Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis
õpetamist. 1684. a. asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa (praeguses Ropka linnaosas) seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid. Tagasiteel Rootsist hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud ligi 160 eesti noormeest. 1687. a. oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuning...
oma aja parimaks allikaks jäänud. Kelchi ja tema kaasaegsete poolt kirjeldati seal eriti ilmekalt suure näljahäda aastaid ning Põhjasõja esimesi aastaid. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige Käsu Hans - Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud „Nutulaul“ rääkis Tartu linna õhku laskmisest Pakri Hansu Jüri - käis Forseliuse eestvedamisel koos kaasõpilase Ignatsi Jaaguga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le Ülesanne nr.5 Vasta toodud näidete kohta: Milline kohtuinstants lahendas Rootsi ajal järgmisi süüasju? (vastamiseks uuri Rootsi riigi poolt Eesti- ja Liivimaal loodud kohtukorraldust!) 1. Taluperemees põgenes aastal 1670 Tartumaal mõisast, mille maaalal asus tema talu. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud 2. Aastal 1640 tappis Harjumaal kõrtsikakluses üks talupoeg teise.
väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus · Luterluse eesmärk õpetada kõik piiblit lugema. Emakeelne piibel ja haridus · Forselius rajab Tartu lähedale seminari, et harida talupoegade lapsi ja need siis saata kohalikku kooli lugemist õpetama · Tuntumad õpilased Pakri Hanso Jüri Ignatsi Jaak Eestikeelne kirjasõna · Esimese eesti keelse grammatika koostas Heinrich Stahl sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima
omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse Rootsi ajal eestlaste haridusse. Johan Skytte-Liivimaa kuberner(1629-1634). Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse gümnaasium, millest 1632. aastal sai Tartu Ülikool(ametl. Academia Gustaviana)lepingu allkirjastas Gustav Adolf II enne oma surma. 1631 Tallinna Gümnaasium(GAG). Suur reduktsioon-Karl XI asus kärpima otsustavalt balti aadlike võimu. Riigitulude suurendamise
aluse, (ametis 1638-1657) Johann Fischer nimekaim Liivi superintendant (1675-1699), kutsuti Liivimaa apostliks, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ja kindlustas kirikut organisatsioonina Bengt Gottfried Forselius 1660-1688; asutas 1684 Piiskopimõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks, käis Stockholmis koos Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga, et tõestada talupoegade tarkust, 1686.aastal avaldas aabitsa, oli talurahvakoolidse inspektor Ignatsi Jaak ja Pakri Hans Forseliuse parimad õpilased Kambja kihelkonnast, talupojad, kellega Forselius Stockholmis käis Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, esimese eesti keelse grammatika autor, 1637 koostas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika autor, vana kirjaviisi looja
Lisaks sellele, pidid nad osa omast viljasaagist mõisale andma, samuti pidid nad maksma riigimakse. Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, toimus Rootsi võimu perioodil lõplik talupoegade pärisorjastamine. Hakati korraldama rahvaharidust. Hakati õpetama talupoegi piiblit lugema. 1684 hakkas korraldama Bengt Gottfried Forselius õpetajateseminare. Lõpetanutest umbes 50 võisid hakata koolmeistrina tööle loodavates kihelkonnakoolides. Tänu Ignatsi Jaagule ja Pakri Hanso Jürrile lubas rajada kuningas igasse kihelkonda talurahvakool. 1632 rajati Tartusse ülikool, kus hakati õpetama valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengeid. Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles. Rootsi aja võiks heaks lugeda eelkõige hariduse valdkonnas, sest kihenkonnakoolide loomine andis tohutu tõuke rahva lugemisoskusele. Samas oli Rootsi
"Vanemuine" 1865 Tartus. Ametlikult oli tegemist meestelauluseltsiga, aga peeti ka populaarteaduslikke ja rahvuslikke kõnesid. "Estonia" 1865 Tallinnas. Hakati lavastama laulumänge, naljamänge. Tegeles enamasti laulu ja tantsuga. 1. õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid - nimi, kus asutati, esimesed kasvandikud - asjaarmastajad heliloojad. Forseliuse Seminar, Tartu lähedal piiskopi mõisas, 160 noormeest (Pakri Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Kus tekkisid 1. eesti laulukoorid (nimeta 2), kus 1. pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal Pasunakoor Väägverel, dirigent Taavet ja David Otto Wirkhaus. Kus ja millal toimus 1. teadaolev laulupäev Eestis, kes oli selle eestvedaja? 1863. aastal Saaremaal, Sõrves. Martin Körber. 1. ÜLP - millal, kus toimus, osalenud kollektiivid. 1869 Tartus, ainult meeskoorid. J. Hurda kõne 3 teesi; kelle loodud eestikeelsed laulud olid kavas, pealkirjad.
Nimelt lasi ta kooris veerimise asemel ühel õpilasel ette lugeda, samal ajal kui teised vaikselt teksti jälgisid. 1686. aastal andis Forselius välja aabitsa. Talupoegadele hariduse andmine ei meeldinud mõnele mõisnikule ja need hakkasid Forseliuse kooli kohta laimu levitama. Räägiti, et kool on kallis ja valmistavat õpilasi koolmeistriameti asemel hoopis Rootsi kroonu jaoks ette. Enda ja oma õpilaste tõestamiseks reisis Forselius kahe oma õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stokholmi ning viis nad kuningas Karl XI ette, kus poisid oma võimeid näitasid. 1688. aastal sai Forselius Stokholmis võimu ja loa asutada uusi koole ning ta määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. Tagasireisil aga läks tema laev Läänemere sügistormis põhja ning Forselius hukkus. Ilma temata ei saanud jätkata ka koolmeistrite seminar. Seminari elueaks jäi ainult neli aastat, ent haridust oli seal saanud pea 160 eesti noormeest
võrreldavad piiskopiga 2.8. BASTION viisnurkne kaitseehitis (väljaspool linnamüüri Rootsi ajal) 3. AASTAARVUD 3.1. 1632 Tartu Ülikooli asutamisaasta 3.2. 1629 kogu Eesti mandri ala hakkas kuuluma Rootsile (Altmargi vaherahu) 3.3. 1642 viimane mäss muinasusu pärast Eestis (Pühajõe mäss) 4. ISIKUD 4.1. FORSELIUS alustas talupoiste tasuta õpetamist, oli õpetaja Piiskopimõisa seminaris 4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5
Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa,
Gustav Adolf ja Johan Skytte otsustasid teha Tartust hariduse keskuse. Kirikuelu korraldamiseks kirikuvalitsus e. konsistoorium (vaimuliku eesotsas E. piiskop, L. Kindralsuperintendent). Arvati, et talupoegi peab harima, selleks oli vaja õpetajaid, seda ülesannet asus täitma Bengt Gottfried Forselius ja 1684 loodi Forseliuse seminar. Edukuse tõestamiseks viis ta Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu kuningas Karl XI ette, ta oli vaimustatud. Lõpuks loodi igasse kihelkonda kool. Tekkis Piibli tõlkimise vajadus, 1686 ilmus Vastne Testament, tõlkijad Andreas Virginius ja poeg Adrian. Heinrich Stahl avaldas eesi keele grammatika (saksapärane). Hornungi oma oli parem, nim. vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa Tartu Ülikooli loomisel Johann Skytte'l. Usundis olid segunenud loodususundi ja katoliikluse jooned. Nimipühaku päevadest on tulnud rahvakalendri tähtpäevad
saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane testament 7. Pakri Hansu Jüri Forseliuse 9. 1700 Põhjasõja algus õpilane 10.1710 Eesti alad Venemaa alla 8. Heinrich Stahl Esimene 11.1721 Uusikaupunki rahu, Balti grammatika reeglistik 1637 erikord 9. Johan Hornung Kavandas eesti 12.1739 koolikohustus keelse grammatikavärgi 1693 13
Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul R...
lugema piibli ja muu vaimuliku kirjanduse. 1655. aastal otsustati, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajad. Suurimaks probleemiks osutus sobilike koolmeistrite puudumine. Olukord muutus paremaks, kui Fischeri initsatiivil loodi 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas B. G. Forselius. Detsembris, 1686 käis Forselius kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri- Hanso Jüri, kelle teadmistega kuningas rahule jäi. Järgmine aasta võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel otsuse rajada mõisniku kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Minu arvates oli igati positiivne, et Rootsi ajal hakati tähelepanu pöörama talurahva harimisele. Ma arvan, et Rootsi aja nimetamist ,,vanaks heaks ajaks" pole õigustatud, kuigi haridus arenes ja ka lihtrahvas sai õppida
eeskoda. 1687 tegi Liivimaa Maapäev kindralkuberner J. Hastefi nõudmisel otsuse asutada igasse kihelkonda kool ja panna ametisse inimene, kes talurahva lastele ristiusu algeid, lugemist ja kirikulaulu õpetaks. Koolmeistrite õpetamine ja ametisse määramine jäeti Forseliuse hooleks. FORSELIUSE KOOLI TEGEVUS Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe dokumente, usaldusväärsemaid andmeid leiame esimese lennu lõpetaja Ignatsi Jaagu teadetest. Koolmeistriks valmistumine võttis kaks aastat. Esimene aasta oli kui seminari eelkursus: tutvuti õpilaste võimetega, õpetati selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Uue lugemismeetodiga kulus lugemaõppimisele kolm kuni neli kuud. Seejärel algas kirjutamise ja arvutamise õppimine. Kuna posid elasid koolimajas, oli neil piisavalt aega ja koolitööga tegeldi peaaegu terve päev. Ignatsi Jaagu andmeil lasti need poisid, kellel puudusid
Kordamine: Vaimuelu Rootsi ajal 1. Luterliku kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks (õp lk 116-117) Kirikuelu korraldamiseks moodustati Eestis ja Liivimaal konsistoorium --- kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Rootsi võimu jõupingutused luteri usu kinnistamiseks : *Hakati taastama purustatud kirikuid *võideldi paganluse vastu *Eestis ja Liivimaal loodi konsistoorium *tööttati välja range kirikukaristuse süsteem *rajati talurahvale koole, et nad õpiksid lugema ka piiblit 2. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J...
a. koolmeistrina tööle Kambjas, Kolga-Jaanis, Laiusel, Nõos, Otepääl, Pilistveres, Puhjas, Põltsamaal, Rõngus, Sangastes, Tartus (Maarja koguduse juures). Üheks suuremaks takistuseks Forseliusele oli see, et balti aadel ei soovinud lasta eestlastel haridust omandada. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Kaasa võttis ta Ignatsi Jaagu (Kambjast) ja Pakri Hansu Jüri (Harju-Madiselt), kes näitasid oma lugemisoskust kuningas Karl XI-le ja said temalt kumbki autasuks ühe kuldtukati. 1687. aastal otsustas kindralkuberner J.J.Hastfer, et koolid tuleb rajada igasse maanurka. Samal aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud:
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
Juhtis 162829 Liivimaa vallutamist, asutas Eesti ja Liivimaal 1630 riigikohtud, rajas 1632 Tartu ülikooli, osales aastast 1630 võidukalt Kolmekümneaastases sõjas. 4. Bengt Gottfried Forselius kooli ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja 5. Johan Skytte Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). 6. Ignatsi Jaak esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 7. Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 8. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees. 9. Johan Hornung tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees
Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaa ülikoolis, alustas ta talupoiste tasuta õpetamist. 1684. a. asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid. Tagasiteel Rootsist hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud ligi 160 eesti noormeest. 1687. a. oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö
· Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa · Seminari lõpetanud võitlesid koolide avamise eest, mille tulemusena koolide arv kasvas ja tõusid rahva lugemisoskus · arendas eesti keelt 3. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis. H
1686.aastast alates sai kasutada juba tema enda koostatud trükis ilmunud aabitsat. Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest. Näiteks rääkisid nad, et kasvandikud viidavat peale kooli lõppu Rootsi kroonut teenima või nõudvat õpetaja väga suurt tasu. Vastuseisu murdmiseks võttis energiline Forselius ette pika reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast- Kambja kihelkonnast pärinev Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri. Kasvandikud tõendasid eesti poiste hiilgavaid võimeid ka kunigas Karl XI ees. 1688.aastal sõitis Forselius taas Stockholmi, kus ta määrati Eesti-ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti „võim ja luba” koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus noor Forselius Läänemere sügistormis. Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Ometi võis rahvahariduse tulevikku vaadata optimistlikult. Nelja aasta jooksul oli seminaris
14. eluaastast. Koolis õpetati saksa keelt, kirikulaulu, arvutamist ja raamatuköitmist. Kõige tähtsamaks peeti aga lugemisoskust ja usuõpetust. Ainukeseks õpetajaks koolis oli Forselius. Mõisnikud olid Eestlaste koolitamise vastu, kuna nad ei uskunud Eestlaste võimetesse. Forselius aga otsustas tõestada Rootsi kuningale et eestlased on võimelised haridust omandama. Ta võttis kaasa 2 õpilast, Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri. Stokholmis eksamineeris poisse Karl 11 isiklikult. Poisid tõestasid kuningale et eestlased võivad väga targad olla ja kuningas oli valmis talurahva haridust Eestis toetama. Forselius tegeles ka haridusküsimustega. Näiteks andis ta välja eesti keelse aabitsa, jättes välja võõrtähed. Samuti ei kasutanud ta h- tähte täishääliku pikendamisel. Forselius kasutas lugemaõpetamiseks uut metoodikat. 1688
Skytte sai kuningalt loa laiendada see ülikooliks 2) Ülikoolis 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura,meditsiin 3) Õppekeel: ladina keel 4) Õppetöö vormid: Loengud, dispuudid 5) 1684.a asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja kõstrite ettevalmistamiseks- Biengt Gottfried Forselius 6) õpetati: lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute kõitmist 7) Forselius koostas ise ka aabitsa. 8) Käis 2 poisiga- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuninga juures. 9) Kooli lõpetas 160 poissi- kellest said õpetajad ➔ Arhitektuur: • Iseloomulik barokkstiil- ümaraks paisutatud tornikiivrid, voluudid, ovaalsed aknad. • Uut tüüpi kaitseehitised- bastionid- 5 nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. ➔ Kokkuvõte • VALITSEMINE(negatiivne) • Rüütelkonnad- valitseti talupoegade üle • Kohtusüsteem- kohtu astmed tekitati iga seisusele.
vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna ringis, Pärnus kahanes see sõja tingimustes 30-40 tudengini. Forseluise seminar: Talurahvahariduse edendamise võttis enese südameasjaks B.G.Forselius, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Seminar, mis asus Piiskopimõisas, Tartu külje all, mille õppeaeg 2 aastat; õpetus oli tasuta. 4 aastaga ~160 lõpetajat. Tuntumad õpilased- Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, kes Forseliuse eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. 1688, pärast Forseliuse surma kool suleti, kuna tema oli olnud kooli ainus õpetaja ja eestvedaja. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur, sest vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk ja talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus
Forselius koostas 1686 uue aabitsa -Forseliuse aabits -Foneetiline kirjaviis: lugeda nii, nagu on kirjas, ei ole saksapärasust -Mitte tähenimed, vaid häälikute hääldamine -Palju tõhusam õpetamine Mõisnikud pidid talupoegi seminari saatma, neile ei meeldinud -Kirikuõpetajatele oluline -Et saada kuninga toetust, käis Forselius kahe õpilasega Rootsis Karl XI juures -Õpilased olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak -Olevat demonstreerinud lugemisoskust, aga kuningale jättis hea mulje -Kinkis mõlemale kuldmündi Seminar lõpetas 1688, kui Forseliuse laev läks sügistormis põhja ja ta uppus -Ei olnud sobivat asendajat Hariduse said umbes 160 poissi -Kindlasti ei olnud kõik koolmeistrid/köstrid -Kui oli 1/3 või 1/2, siis rajati umbes 60 talurahva kooli -Alus koolivõrgule Eestis
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
- puudus kirjandus, millest lugemist õppida. · Forseliuse seminar (1684-1688): Talurahvahariduse edendamise võttis enese südameasjaks B.G.Forselius, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Seminar: - asus Piiskopimõisas, Tartu külje all. - õppeaeg 2 aastat; õpetus oli tasuta. - 4 aastaga ~160 lõpetajat. - tuntumad õpilased- Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, kes Forseliuse eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale. - õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. - 1688, pärast Forseliuse surma kool suleti, kuna tema oli olnud kooli ainus õpetaja ja eestvedaja. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur: - vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk.
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde o andis välja rahvakirjandust o kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku o Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel · Karl XI aegsed uuendused o 1684-1688 Forseliuse seminar Lugemine, kirjutamine Usuõpetus, kirikulaul Rehkendamine Saksa keel Raamatuköitmine o Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures o määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus o 1687 talurahvakool mõisnike kulul igasse kihelkonda + koolmeister · Johann Gottfried Forselius soovitas : o välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z;
Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma. Mõisnikud lugesid kooliharidust lausa kahjulikuks ja püüdsid Forseliust lausa takistada. Pikkade palvete ja läbirääkimistega läks Forseliusel siiski korda saada õpilasi. Et haridustööd mõisnikkude poolt ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust. Abi saamiseks pöördus Forselius 1686. aasta sügisel Rootsi kuninga poole. Ta võttis kaasa kaks oma andekamat õpilast Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri ja viis nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. Poisid oskasid kuningakojas vastata kõigile keerukatele küsimustele. Kuningas jäi õpetaja ja õpilaste saavutustega rahule ning kinkis kummalegi poisile kuldraha. 1688. aastal sõitis Forselius taas Stockholmi, kus ta määrati Eesti ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti luba koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar
tuntuks saanud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Rahva hariduse algus: · 1684. Aastal leidis aset Tartus õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. · Detsemberis 1686 käis Forselius Stocholmis kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, kelle teadmistega kuningas igati rahule jäi. · 1697. Aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Vanem eestikeelne kirjasõna: · Esimese eesti keele grammatika koostas 1637. Aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. · 1630. Aastatel ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti
1684 asutati Piiskopimõisa seminar kolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks oli Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat. Peamine rõhk oli usuõpetusel ning lugemisel. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks üks poiss luges valjusti ette ning teised jälgisid teksti vaikselt. Mõisnikud hakkasid levitame jutte koolide kahjulikkusest. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi koos kahe parima õpilasega Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga. 1688 sõitis Forselius taas Stockholmi ning ta määrati talurahvakoolide inspektoriks. Tagasiteel ta hukkus sügistormis ning koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. 1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igasse kihelkonda peab ehitama kooli. Koolide kõrval oli tähtis osa ka koduõpetusel. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste haridustase märkimisväärselt kõrge. Eestikeelne kirjasõna. Oluline tähtsus oli piibli tõlkimisel rahvuskeelde
1684 asutati Piiskopimõisa seminar kolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks oli Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat. Peamine rõhk oli usuõpetusel ning lugemisel. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks üks poiss luges valjusti ette ning teised jälgisid teksti vaikselt. Mõisnikud hakkasid levitame jutte koolide kahjulikkusest. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi koos kahe parima õpilasega Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga. 1688 sõitis Forselius taas Stockholmi ning ta määrati talurahvakoolide inspektoriks. Tagasiteel ta hukkus sügistormis ning koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. 1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igasse kihelkonda peab ehitama kooli. Koolide kõrval oli tähtis osa ka koduõpetusel. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste haridustase märkimisväärselt kõrge. Eestikeelne kirjasõna. Oluline tähtsus oli piibli tõlkimisel rahvuskeelde
arvamust ilmselt ilmus selline aabits 1685 või 1686. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandike Ignatsi Jaagu ja Pakri Jüriga Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; 5
1684 asutati Piiskopimõisa seminar kolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks oli Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat. Peamine rõhk oli usuõpetusel ning lugemisel. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks üks poiss luges valjusti ette ning teised jälgisid teksti vaikselt. Mõisnikud hakkasid levitame jutte koolide kahjulikkusest. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi koos kahe parima õpilasega Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga. 1688 sõitis Forselius taas Stockholmi ning ta määrati talurahvakoolide inspektoriks. Tagasiteel ta hukkus sügistormis ning koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. 1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igasse kihelkonda peab ehitama kooli. Koolide kõrval oli tähtis osa ka koduõpetusel. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste haridustase märkimisväärselt kõrge. [ Oluline tähtsus oli piibli tõlkimisel rahvuskeelde
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oom...
eesti keelt rääkivaid õpetajaid. • Eesti soost õpetajate koolitamise võttis enda peale aktiivne ja haritud, Harju-Madise pastorisuguvõsast pärit Bengt Gottfried Forselius. 1684 organiseeris ta Tartu lähedale seminari eesti koolmeistrite väljaõpetamiseks. Õpiaeg kestis 2 aastat. • Mõisnikele eestlaste harimise mõte ei meeldinud ja nad üritasid Forseliuse tööd igati takistada. Vastuseisu murdmiseks viis Forselius 1686 kaks oma kõige andekamat õpilast – Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüri Stockholmi Rootsi kuninga ette, kus nad näitasid oma oskusi. • Forselius õpetas toona uudsete pedagoogiliste meetoditega, ning oma eluajal andis ta välja ka aabitsa, mis ei ole küll säilinud. Ta üritas juurutada ka uut kirjutamisviisi, mida eestlastel oleks lihtsam lugeda. • 1688. aastal hukkus Forselius Stockholm-Tallinna reisil. Tänu Forseliusele oli Eestis aga 160 õpetajaharidusega eesti noormeest.
piiblit lugeda. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised aastad? 1632- avatakse Tartu Ülikool 1637- esimene eesti keele grammatika, koostas Heinrich Stahl 1684- Tartu lähedale Piiskopimõisasse rajati õpetajate seminar, asutati Fischeri initsiatiivil, praktilist tööd korraldas Forselius. Kolme kuuga suutis lugemise selgeks õpetada, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpiti rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. 1686- Forselius käis kuninga jutul Ignatsi Jaagu ja Pakri Hanso Jürriga, teadmistega jäädi rahule ilmub ka lõuna-eestikeelne Uus-Testament, mille tõlkisid Andres Virginius ja tema poeg Adrian. 1693- ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika, Johann Hornungi koostatud. 1710- 1699. viidi ülikool ka Pärnusse, kuid 1710 vallutasid venelased Pärnu. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B. G. Forselius- korraldas õpetajate seminaris praktilist tööd, õpetas kasvandike.
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Sinna asusid õppima ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks Forselius. (Kirjutas 1686 aabitsa, mille järgi sai õpetada) Koolis õpiti: soravat lugemist, usuõpetus, kirikulaulu, arvutamist, saksa keelt. 1. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada. 2. Haridus pani mässama. 3. Talupojad on orjadeks loodud. Aastal 1686 läks Forselius kahe õpilasega ( Pakri-Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Rootsi kuninga juurde.(jäi tulemustega rahule) Selle tulemusena saadi luba uute koolide ehitamiseks. 4) Eesti keelne kirjasõna 1686- kirjutas Forseliud aabitsa. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei jõutud kokkuleppeni. 1686- anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, esimene eestikeelne raamat. (tõlkisid Andreas ja Adrian Virginius) 1739- tõlgiti suur piibel eesti keelde 4. teema: Balti erikord
Absoluutne monarhia-riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise po...
Kirjaoskus 19.saj keskpaigani tähendaski suuresti lugemisoskust. Paremini lugema õppimiseks koostas Forselius 1686.a oma aabitsa. Tema oli see, kes tuli välja nn foneetilise kirjaviisiga lugeda tuleks nii, nagu on kirja pandud (mitte saksapärasused). Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et mehed sinna seminari läksid, aga kirikuõpetajatele meeldis. 1680?.a käis Forselius oma kahe õpilasega ka Rootsis Karl XI juures, need olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak. Olid demonstreerinud oma lugemisoskust (poh et eesti keeles), kuningas oli mõlemale kinkinud kuldmündi. Seminar tegutses 4 aastat, sest Forselius hukkus laeval ja ei leidunud temaga võrdväärset isikut selle juhiks. Sellest hoolimata umbes 160 poissi said hariduse ja kolmandik kuni pool said koolmeistriks või köstriks, seega eesti aladele rajati umbes 60 talurahva kooli. 1687 Liivimaa Maapäev otsustas, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahva kool
õpilaste saamisega Haridus tegevat inimese targaks ja kihutavat mässama Teised ütlesid et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma Mõisnikute arvates oli kooliharidus lausa kahjulik ja püüdsid Forseliust takistada Foreselius püüdis leida kuningalt oma tööle toetust 1686 pöördus Foreselius Rootsi kuninga poole, võttes kaasa oma kaks kõige andekamat õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri-Hansu Jüri. Ta viis nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. (Poisid oskasid vastata ka kõige keerukamatele küsimustele, kuningas andis poistele kuldraha) Selle reisi tulemuseks saadi kuningalt luba koolide ehitamiseks Harju- Madise ja Risti kiriku juurde Riigikontrolör sai korralduse eraldada mülema kihelkonna sissetulekust koolmeistrite ülalpidamiseks 50 hõberaha
Bastion- viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, ülesanne oli kahuritule andmise võimaldamine. Kapitulatsioon- alistumine. 22.ISIKUD: Gustav II Adolf-Rootsi valitseja Kristiina-Rootsi valitseja Clas Tott- kindralkuberner; Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlik. Johan Skytte-Gustav Adolfi nõuandja ja õpetaja Christian Ackermann- Tlna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor. Bengt Gottfried Forselius- õpetajate õpetaja Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak- Forseliuse andekaimad õpilased Andreas Virginius-Kambja pastor Andrian Virgilius-Kambja pastori poeg. Oma isaga koostasid nad "Vastne Testamendi" H. Stahl- kirjutas jutlustekogu ning kodu- ja käsiraamatu, avaldas eesti keele grammatika. J. Hornung- avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Karl XI-Rootsi valitseja Peeter I-Venemaa valitseja Karl XII-Rootsi valitseja Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VA...
1686 kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi õpetada, kuna õpikuid ei olnud. Ta hakkas kasutama ka uut lugemismeetodi- tähti hääldati valjusti, üks õpilastest luges ette, teised jälgisid teksti. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada. 1. Haridus pani mässama 2. Talupojad on orjadeks loodud 1686 pöördus Forselius kuninga poole, et leida toetust oma tegutsemisele. Kaasa võttis ta 2 oma andekamat õpilast- Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri. Kuningas jäi õpilastega väga rahule. Selle tulemusena: 1. saadi luba uute koolide ehitamiseks 2. riigikontor pidi nende koolide koolmeistrite ülalpidamiseks raha eraldama. 1688. aastal, kui Forselius kuninga juurest tagasi sõitis, hukkus ta sügistormis ja õpetajate seminar lõpetas tegevuse. Õpetust said seminaridelt ligi 200 õpilast ja õpetajana tööle hakkas neist 50 rahvakoolides. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
