maksud, vähendatud palgad ja uued asunikud, mis ähvardasid Aafrika maad viisid uute liikumisteni. Kogemused, mida aafriklased sõjas said, tekitasid märkimisväärset poliitilist tegevust tuhande üheksasaja kahekümnendatel aastatel, mis kulmineerus Owen Archdeacon'i "Piny Owacho" (Rahvahääl) liikumisega ja "Noore Kikuyu Liiduga" (umber nimetatud "Ida-Aafrika Liit"), mis on rajatud 1921. aastal Harry Thuku (18951970) poolt. See andis paljudele Kikuyu liikmetele natsionalismi tunde ja propageeris avalikku sõnakuulmatust. Tuhande üheksasaja kahekümnendatest saati on Kikuyu Keskliit keskendunud Kikuyu ühendamisele üheks geograafiliseks poliitikaks, kuid selle projekti õõnestasid vastuolud rituaalide austuse, maa eraldamise keelu, naiste ümberlõikamise ja Thuku toetamise üle. Üldine tegevus sõdade vahel oli kohalik. Hilisematel tuhande üheksasaja kolmekümnendatel Aastatel hakkas valitsus sekkuma tavalistesse aafriklastesse läbi
40.peatükk. Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks tunnusjooneks oli võitlus kodaniku natsionalismi vastu. Selle taga oli ÜK(b)P Keskkomitee, kes võttis 1944.aasta 30.oktoobril vastu otsuse ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Seda mõistet kasutas laiemas perspektiivis N.Karotamm. Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949
1978, vene keele omadamine ja õpetamine ja Maakondade asemel regioonid täiustamine Valdade asemel külanõukogud Tuli täita liidu norm 3 oblastit Stalini surm 1953 Iseloomulikud Võitlus kodanliku natsionalismi vastu Liberaliseerumine Venestamine jooned Vastupanuliikumine Rehabiliteerumine NSVL majandus seisak Sundindustraliseerimise algus Isikuvabadus Venelaste sissevool Võõrtööjõu sisse toomine Metsavendlus(vastupanu) Pessimism
Ööl vastu 26märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722inimest.Teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine.1949märtsis küüditati ligikaudu 2,5%kodumaal elavatest eestlastest.1950a toimus küüditamine ka Pihkva oblastis,kokku 1400inimest,valdavalt eestlased ja lätlased. Stalinismi võimutsemine.Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn.kodanliku natsionalismi vastu.Esmalt hakati kondanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele.Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel.1950a märtsis tuli Tallinnas kokku EKP VIII pleenum.Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus ning paljudes möödalaskmistes
Miks puhkes külm sõda? Külm sõda oli peale Teise Maailmasõja lõppu ehk 1940. aastate lõpul alanud Lääne-ja Ida Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli pla...
ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset, leidsid abielulahutuse, abordi ja enesetapu olevat ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning väljendasid tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisususesse. Teisalt näitasid uueimuste tulemused Eesti elanike vähest usaldust teiste inimeste suhtes, madalat tolerantsust, subjektiivset heaolu ning kasinat poliitilist aktiivsust, nappi keskkonnateadlikkust ja isiklikku algatust. Eesti asendit
Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, mis olid NKVD ja NKGB. 1945- Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu, millest kujunes levinud süüdistusvorm. 1950.aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et ,,parandada" olukorda. Pleenumi parteijuhiks nimetati Ivan Käbin. VIII pleenum ,,suurpuhastas" kõikvõimalikke võimuorganeid, haridussüsteemi, kultuuriasutusi ning loomingulisi liite. Tagajärjed olid: hirmuõhkkond, vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia ja rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Kiirendas Eesti venestamist. Kodanliku
Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000 Sõjaaegsed ja järgsed ajad on alati rasked ja koormavad nii rahvale kui ka rahvale. Periood 1944 kuni 1990 oli Eestimaale kui ka eesti rahvale väga raske aeg. 1944. aastal jõudis Teine maailmasõda Eestisse. Teine maailma sõda tagajärjel vähenes Eesti rahvastik rängalt ligi 280 000 inimese võrra. Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, nad olid kindlad, et olemasolevat reziimi on võimalik parandada. 1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse.
Kodanliku natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. Venemaalt tulnud võimumeestele tundus, et liiduvabariigi senine tippjuhtkond on samuti nakatunud natsionalismi. 1949 aastal saadeti kõrge parteikomisjon ENSV'sse olukorda kontrollima. 1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist.
1978 vahetati Moskva Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB'l ühest küljest heakskiidul ENSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et kõikvõimalikud nõukogudevastased õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. See pidi olema ühiskonna silmadeks ja eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid kõrvadeks. KGB ülesandeks oli loomulikult ka välisluure ja vastuluure korraldamine, tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele
II MSI MSPõhjused: ·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused:
juuli 1894 Obljaj Bosansko Grahovo lähedal, Austria-Ungari – 28. aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise. Esimese maailmasõja eeldused: PUUDUSID RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID, MIS OLEKS REGULEERINUD SUHTEID DIPLOMAATILISELT. RAHVUSTEVAHELISED VASTUOLUD EUROOPAS JA NATSIONALISMI KASV. SÕJA ROMANTISEERIMINE. RUTAKAD MOBILISATSIOONID JA ULTIMAATUMID. Sõja ajend 28. JUUNIL 1914 SOORITATI SARAJEVOS SERBIA SALAORGANISATSIOONI “MUST KÄSI” POOLT ATENDAAT AUSTRIA-UNGARI TROONIPÄRIJALE FRANZ FERDINANDILE. TAPJA- GAVRILO PRINCIP PÕHJUSEKS OLI SERBIA LEPPIMATUS BOSNIA- HERTSOGOVIINA LIITMISE SUHTES AUSTRIA- UNGARIGA JA SOOV LUUA SUUR-SERBIA, MIS ÜHENDAKS BALKANI POOLSAARE SLAAVI RAHVAID
Ajaloo 20. Sajandi tähtsamad isikud A) Leonid Breznev b)NSVL c) 1964-1982 d) millega ta ajalukku läks või mis ta tegi? a)Franklin Delano Roosevelt B) USA C) 1930-1945 d) Tegi majanduskriisit välja tulemiseks uuendus kava New Deal a) Adolf Hitler b) Saksamaa c) 1933-1945 d) Ma olen natside iga ja natsionalismi välja töötaja ja Saksamaa ning okupeeritud alade diktaator a) Jossif Stalin b) NSVL c) 1920-1953 d) Sotsialismi eest vedaja Lenini järglane ja NSVL diktaator A) Winston Churchill B) Suurbritannis C) 1914-1960 D) Tema sõlmis koos USA-ga Hitleri -Vastase Koalitsiooni ja oli Suurbritannia aju sõdade ajal, samuti ka välisminster. a) Nikita Hrustsov b) NSVL c) NLKP peasekretär 1956-1964 d) Ma ei tea veel :D a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL
Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu Füüsika, eriti mehaanika teaduse kiire areng 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negtiivsed tagajärjed Positiivsed:
3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud . Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli omada huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, samuti
(varastamine); majandusliku mahajäämuse suurenemine (toiduteravilja sisseost) Ideoloogia Tsensuuri karmistumine; ideoloogiline surutis; idee ühtsest Nõukogude rahvast; ühiskonnateaduste parteiline juhtimine Rahvusküsim Venestuspoliitika tugevnemine (ENSV-s ideoloogia otsus aastast 1987); us rahvuskonfliktid Nõukogude Liidu eri piirkondades; vene natsionalismi tõus Igapäevaelu Defitsiit; eri poodide süsteem; korteriprobleemi teravnemine; spekulatsioon Välispoliitika Breznevi doktriini rakendamine; osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis; võidurelvastumise uus algus (1979); osalemine regionaalsetes konfliktides Valdkond Perestroika ja glasnost (1985 1991) M.Gorbatsov Põhisisu Poliitika Kaadrireform; poliitilise süsteemi ümberkorraldamine; mitmeparteisüsteemi
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil 1999. aastal valiti Marx BBC korraldatud küsitlusel aastatuhande maailma kõige enam mõjutanud inimeseks
aasta novembris Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP), likvideeriti 1947, sest siis hakkas samu funktsioone täitma liiduvabariigi kommunistlik partei. Teise sekretäri institutsioon liiduvabariigi parteijuhiks oli kohaliku rahvuse esindaja, keda saadeti kontrollima mujalt saadetud sekretär. Meelsasti kasutas Moskva ära ka pealekaebamisi. Poliitilised olud Võitlus kodanliku natsionalismiga Eesti NSV sisepoliitiliseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Võitluse olemust põhjendas Gustav Naan, kes väitis, et kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased. Kodanliku natsionalismi mõistet üksmeelselt ei defineeritud, see kujunes üldmõisteks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu jms. Selle ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EKP VII pleenum ja selle tagajärjed
K., Prantsusmaa, Venemaa. Püüavad kaitsta ja parandada oma positsioone. II Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia.(Hiljem liitub Türgi). Tunnevad, et nad on kõrvale tõrjutud esimese grupi riikide poolt. Nõuavad kolooniate ümberjagamist või endiste positsioonide taastamist (A-U, Türgi) 3.millised eeldused sõja puhkemiseks kujunesid välja 20 saj. alguses? Vastuolud teravnesid kolooniate pärast (Maroko kriisid), Balkanil kuumenesid vastuolud, Armeed olid võitlusvalmis, natsionalismi tõus, sõjalised liidud. 4.leia vastuolud mis tegid Balkani ps n-ö püssirohutünni. Riikide vahel (,Serbia Austria-Ungari); vastuolud rahvuste vahel; vastuolud usundite vahel. Lk. 25 1nimetage vastuolud mis iseloomustasid venemaa ühiskonda 20. saj algul. *Arenev majandus ja mahajäänud ühiskonnaelu korraldus ( säilinud külakogukond). *Säilinud absoluutne monarhia (Isevalitsus) ja rahva arusaamad . *Mahajäänud põllumajandus (mõisamajandus)
Teise sekretäri ametisse nimetamisel ei olnud kohalikul juhtkonnal sõnaõigust, Moskva poolt saadetud emissariga tuli lihtsalt leppida. Moskva kasutas meelsasti ära ka valvsate kodanike kaebuseid. Need olid head informatsiooni allikad. Kaebuseid kontrolliti iga kord ja väga tõsiselt. Vajadusel kasutati ka vastavaid meetmeid. 3. Poliitilised olud viii. Võitlus kodanliku natsionalismiga Kodanliku natsionalismi mõistet ühemõtteliselt ei defineeritud. Peamiselt oli see käesoleva ideoloogiast kõrvale kaldumise üldmõiste. Samuti tähistas see klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust ,,kodanliku" korraga. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest ja kunstist, teadusest ja majandusest. ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed Esmalt hakati kodanliku natsionalismi silti külge kleepima Eesti Vabariigiaegsetele loovharitlastele.
Räpilaulude sõnad tegelevadki probleemidega, millega üks mustanahaline getost pärit noor peab silmitsi seisma: AIDS, narkootikumid, vägivald, ühe vanemaga pered, töötus, rassistlikud eelarvamused, getode masendav olukord, tõenäosus vanglasse sattuda, jne. Vastupidiselt näiteks bluusilaulude sõnadele on räpitekstid agressiivsemad, elujõulisemad ja väljapoole suunatumad. Kohati võivad räpitekstid olla täis natsionalismi ja rassismi, mida väljendatakse julgelt ja vihaselt. Ice Cube räägib ühes intervjuus: "Ma tahan olla oma rahva juht. Ma pean neile tõtt rääkima. Ma pean neile rääkima, mis on õige ja vale. Ma räägin neile teadmistest, tarkusest ja armastusest. Ma räägin neile probleemidest, mis vajavad lahendust." Ülemaailmne räpi kultuur Alates 1980ndate lõpust, 90ndate algusest valgus räpikultuur mööda maailma laiali. Nii
9. Kommunism- „Kommunism" kui termin võib tähendada kas: 1) Teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust; 2) Ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed; 3) Poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada; 4)Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget nimetatakse kommunistiks. 10. Natsionaalsotsialism - rahvussotsialism, NSDAP ideoloogia, mida iseloomustas natsionalismi, rassismi ja sotsialismi ühendamine. Natsionaalsotsialismi põhiseisukohad olid: · saksa rahvas on ajalooliselt ja vaimselt üle kõigist teistest rahvastest, kellest enamus (neegrid, asiaadid, slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles’i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab Versailles’i rahulepingut muutma;
Palmyra linnas asuv Baali tempel, ehitatud 2300 eKr. Seega võib öelda, et Süüria on väga rikas maa kõrgkultuuriga. Süüria kodusõda algas 2011. aastal, kui protestiti Bashar alAssaadi ja valitsevat reziimi, mille valitsusväed püüdsid jõuga maha suruda. Konflikti juured on aga veelgi kaugemal minevikus. Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid Prantsusevõimud Süürias maha Araabia natsionalismi ilminguid, mis andis tõuke alaviidi sekti tähtsuse tõusule oluline osa võitlusesrahvuslusega. 1963. aasta riigipöörde tulemusena koondus võim alaviitide kätte, enamus sunniite jäid teisejärguliseks. Killustumine, rahvusriigi idee allasurumine ning vähemuste ja teiste alaviitide soosimine hõlbustas praeguse konflikti moodustumise, sest alates riigipöördest on olnud võimul vähemuse esindaja, keda enamik ei toeta. Teiseks põhjuseks võib pidada 2006. aastal ja 2009
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
◦ Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse • Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana • Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia Eeldused: • Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt • Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. • Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav. • Sõjaline mõtlemine. • Ohu alahindamine. • Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. • Antant ja kolmikliit Saksamaa e. Schliffeli plaan: • Purustada välksõjaga (39.päevaga) Prantsusmaa ja seejärel vabanenud jõududega rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi
Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, samuti ellujäämist ja eneseväljendust rõhutavad väärtused. Eestis on inimesed valdavalt arvamusel, et õigus elu üle otsustada lasub ennekõike inimesel endal. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide (ei jumala, riigi ega perekonna) ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset. Eestis on abielulahutus, abort ja enesetapp ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning rahvas väljendab tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse (ilmalik-ratsionaalsed väärtused). Lastes kasvatatakse otsusekindlust ja visadust, sealjuures jäävad sõnakuulelikkus, sõltumatus ja religioon tahaplaanile. Neid väärtusorientatsioone on ilmselt kujundanud viiekümne aasta pikkune Eestis kestnmud kommunistlik
1950-60 jätkas India peaminister Jawaharlal Nehru ja tema partei India rahvuskongressi juhtimisel katseid ühendada demokraatiat ja sotsialismi, jäädes sõltumatuks USA-st ja NSVL- ist. India pani 50ndate aastate keskel aluse nn blokiväliste maade liikumisele. Sisepoliitikas üritas Nehru murda demokraatiaga ühitamatuid traditsioone ja seada avalikku elu europalikele rööbastele. St. avaliku elu ilmalikustamist. 2. siseprobleem- india oli äärmiselt usuline ja keeleliselt mitmekesine. Seetõttu ehitati india üles föderatiivse riigina, mis koosneb osariikidest. 50ndate keskel käivitas Nehru ulatusliku industrialiseerimisprogrammi, kutsus appi NSVL'i ja Lääne-Saksamaa. Kuna indiast rasketööstusgiganti ei saanud, suunati jõud põllumajanduse kaasajastamisele. Nehru suri 1964 ja 1966 sai peaministriks tema tütar Indira Gandhi. Ta jätkas üldjoontes oma isa poliitilist joont, kaldudes sellest mõnevõrra vasemale. See kajastus ka väga soojades suhetes...
välja laskma õpetatud põllumehi. Saavutati hea haridus. Eestis oli palju põllumajandustehnikume, kust tuli samuti spetsialiste. Eestlased olid töökamad, austus oli maa vastu suurem. Otsiti võimalusi mehhaniseerida, leiutati uusi masinaid. 8 Pleenum Kommunistide vaheline võitlus (Juuni kommunistid ja Venemaa kommunistid). Venemaaa eestlased polnud rahul, sest nad olid vähemuses aga tahtsid saada etteotsa. Praegust valitsust süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, kõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Karotammelep andi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt, tema asemele tuli Käbin. Suur puhastus toimus ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis ja loomingulistes liitudes. Eesti NSV's said võimule venemaa eestlased. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja ajaloo vastu
1904. aasta novembris pöördub ta tagasi Itaaliasse ning täitis oma sõjaväe kohustuse. Aastad I maailmasõjani 1906. aastal lõpetas Mussolini sõjaväeteenistuse ning asus Austria piiri läheduses asuvasse külakooli õpetajaks 1908. aastal sai temast sotsialistliku ajakirja La Lima toimetaja Aasta hiljem asutas Mussolini aga juba enda ajalehe, mille pealkirjaks sai La Lotta di Classi. 1909. aastal kolis ta Austriasse ning hakkas kirjutama artikleid katoliku kiriku, Vatikani ning Austria natsionalismi vastu 1. septembril 1910 sündis Mussolini esimene laps, tütar Edda. Hiljem sai ta juurde kolm poega: Vittorio, Bruno ja Romano. 1912. aastaks oli Mussolini ennast tõestanud nii osava ajakirjaniku, sotsialisti kui ka Marxi ideede levitajana, mistõttu talle usaldati sotsialistide peahäälekandja L'Avanti! toimetamine. 1915. aasta mais astus Itaalia sõtta, Mussolini läks rindele 1917. aastal naases raskelt haavatuna kodumaale Mussolini elu 19171945
Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne vaid tema kohalike kuuluvustega. Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi. Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F. Engelsi kriitikas, kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja rikka eliidi poolse rõhumise sümbolit.
see ei toonud. 1935 võeti vastu seadus, millega keelati relvade müük või saatmine sõdivatele riikidele. See seadus tühistati Teise maailmasõja algul. ITAALIA FAŠISTLIKU KORRA KEHTESTAMINE – oli paljuski seotud Esimese maailmasõja tulemustega. Sõjaveteranid, töötud, vaesed talupojad, ahtake kesklass- kõik ootasid olukorra paranemist. Ajuti seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus. Oli kommunistliku revolutsiooni oht. FAŠISM - juhikultust, agressiivset natsionalismi ja sõjakat antikommunismi propageeriv poliitiline liikumine. Rooma riigi sõnast fasces, mis tähendas rihmadega kinni seotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega- võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid. SISEPOLIITIKA –1919.aastal asutas revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini koos rühma teiste sõjaveteranidega uue , fašistliku liikumise, millest kasvas välja partei. 1922 oktoobris korraldas Mussolini oma pooldajate „marsi Rooma“
Butokukai Kui rääkida kaasaegse bud ajaloost, ei saa mainimata jätta Butokukaid (korrektselt Dai Nihon Butokukai Dai=suur, Nihon=Jaapan). 1876.a. kaotati samuraireziim, Tokugawa Bakufu Jaapanis ja loodi kaasaegne Meijinvalitsus. 1889 kinnitati Jaapanis põhiseadus Euroopa mudeli järgi. 1890 avati Jaapani Riigipäev. 189495 sõdis Jaapan Hiina vastu, Jaapan võitis sõja ja sai Korea ja Taiwani oma võimu alla. Algas jaapanlaste tee koloniaalvõimude kõrvale. Aja jooksul muutus kliima Jaapanis europaseerumisest läbi Jaapani õppimise Euroopalt, et kiirendada moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi. Natsionalism hakkas vähehaaval domineerima üle kogu Jaapani. Keiser Kanmu viis 794.a. pealinna Na...
Ta uskus, et kõik peaks olema kollektiviseeritud ja omatud valitsuse poolt, näiteks põllud ja põllult saadud saak. Ta uskus tugevalt sotsialismi, sest ta arvas, et see aitab riigil tugevamaks ja rohkem arenenuks saada. Ta tegi paljusid tegusid, et toetada sotsialismi. Näiteks kollektiviseeris kõik põllumaad oma Viie Aasta Plaanis, et Nõukogude Liit saaks samale tasemele kui kõike teised kõrgelt arenenud riigid 10 aastaga. Tal oli ka tugev usk natsionalismi. Ta näitas seda, kui ta tutvustas Viie Aasta Plaani Nõukogude Liidule. Ta tutvustas seda plaani Nõukogude Liidule sellepärast, et too oleks palju arenenum kui teised võimsad riigid. Ta uskus, et Nõukogude Liit oli abiks kõikidele riikidele. Ta ütles 1928 aastal: ,,Me oleme 50 kuni 100 aastat kõrgearenenud riikidele maas." (Winston Chruchhill, Theodore Roosevelt, Joseph Stalin Yalta konverentsil)
1976-1979 Demokraatliku Kambodža peaminister. Sai Kambodža de facto liidriks 1975. aasta keskel, külma sõja tingimustes toimunud kodusõja tulemusel. Koostöös alaltoitluse, halva meditsiinilise abi ja hukkamistega, suri tema võimul olemise ajal umbes 750 000 kuni 1,7 miljonit inimest, mis oli umbes 26% Kambodža elanikest. Khmer Rouge Kambodža kommunistlik partei. Kambodža genotsiidi peamine süüdlane. Kombineeris marksismi khmeeride natsionalismi ja ksenofoobiaga (hirm võõra vastu) Koosnes enamjaolt alaealistest – lihtne kontrollida ja nauditi võimu Elulugu Sündis Prek Sbauvis 19. mail 1928 kaheksanda lapsena üheksalapselises peres. Tema tegelik nimi oli Saloth Sar, varjunime Pol Pot võttis ta 1976. aastal. 6-aastaselt läks vanema venna juurde Phnom Penhi budismi õppima Elulugu 24- aastasena läks Pariisi raadioelektroonikat õppima. Tutvus mitmete marksistlike
jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. · Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). · Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. · Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. · Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, hertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud.
Teine sekretär oli parteijuhiks kohaliku rahvuse esindaja. Moskva kasutas ka valvsalt kodanike pealekaebamist, kõik signaalid olid olulised informatsioonid Moskvale. Kaebustesse suhtuti tõsiselt ning neid kontrolliti peaaegu alati ning vajadusel korral rakendati ka vastavaid meetmeid. Poliitilised olud Võitlus kodanliku natsionalismiga Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Andrei Zdanov oli G.Naani (brosüür ,,Eesti kodanlike natsionalistide ideoloogia reaktsiooniline olemus") seisukohtade suunajaks. Kodanliku mõistet ühemõtteliselt ei defineeritud. See kujunes üldmõisteks, mis tähistas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, sotsiaalset päritolu. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed
ja kutsusid neid tagasi oma igapäevatöö juurde. Väljatulnud aga vangistati. Lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu allutamises valitseva reziimi ideloogilistele dogmadele. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist siberisse 20 722 inimest. Stalinismi võimutsemine. Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EKP 8. Pleenum. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises ja vääras kolhoosipoliitikas. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik
Mida ärkamisaeg endast kujutas? · Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna areng. Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti arengule (ehk ka eeldused) ? · Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse) ideoloogia levik (prantslased sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist · 1868 keelustatakse teoorjus · 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus · 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine
- Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. 3)Versailles Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. 4)Tulemused 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Palju selle aja esindajad leidsid eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja teistes eluvaldkondades. Kuid palju oli neid, kes viskasid oma põhimõtted nurka ja hakkasid taas Moskvat teenima. 1970. aastate alguses ei olnud I. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et I. Käbin ei rahulda nende soove. Moskva süüdistas liiduvabariigi juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu, keda peeti õigeks inimeseks natsionalismi ohjamisel. K. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid kohalikke huvisid. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. Peale Vaino võimule tulekut, ei tehtud suuri muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina- Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino
POPkunst FOREVER! 10.aprill 2010 10.aprillil käisin kunstimuuseumis KUMU enda vaimu kirgastamas ja harimas.Õnnekombel sattus mu tuttav sellel päeval tööl olema ja ta organiseeris meile tasuta pääsmed, kuid õnn oli ka see ,et ma olin otsustanud minna KUMU-sse just POPkunst Forever eelviimsael päeval, seega nägin ma endajaoks väga huvitavat näitust.Käisin läbi ka ülejäänud 5 korrust mis KUMU-s on ja peale Natsionalismi näituse ,ei pakkunud mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint,
Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania Lääne-Euroopa Click to edit Master text styles Pürenee poolsaar Second level 1930 - 23,5 miljonit in. Third level Fourth level 2010 45 miljonit in. Fifth level Tänapäeval tööstusriik 30ndatel: ü Peamiselt põllumajandus Sõja põhjused: natsionalismi ja kommunismi vastasseis; 19. sajandi rahvuslik liikumine Euroopas; rahva soov osaleda riigivalitsemises; baskide ja katalaanide soov iseseisvuda; rahva jagunemine eri leeridesse. Sõja algus 1931 riigipööre kuningas kaotab võimu; Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel...
tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid. Euroopa enne Esimest maailmasõda SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID SAKSAMAA EHK SCHLIFFENI (ENDINE KINDRALSTAABI ÜLEM) PLAAN Kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega 4 Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi, sealt ei oodatud
tähenduses, kus inimesed olid 'alamad', poliitilist identsust määratles dünastia, mitte aga rahvus. Prantsuse revolutsiooni aga tehti inimeste nimel, kes nimetasid end 'rahvaks'. Seega, algselt oli natsionalism demokraatlik ideoloogia, mis väitis, et krooni alamatest peavad saama Prantsusmaa kodanikud, kes on vôrdsed selles môttes, et puuduvad seisuslikud privileegid. Natsionalismi erinevad arenguetapid ja nende põhisisu Ajalooliselt võib natsionalismi arengus eristada järgmisi tendentse: 1. 18 sajandi lõpul ja 19 sajandi algul oli natsionalism opositsioon absolutismile, võitles traditsioonilise valitseva hierarhia vastu - progressiivne idelooogia. 2. 1870 - 1. MS - natsionalismi tüüpilisteks kandjateks olid suurriigid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. Natsionalism oli imperialistlik ja shovinistlik. Selle aja natsionalismi eesmärgks oli ka töölisklassi
Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas Venemaa eestlaste vahel. · puudulikus kaadrivalikus · nõrgas kriitikas ja enesekriitikas Millal toimus EK(b)P 8 pleenum? 1950. a märts Mis olid EK(b)P 8 pleenumi otsesed Mis olid EK(b)P 8 pleenumi kaugemale tagajärjed
Masinate peamiseks jõuallikaks oli Newcomeni aurumasin, mida hiljem täiustas Watt. Euroopa juhtiv riik 19. sajandil oli endiselt Inglismaa, kuid keskset osa etendasid ka Prantsusmaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes suurriikide omavaheline konkurents. Suurriigid hakkasid end pidama maailma peremeesteks ja väikerahvaste valitsejateks. Lisaks tugevdas riikide majanduslik edenemine ja tehniline progress ka rahvuslust ehk natsionalismi. Enamik riike püüdis endale kolooniaid vallutada ja võimaluse korral oma territooriumi naabrite arvel laiendada. Väiksemad ja nõrgemad riigid muudeti majanduslikult sõltuvaks, pakkudes suurriikidele odavat toorainet ning tööjõudu. Seda poliitikat nimetatakse imperialismiks, mis on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud
faas - algusfaas. Kestis Euroopas 18. sajandi keskpaigast 1870. aastateni. Kiire muutus homogeensuse suunas, arenesid välja ja kristalliseerusid vormilised rahvusvahelised suhted. Kodanikest indiviidide standardiseerumine. Kujunes välja konkreetsema inimkonna kontseptsioon. Kiiresti arenesid rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooniga tegelevad organisatsioonid. Esile kerkis probleem mitte-euroopalike ühiskondade tunnustamisega rahvusvahelisse ühiskonda. Päevakorrale tõusis vaidlus natsionalismi ja internatsionalismi üle. 3. faas - tõusuperiood. Kestis 1870. aastatest 1920. aastate alguseni. Arenes välja globaalse ühiskonna kontseptsioon. Esile kerkis rahvusliku ja personaalse identifitseerimise teema. Rahvusvahelisse ühiskonda hakati lugema mõningaid väljaspool Euroopat paiknevaid ühiskondi. Suurenes globaalne kommunikatsioonisüsteem. Kasvas ülemaailmsete liikumiste arv. Globaalsete võistluste areng - olümpiamängud, Nobeli preemia. Rahvaste Liiga. 4
aastat kuna Prantsusmaal oli stagnatsiooniline majandus, rahutused kolooniates ja sisesed poliitilised võitlused. Kahjuks öeldakse, et Martin Thomas ei olnud ühtne diplomaatiline strateegia ega Britilaste kopeerimine. Kui Hitler saatis väed Rhineland´i, osa Saksast kuhu väed ei olnud lubatud, kumbki Prantsusmaa ega Suurbritannia ei olnud valmis sõjaga riskima ja ei tehtud midagi. Fasism Fasism on autoritaarse natsionalismi radikaalne vorm Euroopas kohe pärast Esimese maailmasõda. Domineeris Itaalias (1923-1943),Natsi Saksas ( 1933-45) ja mängis rolli teistes riikides. See asetati tihedalt organiseeritud kohalikesse gruppidese, kõike kontrolliti ülevalt poolt. See vägivaldselt käis vastu liberalismile, marksismile ja anarhismile ja üritas kontrollida kõiki ühiskonna külgi. Fasistid nägid Esimest maailmasõda kui revolutsioonina, mis tõi kaasa suured muutused sõjaliselt,
· Maakond- rajooniks · Vald- külanõukoguks Vägivallapoliitika: · Eesmärk allutada oma võimule · Arreteeriti ja saadeti vangi- või sunnitöölaagritesse Saksa okupatsiooni aktivistide toetajaid ja ebausaldusväärsed isikud · Umbusaldati balti inimesi · Vaimne vägivald · Massiküüditamine 1949.a märtsis- et inimesed astuksid vabatahtlikult kolhoosidesse · 1950.a tuli kokku EKP VII Pleenum- juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas jne. · Võimuvõitlus juunikommunistide (Vares, Karotamm, Lauristin) ja Venemaa eestlaste vahel · Kultuuriinimeste represseerimine · Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947 Kolhooside loomine · Alates 1947.a Baltikumis · Kulakute väljaselgitamine · Maksude suurendamine · 1951.a kollektiviseerimine lõppes, 95% majapidamistest kolhoosides Käsumajandusele üleminek:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
