PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine.
aga pärisorjus polnud sellega kooskõlas). - talupoegade pärisorjusest vabastamine Preisimaal (1807). - talurahvarahutuste surve. - Napoleoni teostatud reformid vallutatud aladel Euroopas (pärisorjuse kaotamine; kodanlikud reformid; seisuste võrdsustamine). - Vene valitsuse surve Balti aadlile parandamaks talupoegade olukorda. 19sajandi alguses kaotati pärisorjus ja loodi talupoegade omavalitsus ehk vallakogukond.Selle tegevusvaldkondadeks olid vallakohtud,magasivaru(hädaaegade viljavaru). Kaireen Käen 8b klass Jõhvi Gümnaasium
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi ...
saj I poolel. T alurahva muutusi oli 19.saj I poolel palju. Selleks ajaks oli Rootsi aeg läbi. Siis kaotati pärisorjus ning tekkis palju seadusi talurahvale. Pärisorjus oli vaja laotada, sest mõisnikud soovisid majanduslikku olukorda parandada. Kõige esimesena kaotati orjus . 1870ndal aastal Preisimaale. Aadelkond pidi loobuma kõigist õigustest talupoegade üle. Tänu pärisorjuse kaotamisele said talupojad endile perekonna nimed. Talurahvale tekkis vallakogukond ning hiljem vallakohtud. Vallakohtud olid head, sest nii sai talurahvas kaevata teiste eestlastepeale, kes olid midagi varastanud või ülekohtut teinud. Vallakogukonna ül oli vaestehoolekanne ja üldse valla heaolu eest hoolitseda.. Ma arvan,et talurahval oli suhteliselt hea aeg,sest talurahvas sai palju õigusid ning lõpuks said nad ka endile perekonna nimed, mis tõstsid talurahva enesehinnangut.
Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud
3. Võeti vastu koolikorralduse kava, mille järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud. 4. Talurahva omavalitsused loodi vallakogukonna näol, mis olid mõisniku kontrolli all. Talupoegadesse puutuvad funktsioonid koondusid Vallakohtusse, vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 4.1. Talupoeg jäi endiselt maa külge kinnistatuks. Talle anti õigus omada vallasvara ning kaevata mõisahärra peale. Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada. Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse. Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes. 4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad
mõisamaaks muuta. · Talumaa piirid fikseeriti · Soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta Selle seadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856.a Eestimaa ja 1865.a Saaremaa talurahvaseaduses. Kuni 19.saj. alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset osa mõis. Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas, haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Vallakohtud nimetati ümber kogukonnakohtuteks. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. 1889.a kohtureform
üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 1804 , vallakohtu liikmed – E (talitaja) ja L (vöörmünder 2tk), koosnes kolmest liikmest. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 5. Mis oli magasiait? -- Oli ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? – 1866 a.vallareformiga 7
Isiklikult vaba- ei olnud ihunuhtlust, ost/müük keelati, liikumine kubermangu piires, puudus pass, said perek. Nimed, maarentimine-teorent. 1849L/1856E- teorent-> raharent, lõi eeldused talude päriseks ostmiseks, tp pidi hakkama ise mõtlema, eelduseks ärkamisajale ja iseseisvusele, sest huvitusid rohkem oma elu korraldusest. 1866- vallavalitsused vabanesid lõplikult igasuguse mõisniku eestkoste alt. 1863- passiseadus. Täielik liikumisvabadus. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 19.s algus. 3 liiget. Talup. Omavahelised tülid, nõudsid koormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järgi, haldasid vallalaekaid ja magasiaitu. Talupojad pidasid ise enda üle kohut. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. 5. Mis oli magasiait? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut. Õigust, ühisomand, vaid järelvalveõigus. 6
20. Talurahvareformid 19. sajandil. (1802/1804, 1816/1819, 1849/1856/1865) 1802 Eesti aladel ja 1804 Liivimaal jõustunud talurahvaseadused. 1. Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus 2. Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega 3. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine 4. Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi 5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3. Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega 4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6. Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 1849. (Liivimaa) JA 1856
aastal ning Liivimaal 1819. aastal, pärisorjus kaotati. Kuna talupoeg vabastati pärisorjusest ilma maata, siis pidi ta selle mõisnikelt turuhinnaga rentima. Siiski tähendas see seda, et endiselt olid talupojad mõisnikest sõltuvad 1849. aastal vastu võetud uus seadus andis talupojale võimaluse endale talu osta. Edasist rolli talupoegade elukorralduses hakkas mängima talupoegade seisuse omavalitsus- vallakogukond. Kollektiivina arutati läbi ja võeti vastu otsuseid. Loodi vallakohtud, mis toimisid päris sarnaselt tänapäeva kohtusüsteemiga. Varuti ka magasivilja ja kanti hoolt vaeste eest.
1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus: vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid mõisnik kinnitas vallavolikogu otsused c) Lõplik vabanemine mõisnike eestkoste alt uue vallaseadusega 1866: võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve
turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. 1849. Uus Liivimaa talurahvaseadus. Mõisnikud võisid talusid talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Talurahva omavalitsuse kujunemine Vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. 19. Saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa. Vallakohtud eksisteerisid Eestimaal kuni 1817. Aastani
minevikku ja pooldasid tsaari piiramatut võimu. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Eesti ja liivimaa olid esimene paik vene tsaari riigis, kus kaotati pärisorjus.Eestimaal võeti vastu pärisorjuse kaotamise seadus 1816.a. Liivimaal võeti seadus vastu 1918.a. Talupojad vabastati ilma maata, rentisid seda mõisnikult, eestlased said perekonnanime. Talurahva omavalitsus. Talurahva seadustega kujuneb selleks vallakogukond. Luuakse vallakohtud talupoegade omavaheliste asjade lahendamiseks.Talupojad varuvad koos magasivilja ja hoolitsevad valla vaeste eest.Esialgu sõltub vallakogukond mõisnikust. Väljaandmiselühenemine. 1840-ndatel aastatel oli eesti ja liivimaal näljahäda levisid kuuldused, et Venemaal jagadakse tasuta maal, algas väljarändamisliikumine keisri uskuminek. 1845. a algab Lõuna-eestis ja Lätis massiline usuvahetusliikumine, kuna talupojad usuvad, et neile kes astuvad veneõigeusku anna keiser tasuta maad
TALURAHVASEADUSED Roseni deklaratsioon talupojad on õigusteta pärisorjad Browne'i positiivsed määrused Õigus vallasvarale Kindlad piirid mõisakoormistele Kindlad karistamise ülempiirid Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused Soodustasid üleminekut raharendile Võimalus talude päriseksostmiseks TALUPOEGADE KOORMISED Mõisa ees teotöö Riigi ees pearaha, nekrutiandmine Kogukonna ees teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms Töödvallas
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased
1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu v...
Talupoja maailm ja talupoja igapäevane elu Eesti talupojad vabastati pärisorjusest 1816. aastal. Talupoeg ei ole nüüd küll enam mõisa oma, kuid tal tuleb teha mõisale tööd, et saaks kasutada mõisa maad. Aegamööda suutsid ka osad talupojad mõisalt talu päris endale osta. Elu oli raske, kuid sellest olenemata hakkas kujunema talupoegade omavalitsus ja sisse seatud vallakohtud. Talupojad said endale ka oma perekonnanime, mis lisas neile eneseväärikust. Tänu põlluharimisele hakkasid tekkima Eesti külad. Enamasti koondusid need linnade lähedusse ja viljakamatele aladele teede ääres. Talurahvas elas tagasihoidlikult, talvel tares, suvel kambris. Mõlemasse ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde
Talurahva omavalitsus pt. 21 Helis, Getlyn, Kätlin, Aleksander 1.Miks ning kelle või mille eeskujul kerkis 19. sajandi alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus Aleksander I eeskujul, ta koostas talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad olid küll pärisorjad, kuid nende müük, kinkimine ja pantimine keelati. Neil oli kindel maaala, kus olla. Teokoormiste normeerimisel? Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupojad pidid vastavalt maalapile tööd suutma teha. 2. Milline t...
sest siinsete alade suhted Euroopaga olid avatumad kui vene talupoegade suhted Euroopaga, siis käivitas keiser Aleksander I reformid. 1802 võeti Eestimaal vastu seadus, mille olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine- kui talupoeg oli oma koormised mõisa ees täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ja talu jäi poegadele. See tekitas talupoegadel suuremat huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi ka vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Kuigi vallakohtud jäid mõisnike kontrolli alla, andis osalus kohtunikuna palju juurde talupoegade eneseteadvuse kasvule. 1816 kinnitas Aleksander I talurahvaseaduse, mille järgi kuulutati talupojad Eestis pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku omandiks. Et talus edasi elada, pidi maad mõisnikult rentima. See tähendas rendilepinguid, mis andsid mõisnikele vabamad käed oma nõudmisi esitada. Talupoeg pidi ju rendilepingu vastu võtma, vastasel juhul tehti leping teise talupojaga.
paremaks muuta. Ta osales mitmete põllumajandusseltside töös, asutas ajalehe Sakala, jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Tema surm vallandas rahvusliku liikumise. Venestuspoliitika eesmärgid, põhjused, mõju ja rakendamise piirkonnad Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult "venelikuks", et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine
paremaks muuta. Ta osales mitmete põllumajandusseltside töös, asutas ajalehe Sakala, jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Tema surm vallandas rahvusliku liikumise. Venestuspoliitika eesmärgid, põhjused, mõju ja rakendamise piirkonnad Eesmärgiks oli kõik vene võimu alla kuuluvad alad muuta võimalikult "venelikuks", et vene tsaaririik oleks ühtne. Tulemusena mitmed vallategelased lasti lahti, vallavalitsused ja vallakohtud seati seati Venemaalt pärit komissaaride valve alla. Koolid alustasid õppetööd vene keeles. Jaan Tõnisson vs Konstantin Päts Toetajaks olid haritlaskond ja Liitlased Venemaalt ja gümnaasiumi- linnakodanlus õpilased Eesmärk oli emak. koolihariduse taasta- Eestlaste majandusliku olikorra paran- mine damine
selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad
Paljud süüdistasid teda kui võõramaalast ja nõudsid ta lahkumist. · Talurahvaseadused 19. sajandil (1802/1804; 1816/1819; 1849/1656/1865) 1802.- ,,Iggaüks" · talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine · talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804.- E/m: · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga · vallakohtud · teokoormiste fikseerimine L/m: · vallasvara pärandatav õigus · talude pärandatav õigus · teokoormiste normeerimine · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · mõisnike kodukari õigust piirati vallakohtud 1816, 1819: · aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle · Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks · maa oli endiselt mõisniku oma--maad tuli rentida
· Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla valitsemise kogemused. 1819-sama seadus Liivimaal 1849-Liivimaal uus seadus, talupoeg võis hakata maksma raharenti, teorendi asemel (lõi eelduse talude päriseks ostmiseks, talupojad said majandamise kogemused) 1856-Eestimaal raharent teorendi asemel 1863-passiseadus, vähemalt 21-aastased talupojad võisid vallapassiga liikuda Balti kubermangu piirides, väljaspoole seda pidid aga taotlema riiklikku passi
vabastati talupojad pärisorjusest ilma maata. Maad tulirentida, tasuda teorendiga. Perekonnanimed. Liikumisvabadus piiratud. Vallakogukond- talurahva omavalitsus; vallakohtud lahendasid väiksemaid probleeme, jälgisid koormiste maksmist. Ühine vastutus magasivilja varumisel (viljatagavara kehvade aastate jaoks), vaestehoolekanne (külakord, vaestemajad). Üldkoosoleku otsused
Balti aadli majanduslik olukord halvenes kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enam mõisnike vajadusi rahuldada. Kodukariõigus oli mõisniku õigus karistada ilma kohtuta oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Kui talupojad vabanesid pärisorjusest ei olnud nad enam mõisniku omand vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Talupoegade vabastamine toimus aga ilma maata. Vallakogukond- kujunes esimeste talurahvaseadustega, loodi vallakohtud mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja vandenõuasju. Jälgis koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Ühisvastutus vaestehoolekandel. Väljarändamisliikumine- levisid kuulujutud et venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad ning kuna Eestis olid halvad ajad siis liikusid inimesed venemaale. Maad nad muidugi ei saanud.
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi...
· Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad b) Vabaneti mõisnike eestkoste alt
Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (Baltikumis valitsevat pärisorjust) Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel (esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühikke õppetus" Talurahvaseadused 1820 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn ,,Iggaüks..." Talude kasutusõiguste pärandamine 1804 kehtestati oma talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa ,,Iggaüks.." uue seadusega Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise Talupoegadele anti õigus talu kasutusõigust pärandada Mõisniku kodukariõigust piirati 1805 vastuhakk Kose-Uuemõisas Talupojad lootsid rehepeksust pääsemist Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Talupojad said isiklikult vabaks Maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentjaks Teoorjus säilis Talupoegadele priinimede panek Ülesanded 1
Aleksander I läbi muudatusi just talurahva elus. Keiser tahtis esmalt muudatusi läbi viia väiksemal alal, et näha kui mõistlikud muudatused on. Seda tegi ta Balti kubermangudes, kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802. aastal võeti vastu seadus, mis kehtestas talupoegade pärimisõiguse. Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talupoegade vahelisi probleeme, määrasid pisemaid karistusi ning jälgisid koormiste täitmist. Vallakogukonnad polnud sõltumatud, koosolekutel vastuvõetud otsused jõustusid vaid juhul, kui mõisnik need kinnitas. 1804. aasta Liivimaa ja Eestimaa uue talurahvaseadusega määrati talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust. Täielikult kaotati see 1865. aastal. Eestimaal vabastati 1816. aastal talupojad pärisorjusest, Kuramaal tehti seda 1817. ja
sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809
XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus Eesti talurahva elus oli 19.sajand pöördeline, kuna muutusi toimus hariduselus, talutöödes, taluhoonetes ning vaimuelus. Üks suurimaid muutusi toimus tänu sellele, et 1802. aastal taasavati tartu ülikool, kus hariduse said 19.sajandi jooksul kokku üle 430 eestlase. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud, sellele pandi nimi mõisa poolt, sellest tuli osadele eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimi tõstis inimeste eneseväärikus...
sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega. 1.2. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Talurahva omavalitsus (e vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Omavalitsuse tegevusvaldkondadeks olid: a) Vallakohtud, mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. b) Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse. c) Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja
Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856. Aasta Eestimaa ja 1865. Aasta Saaremaa talurahvaseaduses. Talurahva omavalitsuse kujunemine 19. sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva, kui seisuse omavalitsus vallakogukond (väljendas mitmesuguste kohustuste kollektiivset kandmist). 19. Sajandi alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud, mis koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlgu olevaid mõisakoormisi, karistasid ülesastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas. Vallakohtud eksisteerisid Eestis 1817. aastani. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja(viljavaru, kust
üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis. Omavalitsuse kujunemine: * Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. * Teise nimega vallakogukond. * Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. * Vallakohtud talupoegade enda kohtud. Talurahva koormised. * Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. * Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) * Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. * Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim
Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. · 1802-1804. a seadused (3): 1) Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; 2) Teokoormiste normeerimine; 3) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. · 1816-1819. a seadused: Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. a ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819.a. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Et oma talus aga edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida. Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi
3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad. · Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud vabadus. · Ilmapassita ei tohtinud kuskile minna. · 1863 passikorralduse seadus.' · Kaasnesid välja ränded. 4. Muutused majanduses 19. sajandil: a) põllumajandus; b) transport; c) tööstus. a) Põllumajandus
Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv. Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder. Talurahvaseisus jagunes: mõisarahvas (mõisateenijad) - 10% külarahvas - pererahvas 40% - sulasrahvas 30% - vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874
19.sajandi esimesel poolel oli umbes 1000 mõisa ja ligikaudu 60 000 talu. Tulenevalt viljahindade jätkuvast langustrendist üritas enamik mõisnikke suurendada oma tulusid mõisapõldude laiendamisega (e talude ja külade mõisastamisega) ja rendi tõstmisega. 1.2. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Talurahva omavalitsus (e vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Omavalitsuse tegevusvaldkondadeks olid: a) Vallakohtud, mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. b) Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse. c) Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks
pärisorjusest vabaks. Samas tunnistati maa mõisniku ainuomandiks. Et oma talus edasi elada tuli maad mõisnikult rentida. Perekonnanimede panek, talu nimele lisandust perekonnanimi ehk priinimi. §31 Talurahva omavalitsus, koosseis ja koormised, usuvahetusliikumise põhjused kust kuhu liikus vms Omavalitsus Talurahva igapäevaelu korraldas mõis. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. 19saj alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik. Ül: vaestehoolekanne, ühisvastutus magasivilja varumisel(magasiait), kogukondade juhid: eestistalitaja, liivimaal kaks vöörmündrit Koosseis 1)mõisarahvas mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavadmajateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad)
endiselt mõisniku omandisse ja pärisorjus asendus teoorjusega. Teisalt aga nähakse selles pöördepunkti Eesti ajaloos. 1809. aasta talurahvaseaduste täiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid et sisuliselt kogu maa kuulus mõisnikele, pidid nad tolle heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis. Eestimaa vabad talupojad moodustasid vallakogukonna, (eestikeelsetes seaduseraamatutes nimetatakse neid kogudusteks), mille valitsemiseks valiti kogukonna eestseisja ehk vallatalitaja, vallakohtud kaotati ning nende asemel hakkasid talupoegade asju madalaima instantsina lahendama kihelkonnakohtud (kihelkonnakoguduse kohtud). Pärast talupoegade
Talupojad said isikliku vabaduse. Maa jäi mõisnikule. Et mõisniku juures töödata pidi talupoeg maksma renti. Talupojal oli õigus kubermangu piires liikuda. 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal hakati teorendi asemel kasutama raharenti. Talupoegadele anti õigus osta talu endale päriseks. Talu ja mõisa edukus olenes järjest rohkem talupoegade tahtest ja oskustest teha tööd. Talurahva omavalitsus- Pärisorjuse kaotamisega ja talurahvaseadustega hakkas kujunema vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade tülisid, jälgisid koormiste täitmisi ning määrasid karistusi. Vallakogukonna ülesandeks oli veel magasivilja varumine ja vaeste eest hoolitsemine. Talurahva omavalitsus sõltus mõisnikust, kes pidi kinnitama kogukonna üldkoosoleku otsused. Sõltuvusest vabaneti alles pärast 1866. a vallareformi. Väljaränne- 1840. aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda.
Ajalugu §34 35 1. Seadustes määrati kindlaks talupoegade koormised. Lubati neil omada vallavara. Keelati talupoegade oma kohast väljatõstmine. Loodi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud. 2. Talupojad said isiklikult vabaks. Kogu maa tunnistati aga mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Seoses vabastamisega said talupojad endale perekonnanimed e. 3. Kinnitati maa kuulumist mõisnikule, kuid talude all olevat maad ei võinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega
Talurahvast raputas vennastekogususte liikumine.1739.-usuline ärkamine(talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju).1743 need kogudused keelati.Barokk-Kadrioru loss(Michetti), kirikud Pärnus.Klassitsism-Tartu kivisild, mõisad.Vabakslaskmine(19. Saj.)-1801 tuli võimule AleksanderI, kes oli liberaalsete vaadetega. 1802 võeti Eestimaal vastu talurahvaseadus"Iggaüks" ja 1804 ka Liivimaal( loodi vallakohtud, Talupoegadel õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi.Kodukariõigusi piirati-mõisnik ei tohtinud talupoega karistada).Pärisorjuse kaotamine:Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819(talupojad isiklikult vabad, talurahvaseisusesse kuuluvad isikud, maa jäi mõisniku omaks, teoorjus säilis. 1830. Aastas võis talupoeg ka linna kolida. Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek. Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid)
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...
- Vene valitsuse surve Balti aadlile parandamaks talupoegade olukorda. 4. TALURAHVA OLUKORD ALATES PÄRISORJUSE KAOTAMISEST KUNI 19.SAJANDI LÕPUNI: 4 1. Talurahva omavalitsus: Talurahva omavalitsus (e. vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Selle tegevusvaldkondadeks olid: - vallakohtud, mis loodi 19.sajandi alguse talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. - magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse - vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, panes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad; Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja
2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Loodi vallakohtud ning mõisnikud olid nüüd kontrolli all; Õigus vallasvarale. 3. 1802/1804 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg jäi pärisorjaks; Mõisnike ja talupoegade suhted olid sätestatud seadustega; Talupoeg võis tegelega talude arendamisega, sest oli kindlustunne tuleviku suhtes; Suurenes talupoegade eneseteadvus. 4. 1816/1819 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused
Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise. Mõisniku kodukariõigust piirati, näiteks taluperemehele ei tohtinud härra enam üldse ihunuhtlust määrata, oluliselt piirati ka talupoega ostmist ja müüki. 22. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal. Napoleon algatas selle, kuid siis takerdusid seadused tema taha,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
