registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. · Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. · Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. · 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus:
Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste
1988 suvi Laulev Revolutsioon (Eestimaa laul) avaldada survet ENSV juhtidele:seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 suvi Interliikumine ühendada venemeelseid(impeeriumimeelseid) 1988 süg Eesti uus poliitiline maastik Rahvuslikud jõud(EMS,ERSP) Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse 1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr.
Kujunesid erinevad poliitilised suunad 1988.aastaks olid Eestis välja kujunenud selged poliitilised suunad: * Rahvuslaste esindajaks oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga, samuti Eesti Muinsuskaitse Liit (EMS). Nende sihiks oli täielik omariikluse taastamine. * Mõõdukamaid vaateid esindas Rahvarinne, kes pidas ainukeseks mõistlikuks lahenduseks suhetes Moskvaga liidulepingut. * Impeeriumimeelsed jõud koondusid Interliikumise (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) ridadesse. Need organisatsioonid pidasid Eestit NSV Liidu lahutamatuks osaks. Muudatused ühiskonnas Ka EKP pidi hakkama kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega. Esialgu tähendas see Rahvarinde programmi omaksvõtmist. 1989. aasta alguses kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks, 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja
,,Eestimaa laul", millest kujunes ulatuslik massimeeleavaldus. Kodanike komiteede liikumine, kirjelda 1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24.veb iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor. Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäeva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud. Organiseerusid rahvuslikud jõud, kes olid rahuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERPS, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit 24.veb välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine, mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle poliitilise liikumise eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel
- Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele - 1988 oli kujunenud Eestis kolm poliitilist jõudu o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased - 16 november 1988 Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni o Ükski Moskva seadus ei jõustu enne, kui Eesti ei ole seda kinnitanud - 23 august 19888 Balti kett -> juhtida maailma tähelepanu Baltikumi okupeerumisele - Jaanuar 1989 eesti keel on riigikeel - 24 veebruar on Eesti iseseisvuspäev > Pika Hermani torni sini-must-valge
Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustunne) Suvi IL, TKÜN(Töökollektiivide Ühendnõukogu) impeeriumimeelsed 11.sept Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine. Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati või...
Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: interliikumine ning töökollektiivide ühendnõukogu. 19. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati, et ENSV seadused on kõrgemad, kui NSVL omad. Inimesed ühinesid ühtseks Balti ketiks (23. august 1989) Tallinnast Vilniuseni Moskvale surve näitamiseks. Balti kett oli umbes 660 km pikk ja inimesi oli umbes 2 miljonit. Moskva tunnistas aasta lõpus 1939
aasta veebruaris , nendel osalesid ka väliseestlased ning 34000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Osa võtsid ka RR ja EKP. · Esimene EK istung toimus 1990.a märtsis. Seal kinnitati kava, mis nägi ette läbirääkimisi okupatsiooni lõpetamiseks. · Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Üleminekuperiood · 1990.aasta kevadel lõhenes EKP kaheks: 1.Rahvuskommunistid 2. Impeeriumimeelsed, sellega kaotas ka senise juhtkontrolli ühiskonna üle. · 1990.a märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimisd Eesti NSV Ülemnõukogusse. · Esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli 1983aastast olnud Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees. · Uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare · 30.märts 1990- Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest,
septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud. Rahvuslik enesetadvus põhjustas impeeriumimeelsete jõudude koondumise. Nad pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nendel jõududel oli Moskva Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988 aastaks oli kujunenud poliitilisel maastikul kolm suunda: rahvuslikud jõud (omariikluse taastamine), impeeriumimeelsed (kõik jääb muutumatuks) ja Rahvarinne koos rahvuskommunistidega (pooldasid liidulepingut). 16. novembril 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni (taassünnipäev), millega seadustati Eesti seaduste ülimuslikkus Nõukogude Liidu seaduste suhtes. Suhetes Moskvaga muutus järjest olulisemaks Molotov-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Surve avaldamiseks Moskvale korraldasid Baltikumi rahvarinded 23.
kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks, et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast Vilniuseni > 660 km, 2 miljonit inimest). Samal aastal NSVL tunnistas MRP sõlmimist ning kaudselt koos sellega
Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 6 SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 988
ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda: suund Rahvuslikud jõud- Impeeriumimeelsed Rahvarinne ja EKP ERSP, EMS jõud (interliikumine) rahvuskommunistlik osa eesmärk Omariikluse taastamine Nõukogude Liidu Autonoomia saavutamine, kooshoidmine iseotsustamis õigus. ,, Eestimaa laul" * 1988.a septembris * massiüritus * Rahvarinde eestvedamisel * toimus Tallinna Lauluväljakul * osa võttis ligi 300 000 inimest * üleskutse oma riigi taastamisele
Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ...
NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast
RR Rahvarinne, algul pooldati liidulepingut uuenevad NSVL, hiljem toetati omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid? Ernesaks - helilooja ja RAM-I dirigent, laulupeo traditsiooni taastamise peamiseid eestvedajaid Jaakson - NY asuv Eesti peakonsulaadi pikaajaline juht. Pätsi Isamal. põhiline toetaja.
Referaat ,,Taasiseseisvumine ja tänapäeva Eesti" ÜHISKONNA ÄRKAMINE Eesti NSV-s hakkas seisuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks eestisse. See tekitas ühiskonnas protesti, mis 1987. aasta kevadel vallanduse ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvuse jõudu: asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 1987. aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Rippentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eesmärgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kokktulnud kõnelesid avalikult 1939.aasta Hitleri-Stalini sobing...
Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus: · 18
1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). 16. nov
Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL,
1990.aastal varises Ida-ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku, see näitas, et sama saatus võib tabada Nõukogude liitu. Kevadel kuulutas Leedu enda isesesvuse taastatatuks, Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Mitmed Lääne poliitikud leidsid, et Baltimaad õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. NSV Liidu juhtkonnas leiti seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalisimeetodeid. Kõigis kolmes Balti riigis toimusid suured meeleavaldused, kus inimesed kinnitasid tahet vägivallale vastu astuda. Esimene rünnak toimus Leedus, siis Lätis ning seda oli oodata ka Eestis
teadvuse tõstmine ning levitamine. Sellest järgneval aastal moodustati Eestis ka esimene poliitiline erakond "Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei", ning 1988.aasta Aprilli keskel moodustati "Eestimaa Rahvarinne" mille eesmärk oli perestroikat toetada ning lühiksese ajaga sai rahvarindest suurim rahvaliikumine. 1988. aasta lõpupoole oli Eestis välja kujunenud kolm arvestatavat poliitilist suunda. Rahvuslikud jõud kes soovisid omariiklikuse taastamist. Impeeriumimeelsed kes leidsid, et kõik peab jääma vanaviisi, ning Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st kes pooldasid liidulepingut, mis oleks taganud Eestile suuremad võimalused ise otsustada ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. 16. Novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine Kasutatud on ka Einar Värva ja Tõnu Tannberg ,,Lähiajalugu"
täielikule isemajandamisele. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei RR-Rahvarinne c) Laulev revolutsioon: Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani “Eestimaa laul”- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest d) Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid e) Suveräänsusdeklaratsioon; Balti kett- 16.nov. 1988. a võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes; katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni (660 km, 2 milj. inimest) f) Kodanike komiteede liikumine- ühiskonnas tekkisid mitmed poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad)
Noarootsi Gümnaasium Ove Ojasalu Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi. 1. Uue ärkamisaja algus 1985. aastal, kui Gorbatsov võimule tuli, algas perestroika, kuigi see ei saavutanud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaani...
Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 988
järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid NSVL põhjustatud valu eestalstele leevendas ja andis uut lootust laulmine :
Eesti NSV Ülemnõukogu jätkas kindlakäeliselt tegutsemist Eesti iseseisvumise suunas. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega muudeti eesti keel riigikeeleks. Ei läinud palju aega, kuni kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Selle rahvusliku tähtpäeva eelõhtul langetati Pika Hermani tornis Eesti NSV lipp ning koidikul heisati sinimustvalge lipp2. Keeleseaduse peale aktiviseerusid eriti kriitilisel moel impeeriumimeelsed, kes nõudsid Kirde-Eesti muutmist ,,autonoomseks oblastiks", moodustasid streigikomiteed ning valmistuti kaitsma nõukogude võimu. 2 Lisa 3 5 Eesti NSV Ülemnõukogu 18. mail 1989. aastal vastu võetud otsusega ,,Suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti" Hitleri-Stalini salasobing mõisteti hukka. Selle eesmärk oli saada samasugune otsus ka Nõukogude
- 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele- ja kodakondsusseadused. 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suverää...
Suur osa tähtsatest persoonidest liitus Rahvarindega. ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL Interliikumine, Interrinne) Organiseerusid 1988. aastal, asutati 19. juuli 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. 5. märtsil 1989 peeti Tallinnas Interliikumise I kongress. Kongressi 742 delegaadist oli eestlasi 11. Impeeriumimeelsed jõud, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nende jõudude status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Pooldasid liidulepingu sõlmist, mis tähendanuks Eestile konföderatiivset staatust, mis oleks andnud Eesti NSV-le senisest rohkem vabadusi, kuid Eesti pidi siiski jääma "vennaliku liiduvabariigi" osaks. · Esimesed taolised mõtete väljendused tuld Pärnust (ootamatult, sest sealne muulaste arv polnud teab kui suur)
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised.
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
· 17. juunil toimus u. 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul · augustis loodi ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. See oli esimene poliitiline erakond Eestis (peale EKP) · 11. septembril toimus Tallinna Lauluväljakul üritus "Eestimaa laul". Osales u. 300 000 inimest. Kõlas juba üleskutse omariiklus (=iseseisvus) taastada ----------------------- · 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu-meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: 1) Interliikumine (=Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine) 2) Töökollektiivide Ühendnõukogu Mõlemad ühendasid peamiselt üleliiduliste tehaste venekeelseid töölisi, kes olid huvitatud NSV Liidu säilimisest ------------------------------- Poliitilised jõud Eestis 1988: Interliikumine Rahvarinne ERSP
1988 aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsioaalse Liikumise(Interliikumise)ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu.Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused.Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda.Rahvuslike jõudude(ERSP,EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine,mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid.Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks.Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st.Nemad pooldasid liidulepingut,millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NSV Liidu koosseisus.Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda.Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. Suveräänsusdeklarat si-oon 16
tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 7
Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse 1 venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. 1989
Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, peaaegu sama jäik oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvus-püüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilisi ja majandusreforme, et muuta varem täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude
tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Miks õnnestus taasiseseisvumine Sellepärast, et Eesti rahvas tunnetas ühtekuuluvust. Meil oli usku ja lootust edasi minna.
Majanduskasvu pärssisid ka sõja järel käivitatud sotsiaalprogrammid. 1979. Aastal võimule tulnud Margaret Thatcher lubas teha sotsialismile lõpu. Tema edu põhjuseks olid karmide reformide positiivsed tagajärjed: inflatsioon vähenes, raha väärtus stabiliseerus, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, arendas koostööd USAga mis parandas SRB rahvusvahelist positsiooni. Prantsusmaa: 1954. Aastal oli Alzeerias Prantsuse võimu vastu puhkenud vabadusvõitlus. Pr’i impeeriumimeelsed jõud hakkasid kartma, et valitsus annab araablastest alžeerlastele järele. Alustati mässu, mille tulemusena sai võimule de Gaulle, see oli esimene kord peale sõda, kus häältesaaki ei kogunud kommunistid. De Gaulle lõpetas sõja Alzeerias ning 1960. Aastal lasi Pr iseseisvuda enamikul oma aafrika asumaadel. 1960. Aastad olid PR’ile majanduslikult erakordselt edukad ja see aitas pingeid leevendada. Pr’i isepäisuse ja eripärase USA-vastasuse olulisemaks avalduseks oli lahkumine
- toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat - kutsuti esimest korda üles omariikluse taastamisele. Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Trivimi Velliste. Rahvarinde juhtkond sellest ettepanekust ennast esialgu distantseeris. 3. Poliitilised suunad Eestis 1980.aastate lõpul: 1988 aastaks oli Eestis välja kujunenud selgepiirilised poliitilised suunad: Rahvuslased (radikaalid): Mõõdukad (alalhoidlikud): Impeeriumimeelsed jõud: MRP AEG, EMS, ERSP RR, EKP (KK) IR, TKÜN 1. Olulisemad sündmused 1989-1991: 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu: - eesti keele riigikeeleks (keeleseadus) - 24.veebruar iseseisvuspäevaks - senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest
need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Gorbatsov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taaselustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks, loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist. Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida ja päästa. 11. märts 1990 aastal kuulutati Leedu iseseisvaks. Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi. E. Savisaare valitsus Eestis alustas poliitilisi ja majandusreforme. NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused -Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet
eestlased, kes pooldasid suurriigi poliitikat. Oktoobris 1988 toimus I Rahvarinde kongress, kus arutati ühiskonna valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist. Eesti taasiisesisvumise ettevalmistamine. Sündmused Eestis 1989-1990. Jaanuaris 1989 võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni tippu sinimustvalge, millega kuulutati iseseisvuspäev. Kuna impeeriumimeelsed ei olnud selle kõige nõus, siis neile vastu tulid ERSP, EMS ja EKL 24. veebruaril kodanike komitee liikumisega. Selle liikumise eesmärk oli järjepidevalt taastada iseseisvus ning selleks tuli registreerida endised Eesti Vabariigi kodanikud, et nad saaksid valida esindusorgani, milleks oli Eesti Kongress. Rahvarinne ning EKP ei pooldanud seda ideed. 23. august 1989- Balti kett Tallinnast Vilniusesse, mis korraldati MRP aastapäeval ning mille eesmärk oli Baltimaade vabadus
Verine pühapäev Vilniuses. 20.jaanuar Verine pühapäev riias. 14.veebruar Eesti Komitee tühistab Eesti Vene lepingu 12.jaanuarist. 3.märtsIseseisvusreferendum: 82 % valimisõiguslikest kodanikest hääletasid, 77% hääletasid iseseisva Eesti riigi taastamise poolt. 25.mai Eesti Kongressi V instungjärk. Balti Nõukogu pöördub seoses rünnakutega piiripunktidele maailma riikide poole. 23.juuli Kirde-Eesti linnade impeeriumimeelsed juhid nõuavad Eesti valitsuselt eristaatust. 19.august Riigipöördekatse (augustiputs) NSV Liidus, ka Eesti pinnal on sõjaväekolonnid ja dessantväelased. Eestlasi kutsutakse üles ühisele vastupanule ja üksmeelsele tegevusele. 20.augusti Vabatahtlikud eestlased asuvad julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne nõuab Vabaduse väljakul Eestile iseseisvust. Hilisõhtul võetaksegi vastu
seaduste ning määruste suhtes. *NSVL ja vabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 16. nov. 1988 muutis Eesti probleemi rahvusvahelise poliitika objektiks. *1989 tulid erimeelsused veelgi rohkem esile. *1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeele staatuse. 24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, enne mida heisati Pika Hermanni torni ENSV lipp ja iseseisvuspäeva hommikul trikoloor, mille vastu hakkasid impeeriumimeelsed protestima. *Iseseisvuspäeval sai alguse kodanlike komiteede liikumine, mis muutus massiliseks. Selle poliitilise liikumise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. *Et seda teha, pidi kõigepealt registreerima EV kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel ja registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani e. Eesti Kongress, mille valimised toimusid 1990 veebruaris. Valisid üle 520000 inimese ja üle 34000 EV kodakondsuse taotleja,
tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Kultuur Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku
Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nede organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude 7 impeeriumi lahutamatuks osaks. Vene impeeriumimeelsetele ei meeldinud keele- ja kodakondsusseadused, mida taheti Eestis vastu võtta. 1988. aasta lõpul kujunes Eesti poliitilisel maastikul välja kolm suunda. Rahvuslike jõudude ideeks oli omariikluse taastamine, kuid impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Kolmas suund koosnes Rahvarindest ja rahvuskommunistliku osa EKP-st, nemad lootsid saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust NL koosseisus. Väga tähtsaks peeti impeeriumi säilimist ja püüti selle eesmärgiga muuta kehtivat põhiseadust. 1988 aasta 16.novembril võttis Eesti NVS Ülemnõukogu vastusuveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ülimlikkus seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete
konflikti tulemused: Eesti läks järgmiseks 50ks aastaks punarusside kätte Narva hävines täielikult, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus, hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast tööstusest hävitatud 45%, põlevkivitööstus kõige enam sadamad purustatud, raudtee 40% ulatuses kasutuskõlbmatu või olematu põllumajanduses vähenes külvipind ja kariloomade arv, langes saagikus rahvastik vähenes 200 000 inimese võrra 1991. jaanuaris üritasid impeeriumimeelsed jõud sõjaliselt Balti riike taltsutada, rünnati tsiviilobjekte Riias ja Vilniuses, inimohvrid. 1991. augustis riigipöördekatse Moskvas, tankid Tallinna tänavatel. Riigipööre kukub läbi, sõjalist konflikti ei teki. 20. AUGUSTIL 1991. a. KUULUTAB EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU VÄLJA "OTSUSE EESTI RIIKLIKUST ISESEISVUSEST"
Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
