27. Liivimaa piiskopid? Meinhard, Berthold, Albert 28. Mõõgavendade ordu + struktuur? 1202. a asutab Albert mõõgavendade ordu Juht: piiskop Albert (ordumeister) Orduvennad Rüütelvennad: Preestervennad: Teenijad vennad: sõdijad Pidasid vaimulikke talitusi Kannupoisid, kokad, relvasepad 29. Millal algas sakslaste sissetund Eesti aladele? 1208 30. Millal ja kelle vahel toimus Ümera lahing? 1210. a, sakslased, latgalid, eestlased (sakalased, ugalased) 31. Kes ja millal piiras Viljandi linnust? 1211. a, sakslased 32. Millega lõppes Viljandi piiramine? Eestlased andsid alla, kui ,,suure verevalamise" pärast lükati ristimine edasi 33. Kuidas algas II ja III sõja periood? II sakslased rikuvad Toreida vaherahu III eestlased üritavad Tallinna vallutada 34
Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10. Tegevusalad muinasaja lõpul- maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, relvasepad, pronks-ja hõmeehete meistrid, vahetuskaubandus, nn vahenduskaubandus(kaup osteti edasimüügiks),. 11. Riiklike algete teke- külad, kihelkondade muutumine maakondadeks(Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Kesk-Eestis säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad/väikemaakonnad (Alempois,
hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse rüüsteretki · läänenaabritel(rootsi, taani) katsed eesti alistada ja rahvas ristida
Virumaal ja Põhja- adramaades. ja mererannik. Elati Saaremaal Loomapidamine suitsutubades. rauatootmiskeskused. (hobused, lehmad, Tekkisid sumbkülad, Keerulisematel aladel lambad jne.). ridakülad ja omaette meistrid (nt. Väiksemal määral hajakülad. relvasepad, ka küttimine ja Kihelkondande ja ehtemeistrid, hiljem kalastamine. maakondade juba ka hõbesepad). Metsamesindus tekkimine. Varanduslik tarvitati kui ainsat ebavõrdsus suur. magusainet. Loobuti väiksematest Vahetus- ja linnustest ja rajati
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
pinged. Umbes 600. a paiku tegi kuningas Ingvar rüüstretke Eestisse. Olid ka viikingite sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: I. Künnipõllundus II. 11.sajandil rukki kasvatamise algus III. Üleminek kolmeväljasüsteemile IV. Maad mõõdeti adramaades (põllumaa, mis suudeti üles künda 1 adraga 8-12ha) V. Loomakasvatus, küttimine, kalandus, metsmesindus VI. Käsitöö VII. Relvasepad, pronks- ja hõbesepad, pottsepad (potikeder-see pöörlev asi millel voolid) Kaubandus: I. Vahetuskaubandus II. Vahenduskaubandus Haldusjaotus: I. Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud II. Elanike arv u 150'000 III. Asustuse alglüli - pere, talu IV. Koduks reheelamu V. Lähestikku paiknevad talud moodustasid küla Külade jaotus: I. Sumbküla - taludpaiknesid keset põlde tihedasti koos II. Ridaküla - talud ridastikku (Ida-Eesti III
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena...
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
6. Eestlased muinasaja lõpul §5 Adramaa maa suurusühik, mis oli umbes 8-12 ha, igal talul 1 adramaa tavaliselt. Kolmeväljasüsteem süsteem, kus kasutati 3 ala põllul, ühel kasvatati talivilja, teisel suvevilja ja kolmas oli söötis, aastate kaupa neid vahetati. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine käsitöö aladena tüusid esile raua tootmine ja töötlemine, rauatöötlemis meistrid olid Saaremaal Tuius ja Virumaal. Kujunesid välja ka relvasepad, kes graveerisid ja ilustasid tehtud odasid ning mõõku. vahetuskaubandus, vahenduskaubandus peamised parnerid oli liivlased, soomlased, karjalased, vadjalased ja balti hõimud. Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi. rehielamu, sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid
10. Eesti muinasaja lõpul a) Elatusalad - Peamine maaharimine künnipõllundus, rauast ader. oder ja talirukis. Kahe- ja kolmeväljasüsteem (talivili, suvivili, kesa). Adramaa põllumaa, mida hariti 1 adraga. - Loomapidamine - Küttimine, kalapüük, metsmesindus - Käsitöö relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. Pronks- ja hõbeehted, savinõud. - Kaubandus vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. Vahenduskaubandus vilja eest novgorodi karusnahad jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru). 1154 esmakordne tallinna mainimine (al--idrisi kaardil koluvan) b) Eluviis elamuks suitsutuba
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
kesaks. o Tähtis tegevusharu oli ka loomapidamine – veised, hobused, kitsed, sead, kanad. o Küttimine, kalandus, metsamesindus Käsitöö o Igapäevase kauba valmistas iga pere ise, keerulisemaid esemeid tegid sepad ja meistrid. o Muinasaja lõpul kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatatud rauaga varustati tervet Eestit ja ka naabermaid. o Relvasepad, pronksehete spetsialistid, hõbesepad. Kaubandus o 11. sajandist alates toimus üha enam rahvusvahelist kaubandust. Peamiselt vahetuskaubandus. Oli ka vahenduskaubandust (kaupa osteti, et seda edasi müüa). 2) Vana-Liivimaa kiriklik korraldus. Ordud ja kloostrid (Õ lk 75-78) Liivimaa kiriklik keskus oli Riia. Luteri usk, üpris tagasihoidlik kirik.
-12. saj) 1. Elatusalad a. Peamine maaharimine: · Künnipõllundus, rauast ader · Oder ja talurukis · Kahe- ja kolmevälja süsteem talivili suvivili kesa · Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga. b. Loomade pidamine: eriti arenenud Lõuna-Eestis (veised, hobused, lambad, kitsed, kanad, sead) c. Küttimine, kalapüük, metsmesindus (mesi oli ainus magus aine, vahamesindus Lääne-Euroopa kaubanduses) d. Käsitöö: · Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b
- Küttimine ja kalapüük (sisevetel) põdrad, kitsed, metssead, jänesed, koprad, kärbid, nugised, oravad - Metsmesindus mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus Käsitöö areng - Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid - Raua tootmine ja töötlemine kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu, kasutatu soomaaki - Virumaal ja Põhja-Saaremaal rauatootmiskeskused (varustati ka teisi piirkondi) - Relvasepad ilustatud odaots, mõõgapidemed, jne - Pronksehted, hõbeehted (hõbesepad) - Savinõud potikedra kasutuselevõtt Kaubavahetus - Kaubitsemine lähinaabritega ulatuslikumaks, kaubareisid ulatus ka kaugemale (Pihkvasse,Novgorodi jne) - Saksa kaupmehed - Vahetuskaubandus sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, peenemaid riidesorte, luksuskaupu; välja viidi karusnahku, vaha - Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks
Kõige suurem väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem, kui elu. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 5.Rüütliturvised Turvistiku areng on päris märgatav, üksteise külge põimitud rõngastest koosnevast rõngassärgist plaatidest täisraudrüüni. Rõngassärk oli tugev, kuid samas painduv, nii et mõne raske relva look võis luud ikkagi katki murda, isegi kui rõngassärk ise ei rebenenud. Kui hakati valmistama tõhusamaid relvi, asusid relvasepad välja mõtlema paremaid turvistikke, mis hoopidele vastu peaksid. Kaitseks teravaotsaliste mõõkade ja kitsaste nõelalaadsete nooleotste vastu hakkasid kiiresti levima terasplaatidest või kõvastatud nahast turvistikud. Plaatturvistik koosnes tugevatest plaatidest , mille pind oli sile ja ümar, et relvaotsad eemale libiseksid. Ent see oli ikkagi küllalt kerge, nii et seda oli mugav kanda. Väga rikkad isandad tellisid oma raudrüü Saksamaa või Itaalia kuulsatest töökodadest
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt.) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus.
paganate vastu. Esiteks kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kellel oli valge mantel punase risti ja mõõga märgiga. Nad pidid olema rüütliseisusest ja nende ülesanne oli sõdida. Teiseks olid preestervennad, neil oli valge mantel ainult ristiga. Nemad pidasid vaimulikke talitusi. Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud. Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid. 1208.a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus
Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid - läänemeresoomlased 1030 Jaroslav Targa sõjaretk, Tartu esmamainimine 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hilisrauaaeg u 1050-1200. Elatusalad Maaharimine adramaad kolmeväljasüsteem: ühele talivili, teisele suvivili ja kolmas kesaks loomakasvatus Käsitöö Rauatootmine pronksehted Relvasepad: hõbedaga ilustatud odaotsad, mõõgepidemed Kaubandus Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus kaup osteti edasi müügiks Hilary Karu 9 D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel kuviatati seda Küla
Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju. Maa suurust arvestati adramaades 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel suvivili, talivili ja kesa e puhkeasendis olev maa. Tähtsuselt kolmandaks elatusalaks oli tõusnud käsitöö. Tekkis ja muutus auväärseks sepa amet, eriti hinnatud olid relvasepad. Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
