Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Esiajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi
Esiajalugu
U 13 000–11 000 eKr
Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode poole ja kujundasid maastikku .
U 9000 eKr 
Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid.
9000–5000 eKr  
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh Pulli ) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning vähesed kvartsist ja tulekivist esemed.
U 8700 eKr 
Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi.
U 9000–7000 eKr 
Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati mitu asulat . Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, Võrtsjärve põhjaranniku voortele Siimusaares, Umbusis ja Moksis.
U 7100 eKr 
Asustus hakkas levima vahetusse rannikuvööndisse, mille asulate elanikud tegelesid ka hülgeküttimisega. U 5800 eKr jõudsid hülgekütid Saaremaale, u 5700 eKr Hiiumaale ja 5300 eKr Ruhnu saarele.
U 5000 eKr 
Keraamika kasutuselevõtmisega algas Eestis neoliitikum ehk noorem kiviaeg, mis kestis kuni u 1800 eKr. Keraamika esimese leiukoha järgi seostatakse neoliitikumi varaseimat järku Narva kultuuriga.
U 4000 eKr 
Kasutusele võeti uus savinõude tüüp, mida nimetatakse kammijäljendeid meenutava ornamendi järgi tüüpiliseks kammkeraamikaks. Asulad, näiteks Valma , Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse.
U 3900–3500 eKr 
Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega.
U 3000 eKr 
Eestis hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mis tõi kaasa uut tüüpi muistised, esemed ja kombestiku. Kõige iseloomulikumad on nöörijäljenditega ilustatud savinõud ja vene ehk paati meenutavad silmaaukudega kivikirved (nn venekirved).
U 2700 eKr 
Nagu mitmel pool Põhja- ja Ida-Euroopas levis ka Eestis tekstiilkeraamika - savinõud, mille välispinnale vajutatakse mustriks jämedakoeline riie .
U 1800 eKr 
Eestis algas pronksiaeg, mis kestis kuni u 500 aastani eKr. Vanimad seni leitud pronksesemed on odaots ( Muhu saarelt), mis pärines Uurali aladelt , ja sirp (Võrtsjärve äärest Kivisaarest), mis jõudis siia Ukraina piirkonnast.
U 1100–1000 eKr 
Põhja- ja Lääne-Eesti ning Saaremaa elanike tegevuses ja maailmavaates leidsid aset olulised muutused, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised. Nn nooremal pronksiajal (1100–500 eKr) kerkisid kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ning Eesti põhjarannikul ( Irus ) ja Narvas. Nende elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljelusega. Hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid, mille põhielemendid on suurtest kividest koosnev 5–8 m läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst , kuhu asetati lahkunu. Umbes sel ajal hakati osadele rändrahnudele toksima ümarapõhjalisi 5–10 cm läbimõõduga lohukesi.
U 500 eKr 
Algas vanem rauaaeg , mille varasemat järku nimetatakse eelrooma rauaajaks (kuni u 50 pKr).
500–250 eKr       
Kivikirstkalmete kõrval hakati ehitama uut tüüpi kivikalmeid - nn varaseid tarandkalmeid. Hakati rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega olid korrapärased.
250 eKr – 50 pKr 
Ajutiselt kasutati mõnda linnust. Õpiti ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
50–450 pKr 
Vanema rauaaja noorem järk ehk nn rooma rauaaeg, mille alguseks peetakse klassikaliste tarandkalmete rajamise algust ja sõlgede ilmumist kalmetesse.
200–450
Eesti siseosa asustus tihenes järk-järgult, klassikalised tarandkalmed levisid üsna laialdaselt ka Kesk- ja Lõuna-Eesti tüsedama muldkattega aladel, mis on raskemini haritavad.
450–600 
Keskmise rauaaja vanem järk ehk nn rahvaste rännuaeg oli põhjalike muutuste ajajärk.
U 500–600 
Sagenes varanduse peitmine maasse. Hõbedast sõlgi, kaela- ja käevõrusid ning isegi üksikuid kuldesemeid tuleb enamasti välja põllumaadelt või asulakohtadest, vahel isegi kalmetest . Pronksehteid, relvi ja tööriistu ohverdati sohu või veekogudesse.
600–800 
Keskmise rauaaja noorem järk ehk nn eelviikingiaeg. Eriti maa ida- ja lõunaosas hakati püstitama rohkelt linnuseid. Algas Eesti traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Mitmedki selleaegsed külad on jäänud pidevalt asustatuks.
800–1050 
Viikingiaeg Põhja-Euroopas. Eestlaste elu mõjutasid oluliselt viikingitest sõdalaste ja kaupmeeste tegevus ning Läänemerelt mööda Venemaa suuri jõgesid Bütsantsi ja Idamaadesse kulgeva veetee muutumine rahvusvaheliselt tähtsaks ühendussooneks.
882
Rjuriku kaaslane Oleg vallutas Kiievi, millega ühendati Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud ning loodi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik. Olegi sõjaväes olid ka tšuudid , keda osa ajaloolasi peab otseselt eestlasteks, teised aga üheks omaette läänemeresoome rahvaks, kes elas sel ajal Pihkva - ja Novgorodimaal. Tšuudidel oli esialgu Vana-Vene riigis küllaltki oluline osa. Nad võtsid osa 907. ja arvatavasti ka 944. aasta sõjakäikudest Bütsantsi ning 980. aasta retkest Polotski alla ja asusid silmapaistvate sõjameestena 991. aastal Vene lõunapiirile rändrahvaste vastu rajatud kindlustesse. 944 Vene-Bütsantsi vahel sõlmitud lepingutele allakirjutanute seas on samuti mitu läänemeresoomlastele iseloomulikku nime. Alates 11. sajandist nimetati Vene kroonikates tšuudideks kindlasti juba eestlasi.
968
Olav Trygvassoni saaga põhjal vangistasid eestlased merel hilisema kuulsa Norra viikingitejuhi ja kuninga, tol ajal veel 3-aastase poisikese Olav Trygvassoni ja tema ema Astridi . Kuus aastat viibis Olav Eestis kolme peremehe valduses, kes teda üksteisele müüsid. Lõpuks ostis Novgorodist siia turule tulnud Olavi lihane onu Sigurd ta vabaks. Ema Astridi ostis hiljem välja rikas norralane Loden.
1000–1150 
Eestlaste eduka kauplemise tulemusena jõudis siia rohkesti hõbedat, araabia hõbemünte hakkasid asendama nüüd järk-järgult mitmesugused Lääne-Euroopa mündid . Rahutute olude tõttu hoiti neid maasse peidetuna. Tänapäevaks on selle ajajärgu aaretest leitud juba üle 11 000 hõberaha.
Eesti II a-tuh alguses (a-ni 1208)
1030
Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti; eestlaste maksustamine; võimalikud ristiusu mõjud; Tartu esmakordne mainimine kirjasõnas ( Jurjev ).
u 1050
Algas eestlaste viikingiaeg (Eesti meremeeste kauba- ja röövretked üle Läänemere).
1061
Eestlased vallutasid venelastelt Tarbatu linnuse tagasi.
1154
Eesti (Astlanda) esmakordne märkimine – araabia geograafi Abu Abdallah Muhammad al-ldrisi maailmakaardil.
u 1165 
Lundi peapiiskop pühitses benediktlase Fulco Eestimaa piiskopiks.
1169 või 1170      
Piiskop Fulco oletatav esimene misjoniretk Eestisse.
u 1177 
Piiskop Fulco oletatav teine misjoniretk Eestisse.
1202
Paavst Innocentius III kuulutas Vana- Liivimaa ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati Mõõgavendade Ordu.
Muistne vabadusvõitlus (1208–27)
1208
Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine; ugalaste ja sakalaste vasturetk lätlaste aladele ; lätlaste rüüsteretk Sakalasse; aasta lõpus sõlmiti üheks aastaks rahu.
1210
Venelaste retk Ugandisse; ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retk Ugandisse ja Otepää teine põletamine; eestlaste retk Võnnu alla, võit Ümera lahingus sakslaste, lätlaste ja liivlaste väe üle; aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retk Soontaganasse. 
1210–11
Esimene teadaolev katk Eestis.
1211
Eestlaste retked Lätisse; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine ja alistamine, eestlaste ristimine Sakalas; eestlased piirasid Turaida linnust ja said Koiva lahingus lüüa; venelaste retk Varbola alla; Lembitu retk Pihkvasse.
1212
Turaidas sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu .
1213
Leedulaste rüüsteretk Sakalasse.
1215
Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse ( Leole linnuse vallutamine ); kevadel eestlaste kolme maleva sõjakäik; suvel lätlaste 9 rüüsteretke Ugandisse ja Vaigasse; Uue sadama lahing Saaremaa rannikul; Ugandi ja Sakala maakonna ristimine.
1216
Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Soontaganasse ja Saaremaale; kevadel saarlaste retk Põhja-Lätisse; suvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; sügisel venelaste retk Ugandisse.
1217
Jaanuaris sakslaste ja ugalaste retk Pihkvamaale; kevadtalvel sakslaste, lätlaste, liivlaste ja ugalaste retk Järva - ja Virumaale ning Järvamaa alistumine; lääne-eestlased ja venelased piirasid Otepääl olevaid sakslasi ja sundisid need lahkuma ; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Sakalasse, vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing (21. sept), kus eestlased said lüüa ja Lembitu langes; Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega rahu ja lasksid end ristida .
1218
Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Läänemaale, läänlaste ristimine ja maksustamine; kevadel saarlaste retk Põhja-Lätisse; jaanipäeval piiskop Alberti abipalve Taani kuningale Valdemar Il-le eestlaste ühiseks alistamiseks; sügisel sakslaste 2 lahingut venelastega Väikese Emajõe juures; harjulased piirasid koos venelastega Võnnut (Cēsist).
1219
Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; suvel taanlaste laevastiku maabumine Lindanise linnuse all, Lindanise lahing, Revala alistamine ja ristimine; sügisel sakslaste, lätlaste ja sakalaste retk Järvamaale.
1220
Talvel sakslaste, lätlaste, liivlaste, järvalaste, ugalaste ja sakalaste retk Virumaale; seejärel saarlaste rüüsteretk Järvamaale ristitud eestlaste vastu; sakslaste, lätlaste, liivlaste ja ristitud eestlaste retk Harjusse ja Revalasse; Virumaa ristimine; suvel tungisid rootslased Läänemaale, vallutasid Lihula linnuse ja ristisid ümbruskonna rahvast, augustis vallutasid linnuse saarlased .
1221
Aprillis saarlaste ja põhjaeestlaste ebaõnnestunud katse Tallinna taanlastelt tagasi vallutada, taanlaste ja sakslaste leping mõjupiiride kohta; hakati täitma ristiusu väliseid kombeid.
1222
Suvel maabusid taanlased Saaremaal ja ehitasid sinna kivilinnuse; pärast kuningas Valdemar II lahkumist vallutasid linnuse saarlased, seejärel kihutasid nad vastuhakule ka harjulasi, läänlasi, virulasi ja järvalasi.
1223
Jaanuari lõpus sakalaste vastuhakk Viljandis ; veebruaris vastuhakk Ugandis, Tallinna linna piiramine, sakslaste linnuste vallutamine; Tallinn jäi taanlaste valdusse; vastastikused sõjakäigud maa lõunapiiril, eestlaste kaotus teises Ümera lahingus; augustis vallutasid sakslased Viljandi; venelaste retk läbi Eesti eestlaste liitlastena.
1224
Jaanuaris sakslaste retk Harjumaale; augustis piirasid sakslased Tarbatu linnust, kogu Mandri-Eesti alistus ja võttis uuesti vastu ristiusu.
1227
Veebruaris vallutas sakslaste, lätlaste, liivlaste ja mandrieestlaste vägi Muhu linnuse; hävitati Valjala linnus; kogu Saaremaa allutati, rahvas ristiti.
Võõrvõimu algussajand (1227–1343)
1227
Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti; Tallinn sai Riia linnaõiguse .
1237
Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks.
1237–41
Saarlaste ülestõus.
1238
Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja kogu Põhja-Eesti.
1240
Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid ).
1248
Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.
1249
Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster .
1251
Esimene teade Eesti kooli kohta (Pärnu toomkool ).
1260–61
Saarlaste teine ülestõus.
1263
Leedulased põletasid maha Vana-Pärnu, Saare-Lääne piiskop viis oma residentsi Pärnust Haapsallu.
1279
Haapsalu sai linna õigused.
1283
Viljandi esmamaining linnana; järgmistel aastatel said Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Hansa liikmeks.
1291
Paide sai linna õigused.
1297 –98
Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid).
u 1300
Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem.
1302
Rakvere sai linna õigused.
1305
Tsistertslased asutasid Padise kloostri.
1315
Liivimaad tabas mitmeaastase ikalduse tõttu nälg.
1328-30
Teine Liivimaa kodusõda.
1329
Esimene teade Eesti kirikute (Helme ja Paistu ) orelite kohta.
1340
Tallinna raekoja esmamaining ürikuis.
1342
Vastseliina linnuse ehitamine.
Jüriöö ülestõus (1343–45)
1343, 23. aprill    
Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine ; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine.
u 25. aprill 
Läänemaa ülestõusu algus.
4.mai
Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides .
11.mai
Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud orduväe vahel.
14.mai
Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine .
18.mai
Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi.
26.mai
Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda.
24.juuli
Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine .
aasta lõpp 
Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama .
1344, veebruar 
Orduväe tungimine Saaremaale, vanem Vesse hukkamine.
1345
Talvel orduväe teine tungimine Saaremaale ning saare täielik allutamine.
Vana-Liivimaa (1345–1558)
1345
Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine.
1346, 29. august 
 Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa Ordule.
1396
Tartu piiskopi Theodericus III ( Damerow ) sõda ordu vastu; vitaalivendade tulek Tartusse .
juuli–november
Orduvägi rüüstas Tartumaad.
1397, 13. juuli
Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis Harju- ja Virumaa vasallidele nn armuõiguse, millega nende õigusi laiendati. 
1407, 5. mai
Pirita kloostri esmamaining.
1422
Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev , osa võtsid ordu, läänimeeste (mõisnike), vaimulike ja linnade esindajad; maapäevast sai Vana-Liivimaa elu juhtiv organ.
1433
Suur tulekahju Tallinnas.
1464
Katk Tallinnas, ellu jäi kolmandik linnaelanikke .
1474
Valmis Tartu toomkirik .
1480–81
Liivimaa esimene sõda Vene ( Moskva ) riigiga.
1492
Venelased ehitasid Narva jõe paremale kaldale Ivangorodi (Jaanilinna) linnuse.
1500
Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini.
1501–02
Liivimaa teine sõda Vene (Moskva) riigiga.
1504–05
Katk Eestis.
1507
Liivimaa talupoegadel keelati relvakandmine.
1515–20
Mitu katkulainet Eestis.
1523
Reformatsiooni algus Eestis.
1524, 14. september
Tallinna kirikute rüüstamine .
1525 , 7. ja 10. jaanuar
Tartu kirikute rüüstamine; jaanuaris dominiiklaste väljaajamine Tallinnast.
1. november
Viljandi kirikute rüüstamine; samal aastal hävitati Lübeckis kohtu otsusel arvatavasti esimene eesti keelt sisaldav trükis.
1526, 15. märts
Uus-Pärnu kirikute rüüstamine.
1535
Tallinna rae otsusel hukati Riisipere mõisnik Johann von Uexküll .
1552
Eesti esimese linnaraamatukogu (Tallinna Oleviste kiriku raamatukogu) asutamine.
1554
Vana-Liivimaa esindajad püüdsid pikendada rahulepingut Vene tsaari Ivan IV-ga ning lubasid talle rahu säilitamiseks maksu.
1555 –56
Nn koadjuutorivaenus – Liivimaa kodusõda Riia peapiiskopi ja ordu vahel.
1556
Tsaar saatis saadiku Tartusse võlguolevat maksu nõudma , piiskop andis petlikke lubadusi.
1557
Liivimaa saatkond Moskvas uute lubadustega võlg peatselt ära maksta.
Vene-Liivimaa sõda (1558–83)
1558, 22. jaanuar
Vene vägi tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis 3 nädalat.
11. mai
Venelased vallutasid Narva.
6. juuni
Venelased vallutasid Vasknarva.
18. juuli
Venelased vallutasid Tartu.
1559
Sügisel ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopi valdused oma vennale hertsog Magnusele.
1560 , 2. august
Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotati venelastele.
21. august
Venelased vallutasid Viljandi; sügisel algas Harjus talupoegade mäss, see levis Viru- ja Läänemaale; aasta lõpus paigutati ordu kutsel mitmesse Eesti linnusesse Poola väeosad.
1561, 4.–6. juuni
Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.
28. november
Viimased Vana-Liivimaa alad, sh Lõuna- ja Kesk-Eesti, alistusid Poola kuningale Zygmunt II Augustile.
1563
Kuressaare sai linna õigused.
1570 –78
Venemaast sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal.
1570, august – 1571, 16. aprill
Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.
1573 , 23. jaanuar – 13. märts
Koluvere lahing; Rootsi väepealik Clas Tott võitis venelasi ja sundis nad Läänemaalt lahkuma.
1576 –79, juuli
Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond - „Hannibali rahvas”.
1577, 23. jaanuar 
Venelased piirasid teist korda Tallinna.
1578
Nälg Eestis.
1580
Katk Eestis.
1581 , 6. november 
Rootslased vallutasid venelastelt Narva.
1583, 10. august   
Rootsi ja Venemaa sõlmisid 3 aastaks Pljussa vaherahu.
Rootsi, Poola ja Taani võimu all (1583–1629)
1583
Tartus avati jesuiitidele gümnaasiumi tasemega kolleegium .
1584
Valga sai linna õigused.
1585
Pljussa vaherahu pikendati 1590. a-ni.
1590–95 
Vene-Rootsi sõda.
1591
Katk Eestis.
1595 , 5. mai 
Täyssinä rahu; Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale.
1600–29 
Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast.
1601 –02 
Nälg ja katk Eestis.
1628
Asutati esimene Eesti klaasikoda (Hüti klaasikoda Hiiumaal, tegutses a-ni 1664).
1629, 16. september
Rootsi ja Poola sõlmisid Altmargi vaherahu, kogu Liivimaa sai Rootsile.
Rootsi aeg (1629–1710)
1630
Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.
1631
Tartus asutati Eesti esimene trükikoda ; asutati Tallinna gümnaasium (Eesti vanim keskkool, nüüd Gustav Adolfi gümnaasium).
1632–56 
Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana ).
1643–45 
Taani-Rootsi sõda.
1645
Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile.
1656–61 
Rootsi-Vene sõda.
1657–58 
Katk Eestis.
1661, 21. juuni     
Kärde rahu (Rootsi ja Venemaa vahel).
1675
Tallinnas alustab ilmumist Ordinari Post-Zeitung - esimene ajaleht Baltikumis.
1680–1700
Riigistati valdav osa mõisaid.
1684–88
Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar .
1687
Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.
1690–1710
Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699–1710 Pärnus ).
1695 –97
Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest - viiendik tolleaegsest Eesti rahvastikust.
1699
Vene tsaar Peeter l, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu.
Põhjasõda Eestis (1700–10)
1700
12. veebruar
August II (Saksi) vägi tungis Liivimaale ja piiras maikuuni Riiat.
19. august
Venemaa kuulutas Rootsile sõja.
22. september
Vene sõjavägi jõudis Narva alla.
4. november
Tallinnas maabus Karl XII koos oma väega.
19. november
Karl XII lõi venelasi Narva lahingus.
1701
29. detsember
Venelased võitsid rootslasi Erastvere lahingus.
18. juuli
Venelased võitsid rootslasi Hummuli lahingus.
1703
Venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa.
1704
3. mai
Venelased võitsid rootslasi Kastre lahingus Emajõel.
13. juuli
Venelased vallutasid Tartu.
9. august
Venelased vallutasid Narva.
1709, 27. juuni
Rootslased said venelastelt Poltaava lahingus lüüa.
1710–13
Viimane ning suurim katk Eestis; suri u 200 000 inimest – pool rahvastikust.
1710
12. august
Venelased vallutasid Pärnu.
15. september
Venelased vallutasid Kuressaare.
29. september
Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees.
Vene aeg (1710–1918)
1718
Hakati ehitama Kadrioru lossi.
1721, 30. august    
Uusikaupunki rahu; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu-Karjala.
1730 . aastad        
Eestis (esialgu Saaremaal) hakkasid tegutsema hernhuutlased (vennastekogudused), kes hoolitsesid rahva kirjaoskuse eest.
1775, 25. juuni     
Tartu suurpõleng.
1782
Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir.
1783
Paldiski sai linna õigused.
1784 , 16. oktoober 
Võru linna asutamine.
1788–90 
Rootsi-Vene sõda.
1792
Rõika -Meleski peeglivabriku asutamine.
1802
21. aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja eestlased”.
1812
Maakaitseväe moodustamine seoses Napoleoni sõjakäiguga Venemaale.
1816
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
1817
Trükis ilmusid esimese eestlasest helilooja Carl Friedrich Karelli klaveripalad.
1819
Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus.
1823
 Johann August von Hagen asutas Tallinnas esimese eestlaste lauluseltsi.
1834
Sindi kalevivabrik alustas tööd.
1834–38 
Põllumajanduse Instituut Vana-Kuustes.
1838
Õpetatud Eesti Seltsi ( ÕES ) asutamine.
1839
Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1849 Valgas).
1841 , september  
Pühajärve sõda.
1843
Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis .
1849
Nikolai l kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse; talusid sai hakata ostma päriseks.
1851
Narva linavabriku asutamine.
1853
Eesti Loodusuurijate Seltsi asutamine.
1854–55 
Inglise-Prantsuse laevastik Eesti vetes seoses Krimmi sõjaga.
1856
Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.
Rahvusliku ärkamise aeg (1857–80)
1857
Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees ); Kreenholmi Manufaktuuri asutamine.
1857–61 
„Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes.
1858
Mahtra sõda.
u 1860 
Algas laialdane purjelaevaehitus Eesti randades; algas maarahva rohke asumine linnadesse.
1861
Maltsvetlaste minek Krimmi.
1863
Hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist.
1864, 21. november 
Johann Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
1865
Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine.
1866
Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt; kaotati mõisnike kodukariõigus; käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine linnades avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda.
1868
Teoorjuse kaotamine; viimane näljahäda Eesti rahva ajaloos, tekkis viljaikalduse tõttu.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Esiajalugu #1 Esiajalugu #2 Esiajalugu #3 Esiajalugu #4 Esiajalugu #5 Esiajalugu #6 Esiajalugu #7 Esiajalugu #8 Esiajalugu #9 Esiajalugu #10 Esiajalugu #11 Esiajalugu #12 Esiajalugu #13 Esiajalugu #14 Esiajalugu #15 Esiajalugu #16 Esiajalugu #17 Esiajalugu #18 Esiajalugu #19 Esiajalugu #20 Esiajalugu #21 Esiajalugu #22 Esiajalugu #23 Esiajalugu #24 Esiajalugu #25 Esiajalugu #26 Esiajalugu #27 Esiajalugu #28 Esiajalugu #29 Esiajalugu #30 Esiajalugu #31 Esiajalugu #32 Esiajalugu #33 Esiajalugu #34 Esiajalugu #35 Esiajalugu #36 Esiajalugu #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janno maripuu Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

56
doc
Eesti ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
27
docx
EESTI AJALUGU
24
doc
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun