15. Viikingite sõjakäigud. Eestlased olid arvestatavad vastased (tapsid viikingite pealiku) 16. Kes olid sossolid? Eestlaste hõimud (eestlased), nimetus pärineb venelastelt 17. Millega elatasid end eestlased muinasaja lõpus? Maaharimine (kolmeviljasüsteem, rukkis) Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad; hobune künniloomaks; rangide kasutuselevõtt) Jaht, küttimine, korilus, metsamesindus Käsitöö: raua tootmine ja töötlemine (relvasepad, pronksehted, lõpus ka hõbeehted) Kaubavahetus (lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa) 18. Mis on potikeder? Keerlev alus, millel saab lihtsamalt valmistada savinõusid 19. Kirjelda muinasaja lõpu kaubandust? Lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa 20. Missugused olid elamud? Palkidest hoone jagati: köetavaks toaks ja kojaks. Suitsutoas kuivatati vilja, hiljem sai nimetuse rehielamu 21. Missugune oli siinne haldusjaotus? MAAKONNAD KAARDIL.
Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10. Tegevusalad muinasaja lõpul- maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, relvasepad, pronks-ja hõmeehete meistrid, vahetuskaubandus, nn vahenduskaubandus(kaup osteti edasimüügiks),. 11. Riiklike algete teke- külad, kihelkondade muutumine maakondadeks(Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Kesk-Eestis säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad/väikemaakonnad (Alempois,
hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse rüüsteretki · läänenaabritel(rootsi, taani) katsed eesti alistada ja rahvas ristida
Virumaal ja Põhja- adramaades. ja mererannik. Elati Saaremaal Loomapidamine suitsutubades. rauatootmiskeskused. (hobused, lehmad, Tekkisid sumbkülad, Keerulisematel aladel lambad jne.). ridakülad ja omaette meistrid (nt. Väiksemal määral hajakülad. relvasepad, ka küttimine ja Kihelkondande ja ehtemeistrid, hiljem kalastamine. maakondade juba ka hõbesepad). Metsamesindus tekkimine. Varanduslik tarvitati kui ainsat ebavõrdsus suur. magusainet. Loobuti väiksematest Vahetus- ja linnustest ja rajati
· ohvrid-toodi pühades paikades, et jumalatele meelejärgi olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed,
pinged. Umbes 600. a paiku tegi kuningas Ingvar rüüstretke Eestisse. Olid ka viikingite sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: I. Künnipõllundus II. 11.sajandil rukki kasvatamise algus III. Üleminek kolmeväljasüsteemile IV. Maad mõõdeti adramaades (põllumaa, mis suudeti üles künda 1 adraga 8-12ha) V. Loomakasvatus, küttimine, kalandus, metsmesindus VI. Käsitöö VII. Relvasepad, pronks- ja hõbesepad, pottsepad (potikeder-see pöörlev asi millel voolid) Kaubandus: I. Vahetuskaubandus II. Vahenduskaubandus Haldusjaotus: I. Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud II. Elanike arv u 150'000 III. Asustuse alglüli - pere, talu IV. Koduks reheelamu V. Lähestikku paiknevad talud moodustasid küla Külade jaotus: I. Sumbküla - taludpaiknesid keset põlde tihedasti koos II. Ridaküla - talud ridastikku (Ida-Eesti III
vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad) *kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13. Eestlaste hingeelu * Usuti , et kõik elusolendid, teatud objektid, paigad, taevas omavad väge. *Väge arvati olevat ka sõnades. *Hing on isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud) · Arvestatav tähtsus oli ka metsmesindusel (mesi ainus magusaine, vaha järele nõudlus Lääne-Euroopas) · Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu valmistati kodus oma jõududega, kuid mõningatel aladel kujunesid välja oma käsitöömeistrid, näiteks raua tootmine ja töötlemine sepad, relvasepad, ehete valmistamine, pottsepad (XI saj. Võeti kasutusele potikeder). · Kaubeldi naabritega. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega, kuid tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Rahvakoosolekud ja ülikud: · XI-XII sajandil oli valdav osa rahvast vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. · Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. · Üheskoos rajati linnuseid.
Adramaades-arvestati maa suurust,nimetati sellise suuruseda põllumaad,mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- Talirukki kasvatamiseka hakkas levima täislikum kolmeväljasüsteem,siis kasvas põllu ühel osal talivili,teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Metsmesindus-mett tarvitati kui ainsat magusainet. Rauatootmiskeskused-kujunesid mujnasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremaal,kus sulatati sadu tonne rauda,millega varustati teisigi piirkondi. Relvasepad-nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi,ornamenteeritud mõõgapidemeid ning ilmselt mõningaig mõõgateramikke,neil oli silmapaistev toodang. XI sajandil muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu,eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe,pronks,raud,sool,paremad relvad,peenemad riidesordid,mis jöudis siia esmajoones läänest. Vahenduskaubandus-kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks,vaid ka edasimüügiks,tänu soodsale
6. Eestlased muinasaja lõpul §5 Adramaa maa suurusühik, mis oli umbes 8-12 ha, igal talul 1 adramaa tavaliselt. Kolmeväljasüsteem süsteem, kus kasutati 3 ala põllul, ühel kasvatati talivilja, teisel suvevilja ja kolmas oli söötis, aastate kaupa neid vahetati. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine käsitöö aladena tüusid esile raua tootmine ja töötlemine, rauatöötlemis meistrid olid Saaremaal Tuius ja Virumaal. Kujunesid välja ka relvasepad, kes graveerisid ja ilustasid tehtud odasid ning mõõku. vahetuskaubandus, vahenduskaubandus peamised parnerid oli liivlased, soomlased, karjalased, vadjalased ja balti hõimud. Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi. rehielamu, sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid
10. Eesti muinasaja lõpul a) Elatusalad - Peamine maaharimine künnipõllundus, rauast ader. oder ja talirukis. Kahe- ja kolmeväljasüsteem (talivili, suvivili, kesa). Adramaa põllumaa, mida hariti 1 adraga. - Loomapidamine - Küttimine, kalapüük, metsmesindus - Käsitöö relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. Pronks- ja hõbeehted, savinõud. - Kaubandus vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. Vahenduskaubandus vilja eest novgorodi karusnahad jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru). 1154 esmakordne tallinna mainimine (al--idrisi kaardil koluvan) b) Eluviis elamuks suitsutuba
kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud. Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu (noad, kirved, sirbid, vikatid) valmistasid sepad. rauatootmiskeskused virumaal, p-saaremaal. Sulatati 100 tonne rauda, millega varustati Eestit ning tõenäoliselt ka naabermaid. relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup
kesaks. o Tähtis tegevusharu oli ka loomapidamine – veised, hobused, kitsed, sead, kanad. o Küttimine, kalandus, metsamesindus Käsitöö o Igapäevase kauba valmistas iga pere ise, keerulisemaid esemeid tegid sepad ja meistrid. o Muinasaja lõpul kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatatud rauaga varustati tervet Eestit ja ka naabermaid. o Relvasepad, pronksehete spetsialistid, hõbesepad. Kaubandus o 11. sajandist alates toimus üha enam rahvusvahelist kaubandust. Peamiselt vahetuskaubandus. Oli ka vahenduskaubandust (kaupa osteti, et seda edasi müüa). 2) Vana-Liivimaa kiriklik korraldus. Ordud ja kloostrid (Õ lk 75-78) Liivimaa kiriklik keskus oli Riia. Luteri usk, üpris tagasihoidlik kirik.
saj) 1. Elatusalad a. Peamine maaharimine: · Künnipõllundus, rauast ader · Oder ja talurukis · Kahe- ja kolmevälja süsteem talivili suvivili kesa · Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga. b. Loomade pidamine: eriti arenenud Lõuna-Eestis (veised, hobused, lambad, kitsed, kanad, sead) c. Küttimine, kalapüük, metsmesindus (mesi oli ainus magus aine, vahamesindus Lääne-Euroopa kaubanduses) d. Käsitöö: · Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b
- Küttimine ja kalapüük (sisevetel) põdrad, kitsed, metssead, jänesed, koprad, kärbid, nugised, oravad - Metsmesindus mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus Käsitöö areng - Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid - Raua tootmine ja töötlemine kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu, kasutatu soomaaki - Virumaal ja Põhja-Saaremaal rauatootmiskeskused (varustati ka teisi piirkondi) - Relvasepad ilustatud odaots, mõõgapidemed, jne - Pronksehted, hõbeehted (hõbesepad) - Savinõud potikedra kasutuselevõtt Kaubavahetus - Kaubitsemine lähinaabritega ulatuslikumaks, kaubareisid ulatus ka kaugemale (Pihkvasse,Novgorodi jne) - Saksa kaupmehed - Vahetuskaubandus sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, peenemaid riidesorte, luksuskaupu; välja viidi karusnahku, vaha - Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks
Kõige suurem väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem, kui elu. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 5.Rüütliturvised Turvistiku areng on päris märgatav, üksteise külge põimitud rõngastest koosnevast rõngassärgist plaatidest täisraudrüüni. Rõngassärk oli tugev, kuid samas painduv, nii et mõne raske relva look võis luud ikkagi katki murda, isegi kui rõngassärk ise ei rebenenud. Kui hakati valmistama tõhusamaid relvi, asusid relvasepad välja mõtlema paremaid turvistikke, mis hoopidele vastu peaksid. Kaitseks teravaotsaliste mõõkade ja kitsaste nõelalaadsete nooleotste vastu hakkasid kiiresti levima terasplaatidest või kõvastatud nahast turvistikud. Plaatturvistik koosnes tugevatest plaatidest , mille pind oli sile ja ümar, et relvaotsad eemale libiseksid. Ent see oli ikkagi küllalt kerge, nii et seda oli mugav kanda. Väga rikkad isandad tellisid oma raudrüü Saksamaa või Itaalia kuulsatest töökodadest
Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev. Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Käsitöö meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus, vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba, Põ-Eesti, Saaremaa sumbkülad, Lõ-Eesti hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempois, Nurmekund jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi
puudus elanikkond, kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud. Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu (noad, kirved, sirbid, vikatid) valmistasid sepad. rauatootmiskeskused virumaal, p-saaremaal. Sulatati 100 tonne rauda, millega varustati Eestit ning tõenäoliselt ka naabermaid. relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup
Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt.) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus.
paganate vastu. Esiteks kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kellel oli valge mantel punase risti ja mõõga märgiga. Nad pidid olema rüütliseisusest ja nende ülesanne oli sõdida. Teiseks olid preestervennad, neil oli valge mantel ainult ristiga. Nemad pidasid vaimulikke talitusi. Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud. Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid. 1208.a
Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid - läänemeresoomlased 1030 Jaroslav Targa sõjaretk, Tartu esmamainimine 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hilisrauaaeg u 1050-1200. Elatusalad Maaharimine adramaad kolmeväljasüsteem: ühele talivili, teisele suvivili ja kolmas kesaks loomakasvatus Käsitöö Rauatootmine pronksehted Relvasepad: hõbedaga ilustatud odaotsad, mõõgepidemed Kaubandus Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus kaup osteti edasi müügiks Hilary Karu 9 D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel kuviatati seda Küla
Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju. Maa suurust arvestati adramaades 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel suvivili, talivili ja kesa e puhkeasendis olev maa. Tähtsuselt kolmandaks elatusalaks oli tõusnud käsitöö. Tekkis ja muutus auväärseks sepa amet, eriti hinnatud olid relvasepad. Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja
annaabi.ee 
