I maailmasõda Eestis 5 muutust I maailmasõja ajal Eestis: · Eestlased said ametikohtadel kõrgematele kohtadele, Baltisakslaste asemele- baltisakslaste mõju vähenes · Rahvas organiseeris omaabi ja ühisabi ettevõtmisi. · Majanduses raha väärtus vähenes-inflatsioon. · Tarbekaupadest tuli puudus · Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud:
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis. Sellest väljumine ei olnud aga Suurbritannia jaoks niivõrd lihtne kui noortele kapitalistlikele riikidele USA-le ja Saksamaale ning kuigi enamikus tööstusharudes oli tegelikult ki...
· Valitsuse sekkumine, bürokraatia · Turule juurdepääs; tõkked; kasumi repatrieerimine · Intellektuaalomandi kaitse Riski hindamine turule sisenemisel Riigipööre Revolutsioon Välisinterventsioon Risk seoses üldise ebastabiilsusega kaootiline Natsionaliseerimine STOPP Rekvireerimine Sundmüük Lepingu sundmuutmine Risk seoses omanduse kontrolliga Impordi piirangud liiga kõrge Maksustamine STOPP Hinnakontroll Personali piirangud Ekspordi piirangud Risk seoses majandusliku tegevusega Streigiseadused vastuvõetamatud Piirangud dividendide-, intresside-, tingimused
Enamlaste valitsus 1917 -töörahva ja soldatite saadikute nõukogu Osaline iseseisvus -autonoomia Kubermangu juht, määrati Vene tsaari või Rootsi -kindralkuberner kuninga poolt Eesti esimene parlament -maapäev Sund võõrandamise, riigi valdusesse võtmine -rekvireerimine Erapooletu teiste riikide konfliktides -neutraalne Piiramatu kuninga võim -absoluutne monarhia Asumaa -koloonia Vägivalla võim -diktatuur Läti enamlased -Läti kütid Koosta 19. saj. keskpaiga koolisüsteemi skeem (mis keeles õppetöö toimus) vallakool (eesti k
seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu Põllumajanduse edenemist takistas tööjõupuudus. Eriti mõisamajapidamistes, kus hakati kasutama naiste tööjõudu. Veohobuste, kariloomade ja vilja rekvireerimine sõjaväe tarbeks. Katkes põllutöömasinate ja väetiste sissevedu Eestisse. Ahenes kartulikasvatus, kuna kehtis kartuli väljaveokeeld ja seadus vähendas viinapõletamist. Tugevamad talud aga laiendasid tootmist. Kasvas kaera külvipind, küllaltki kõrged müügihinnad sõjaväevõimude poolt kehtestatud. Põllumajandussaaduste hinnad tõusid eriti 1916.a., kui saak jäi kesiseks. 7
I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel Venemaal
I maailmasõda muutis suurel määral Eesti siseelu ja pingestas majanduslikku olukorda. Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgult väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük, lõi õitsele. Peagi oli puudu tähtsamatest tarbekaupadest (sool, suhkur, petrooleum, riie), mistõttu seati sisse kaardisüsteem. Suur hulk tööealistest meestest mobiliseeriti, mistõttu maal jäid paljud põllud sööti. Põllumajandusele mõjus halvavalt ka hobuste ja kariloomade rekvireerimine. Erinevalt Venemaa suurlinnadest Eestis otsest näljahäda siiski ei olnud. Kuid toorainepuudusel seisid sageli ka sõjalisi tellimusi täitvad tehased. Sõja alguses lõpetasid töö paljud tööstusettevõtted, sh Mayeri keemiatööstus, Laakmanni trükikoda ja Waldhofi vabrik. Viimase lasksid 1915. aastal õhku paanikasse sattunud Vene sõdurid, kui Pärnu lahte ilmusid Saksa laevad. Ettevõtete seiskumise põhjustas nii kütteainete puudus, kui ka turu kokkukuivamine
Eestlased teenivad väga suurt kasumit Põhja- Eestis kartulist viina tegemisega; Lõuna- Eestis on selleks lina. Lina hind tõuseb 3 korda. – tekivad erilised linarentikud, kes rendivad seda 2-3 aastaks, sest lina kurnab maa välja; Kagu – Eestis tegeledakse salaviina müügiga – tuli Venemaal ISESEISVUSE AEG- põllumajandusliku taandarengu kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimine ja tööloomade rekvireerimine. Rahandussüsteemi loomine. Asundustalude loomine. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Juhtkohale jäi loomakasvatus, uued olid piimakari ja peekonsead. Kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Keemia- ja puidutööstus. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. 1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon. Võeti vastu esimene põhiseadus. Majanduskriis- turuhinnad langesid, Eesti kaupade turg
Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine · kohtureform 3.3.2 Kultuuri- ja majanduspoliitika Majanduspoliitika · tööstustoodangu, tooraine ja seadmete väljavedu Saksamaale · põllumajandussaaduste rekvireerimine · elatustaseme langus, kaardisüsteem (päevanorm 130 g leiba) · küttepuudus Kultuuripoliitika · saksastamine · koolide sulgemine · koloniseerimiskavad 27. VIII 1918 Bresti täiendusleping (Venemaa loobub "igaveseks ajaks" Eestist ja Lätist). 3.3.3 Balti Hertsogiriik 9. IV 1918 rüütelkonna otsusel koguneb Eestimaa Maakogu (16 mõisnikku, 16 vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget) 12
puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks, mis mingil määral läks ka korda. 3.2. Sõja mõju Eesti majandusele: Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Põllumajanduses vähenes külvipind, mida põhjustas hobuste rekvireerimine sõjaväe poolt. Eestis valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud. Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele, samas tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit ning sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile
puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks, mis mingil määral läks ka korda. 3.2. Sõja mõju Eesti majandusele: Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Põllumajanduses vähenes külvipind, mida põhjustas hobuste rekvireerimine sõjaväe poolt. Eestis valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud. Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele, samas tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit ning sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile
Maailma mastaabis ammu iganenud mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis avar ja vähenõudlik idaturg. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, ahenesid Vene turg ja sealsed tooraineallikad. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Põllumajanduse taandarengu kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimine ja tööloomade rekvireerimine. ((Laur, Pajur, Tannberg 1995). Toitlustusküsimus. Eesti põllumajanduse üheks iseloomustavamask nähtuseks enne Maailmasõda oli üleminek teraviljakasvatuselt karjakasvatusele, sest viimane tasus end majanduslikult paremini. Tagajärg oli see, et Eesti ei jätkunud ka harilikes rahuaja tingimusis oma tarbeks teravilja, vaid seda toodi sisse. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996) Tabel 1. 1918.a põllusaak Saagi nimetus 1918
Maailmasõjas õpetati Venemaa sõjakoolides välja üle 2000 eesti ohvitseri, kes said meie vabariigi loojaiks Vabadussõjas Tootmine korraldati ümber vastavalt sõja vajadustele – tööjõupuudus, kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd, palk väiksem, streikimine keelati Põllumajanduses tööjõupuudus, hobuste ja põllusaagi rekvireerimine Elatustaseme järsk langus – inflatsioon, toiduainete ja esmatarbekaupade puudus linnades Hävisid mitmed suurettevõtted Paljude tehaste sisseseade, toorainevarud ja tööliskond evakueeriti sõja eest Venemaale 1917.a. sündmused – autonoomiaseadus ja selle kehtestamine 1917.a
sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks. 2. Sõja mõju Eesti majandusele: · Valitses tööjõu puudus (~100 000 parimas tööjõueas Eesti meest mobiliseeriti maailmasõja ajal sõjaväkke). · Tootmise langus nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. · Põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele). · Valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilise transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (NT: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga). · Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele (Narva Kreenholm hakkas tootma presenti) · Tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine.
ebastabiilsus. Käibel olid korraga tsaaririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse rublad, punase Venemaa raha /sovznakid/; Saksa, Soome ja Eesti enda margad. Oma raha eriti ei usaldatud ning selle inflatsioon e väärtuse kahanemine oli kiire (okt. 1919 1 $=52 marka; dets. 1920 1$=379 marka). Pisut taastas usaldust oma raha vastu Venemaalt Tartu rahulepinguga saadud 15 milj. kuldrubla. Põllumajandusele mõjusid halvasti meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas suure puudusega. Hinnad tõusid aastaga ca 400%. Õnnetuseks oli see ka ikaldusaasta, seega oli toitu üsna napilt. Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit. Valitsus lootis esmalt tööstuse eelisarendamise läbi riiki kriisist välja viia. Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti
+ Käibel olid tsaaririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse rublad; Saksa, Soome ja Eesti margad. + Oma raha ei usaldatud, inflatsioon e väärtuse kahanemine oli kiire (oktoober 1919 1 $=52 marka; detsember 1920 1$=379 marka). Usaldus taastus oma raha vastu Venemaalt Tartu rahulepinguga saadud 15 milj. kuldrubla. Halvasti mõjusid meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine - vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas puudusega - hinnad tõusid aastaga ca 400%, lisaks oli see ikaldusaasta, Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit. Kriisist väljaviimine: + Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti.
Sammas inimesed olid hirmul ja raskustest tüdinenud. Valitsusringkonnad kaalusid korduvalt totaalset evakueerimist. Eesti rahvuslike ringkondade vastuseisu tõttu ellu ei viidud. Sõjaga kaasnes 1. mobilisatsioonid- armeesse ligi 100 000 eestlast ja 10% sai surma. 2. majanduse halvamine, tooraine puuduse ja kaubavedude katkemise tõtt lääne merel. Hävisid paljud suurettevõtted. Ülikiire inflatsioon. 3. põllumajandust kahjustas hobuste kariloomade ja saagi rekvireerimine. 4. rahvusliku liikumise elavnemine. 1917a alguseks oli venemaa sõjast kurnatud. Majandus kriitilises seisus. Rahvas toidu ja tarbekaupade puuduses. Raskest ja segasest olukorrast tulenevalt tekkisid sootsad tuleviku väljavaated väike rahvastele. Poolas soomes ja baltimaades hakkasid levima iseseisva riigi taastamis mõtted. Veebuari revulutsioon 1917a. Verine pühapäev. Sai alguse peterburis, ehk petrogradis puhkenud toitlus rahutustest
majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu Põllumajanduse edenemist takistas tööjõupuudus. Eriti mõisamajapidamistes, kus hakati kasutama naiste tööjõudu. Veohobuste, kariloomade ja vilja rekvireerimine sõjaväe tarbeks. Katkes põllutöömasinate ja väetiste sissevedu Eestisse. Ahenes kartulikasvatus, kuna kehtis kartuli väljaveokeeld ja seadus vähendas viinapõletamist. Tugevamad talud aga laiendasid tootmist. Kasvas kaera külvipind, küllaltki kõrged müügihinnad sõjaväevõimude poolt kehtestatud. Põllumajandussaaduste hinnad tõusid eriti 1916.a., kui saak jäi kesiseks. Tervikuna tõi sõda kaasa üldise majandusliku olukorra halvenemise ja elukalliduse tõusu. 1917. aasta
Käibel olid korraga tsaaririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse rublad, punase Venemaa raha /sovznakid/; Saksa, Soome ja Eesti enda margad. Oma raha eriti ei usaldatud ning selle inflatsioon e väärtuse kahanemine oli kiire (okt. 1919 1 $=52 marka; dets. 1920 1$=379 marka). Pisut taastas usaldust oma raha vastu Venemaalt Tartu rahulepinguga saadud 15 milj. kuldrubla. Põllumajandusele mõjusid halvasti meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus. 1920 aasta algas suure puudusega. Hinnad tõusid aastaga ca 400%. Õnnetuseks oli see ka ikaldusaasta, seega oli toitu üsna napilt. Eesti riigi välisvõlg USA, Prantsusmaa, Soome, Inglismaa ja Taani ees oli kokku 38,5 milj. kulddollarit. Valitsus lootis esmalt tööstuse eelisarendamise läbi riiki kriisist välja viia. Kehtestati kõrged sisseveotollid neile kaupadele, mida Eestis toodeti
26 Viimaste osakaal ca 20%. Teatavad agrotehnilised muudatused suurendavad vilja hulka. Mõisamajanduse juures tuleb silmas pidada, et kui toimub restitutsioon, algab ka mõisamajanduse ekstensiivne areng. Kohe pärast Põhjasõda, kui paljud talumaad olid omaniketa, siis neid talumaid hakati mõisastama. 18. sajandil võeti ka uusi maid järjest kasutusele. Ka röövmajandus ehk rekvireerimine (talupoeg tõsteti kehvemale maade, et ta seda aja jooksul parandaks). Põhjasõja-eelne aeg, madalseis, mis sajandite vahetusel tekkis, ületatakse 1740. aastate paiku, saavutati 17. sajandi lõpu külvipind. 18. sajandi lõpuks on külvipind võrredles Rootsi aja lõpuga kahekordistunud. Mõisamaad olid maksuvabad (osa aadliprivileegidest). Talumaad olid aga maksualused. Sealt tuli talupojal makse maksta. Mõisamaid haritakse nii nagu varemgi (taludest tulnud tööjõu
Sakslased ja juudid elasid suuremates linnades. Majandusareng 1918–40 Majandusolukord Vabadussõja ajal: tööstus, põllumajandus ja toitlusolud, rahandus. Eesti majandus oli maailmasõjast ja revolutsioonist täielikult ruineeritud. Sõja ajal olid hävinud mitmed tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest. Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine j ahobuste rekvireerimine tööjõupuuduse, millest tulenevalt põllupind ja saagikus vähenes. Vähenes oluliselt ka kariloomade arv. Saksa okupatsiooni ajal need probleemid süvenesid. Vabadussõja puhkemisel valitses kõige tõsisem kriis toitlustuse alal. Nt teraviljatoodang jäi vajadusele alla kolmandiku, lihatoodang poole võrra vajalikust. Linnades kehtestati kaardisüsteemid, anti normide kaupa süüa. Keelati ka teatud toiduainete väljavedu, jm piirangud, nt vorsti ja juustu valmistamine keelati