Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1907. aastal avati samas kooli ruumides kuuekuised põllutöökursused, mis 1909. aastal viidi üle Kõo mõisa. Kasutatud materjalid: Põltsamaa Ametikooli koduleht, http://www.pkpk.ee/?pg=/1&l=et 22/04/08 Olnust Olevale, http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/02/15//olnust.htm 22/04/08 Rahvuslik liikumine, http://www.miksike
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse
Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1907. aastal avati samas kooli ruumides kuuekuised põllutöökursused, mis 1909. aastal viidi üle Kõo mõisa
õpetamise vajalikkusest. 6. Millised ühistegevuse vormid kasvasid välja Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsist? Põltsamaa Tarvitajate Ühisus oma kaupluse, viljalao ja viljapuhastuspunktiga ning piimaühisus. 7. Selgitage välja, kus tegutsesid Eesti suuremad põllumeeste seltsid. Pange need kirja. Tartu, Pärnu, Tallinn. 8. Uurige välja, kas Eestist on keegi osalenud põllumajandustoodetega Pariisi maailmanäitustel. EESTI ALEKSANDRIKOOL 1. Mis kool pidi olema Aleksandrikool? Kust tuli mõte selline kool asutada? Kõrgemat haridust andev eestikeelne kool. Eestis polnud eestikeelset kõrgkooli. 2. Mil viisil koguti raha kooli rajamiseks? Moodustati peakomitee, korraldati pidusid, näitusemüüke ja korjandusi. 3. Selgitage, mis tähtsus oli Aleksandrikooli peakomiteel rahvuslikus liikumises. Aleksandri peakomitee koordineeris linnades ja kihelkondades asuvaid kohalikke komiteesid. 4. Miks tekkis Aleksandrikooli liikumises 1883. aastal lõhe
Eesti Aleksandrikool Kirjameeste selts Andra Sõmer Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Ee...
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näid...
raamatute kirjastamine ja oma aastaraamatute väljaandmine. Eesti Kirjameeste Seltsi järjeltulijaks sa Eesti Kirjanduse Selts (EKS), mis asutati 1907.aastal, suöeti 1940.aastal ja taasasutati 1993.aastal. 1860.aastal algatasid Viljandimaa talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte, sest keskja kõrgharidust oli Eestis 19.sajandil võimalik omandada vaid vene või saksa keeles. Et asja Vene riigivõimudele meelepärasemaks teha, esitati kohe alguses kooli nimeks Aleksandrikool. Kogu tööd juhtis Aleksandrikooli komitee, mille esimeheks valiti Jakob Hurt. Kavandatule vastavat kooli ei õnnestunud siiski luua. 1888.aastal asutasid ametivõimud rahva kogutud rahaga Põltsamaa lähedale venekeelse linnakooli, kus õpetati paari nädalatunni ulatuses erandlikult ka eesti keelt. Rahvusliku liikumise keskused olid Tartu linn ja Viljandimaa, kõik aktsioonid levisid peamiselt LõunaEestis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Liikumise tähtsamad
Ta algatas venestamise Nikolai II Venemaa keiser, kes jätkas oma isa poliitikat vastureformiteoorias. Jannsen ärkamisaja tegelane, kes ärgitas eesti talupoegi oam maad endale ostma, ta asutas eesti keelse ajalehe, oma tütrega asutas Vanemuise seltsi ning korraldas esimese eesti laulupeo. Hurt ärkamisaja tegelane, kes asutas eesti kirjameeste seltsi, et oleks aina rohkem ja rohkem kirjutisi eesti keeles, asutas esimese eesti keelse kreisikooli Aleksandrikool. Jakobson ärkamisaja tegelane, kes asutas eesti keelse ajalehe Sakala. Ta arvustas tugevalt ühiskondlike olusid. Tõnisson asutas ajalehe Postimees. Ta nõudis emakeelse hariduse taastamist vene ajal. Ta seisis uhkelt vastu venestamisele rääkides eesti keelt isegi siis kui see oli keelatud. Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja, kus avaldati rahvuse säilitamise kõrval ka muret eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. Neli koolitüüpi olid: ülikool, gümnaasium, kreiskool,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Sander Ojaste AT 11 Carl Robert Jakobson Referaat 2012 Sisukord : 3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni 4. Eesti Aleksandrikool 5. Teekond ,,Sakalani" 6. Elu poliitikuna 7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R
Soomes ilmus eelmise sajandi keskel Kalevala. Suur tähtsus eestlaste isamaaliste ja rahvustunde äratamisel oli uutel ajalehtedel. J.V. Jannsen tegi ära suure töö Eesti ajalehtede loomisel.Ta toimetas algul Pärnus Perno Postimees ja hiljem Tartus Eesti Postimeest. J.V.Jannseni tütar Lydia Jannsen oli luuletaja , kirjanikunimena L. Koidula.Ta oli Eesti tuntuim isamaaline luuletaja.Kirikuõpetaja Jakob Hurda eestvedamisel koguti raha ja loodi Aleksandrikool. See oli esimene kõrgem eesti õppekeelega kool.Jannseni algatusel toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.1914.aastal algas I Maailmasõda ning selle käigus varises kokku Venemaa.Eestalsed kasutsid selle ära ja kuulutasid välja iseseisva riigi. Eestis algas iseseisvusaeg. Kokkuvõte Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. See aeg ei olnud eestlastele meelt mööda kuna Saksa ajal jaotati maa rikastele saksa soost ülikutele. Kes said endale palju maad.
Aeg Koht Juhid Väljaanne Seisukohad Tähtsus Kultuuri rahvuslikus valdkond liikumises Eesti 1872 Tartu Jakob Anda Oli eesti keele Kirjameeste 1893 Hurt saksakeelsete uurimine ja Selts. raamatute asemel korraldamine eesti keelseid ning kirjaviisi raamatuid. Ning arendamine. ...
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno
kuid peagi võeti sihiks rajada eestikeelne kool Aleksandrikool-tema auks. Raha pidi selleks kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja taotleda riigivõimude luba. Aktsioon lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja Kreuzwald, tuge saadi ka eesti soost maalikunstnikult Johann Kölerilt. Kahjuks suhtusid baltisakslased Aleksandrikooli ideesse tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869. aastani. 1870. aastal sai Aleksandrikool endale nn peakomitee. Selle etteotsa valiti Hurt. Komitee muutus rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga-aastasi suurkoosolekuid hakati koosseisu esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama koguni "esimeseks Eesti arlamendiks". Murranguliseks kujunes 1872. Aasta, mil moodustati tervelt 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Abikomiteed olid rahvusliku liikumise kohalikeks keskusteks. Neisse koondusid ärksamad
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal as...
Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus
Saksamaalt 10) Miks tegid J. Köler ja C. R. Jakobson laulupidude osas vastukihutust? Pidasid sellist üritust liig saksikuks ettevõtmiseks 11) Millist tüüpi kollektiivid esinesid laulupeol? Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal. 14) Mis seos on praegugi kasutusel oleval kirjaviisil ja Eesti Kirjameeste Seltsil? EKS otsusel mindi 1872. a üle praeguseni kasutusel olevale kirjaviisile. 15) Millisesse kolme ajajärku jaotas C. R. Jakobson 1868. a ,,Vanemuises" eetud isamaakõnes eestlaste ajaloo? · Kadunud kuldse muistse iseseisvuse aeg · Mitmesaja-aastane orjapõli · Koiduaeg-valmistumine uueks tõusuks ja õnneajaks
) suuremad ja elujõulisemad vallad 3. 1892 Uus linnaseadus muutus linnakoguduse valimise kord. Nüüd saieesti jõukas mees linnavolikogulaseks saada eestimeelsus. Kulruuriline venestamine: · Kool mõisniku kontrolli alt riigi kontrolli alla · Usuõpetus ja eestikeele õpetus eesti keeles (kõik muu venekeeles) · Paljud rahvakooli õpetajad vallandati keeleoskamatuse pärast õpetajate puudus · Rahvuslikud seltsid suleti · Aleksandrikool avati Vene Keisrinna koolina · Vene kirikute rajamine (Toompeale Aleksaner Nevsski kirik, Kuremäele kloostri rajamine) lootus, et keisriusk annab maad · TÜ venekeelseks · Kehtestati tsensuur: vene õigeusu levitamine
Esindajad, sündmused. Balti aadlikud jäid ilma oma privileegides, venelased said kindlarkubermangudeks sakslaste asemel, ametiasutustes tuli rääkida vene keelt ning kes seda ei osanud vallandati, vallavavalitsused ja kohtud kaotasid oma iseseisuse kuna nende tööd hakkas juhtima talurahvaasjade komissaride, kohustuslikuks õpikeeleks sai vene keel, vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti keel, aleksandrikool avati vene keelsena, püüti levitada õigeusku, rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, 2. Tartu renessanss: ärkamisaja uus tõus: esindajad, Tallinna radikaalid. rajati Hugo Treffneri eragümnaasium, kujunes välja eesti üliõpilaste selts, Hurt algatas üle eestilise rahvaluule kogumise, Reimann karskusliikumise ja Eesti kultuuri ajaloo teadusliku uurimise, tekkisid
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes ...
Ärkamisaja võlud ja valud Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, k...
Jakob Hurt tahvaluule kogumine. 1878- Carl Robert Jakobson "Sakala" Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks J.V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks. 1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine; Keisriks saab sl 1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald on pärit Virumaalt Jõepere mõisast. Haridus: Rakvere elementaarkool, kreiskool, Tallinna saksa kreiskool, Peterburi Arstiteaduse Akademia, (TÜ.) Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avalgas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat)
klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus" · 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht "Olevik") venestudes saavat eestlased ainelist ja kultuurilist kasu, sõdis laulupidude vastu, tänas võime EKSi sulgemise eest. b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut
,,Perno Postimees" · 1864. aastal Johann Voldemar Jannseni ,,Eesti Postimees" koos tütre Lydia Koidulaga · 1865. aastal Tartus asutati selts ,,Vanamuine", millest sai hiljem samanimeline teater · 1869. aastal Tartus esimene üldlaulupidu · Eesti Kirjameeste Selts (1872 1893); põhiülesanded: rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja esimeste sammude tegemine teaduse alal · Aleksandrikool, mida rahvas toetas rajad, et kool oleks eestikeelne, aga ei saadud avada, vaid avati Põltsamaa lähedal vene õpekeelega linnakool · rahvusliku liikumise suunad: a) kodanlik klerikaalne ehk kiriklik suund b) demokraatlik suund · Johann Voldemar Jannsen (1819 1890), poliitiline ja kultuurialane tegevus oli vastuolus; rajas ,,Vanamuise" seltsi, organiseeris esimese üldlaulupeo, ajalehtede asutamine
kooliks. 19. saj. ärkamisaja sisu oli eestlaste kui rahvuse teadvustamine. Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusestOlulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes. . Tähtsamad aastaarvud: 1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees) 185761 "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes 1858 Mahtra sõda 1863 hakati taotlema Eesti Aleksandrikool asutamist 1864, 21. november J. Köhleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri 1865 laulu- ja mänguseltside "Vanemuine" ja "Estonia" asutamine 1866 omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda 1868 teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos
Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega. 1889 - kehtestati siin vene kohtusüsteem. 1891 - 1893 toimus valdade reorganiseerimine. Hariduse ümberkorraldamine 1887. a vene keel alates kolmandast klassist ainus lubatud õppekeel 1888. a avati Aleksandrikool vene õppekeelega. 1893. a Tartu ( Jurjevi) ülikoolis õppetöö vene keeles. Langes eestlaste huvi hariduse vastu, kirjaoskus.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.5.C.R.Jakobson . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 3.Tähtsaimad ärkamisaja sündmused.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 3.1. 19. sajandil. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 3.1.1. Aleksandrikool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.2. Suurpalvekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.3."Vanemuine" ja "Estonia" ning esimene laulupidu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 3.1.4. Tekkinud seltsid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.1.5.Suurmärgukiri . . . . .
Põltsamaa Ametikool SISSEJUHATUS ERIALASSE A1 Martin Kim Kaarlimõisa 2009 1. Põltsamaa Ametikool Põltsamaa Aleksandrikool asutati 1888. Aastal. Kool asub 2,5 kilomeetri kaugusel Põltsamaast, Väike- Kamari külas. Põltsamaa Ametikoolil on väga üpalju erialasid mida on võimalik õppima asuda. Põltsamaa Ametikooli erialad mida saab õppida on; autotehniku eriala, koka eriala, ehituse eriala, põllumajandus, ja koka eriala. Sotsiaalhooldus eriala. Samuti ka müüjatele on siin koht olemas. Ja ka muid ameteid. Õpilastel on Põltsamaa Ametikoolis head võimalused oma õpinguteks. On
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
Otto Fabian Rosen sõnastas 19.1819 Pärisorjuse kaotamine Rooseni deklaratsiooni, talupoegade Liivimaal ja mõisnike suhteid kajastav 20.1849 Rendiseadus Liivimaal dokument 21.1856 Rendiseadus Eestimaal 15.Anton Thor Helle - tõlkis piibli 22.1857 Perno Postimees 1739 eestikeelde, jüri koguduse 23.1863 Passiseadus, ettepanek pastor alustada Aleksandrikool 16.August Wilhelm Hupel - estofiil, 24.1865 Asutati Vanemuise selts, põltsamaa pastor, topofraafiline kehtestati teorendi nõudmine ülevaade eestimaa rahvastikust 25.1869 I üldlaulupidu, balti raudtee 17.Kristjan Jaak Peterson - 26.1878 Sakala asutamine algupärase eesti kirjanduse looja 18.Friedrich Reinhold Faehlmann -
o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni)
Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud abi otsima ideele rajada rahva rahadega kõrgem eestikeelne kool - Eesti Aleksandrikool. Jakob Hurt haaras plaanist kinni ja võttis ettevõtmise juhtimise enda peale. 1865 lõpetas Jakob ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlase Alexander von Middendorffi perekonda. Kontakt kuulsa õpetlasega avardas Jakob Hurt maailmanägemust ja teaduslikku mõtteviisi. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Jakob pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja
Kuna ühe artikliga ärritas ta saksa ringkondasid, pidi Jannsen ta vallandama. Nii tekkis tal hea side Jakobsoniga. Rahvusliku liikumise tähtsaim mõte oli hariduse edendamine. 1860. aastal õhutas Jaan Adamson rahvast rajama emakeele kooli. Kuna valitsuse poolt polnud toetust oodata, pidi seda hakkama rajama omaenda raha eest. Rahasid koguti annetustega, korraldati näituseid, kontserte, etendusi jm. Kooli nimeks sai Eesti Aleksandrikool, pühendusega keiser Aleksander I. Eesti kihelkondades loodi komiteed, kes tulid iga aasta kokku, arutades tähtsamaid küsimusi, valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president. Peakomiteesse kuulusid 1871. aastast Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Koolile osteti maja juba 1874. aastal. Teiseks tähtsaks organisatsiooniks sai 1872. aastal Eesti Kirjameeste Selts, mille põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, tegeleti eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega
Täida abimaterjale kasutades tabelid. Ristiga lahtrid jäävad täitmata. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA OLULISEMAD SÜNDMUSED JA VÄLJAANDED ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuulu...
1872 Eesti Kirjameeste Selts 12) Tülid RL ajal J. Hurt C. R. Jakobson (usuprobleemid) J. V. Jannsen C. R. Jakobson (sakslus) J. Hurt J. Köler (Aleksandrikooli rahad) *5a hiljem Köler ja Jannsen Venemaal tööl, Jakobson ajas Eestis oma asja, rajas talu jne, kuid 1882. suri. 13) Venestamine Eestis 1881-1894 Aleksander III ajal Manasseni revisjon (1882) Uued kindralkubernerid! Riias M. Zinovjer, Tlns S. Sahhovskoi Ametiasutustes vene keel, õppekeeleks vene keel 1888. avati Aleksandrikool venekeelsena TÜ-st sai Jurjevi ülikool Vene õigeusu kirikute rajamine (Kuremäe klooster, Aleksander Nevski katedraal) Venemeelsed eestlased: Jakob Kõrv (,,Valgus" Tln) ja Ado Grenzsten (,,Olevik") 14) Vene rahvusliku tõusu isikud ja organisatsioonid Karskusseltsid Eesti Üliõpilaste Selts 1884 Otepääl õnnistati sinimustvalge lipp Karl August Hermann toimetas Tartu Postimeest Hugo Treffner rajas 1893. a Tartusse poistekooli
Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu ...
Koos majanduslike võimaluste suurenemisega toimus tõus ka vaimuelus, milleks leidus nüüd üha rohkem vahendeid. Ärkamisaja kolle ei olnud sugugi Tallinn, mis sel ajal oli üpris vaene ja ajast maha jäänud tsaaririigi provintsilinn, vaid Mulgimaa ja siinsed rahvuslikult meelestatud koolmeistrid. Just talupoegade seas küpsesid plaanid Vene keisrilt õiguse nõutamisel mõisnike üleoleku vastu, samuti plaan rajada küla- ja kihelkonnakoolide kõrvale ka eesti oma gümnaasium Aleksandrikool, nagu seda nimetati keiser Aleksander I auks, kes oli kaotanud pärisorjuse. 2. Juhtivad figuurid Ärkamisaja juhtivamad figuurid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, keda võiks täie õigusega pidada esimesteks Eesti poliitikuteks. Poliitikutele omaselt läksid nende seisukohad ja teed Eesti asja ajamises lõpuks ka lahku. Ehkki mõlema eesmärk ja aade oli eestlaste suurem vaimne ja aineline iseseisvus ning nüüd juba
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU · Ajakirjanduse areng · Rahvusliku kirjanduse algus · Kultuurielu tõus - seltside teke laulupidude algus · Näitekirjanduse algus · Koolikirjanduse täiustamine · Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks · Eesti talurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool · 1862 ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne Seltsid · 1865 Estonia Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts · Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. · Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid · 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile · "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Teoorjuse Kaotamine(1868)
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
R.Kreutzwaldi koostatuna. 2) 1857.a hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees" J.V.Jannsen väljaandjaks. 3) Aleksandrikooli loomise algatus - J.Adamson, J.Hurt. 4) 1864.a Jannsen hakkas välja andma "Postimeest" 5) 1865.a Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 6) 1868.a C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis isamaakõne 7) 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu 8) 1870.a esimene näidend "Saaremaa onupoeg", Lydia Koidula 9) 1871.a alustas tööd Aleksandrikool, eesotsas J.Hurt 10) 1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts 11) 1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Rahvusliku liikumise juhid: J.Jannsen - asutas "Vanemuise" seltsi, andis välja "Postimeest" J.Hurt - pidas tähtsaks kultuur-hariduslikku suunda, Aleksandrikooli rajaja C.R.Jakobson - eesmärgiks sotsiaal-majandusliku päärde saavutamine, ajalehe "Sakala" asutaja Rahvusliku liikumise tagajärjed/tulemused: 1) rohkem eestikeelset kirjandust (ajalehed, eepos)
Kasvatas kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt(1838-1907) Jakob Hurt oli Otepää kirikuõpetaja, kes oli kõikide rahvuslike ettevõtmiste eesotsas 1870. aastatel. 1872. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eelkõige kooliõpikud. Esimeseks presidendiks seltsil oli Jakob Hurt. Ta kogus ja avaldas eesti rahvaluulet. Asustati eestikeelne kreiskool Aleksander I auks, nimeks Aleksandrikool. Annetuste jaoks korraldati nn. tuluõhtuid(näitemängud, kontsertid, näitused). Korraldati komiteede suurkoosolekuid. Peakomitee eesotsas oli samuti Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson(1841-1882) 1878. aastal hakkas ta andma välja ajalehte Sakala, millest sai loetavaim leht Eestis. Kui Hurt pööras tähelepanu põhiliselt vaimsetele väärtustele, siis Jakobson seadis esiplaanile majanduslikud olud. Tänu liigsele enesekindlusele ja esiletükkivusele läks ta vastuollu oma
a., II osa 1871.a., III osa 1876.a.),“Veikene Geograafia”(1869.a.), “Helmed”(1880.a.),”Saksakeel õppimise raamat koolidele”(1878.a.). “Kooli lugemiseraamat” sisaldas õpetusi emakeele alalt, “Veikene Geograafia” sisaldas geograafia allmõisteid ja ülevaate maailmajagudest. “Helmed” kirjutas ta tütarlastekihelkonnakoolide jaoks , kus oli sees õpetusi saada oskuslikuks perenaiseks, abikaasaks ning emaks. Asutatav Eesti Aleksandrikool pidi õpilastele pakkuma põllumajanduslikke teadmisi ja selleks ilmus 1868.aastal Jakobsonilt “Teaduse ja seaduse põllul”. Ta soovitab seal talurahvale lihtsaid eluviise, töökust ja rohkem haridust, et tulla toime põllumajandusega. Lisaks õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku “ Vanemuise kandlehääled.”1871
EKmS-i järeltulijaks sai Eesti Kirjanduse Selts (1907- 1940; taastati 1993) Eesti Kirjandusmuuseum Tartus aleksandrikooli rajamine 1860. aastal algatasid Viljandimaa 1880. aastatel alanud talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte. venestusajal asutasid Kooli nimeks pidi saama ametivõimud rahvalt Aleksandrikool pärisorjuse kogutud rahaga kaotanud keisri järgi. Ülemaalisel korjandusel koguti kooli Põltsamaa lähedal asutamiseks 100 000 rubla. venekeelse linnakooli, kus Tööd juhtis Aleksandrikooli peakomitee (1870), mille juhiks õpetati paar tundi valiti Jakob Hurt. nädalas erandlikult ka eesti keelt.
muretseb K.A.Hermann endale trükikoja, mille võttis tema noorem vend Mihkel Hermann venna käest 1898.a. üle. Tartu Ülikooli eesti keele lektori ja teadlasena on dr. K.A. Hermann jätnud meile pruukida umbes 140 sõna. Peale selle jätkus K.A. Hermannil jõudu olla ''Vanemuise'' seltsi president, juhatada koore, kirjutada näidendeid ja muusikale. Tema eestvõttel rajati Aleksandrikool Kaarlimõisas Põltsamaa külje all. Karl August Hermanni laiahaardelisest tegevusest on tänapäeval ehk kõige enam tunnustamist leidnud tema töö muusika alal. K. A. Hermanni nimega on seotud kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine. Kõigele lisaks tegutses ta veel koorijuhina ja heliloojana. K.A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
