A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg- Eesti vaimulik ja kameralist. Oli algselt Avinurmes koduõpetaja. 1746. aastal ordineeriti ta õpetajaks ning oli aastan 1774 Torma Maarja koguduse õpetaja. August Wilhelm Hupel- Oli Äksi ja Põltsamaa pastor ning kodu-uurija ja literaat. Andis välja Põltsamaal esimese eestikeelse ajakirja Lühhike öppetus, andis välja ka kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. 9
Setumaa Pihkvale. Eesotsas oli asehaldur, maanõunike kolleegiumid ja raad saadeti laiali. Kõigi mõisnike õigused olid võrdsed. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Loodi linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest. Kehtestati ühtne pearahamaks. Tehti samuti perioodilisi hingeloendusi. 9. Positiivsed määrused Georg Eisen von Schwarzenberg propageeris pärisorjuse kaotamist ning tõi alternatiiviks turumajanduslikke elemente ehk tema arvamust mööda pidid talupojad oma töö eest palka saama. 1765.a võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati: o Talurahvas sai õiguse vallasvarale; o Ülejääki võis turustada; o Kindlad piirid mõisakoormistel; o Ülempiir karistusel 30 vitsa või kepihoopi;
Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Jutlused olid tundeküllased ja kutsusid talupoegi vagadusele ning meeleparandusele. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Ei arvatud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid ka valitsev pärisorjuslik kord. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja konkreetseid projekte põllu- majanduse edendamiseks. Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, sest selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739.a algas üldine usuline ärkamine-talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju. Vennastekoguduse käigus läks palju kaduma rahvakultuuri, kuid liikumine andis
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi ...
5. Tallinna Paap üritas seksuaalsuheteid lõpetada abieludes (äärmuslikustesse langemine) 6. 1743. keelustas keisrinna ELISABETH (jelizaveta) vennastekoguduse liikumise 6.1. kuna nad väljusid kirku ja aadli kontrolli alt RATSIONALISM 1. 18.saj. Teisel poolel 1.1. Eesmärk rahva harimine ja valgustamine 1.1.1. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 1.1.2. esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust 2. Johann Georg EISEN v. SCHWARZENBERG 2.1. töötas välja mitmeid agraarprojekte 2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis 2.3. tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega 2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis 3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1
sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule. Iseloomulik oli .. 1. Ratsionalistid püüdsid talurahvast valgustada, nt. toetati rahvahariduse edendamist ja jutlustel jagati talupoegadele kasulikke teadmisi 2. Kõigis hädades pole süüdi talupoegade kõlblusetus vaid pärisorjuslik kord 3. Suhtumine jumalasse oli deistlik - jumal on küll maailma loonud, kuid selle arengusse vahele ei sekku 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. J. G. Eisen · oli Torma pastor ning töötas välja mitmeid agraarprojekte · kavandades saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi · propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust · tegeles juurviljade kuivatamisega · alustas rõugete vastu kaitsepookimisega A. W. Hupel · oli viljakas literaat ("Topograafilisi teateid Eesti- Ja Liivimaast", "Põhjamaa kirjutisi")
Saksa keisri toonane võim. Tänapäeval on tõlked edasi antud enamjaolt koos selgitava tekstiga ning peatükkide juriidilis- ajaloolise analüüsiga. Käesolevas töös kasutab autor seadustiku nii saksa-, vene- kui ka teatud osade puhul inglisekeelset tõlget. 5 1.4 Autor CCC autoriks oli Johann Freiherr von Schwarzenberg (edaspidi JFS). JFS sündis 24. detsembril, 1463. aastal kuulsa Frangi suguvõsa esindajana ja suri 20. oktoobril, 1528. aastal Nürnbergis. JFS abikaasa oli krahvinna Kunigunde von Rieneck (surn. 1502). JFS harituse tase oli tavapärane e. sama mis tolle aja ülikute puhul omandada võis. JFS ei omanud algselt juriidilist haridust. Ta polnud õppinud isegi ladina keelt, kuid ta lasi endale tõlkida nii Cicero kui ka teiste tuntud ladina õpetlaste töid
Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse ja inimõiguse tuline tunne on haaramas kõiki, ka kõige tooremaid rahvaid." - Merkel keskne argument polnud ebaefektiivsus, vaid see, et see oli vastu valgustuslikele ideedele Inimsoo ajalugu, inimsus
kaovad + nekruti kohustus · Maksukorralduse muutmine (pearahamaks, hingeloendused ainult täisealised mehed) 1765 positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks õigus vallasvarale (raudvara-tööriistad, tooteriistad mõisnikul), 30 vitsa- või kepihoopi, õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool · 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda · Eisen von Schwarzenberg (Torma kirkuõpetaja 1717-1779) pidas vajalikuks pärisorjuse kaotamist ja raharendile üleminekut · Kubermangude asemel asehalduskonnad (Tallinna ja Riia asehaldur) III VAIMNE KULTUUR 18.SAJANDIL · Seotud Saksamaaga rohkem kui Venemaaga · Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist
naaberriikidesse. Talurahva olukord Balti erikord Talurahvas otsis abi Peterburist. Keabekirjad kesirile/keisrinnale. Roseni deklaratsioon 1739. aastal kirjutatud Liivimaa maanõuniku seletuskiri. Seletuskirja sisu: Siinne talupoeg on pärisori; Talupoeg koos varaga kuulus mõisale; Piiramatud koormised mõisale; Kohtuvõim talupoaja üle vaid rüütelkonnale. Talurahva olukord Asehalduskord Valgustusideed Kirikuõpetaja Eisen v. Schwarzenberg: Kaotada pärisorjus ja viia talupojad raharendile. Nn. positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: Õigus vallasvarale ( ). Põllusaaduste ülejääk müügiks. Piiratud mõisakoormised. Karistamise ülepiiriks 30 vitsahoopi. Õigus mõisniku peale kaevata. Talupoeg jäi siiski pärisorjaks. 1784. a. talurahvarahutused ehk pearaharahutused Ei mindud teotööle. Vägivaldsed konfliktid sõdurite ja talupoegade vahel. Vene-Rootsi sõda
· Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma · Pidevaid tülisi mõisnikuga, sest mõisnik hiilis kõrvale oma kohustustest · Kirjutas 1764 Katariina II soovitusel anonüümse artikli Liivimaa agraarolusest · Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus" Anton Thor Helle · Jüri kirikuõpetaja 1683-1748
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
keisrinna Elisabet 1743. a. selle liikumise. Peale pietismi tõusis tugevalt esile ratsionalism. See on usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIII sajandi teisel poolel. Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt. Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm Hupel. Peale Põhja sõda olid koolide tingimused ning edasiarendamised kehavd. Koole oli vähe, ning õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel.1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremassemõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täielikku rakendamist ei leidnud. Eestimaa
liikumises uus tõusulaine. Ratsionalism 18 sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu - ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse, seadsid endale eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise, nende jutlused pakkusid sageli kasulikke nõuandeid. Ühiskonna hädasid seletasid ratsionalistid sellega, et valitses pärisorjus, aga pietistid seletasid, et viga on talurahva puudulikus kõlblustundes. Eisen von Schwarzenberg - ratsionalistist kirikuõpetaja, töötas välja mitmeid agraarprojekte, alustas rõugete vastu pookimisega. Hupel - kirikuõpetaja, moodustas seltse, levitas raamastuid, koos Peter Wildega (arst) andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus..." · Haridus Põhjasõda andis tagasilöögi ka haridusele. Esialgu jäi hariduse edendamine üksikute kirikuõpetajate teeneks. 1739. aastal kehtestati kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduse kava kohustus kehtis
Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati
Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad ratsionalistidest kirikuõpetajad olid J. G. Eisen v. Schwarzenberg ja A. W. Hupel. Haridus ja lugemisvara 18.sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Riigi kontroll linnaametnike üle kasvas koos sellega märgatavalt. Põhjalikult muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks ning seetõttu hakati läbi viima hingeloendusi. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha rohkem rääkima talurahva olukorra parandamisest. Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg kritiseeris mõisamajandust, mis vajavat uuendusi. Mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid vähesed. Seetõttu oli 1765. aasta kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner George Brown esitas kava talupoegade olukorra kergendamiseks. Aadelkond avaldas visa vastuseisu, kuid lõpuks siiski andis alla. 1765. aasta aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused ehk kaitseseadused talurahva olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale
kaebelaulu Tartu linnast · O.F.Rosen Liivimaa maanõunik. Kirjutas 1739. a. seletuskirja nn Roseni deklaratsiooni, mille järgi siinne talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada ning müüa · Katariina II Venemaa valitseja. Hakkas ajama uut poliitikat, mis taotles piirimaade privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. · E. Von Schwarzenberg Torma kirikuõpetaja. Töötas välja projekti, kuidas parandada talupoegade olukorda · G.Browne Riia kindralkuberner. Püüdis kergendada Eesti talurahva olukorda ja edendada kooliharidust. 1765. a. kinnitas nn positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks · A.T. Helle Jüri kiriku õpetaja. Tõlkis esmakordselt eesti keelde Piibli (ilmis 1739. a) · A.W. Hupel Põltsamaa kirikuõpetaja
Venemaa jõudude koondamine Prantsusmaa vastu 1813-1814 jaan 1813 - Venemaa armee Preisimaal veebr 1813 - Venemaa armee Berliini Kevad 1813 - VI koalitsioon Prantsusmaa vastu - Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Portugal, Hispaania, Rootsi, Austria (liitus alles pärast seda kui Napoleon nende tingimused tagasi lükkas). 16-19 okt 1813 Rahvaste lahing: Lepzigi linna lähedal. 5 Liitlased Prantsusmaa juht Schwarzenberg Napoleon jõudude 300000 meest ja 1400 200000 meest ja 700 suurtükki vahekord suurtükki kaotused 54000 surnut ja haavatut 60000 surnut ja haavatut, 20000 vangi Prantsusmaa kaotas, pidi tühistama oma vallutused Reini jõest ida pool märts 1814 Inglismaa, Venemaa, Preisimaa kirjutasid alla lepingule ühisest sõjategevusest võiduka lõpuni
taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. · Ratsionalism: 22) valitsevaks mõtteviisiks sai 18.sajandi teisel poolel. 23) eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine; kasulike nõuannete ja tedmiste jagamine rahvale. 24) kritiseeris valitsevat ühiskonnakorraldust, eriti pärisorjust. 25) Tuntumad ratsionalistlikud kirikuõpetajad olid Torma pastor J.G.Eisen von Schwarzenberg ja Põltsamaa pastor A.W.Hupel. 2. Haridus 18-19.sajandil: Vaatamata Põhjasõja poolt tekitatud tagasilöögile hakkas alates 18.sajandi teisest poolest tasahilju edenema ka talurahvale hariduse andmine. Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 18.sajandi teisel poolel tehti ka esimesi katseid seada sisse üldine koolikohustus, ent
Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Nende jutlused olid tundeküllased ja kutsusid tlp-i vagadusele ja meeleparandusele. Pietistidel õnnestus ristiusku rahvale lähemale tuua ja mõistetavamaks teha. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõiges on süüdi tlp, vaid panid osa süüd ka valitseva pärisorjusliku korra arvele. Nt Torma pastor J.G. Eisen von Schwarzenberg töötas välja rea konkreetseid projekte põllumajanduse edendamiseks. Talurahvast kõige rohkem raputanud nähtuseks oli pietismiga seotud vennastekoguduste (v vennastekogude) e hernhuutlaste liikumine. Selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739. a algas üldine usuline ärkamine. Tlp rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Kuna liikumine ähvardas nii mõisa kui kiriku kontrolli alt väljuda, andis keisrinna Elisabet 1743
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
Virumaal Vohnja mõisas elanud möldri Jaan arvas, et temalt võetakse liiga palju makse. Ta kaebas Roosenile. Deklaratsioonis, mis oli kirjutatud Tsaarile seletamaks antud kohtuasja, ütles Roosen, et eesti ja liivi talupojad on pärisorjad. Seda dokumenti hakati hiljem ka teistes kohtuprotsessides kasutama. Georg Brown - Liiwimaa Kindral-Kuberner, kes esimesena püüdis talupoegade olukorda Katariina II ajal leevandad. Eisen von Schwarzenberg - Torma kiriku õpetaja. Alustas rõugetevastast kaitsepookimist. PÕLLUMAJANDUS. Vilja transporditi Rootsi ja Vene armeele. 18. sajandil kujunes viin peamiseks tootmisobjektiks, mida turustati venemaale. See omakordapõhjustas suurt metsade maharaiumist. Selle tulemusen hakkas arenema ka nuum härgade kasvatus (härgasid nuumati viina tootmise jääkprodukti praga'ga). Härjakasvatamisest saadi põldudele ka rohkem väetist - sõnnikut. KAUBANDUS, TÖÖSTUS JA KÄSITÖÖ.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
1743. a. selle liikumise Ratsionalism- Usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIII sajandi teisel poolel. · Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt. · Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. · Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna sotsiaalset korraldust(Baltikumis valitsev pärisorjus). · Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm Hupel. Lugemisvara · Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. · XVIII sajandi II poolel hakkas laiemalt levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. · 1731. a. ilmus esimene teadaolev maarahva kalender, mis sisaldas rohkesti erinevaid näpunäiteid(põllupidamine, arstimine, ilmateade). Talurahvaseadused 1802. a. Eestimaa maapäeval võeti vastu Jakob v. Bergi
Aleksander I - VM keiser, sõjaväe juht, liitlaste juht Napoleoni tagandamisel. Mihhail Speranski - Al I peamine nõuandja, riigisekretär. Michael Andreas Barclay de Tolly - Eestist pärit balti aadlik, VM sõjaminister, 1.Läänearmee juhataja Mihhail Kutuzov - VM armee ülemjuhataja. Purustas Suure Armee VM’l. Metternich - Viini Kongressi peaorganisaator, Aut välisminister. Schwarzenberg - juhtis liitlaste vägesid Rahvaste Lahingus. Louis XVIII - sai Pra kuningaks peale Napoleoni Elbale saatmist, Louis XVI vend. Talleyrand - Pra välisminister, väga osav diplomaat. Kauples Viini Kongressi ajal Pra’le välja mitmeid järeleandmisi. Ludwig van Beethoven - juhatas Viini Kongressi ajal pidulikul kontserdil orkestrit. Hendla enda versioon Viini kongressist: Viini kongress (okt.1814-juuni 1815) ja kongressi diplomaatia algus.
Revolutsioon kukkus läb Revolutsioon Austrias (Ferdinand I, Metternich, Franz Joseph I) Algas Viinins, kus nõuti Metternichi tagasiastumist. Märtsi lõpul pidigi seda tegema, lahkus Inglismaale (tagasi tuli 1850. aastate alguses). Nüüd hakkas revolutsioon järjest radikaliseeruma, üliõpilase Kudlichi ettepanekul kaotati täielikult pärisorjus ning tehti muid reforme. Samas hakkas impeerium lagunema: mässud Itaalias ja Ungaris. Valitsusjuhiks sai Schwarzenberg, kes hakkas otsustavalt tegutsema: käskis kõik mässud maha suruda, pani keisritroonile Franz Joseph I (2.12.1848) ja püüdis Austriat taas Saksas ülemvalitsejaks teha. Märtsis 1849 võeti vastu isegi konstitutsioon, aga varsti (1850) kaotati see ning taastati absolutism. Ungaris (Lajos Kossuth, Ungari iseseisvumine ja Nikolai I sekkumine, lõpuks 1867. a Ausgleich). Ungari mäss aga muutus samal ajal päris radikaalseks, märtsis 1849 kuulutati Ungari vabariigiks ning
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsio...
Elu lõpu poole + Haridus oli oluline, iga inimene pidi oskama kirjutada, lugeda ja arvutada. Arendati koorilaulmist. Samuti võõrduti kõrtsidest ja kuritegevuse tase langes meeletult. Liikumine keelati 1743.aastal nähti ohtu, mõisnikud ei suutnud kontrollida. Valgustus e ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). + J. G. Eisen von Schwarzenberg 1764 ,,Ühe patroodi kirjeldus..." - + August Wilhelm Hupel ja Peter Ernst Wilde andsid välja Põltsamaal 1766 1767 I eestikeelne ajaleht ,,Lühike õppetus mis sees head rohhud täeda antakse" Kuidas end ravida, karskuse eest; kuidas talupojad end pettuste eest säästa võivad: pettur tuleb viinapudel käes, ajab palju juttu, pakub suutäisi viina, kuniks joobnud olete, seejäral
mõisa vastu 1743. a liikumine keelati keeld tühistati osaliselt 1764. a, täielik tegevusvabadus saadi tagasi 1817. a ratsionalism jõudis siia koos valgustusideedega rõhutati mõistust ja loogilist mõtlemist levis pastorite seas, kes pidasid pietismi võltsvagaduseks selleks, et ühiskonda parandada tuleb tegeleda sotsiaalsete probleemidega, rahvast harida jne (valgustajad Hupel, Merkel, Schwarzenberg jt) ratsionalistide tegevuses oluline rahvavalgustuslik tegevus andsid välja põllumajanduslikke käsiraamatuid ja tegelesid rahvaharidusega Usuvahetusliikumine: 1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus ametlikuks riigiusuks sai kreekakatoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks 1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad usku vahetas: Saaremaal 30%, LõunaEestis 17% 19
Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esndajad ka vähemjõukamatest kihtidest. Eesti ja Liivimaal kehestati ühte pearahamaks. Maksealuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Positiivsed määrused Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eins V Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kus ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Eins pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt üle majanduslikku ettevõtlikust soodustavale raharendile. 1765 kehtestas Brown nn Positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergedamiseks. Kus talupeg sai õiguse vallasvarale Põllumajandusjääke võis vabalt turustada.
inimese survet loodusele ja koos sellega looduse kaitsmise vajadust. Esimesed organisatsioonid, mis sel alal tekkisid, lähtusid mitte majanduslikust, vaid looduse kaitsmise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanimaks kaitsealaks peetakse Belovezje metsa Poola ja Valgevene piiril. See tarva poolest tuntud ala on olnud kaitse all juba 14. sajandist alates. Böömi vürst Adolf von Schwarzenberg andis ülemöödunud sajandi 60. aastatel kaitsealaks laialdase metsamassiivi oma maadel. Paljud Euroopa esimestest kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis. Nii kuulutati 1537. a. kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigusi jahile. 1569 Sveitsis võeti kaitse alla Kaipfstocki piirkond peamiselt jahiloomade kaitsealana. 1836 kaitse alla võeti maaliline kalju Drachenfelsen Siebengebirge mäestikus Saksamaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
