29. novembril 1946 leiti ta kell 11.40 oma korteris vannitoa põrandalt surnuna. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata. Esialgu väideti, et ta suri "pärast lühikest kuid rasket haigust", kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga, sest ta leiti põrandalt verisena, tema kõrval lebas 7,65 mm püstol Walther ja padrunikest ning vannitoa aknalaual olid hüvastijätukirjad, üks ÜNi presiidiumi asetäitjale Nigol Andresenile ja teine abikaasale. On oletatud ka seda, et ta tapeti. Ta maeti 3. detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule. 1947. aasta 6. märtsiks oli salapäraselt surnud ka tema abikaasa Emilie Vares (neiuna Roode, 18971947), kelle matusest Metsakalmistul võtsid teistehulgas osa Hans Kruus, Eduard Päll ja Nigol Andresen. Teosed: Fata-Morgana Inimene ja sfinks Katastroofid Vahekorrad Geomeetriline inimene Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares
Keskaja linnakodanike riietus Andrea Nigol Anette Jaani 7a Keskaja riietusest üldiselt × Alusriietusena kanti üle pea tõmmatavat särki × Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegu × Olid paelkingad, rihmkingad, nöörsaapad ja nöörkingad × Lihtinimesed kandsid isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks Me...
Andre Aafrika a Nigol VÕITLUS ORJAKAUBANDUSEGA Eurooplased alustasid Aafrikas massilist orjakaubandust 16. sajandil Orjade püüdmisega kaasnes linnade ja külade purustamine, majanduse allakäik ja kultuuriväärtuste hävitamine 18. sajandil muutus orjade väljavedu takistavaks teguriks Orja kaubandust hakati keelustama: Taani tegi seda 1804. a., Inglismaa 1807. a. ja USA 1808. a EUROOPLASTE UURIMISREISID AAFRIKAS 19. sajandi algul olid eurooplastele tuntud vaid Aafrika rannikualad Üksikutel uurijatel oli õnnestunud tungida kaugele sisemaale Tõeliselt avastas Euroopa enda jaoks Aafrika 19. sajandil Aafrika avastamises osalesid sakslased, prantslased, portugallased jt AAFRIKA JAOTAMINE EUROOPA RIIKIDE VAHEL Suurem osa Põhja-Aafrikast kuulus 19. sajandil formaalselt Türgi impeeriumi koosseisu Vaid Maroko oli täie...
Unusual animals Thea Nigol 9.r Kangaroos Second most recognisable icons Shortly called ‘Roos’ Can be found all around Australia Joey – a baby kangaroo Only eat plants Koala Best known, tourist icon Found all over Australia Koala bear? Feed on eucalyptis leaves Are active about 2 h of the day The Thorny Devil Lizard Dragon lizards Found in the outback One of the least agressive reptiles Need sunlight to warm up Only grow about 20 cm Live up to 20 years Lumholtz Tree Kangaroo Only found in Queensland Stay on trees the majority of their life Can leap up to 15 m Feed on leaves, fruits Cushioned feet Sugar Glider Native to Australia Found along eastern and northen Australia 40 cm long from nose to tail, weigh 150 grams Fee...
Omi jõe kaldal. Ümberasuminealgas 1861. aastal. Esialgu tekkis kolm küla: lätlaste rajatud Riia (Lätiküla), eestlaste Revel (Viruküla), Soome soomlaste-rootslaste Helsingfors (Rootsiküla). Veidi hiljem asutasid Ingerimaalt väljasaadetud ja nende järglased Narva (Soomeküla)4. Omi asunduse kasvades tekkis 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20 sajandi algupoolel piirkonda järjest uusi külasid: Simsonovka, Makarkino, Orlovka ja nii edasi. Asunduste-uurija August Nigol, kelle andmeid hilisemad uurijad pole alati väga täpseiks pidanud, märgib: Kõige vanem ja perekam koht eestlaste poolest on suur Omi asundus, Koloonia raudteejaama ja Omi jõe ümbruses. Asunduse alla kuuluvaiks luges A. Nigol 17 küla; nendest 12 eesti,teised vene,läti,soome,saksa asundused eestlastega segi5. Tegelikult oli Omi asundustes puhtaid eesti külasid vähe, peamiselt elati koos teistest rahvustest luteri usulistega.
Erinevused riigisiseste ja välismaiste ettevõtete tööhõive muutlikkuses ja elastsuses Andra Helena Nigol, Carol Pehme, Brigita Mass, Riho Reilson, Madis Peterson Meie ootused ja valiku põhjendus ● Soov mõista globaliseerumise mõju majandusele ja tööhõivele ● Teema aktuaalsus ● Huvi kodu- ja välismaisete ettevõttete erinevuse vastu Sissejuhatus ● “Are Foreign-Owned Firms Different? Comparison of Employment Volatility and Elasticity of Labour Demand” ● Uuringu eesmärk: võrrelda/leida erinevused riigisiseste ja välismaisete ettevõtetete
ülikoolis. Pärast magistrikraadi omandamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui organisaatorina. - Pärast 1940. aasta juunipööret määrati ta Johannes Varese valitsuse ministriks[2] ja ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus komparteisse astumise avalduse (soovitajateks olid Johannes Vares ja Nigol Andresen). - 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Ülikooli rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus Kruus Nõukogude Liidu tagalasse ja täitis seal EKP ja ENSV Rahvakomissaride Nõukoguülesandeid. ISIKLIK ELU: Hans Kruusi esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap)]. Tema teine abikaasa oli Vanda Külvik-Kümmel (sündinud Reiman). Kasutatud allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kruus 2) http://www.histrodamus.ee/
Nigol Andresen - "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - kokkuvõte Looming 1946, 3 lk 289 - 302 Eesti kirjandus arenes eriti olulisel määral aastatel 1917 - 1924. Seda põhjustas Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Klassisõja aastail ilmneb esmakordselt abstraktne seisukohavõtt ühiskondlikes küsimustes. Bolevike partei oli see, kes lubas Venemaa koosseisu kuuluvatel rahvastel iseseisvuda ja oma riik kehtestada. Enne Oktoobrirevolutsiooni ei mõtelnud Eesti kodanlus isegi mitte eesti keele kehtestamisest ametliku keelena. Oktoobrirevolutsiooniga muutus hoobilt kogu asjaajamine Eestis eestikeelseks ja eestlastele kehtestati nende rahvuslikud õigused. Kodanlus oli siis see, kes hakkas muudatustele vastu sõdima. See ei olnud rahvuslik, vaid klassisõda. Stalini järgi ei taotlenud nad mitte rahvuslikku vabadust vaid kapitalistlikku vabadust teisi ekspluateerida. Eesti kirjandus jäi aga revolutsioonis...
Tallinna Inglise Kolledž Füüsika Henrik Haavamäe G1 klass Helikopteri konstruktsioon Referaat Juhendaja Aune Nigol TALLINN 2014 Mis on helikopter? Kopter on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja veojõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik. Tiivik koosneb pööratavatest labadest. [1] Kes ja millal helikopteri leiutas? Esimese helikopterilaadse masina põhimõtte visandas teadagi oma ajast ees olev Leonardo da Vinci (1452–1519), kuid praktilisse kasutusse viis selle esimest korda 1936. aastal Henrich
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja...
Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu
) Eesti Keele Instituut. Tallinn. Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. Norvik, Piret 2001. Käsmu randlaste jutte. Eesti Keele Instituut. Tallinn. (+ CD) Univere, Aili 1996. Idamurde tekstid. Toim. V. Pall. (= Eesti murded IV.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. Sõnaraamatud Eesti murrete sõnaraamat, I köide. Koost. A. Haak, E. Juhkam, M. Must, M. Mäger, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, V. Pall, E. Ross, A. Univere, H. Viires. Toim. H. Neetar, E. Niit, E. Ross. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19941997. Eesti murrete sõnaraamat, II köide. Koost. A. Haak, E. Juhkam, M. Must, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, V. Oja, E. Ross, H .Viires. Toim. A. Haak, E. Niit, V. Oja, A. Sepp, J. Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 19972001. 216 Eesti murrete sõnaraamat, III köide. Koost. A. Haak, E. Juhkam, M. Kendla, V. Lonn, M. Must, H. Neetar, S. Nigol, E. Niit, P
aastaks kosus põllumajandus löökidest, kuid juba 1946. aastal oli suund võetud kolhooside loomisele. 47 aasta lõpuks oli kolhoose 5, 48. aasta keskpaigaks oli juurde loodud veel 53. Kolhoosi astumine oli lojaalsuse avaldus nõukogude võimule. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest
väljarändamistuhin, otsimaks uut maad ilma mõisniketa. Lühikese ajaga kujunesid keskused, kus talupojad käisid arutamas ümberasumise kavatsusi. Algusest peale kaasnesid nende sündmustega teravad mõisnike-vastased väljaastumised. Mõisnikele teatati, et tahetakse kohe ja kõik korraga ära minna – ka siis, kui lahkumist takistatakse. Eriti sulased, aga sageli ka peremehed jätsid mõisatöö ja läksid linna väljarännuks passe nõutama. Eesti asundustegelane August Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918), iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sajandit hiljem: “Peale mõne üksiku jõukama ja reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei püsi, on pea kõikidel väljarändamise põhjuseks nälg maa järele ja võimata rasked olud meie kodumaal”. Mõisnike suhtumist väljarändamisse aga iseloomustab täpselt 1863 mõisnike põllutöölehes Baltische Wochenschrift toodud kirjutis, kus nenditi, et
opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud
elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest
(1936) jpt. 29. novembril 1946 leiti ta kell 11.40 oma korteris vannitoa põrandalt surnuna. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata. Esialgu väideti, et ta suri "pärast lühikest kuid rasket haigust", kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga, sest ta leiti põrandalt verisena, tema kõrval lebas 7,65 mm püstol Walther ja padrunikest ning vannitoa aknalaual olid hüvastijätukirjad, üks ÜNi presiidiumi asetäitjale Nigol Andresenile ja teine abikaasale.[4] [3] On oletatud ka seda, et ta tapeti.[5] [6] Ta maeti 3. detsembril 1946 Tallinna Metsakalmistule Öö Ma hõõgun, leegitsen kui süsi... Mu keha palavikus näed, Must pime öö! Su pikad sõrmed - mustad käed Mu ümber löö,
mõisnike ilmumisega Peterburi lähistele algas Oravalt (1840). ka eesti talupoegade enamasti üksi või Massilise ilme omandas väljaränne 19. sa- perekonniti Ingerimaale imbumine. Eestlaste jandi keskpaigast, sihiks otsida uut maad ilma kaks peamist asustuskollet lekkisid Narva- mõisniketa. Eesti asundustegelane August tagusel alal ja Oudova ümbruses, eriti just Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum baltisakslastest mõisaomanikele või rentnikele ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918), kuulunud mõisates. iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sa- Eestlaste kolmandaks, järjest kasvava jandit hiljem: Peale mõne üksiku jõukama ja tähtsusega asupaigaks sai Peterburi linn, reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei
Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn.juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944 1953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses
valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo mälu vastu. · August Jakobson eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane. · Hans Kruus eesti ajaloolane ja poliitik. 50ndatel ,,kodanlik natsionalist". Varem kõrged kohad, hiljem vangilaager. · Nigol Andresen eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. 1951 kohtu alla (25+5, kandis 4). · Adamson-Eric eesti maali- ja tarbekunstnik. 50 heideti välja Kunstnike Liidust, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada. · Johannes Semper - eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. 50.ndal hävitati maine, mis hiljem taastati.
siiski teada, näiteks Jaan Tõnisson. Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise vajadusest (loomakasvatuse eeskujul) ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel. Eugeenika pooldaja oli ka luuletaja Villem Grünthal-Ridala. (Wikipedia) Koduloo ja suguvõsauurija Kalle Kesküla andmetel kuulus seltsi Tallinna osakonda (asukoht Pikk 6-1) koguni oma poolsada prominentset isikut, teiste seas nt admiral Johan Pitka, riigikogu liige Nigol Andresen, linnapea ja Tallinna Ajalooseltsi esimees Anton Uesson, kaitseminister August Kerem, Riigi Põlevkivitööstuse juhataja Märt Raud, piiskop Hugo Rahamägi, ajakirjanik Mihkel Aitsam, Riigi Statistika Keskbüroo juhataja A.Pullerits, Maapanga juhatuse esimees V.Johanson, metropoliit A.Paulus, kindral J.Roska, siseministeeriumi administratiivosakonna direktor E.Dolf ja abidirektor O.Angelus ning perekonnaseisuasjade osakonna juhataja T.Teder, Tallinna Tehnikumi direktor N.Nurmiste,
Liikmeskond: väikekaupmehed, riigiametnikud, kooliõpetajad. Eesmärk: sotsiaalsed reformid. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV). Eraldus 1923 Tööerakonnast. Rudolf Penno, Oskar Köster, Otto Tief. Uuspõllumehed. Eesmärgid: põllumajanduse eelisarendamine, võrdsed võimalused põllumeestele. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kuni 1925 sotsiaaldemokraatlik, ESTP). Parem tiib: August Rei, Karl Ast; vasak tiib: Mihkel Martna, Nigol Andresen, Aleksander Jõeäär. Eesmärk: sotsialism ehk sotsiaalsed reformid läbi parlamendi. Suurim erakond. Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) ehk isesotsid. 1920: esseerid + ESTP vasak tiib. Lõhenes 1922. 1925 ühines ESTPga. Eesti Tööliste Partei (1926–1930). Vähemusrahvuste parteid: Baltisaksa Erakond, Vene Rahvuslik Liit. Rootslased said paaril korral (1929 ja 1932) parlamenti valimisblokis sakslastega
Peamiseks võtmefiguure. Käbin informeeris Kremli süüdistusvormeliks oli natsionalism. emissare, et oli korduvalt juhtkonna ja konk Poliitbüroo otsus süüdistas ka personaalselt reetselt Karotamme tähelepanu juhtinud as Karotamme kodanlike natsionalistide (peeti silmas jaolule, et Eesti NSV eesotsas on hulgaliselt Hans Kruusi, Nigol Andresenit jt.) sobimatut kaadrit. Ta oli korduvalt teinud mahitamises. ettepanekuid näiteks Nigol Andreseni val Poliitbüroo otsus tuli läbi arutada EKP landamiseks, kuid teiste vastuseisu tõttu ei Keskkomitee pleenumil, mis kutsuti kokku 21. olnud see õnnestunud. Alles 1949. aasta märtsil 1950. Kõik pleenumil sõnavõtjad
Sealt kühveldati Ameerika toiduabina saadud nisu labidatega kaubavagunitesse, mis peagi sõitsid Narva poole. Vana Vunts, Pööningupoiss ja teised Jakob Westholm oli lühikest kasvu, ülisirge kehahoiakuga, siilisoenguga mees, keda hüüti tema lühikeste vuntside järgi Vuntsiks. Ta nõudis täpsust, ausust ja karskuse pidamist. Ta järgis vaimseid väärtusi, mis on olnud kompassiks enamiku vestholmlaste eluteel. Meie eesti keele õpetaja oli Rakvere Õpetajate Seminari lõpetanud Nigol Andresen, kes oli tuntud oma sotsialistlike vaadete poolest. Teda kutsusime Adraks. Tema pühendas peamise tähelepanu kirjandusele. Kirjandusringi juhendas ta asjatundlikult ja oskuslikult. Aga Andreseni mõjul sattusid ka mõned õpilased sotsialistlikesse organisatsioonidesse. Kui aga kaitsepolitsei nõudis Westholmilt, et ta Andreseni vallandaks, oli direktor selle vastu ja sõnas, et Andresen on hea õpetaja ja tema lähtub sellest. Muusikaõpetaja oli Tuudur Vettik
toetusel maa iseseisvus. Lavrenti Beria algatused 1953. aasta kevadel ja suvel rahvuskeelte positsiooni parandamiseks ja liiduvabariikide positsiooni tugevdamiseks süvendasid optimismi. Beria algatusel elluviidud märtsiamnestia tõi sügiseks Nõukogude Eestisse tagasi 9260 amnesteeritut, aga suur osa küüditatutest jäi veel itta. 1954. aastal tuli Eestisse tagasi 4600 küüditatut, järgmisel aastal 5600 ja 1956. aastal koguni üle 7300. Näiteks sellised “rahvavaenlased" nagu Nigol Andrcsen ja Hans Kruus vabanesid vanglast 1954-1955.
Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta- miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et kirjanike kutseühingust peab saama tõelisele nõukogulik, mark- sisdikul ideoloogial põhinev võitlusvahend. Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist - perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud värsid", Semper "Ei vaikida saa"}, kuid napilt proosat. Pärast nõukogude võimu taastamist võeti 1945. aasta kevadel Kirjanike
Smuuli “Poeem Stalinile”. Smuuli teravmeelsus isegi truud ning teenekad, nagu ENSV Kirjanike ja rikas kirjanikuanne avaldusid aja möödudes Liidu juhatuse esimene esimees Johannes nii luules kui ka proosas ja dramaturgias. Nii Semper või Varese valitsuse kunagine pälvisid tema hilisemad, valdavalt humoorikad välisminister Nigol Andresen. Dekadentideks teosed (“Muhulaste imelikud juhtumised...” kuulutati Betti Alver, Kersti Merilaas ja August “Kihnu Jõnn ehk Metskapten”, “Muhu monoloo Sang, muserdad ja mõnitati Friedebert Tuglast. gid. Polkovniku lesk”) lugeja poolehoiu. Ent Nimetatute ja paljude teistegi vaenamiseks 1940
Perestroika- M. Gorbatsov. Eesti NSV "valitsejad": N. Karotamm: 1944-1950- Nikolai Karotamm. 2 sekretär: 1944-1948 S. Sazonov/1948-1949 G. Kedrov- Meeskond: A. Veimer, N. Andresen, H. Kruus, H. Allik, E. Päll. Sazonov ja Kedrov olid saadetud Leningradist, nad olid seotud Leningradi juhtimisega madalal tasemel. G. Kedrovil oli tihedad sidemed Kremlis (Kuznetsov). Esimese ja teise sekretäri vahel konflikte polnud. Nikolai Karotamm sai hästi läbi teiste sekretäridega. Nigol Andresen oli üks võtmefiguree N. Karotamme meeskonnas, ta juhtis kultuuri valdkonda. Nigol Andresen eemaldati valitsusest ning vangistati mitmeks aastaks. Hans Kruus juhtis teadus valdkonda. 1950ndatel Hans Kruus oli ühiskonnast isoleeritud, tal jäi ainult üks amet ENSV teadusakadeemia korrespodent. Hans Kruus isegi kirjutas kirja Stalinile, kus ta selgitas, et ta pole riigireetur, kuid sellest polnud kasu. I. Käbin ja tema meeskond: 1950-1978- Ivan Käbin.- 2. sekretär 1950-1953 V.
Peale rongkäiku tegi Zdanov kiirvisiidi Kadriorgu ja dikteeris Pätsile uue valitsuse peaministri, Päts andis surve all nõusoleku. Tallinnas vabastati poliitvangid, võeti üle politseiasutused, ringhääling ja valitsuse häälekandja toimetus. Õhtupoolikul heisati Toompeale punalipp. 21. juuni hilisõhtul nimetas Päts ametisse uue valitsuse, kus tähtsamatel kohtadel olid: peaministel Johannes Vares Barbarus, peaministi asetäitja ajalooprofessor Hans Kruus, välisminister Nigol Andersen, sideminister Maksim Unt, haridusminister Johannes Semper. Esialgu polnud ühtegi kommuniti. Vares sai Zdanovilt korralduse lõpetada revolutsioonilised aktsioonid ja ära korjata demonstrantide kätte sattunud relvad, ei tahetud suurejoonelist ja välise käraga riigipööret. 22. juuni hommikuks lehvis jälle riigilipp, pealelõunaks oli uus valitsus võtnud asjaajamise üle. Zdanov andis Varesele uue valitsuse deklaratsiooni, mida serveeriti kui "rahvavalituse" esimest pöördumist,
+ I sekretär Karl Säre kui Sakslased tulevad Eestisse, siis Karl Säret Eestist ära ei viidud vaid ta jäi siia, kukkus kinni ning rääkis Sakslastele kõik kom-partei saladused välja. Arvatakse olevat Ü + Ainukene toimiv partei Ülemnõukogu + Presiiidiumi esimees Johannes Vares-Barbarus + Barbarus läks uue võimuga kaasa, teda soovitas pkandidatuuri Maksim Und või Nigol AndresenSooritas enesetapu pärast Rahvakomissaride Nõukogu + Esimees Johannes Lauristin (laks laevaga põhja) Hilary Karu 69 D 11 EESTI AJALUGU Repressioonid NKVD ehk eesti keeles SARK Siseasjade Rahvakomisariaat Kasvab välja KGB Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
