esimesed isamaalaulud 1869.a. esimene üle- eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Jakob Hurt 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste selts 1878.a. asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Suur lõhe 1878.a. astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala " kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1) aatemehed mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks J.Hurt 2) majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880.a. lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson 1882.a. suri C.R.Jakobson
1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul. Peamist rõhku pani ajaleht rahva elujärje parandamisele. Kuid samas algas äge ,,sulesõda" Tallinna ja Tartu vahel, kus Tartu aatemehed alustasid oma Postimehes sõjakäiku Teataja majandusmeeste vastu. Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta organiseeris valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja- Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele.
sõda, II Balkani sõda. 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? Kiire majanduslik areng (Tlnast pidi saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel), suur rahvuslike ideede levik. 9. Millised 2 rahvusliku liikumise suunda kujunesid Eestis välja 20. sajandi alguses? Kes olid juhid, millised olid põhimõtted? Majandusmehed – K. Päts, “Teataja”, Tallinn. Edu algab majandusest. Aatemehed – J. Tõnisson, “Postimees”, Tartu. Hariduse ja kultuuri edendamine. 10. Kui oleksid pidanud koostama maailmanäituse aastal 1910, milliseid teaduse ja tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? Einsteini erirelatiivsusteooria, kuna nendega oli kõige raskem leppida ning vapustas maailma rohekm, kui teised avastused. 11. Vali välja vähemalt 2 sinu jaoks olulisemat kultuuritegelast 20. sajandi alguse
suurendada oma mõju Balkanil). 1913 Teine Balkani sõda (esimese sõja võitjate suutmatus alad ära jagada) 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? – Majanduslik areng oli kiire, rahvuslike ideede levik. 9. Millised 2 rahvusliku liikumise suunda kujunesid Eestis välja 20. sajandi alguses? Kes olid juhid, millised olid põhimõtted? – 1) Majandusmehed – K. Päts „Teataja“ – Tallinn. Teataja kuulutas „uueks jumalaks“ majanduse. 2) Aatemehed – J.Tõnisson. „Postimees“ – Tartu. Pidas tähtsamaks hariduse ja kultuuri edenamist. 10. Kui oleksid pidanud koostama maailmanäituse aastal 1910, milliseid teaduse ja tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? – Lennukid ja lennundus, raadioside (kuidas uudised levisid ja maailm väiksemaks muutus), Titanic (uppumatuks peetud laev). Pilvelõhkujad (teras ja raudbetooni kasutusele võtt). Gaasilaternad asendati elektrilaternatega
venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" "Teataja" rahvuslikult meelestatud haritlased haritlased A. Kitzberg E. Vilde K. A. Hindrey A. H. Tammsaare
-rahvani jõudsid Lydia Koidula esimesed isamaalaulud -1869.a esimene üle-eestiline laulupidu 1870ndad aastad -1870.a Vanemuise seltsis Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" (näidend) -1871.a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt -1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts -1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala Suur lõhe -1878.a astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala kaastööliste hulgast välja" -kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises 1)aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880ndad aastad -1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III
Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle rühmituse häälekandja oli ,,Teataja" (1901-1905). Radikaalid pooldasid demokraatlikku
Jakobson pidas oluliseks majanduse ergutamist ning leidis liitlaseks Venemaa (oli Baltisaksasuse vastane). Ameerika kodusõjaga seoses paranes eestlaste elujärg (lina kasvatamine ameerikasse). Talusid hakati massiliselt võlgu ostma ning tekkis talupoegade kiht. Hakati panustama järglaste haridusele. Hurt: Eesti Kirjameeste Selts, eestikeelne kool. Tema hilisemad järgijad olid Villem Reiman ja J. Tõnisson "Postimees". Pages Peterubri. - aatemehed. Jakobson: Eesti Põllumeeste Selts. Ajaleht "Sakala" 1878. Tabas äkiline surm. Tema hilisem järgija oli ning Päts "Teataja". Ärkamisaeg muutus järsult 80-ndatel. Hurt oli pagenud, Jakobson surnud, samuti sureb 1886 Koidula. Venemaal tehti atentaat Sass II-le ning võimule tulnud Sass IV polnud enam nii vabameelne -> 80-90 toimus venestamine. Hääbus rahvuslik ärkamine, kuid oli tekkinud põlvkond, kes oli rahvuslikult meelestatud (eesti haridus). Villem Reiman
1868. aastal C.R.Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsis I isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula I isamaalaulud 1869. aastal I üle-eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870. aastal ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg" 1871. aastal alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt 1872. aastal C.R.Jakobson ajalehe ,,Sakala" ilmumine 1878. aastal astus J.Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1) aatemehed mõõdukad, kultuurihariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880. aastal lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson 1882. aastal suri C.R.Jakobson Venestusperiood Eestis Mõiste, põhjus 1881. aastal atendaat tsaari Aleksander II le võimule tuli Aleksander III
· 1884. a lipu pühitsemine · V.Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt · 1891. a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" · Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud · 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe · 1878 a astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises a) Aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt b) Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaalmajandusliku pöörde saavutamine, juht Jakobson 1880ndad aastad 1880. a läks Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Kirjameeste seltsi eesotsa sai Jakobson 1882. a suri Jakobson ootamatult
vapi staatuse. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Need omadused sobisid iseloomustama ka noort Eesti Vabariiki. Eestimaa kubermangu õigusjärglasena võeti üle ka tolle vapp, mille kohalt eemaldati tsaarikroon ja tehti mõningad stiililised muudatused. Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud"
· Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalaulud. · 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu. 1870.-ndad aastad: · 1870.a ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saarema onupoeg" · 1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J. Hurt. · 1872.a asutas C. R. Jakobson ajalehe ,,Sakala" SUUR LÕHE · 1878.a astus J. Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumise: 1)aatemehed mõõdukad, juhiks J. Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C. R. Jakobson 1880.-ndad aastad: · 1880.a lahkus J. Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks. · Kirjameeste seltsi etteotsa asub C. R. Jakobson. · 1882.a suri C. R. Jakobson. VENESTUSPERIOOD EESTIS · 1881.a atentaat tsaar Aleksander II-le, võimule sai Aleksander III. · Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge.
Võitlus eestlaste õiguste eest Oma abilisteks lehe toimetamisel kutsus Päts rea noori abilisi, nende hulgas kirjanikud Eduard Vilde ja E. H. Tammsaare, kes hiljem edendasid Eesti elus silmapaistvat osa. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul. Selle ilmumine mõjus värske tuulepuhanguna tolleaegses kopitunud õhkkonna. Peamist rõhku pani ajaleht rahva elujärje parandamisele. Kuid samas algas äge ,,sulesõda" Tallinna ja Tartu vahel, kus Tartu aatemehed alustasid oma Postimehes sõjakäiku Teataja majandusmeeste vastu. Pätsi Teataja populaarsust see aga ei vähendanud ja ajaleht jätkas ägedat võitlust sakslaste eesõiguste vastu, püüdes kohalike linna omavalitsuste juhtimist allutada eestlastele. 1904. a. linnavolikogu valimistel saavutas eesti-veneblokk ülekaaluka võidu ja 60 kohast saadi 48 kohta. See oli suur rahvuslik võit, mida pühitseti üle kogu maa. Tallinna eeskujule järgnesid varsti ka teised Eesti linnad. 1905. a
Leida seoseid kommertsialiseerumisega (ajakirjandusturu teke). * Olevik konservatiivne. Naiste õigused, emakeelse hariduse edendamine, ühtne kirjakeel. Õigustab venemeelseid reforme, vastandub baltisakslastele. * Valgus * Postimees venemeelne. Vene rahvaga samad õigused, Eesti peab Vene riigi varju all õitsema ja kasvama. 10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes eesotsas, mis ideid kandsid?). Postimehes (Tõnisson oli nende võll!) olid aatemehed. Nad ei tahtnud minna kaasa 1905. aasta revolutsiooniga, vaid tegutseda seaduslikult ja vägivallatult. Klassivaenu vastu, noh. Majandusmehed olid Teatajas (Päts). Tahtsid just minna revolutsiooniga kaasa, osutasid klassivahedele meie ühiskonnas. Ajalehed koondasid sarnaste poliitiliste vaadetega tüüpe, kes hiljem tegid oma parteisid. Näiteks:
Eestimaa kubermangu vapi staatuse. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Need omadused sobisid iseloomustama ka noort Eesti Vabariiki. Eestimaa kubermangu õigusjärglasena võeti üle ka tolle vapp, mille kohalt eemaldati tsaarikroon ja tehti mõningad stiililised muudatused. Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud"
vapi staatuse. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Need omadused sobisid iseloomustama ka noort Eesti Vabariiki. Eestimaa kubermangu õigusjärglasena võeti üle ka tolle vapp, mille kohalt eemaldati tsaarikroon ja tehti mõningad stiililised muudatused. Otsus võtta iseseisva Eesti Vabariigi vapiks Eestimaa ajalooline vapp ei sündinud kergelt. Selle vastu sõdisid ägedalt mitmed tuntud aatemehed, kes nõudsid rahvuslikumat sümbolit. Tehti hulgaliselt uue "eestiliku" vapi kavandeid, millest soositum oli kunstnik Vabbe pakutud punane kümneharuline täht sinisel kilbil. Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993)
b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas) · Mõõdukas suund sakslastega samad - Jaan Tõnisson õigused · Sotsialistlik suund - "Postimees" - Mihkel Martna - Tartu; Lõuna-Eesti · Radikaalne suund - "Uudised" (Peeter - Nn aatemehed - Konstantin Päts Speek) - Rahvustunnetus: - "Teataja" - töölised, üliõpilased, saksluse vastu; eesti - Tallinn; Põhja-Eesti haritlasi (E. Vilde, G. keel (ärimehed, kehvemal Suits) - Eesmärk: piiratud järjel talupojad) - rahvusliku, monarhia (tsaar võib - Nn majandusmehed seisusliku, olla, aga nõuandjaks - Baltisakslaste vastu majandusliku
· 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, ülesanneteks: · Eesti kirjakeele arendamine · Rahvaluule kogumine · Eestikeelsete õpikute väljaandmine · 1878. a asutas Jakobson ajalehe Sakala pööras tähelepanu majandusele ja selle edendamisele Suur lõhe · 1878. a astus Hurt avaliku kirjaga Sakala kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1. Aatemehed mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks Hurt 2. Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku pöörde saavutamine, juhiks Jakobson · 1880. a lahkus Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks · Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa astub Jakobson · 1882. a suri Jakobson · Jakobsoni surm ja Hurda lahkumine olid suureks tagasilöögiks ja languseks rahvuslikus liikumises 3) Rahvusliku liikumise tagajärjed · Loodi palju seltse
tegevusalaks koorilaul. Seltsitegevuse vormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud, 1870. aasta suvel pandi alus eesti teatrile. Kirjameeste Selts aastail 18711893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi I Eesti laulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, idee algataja oli Johann Voldemar Jannsen, Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine, Majandusmehed ja aatemehed majandusmees - sihiks majandusliku olukorra parandamine aatemees - "Postimehe" ringkond, ülevate mõtete pooldaja (vabadus, karsklus) ERE Eesti Rahvameelne Eduerakond, J. Tõnissoni asutatud ESDTÜ Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Noor-Eesti 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte
○ eestlased 90%; ○ venelased 4,5%; ○ sakslased 3,5%. ● Väljarändamine: ○ Venemaale 120 000; ○ Põhja-Ameerika 15 000. ● Linnastumine: ○ maarahvastik 80%; ○ suurim linn Tallinn 116 000 inimest; ○ linnaelanikest eestlased u 60%. Poliitiline maastik: ● Valitsusleer: ○ baltisakslased. ● Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib; ○ Postimehe ringkond ehk aatemehed; ○ J. Tõnisson, V. Reiman. ● Liberaalsete demokraatide radikaalne tiib; ○ Teataja ringkond ehk majandusmehed; ○ K. Päts, J. Teemant; ○ 1904. aastal tulid Tallinnas võimule. ● Revolutsiooniline leer; ○ uudised. 1905. aasta revolutsioon: ● 9. jaanuar– Verine Pühapäev Peterburis; ○ streigid, miitingud, palvekirjade esitamised. ● 15. oktoober– ülevenemaaline streik; ● 16
algus oli eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg – nn. Tartu renessanss, kui ärkamisaegset rahvuslikku liikumist hakkasid vedama uued inimesed. Need uued Eesti liidrid jõuavad ära näha poliitiliste olude demokratiseerumise ja on loodava Eesti riigi juures. Mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks oli tõusnud Jaan Tõnisson (1868 – 194?), kes oli 1896 tõusnud ajalehe Postimees peatoimetajaks. Tõnisson koonda enda taha Tartu rahvuslikult meelestatud loomeinimesed ja haritlased. (nn. aatemehed) 20.saj. alguses jõudis eestlus ka Tallinna, kus Konstantin Päts hakkas välja andma ajalehte Teataja. Teataja ümber kujunes ringkond mis hakkas üha enam kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest. (nn. majandusmehed) Erinevalt Postimehest kuulus Teataja kaastööliste hulka ka mitmeid vasakpoolsete vaadetega haritlasi. Üldiselt kujuneb sel ajal välja eesti poliitiline maastik: konservatiivid (traditsioonid), liberaalid
+ 1899 Türi paberivabrik, tselluloosivabrik Waldhof Pärnus Tsemendivabrikud + Kunda, Aseri Sõjatehased + 1912-13 Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Tallinnas Hilary Karu 47 D 11 EESTI AJALUGU Poliitiline maastik Valitsusleer + baltisakslased Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib + ,,Postimehe" ringkond e aatemehed + Jaan Tõnisson (1868-?) sai 1896.a Karl August Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber haritlasi, nt Peeter Põld, Karl August Hindrey jt. Nad seadsid tegevuses esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega, nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Toetajatena nähti jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. + Villem Reiman
eestlane olla on uhke ja hää. Uurimusest "Ratei põlvkond ja demokraatia" (2006) selgus, et ligi 44% neljateist-viieteistkümneaastaseid noori eelistaksid elada mõnes teises riigis. Ehk peab tõesti igaüks ise kogema, mida tuhanded kodumaast ilmajäänud on läbi aegade kogenud: nimelt, et isa maa (isamaa) ja ema keel (emakeel) pole tühjad sõnakõlksud, vaid hindamatu väärtus. Aated teostuvad ja elustuvad üksnes siis, kui on olemas aatemehed, kelle poole aupaklikkuse ja lugupidamisega alati ja igas olukorras üles vaadatakse. Peeter Põld oli kompromissitu eeskuju mitte ainult oma õpilastele, kolleegidele ja oma lastele, vaid ka võhivõõrastele inimestele, sest tema sõnad ja teod olid kooskõlas. Peeter Põld ei olnud üksi. Hurt, Reiman, Kallas, Tõnisson, Liiv, Kukk, Lattik, Kõpp - kõik nad teadsid, et iga rahvas, kes tahab edasi elada, peab teadma, et ta maagiline imevõim on selles maakamaras, kus ta elab ja kus on
Juba järgmisest aastast sai temast Tartu Eesti Põllumeeste seltsi esimees, kus ta tegutses 20 aastat. Selle kõrvale hakkas JT organiseerima ühistegevuslikku liikumist. Ka Vanemuise teatrihoone (vana) sai tänu JT organiseerimisele 1906 valmis. Oli põhimõtteline karsklane ja karskusliikumise aktiivne tegelane. Kui 1905 lubati asutada erakondi, asutas JT esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Lõppenud sajandi alguses olid eesti ajakirjanduses vastamisi nn aatemehed (JT) ja majandusmehed (K. Päts). Nende omavaheline vastuolu teravnes vene I revolutsiooni päevil. JT saavutas kiiresti populaarsuse. Näiteks kui Postimees sai 1907 suure summa trahvi (1000 rubla), panid Laiuse taluperemehed raha kokku ja saatsid JT-le. Rahva hulgas hakati teda sajandi alguses hüüdma "Vana Jaan" (ka Koodi-Jaan), ehkki ta oli vaevalt 37 aastane. Tõnissonist sai rahvajuht, kes ühest küljest ei mõistnud vasakpoolset äärmust, teisalt võitles baltisakslaste vastu
annaabi.ee 
