud teotööl, oli osaliselt või kõikidest koormistest lahti ostnud Maavabad talupojad arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus Vabadikud palgatööst elatuvad talupojad Linnade õiguskorraldus Linnaõigus maaisandalt Linnakodanikud isiklikult vabad, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Öeldi ,,linnaõhk teeb vabaks" Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis kodanikumaksu Kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnale vajalikest töödest, maksude maksmine
Kasvas nõudlus teravilja järele. Talupojad pidid hakkama rohkem tööd tegema – võeti kasutusele teotöö. 11. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15.saj? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade vabadust? Talupoegadele hakkas kehtima teoorjus, raharent ning sunnismaisus, vabadused kadusid – kujunes pärisorjus. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad, sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama. 12. Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel). 13. Selgita mõisted: toomkirik, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod
3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks: 1) Rahvalaulud 2) Rahvajutud 3) Rahvaluule Lühivormid *Rahvalaulud jagunevad 2-ks: 1. Regivärsiline 2. Riimiline Regivärsiline Rahvalaul N: Igav on olla iluta Hale olla laulemata Kole käo kukkumata Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp *Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks:
4.Kartulikasvatus. Jõudis Eestisse esmakordselt 18. saj. keskel ja oli põhiliseks tuluallikaks Põhja- Eestis, mille abil osteti päriseks talusid. 5.Talupoegade elu-olu. Talurahvaseisus jagunes mõisa- ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majandamine. Nende lapsed töötasid enamasti koos sulasrahvaga, tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi või eluaset omavad vabadikud e. popsid. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö. Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739
Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Ori ehk trääl Sõjavang , võlaorjusesse langenud isik. Töötas oma peremehe jaoks ning talle ei makstud midagi tehtud töö eest. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel
Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused. Tekkis väljarändamissoov. Levisid kuulujutud, et Venemaal antakse soovijaile tasuta maad. Näljahädaga seoses algas usuvahetusliikumine luteri usust õigeusku. Levisid kuuldused, et ,,keisri usku" minejad saavad maad ja vabanevad teoorjusest. Võimude takistusest hoolimata vahetas usku 60 000 inimest.
- Vallavalitsejad,vallavanem tegelesid ka sotsiaalsete probleemidega. - Magasiait- kollektiivselt kogutud vilja ladu kriisi aegadeks. Samuti anti sealt vilja vaestele,kes ise hakkama ei saanud. 18) Kuidas jagunes talurahvas? - Talupoegade vahele tekkisid ühiskondlikud kihid : · peremeeste kiht- suutsid talu välja osta · palgatöölised- sulased ja tüdrukud · vabadikud- väikesed rentnikud 19) Nimeta talurahva koormised pärast pärisorjuse kaotamist - Mõisatööst peamine oli jätkuvalt teotöö(teorent), riiklikest kohustustest olid olulisimad pearaha ja nekrutiandmine (maks tsaaririigile) + kogukondlikud koormised nt teede korrashoiuks,magasiaitade ja kooli ehituseks. Juurde tulid ka kirikumaksud. 20) Millal,miks ja kuidas toimus usuvahetus ja venepärased nimed? - 1845
Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesaksamaal olid pisikesed talud,mõisaid plnd.Kasvatati viinamarju ja tehti veini.Riigi synd:2 suuremat konfliktikeskust.Berliinis toimus rahva ja sõjaväe kokkupõrge,kuningas vabandas rahva ees,et ei kukutataks.Mynchenis oli Lola montes asja põhjustaja,sest lubas kuningale naiseks minna,siis kui too ylikooli sulgeb.1848.Revolutsiooni ajal tuleb yhinemine taas kõne alla.1
Alguses oli rüüstamisel ja põletamisel edu. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. 4. Eestlaste olukord maal ja linnas 13. sajandil Kaubandus arenes paremuse suunas. Olid koormised: viljakümnis ja hinnus, mis olid siiski suhteliselt mõõdukad. Oli sõjateenistuse kohustus. 14-16. sajandil Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Talupoegade liigendus: adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad. Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus. Hiljem kujunes välja pärisorjus. Elamu Elati suitsutaredes või ka rehetaredes. Elamud olid männi- või kuusepuidust ja õlgkatusega, majas oli vaid üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid, magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided olid linased ja sirge lõikega
1p Olid näljahädad,taudid,laastavad sõjad 16. -Nimeta kolm olulisemat seisust talupoegade hulgas 3p Kõige arvikam kiht olid adratalupojad, kes maksid makse ja teokoormisi Teisest soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad. Maavabad olid arvatavasti kuningiste ülikute järeltulijad. Keskaja lõpul ilmusid ka vabatalupojad, kes olid end kõigist koormistest lahti ostnud. Külaühiskonna alumises osas olid vabadikud, kes elatusid eelkõige palgatööst ning sulased ja teenijad, kes müüsid lepinguga oma tööjõudu. 17. -Kes olid üksjalad? 1p Uustalude rajajatel olid väiksemad maksukoormised , neid kutsuti üksjaladeks 18. -Mida tähendab ,,Linnaõhk teeb vabaks"? 1p Linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes said vabadeks inimesteks. 19. -Millised nõudmised olid raehärraks saamiseks? 3p - Olema sündinud seaduslikust abielust - Omama linna piires kinnisvara
tõelise hoo sisse. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Tekkis uus koormiste liik teokohustus. Talupoegade koormised . Talupoegade koormised kümnis, hinnus, teotöö, loonusrent, raharent, mõisategu, Vasallide/aadli õigusliku ja poliitilise seisundi muutumine keskaja jooksul Vasallide õiguslik olukord muutus üha kindlamaks. Talurahva sotsiaalne liigitus (adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud). Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad nad pidid maksma maaisandala või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Õiguslik seisund oli neil ühesugune , kuid talude suurusel ja jõukusel võis olla suur vahe. Üksjalg olid talipojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. Uute maade ülesharimine oli vaevaline ning nende koormised olid ka väiksemad kui adratalupoegadel.
Üksjalgadeks nimetati talupoegi, kelle põllud olid rajatud endistele võsamaadele. Üksjalgadeks olid tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad. Nende nimetus tulenes sellest, et nad pidid teokoormisena tegema ühe jalapäeva nädalas. Küladest eemal metsades või võsamaadel paiknevates hajutaludes elasid pundenikud. Nimetus tulenes sellest, et nad pidid feodaalile maksma 2 tündrit (üks pund) vilja. Vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Vabadikke võib jagada kolme rühma: · maata, iseseisva majapidamiseta ja püsiva elukohata vabadikud; · vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, saades sealt ajutiseks kasutamiseks ka tüki maad; · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad, kes maksid viljakümnist ja kandsid muid maa kasutamisest tulenevaid kohustusi. Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija)
· täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent 13. 19.saj. alguses talurahva koosseis: · I mõisarahvas · II külarahvas: 1) pererahvas 2) sulasrahvas 3) vabadikud e. popsid 14. Talupoegade koormised: 1 ) mõisale: · teorent (abitegu, rakmetegu, jalategu) · naturaalandamid · rahamaksud 2 ) riigile: · pearaha · nekruti andmine · sõja ajal lisandusid teenistus maakaitsevägedes, vägede majandamine, vägede moonastamine, küüdikohustus 3 ) vallakogukonnale: · teede korrashoid · magasiaida ja kooli ehitamine · valla piirkonnas tegemist vajavad tööd · teetegemine · nekrutite toetamine
1) Adratalupojad andamid, teokoormised. Õiguslik seisund sama, talus suurusel ja jõukusel suur vahe. 2) Üksjalad uued talud väljaspool külasid, koormavam > koormised väiksemad 3) Maavabad talupojad talu lääniõiguse alusel, isiklikult vabad, koormiseid polnud, sõjateenistuskohustus. Harisid ise maad. Palju ordu alal. 4) Vabatalupojad osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad, mõisaametimehed. 5) Vabadikud maata või vähese maaga 6) Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu 7) Orjad e träälid sõjavangid. Kaovad 15 saj Mõisate laienemine Pühendumine maaomandi haldamisele > ise vilja tootmine Toetas konjuktuur. Siseturu nõudluse suurenemine, nõudlus ületas pakkumist > hinnatõus > viljaeksport > eramõisate rajamine ja mõisapõllud 15-16 saj Mõisapõllud talupoegade tööjõud ja töövahendid, tekkis teokohustus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine
Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada; Mõisnik ei võinud koormisi suurendada; piirati kodukariõigust talupoeg still pärisori talupoeg võis kohtusse minna - Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud; 10% aadlikud LINNAD 17. - 18. SAJANDIL - linnade olukord 17. - 18. sajandil Väiksemad linnad mõisnike kätte; Elanikke kohati kui talupoegi (#RIPVILJANDI) Poliitilised õigused vaid linnakodanikel, kuid eestlasel oli suht võimatu linnakodanikuks saada; baltisaksa aadli piiramatu võim; - Uus asehalduskord ja uued linnad Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski;
kohtu, sõjaväe, riigi poolt. Talurahvas seadustest õieti aru ei saanud ja sellest tingituna talurahvarahutused. 18. saj. lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunenud olukorrast väljapääsu. Jakob Georg von Berg >> Em. kubermang Friedrich Wilhelm von Sievers >> Lm. kubermang 18. saj. lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: · peremehed · sulased, teenijad otsesed mõisaorjad · vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksamaal. Saksamaalt pärit haritlased said tööd Baltikumis pastoritena, juristidena, arstidena, koduõpetajatena jne.. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: · kogudused õpetajateta · Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine
Ühtseks kogukonnaks sidus talupoegi magasivilja (varuvili, millest sai laenu võtta) varumisel. Üheks ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Talurahva koosseis. Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Keskne koht oli pererahval. Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed mõisapõldudel, tehes teotööd. Talude äärealadel elasid vabadikud või saunikud. Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Talurahva koormised. Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes. Nekrutivõtmine oli sõjalistest koormistest rängim
annaabi.ee 
