Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on
pintsakus, tumedate kulmude ja helehalli pilguga poiss. Wikmani kümnenda klassi poiste seas kõige kehvemast kodust, kuid seejuures oli ta üks parimatest õpilastest. Ta polnud kõige lennukam, aga oli kõige süstemaatilisem. Ta ei olnud tuupur ja tal ei olnud tugevat huumorisoont. Laasik oli väga pühendunud ja tubli. Ta aitas emal raha teenida ja samuti õpetas hästi Pukspuud. Ta oli tark ja tegi kalkuleeritud ja häid otsuseid. 3)Mida annab teosele juurde Penno tegelaskuju? Penno tegelaskuju muudab teose huvitavamaks. Ta oli hea korvpallur ja julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Tänu sellele muudabki Penno osalus kõik juhumised põnevamaks. Ka tema harjumus matkida õpetajate kõneviisi on märkimisväärne tegevus. Ta tegi seda niipalju, et raske oli kujutada ette tema enda ehedat kõnet. Penn vedas poisse probleemidesse, kuid leidis ka väljapääse. Seepärast tegigi ettepaneku, oma hea sõber Juss, hädast välja aidata. Tema ei olnud õige
“The Wikman Boys” by Jaan Kross Subitems 1)Author 2)Summary 3)Main Characters *Jaak Sirkel *Richard Laasik *Virve Pukspuu *Penno 4)Screening Summary • Action takes place in Estonia in late 1930s • Estonia before World War II • Pictures everyday life of young lads • Private school (the Gymnasium of Wikman) • Intense relationship between the boys and their teachers Jaan Kross • Noted novelist • Born in 1920 in Tallinn • Studied at the University of Tartu (1938- 1945) • Novels, short-stories, plays, poems • He was against the Soviet regime -> was sent to G.U.L.A
Jaan Kross " Wikmani poisid " 1. Kuidas oli inspektor Ambeli hüüdnimi? 2. Kes elas koos Wikmaniga? 3. Kuhu läks Wikman tervist parandama? 4. Mis keelt õppis Wikman enne oma surma? 5. Kuidas pääses 10. klass ära ladina keele tööst? Räägi sellest. 6. Millest tahtis Penno rääkida ladina keele eksamil? Mis oli tema lemmikteema? 7. Kuidas sai Jaak kinnitust, et Riks on tema rivaal? 8. Kus suri ja kuhu maeti Wikman? 9. Mida tõi Virve Jaagule reisilt? 10. Mis kooli läks Juss Pukspuu? 11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16
................................................................................................9 POISID...............................................................................................................................10 Jaak Sirkel .....................................................................................................................10 Richard Laasik...............................................................................................................10 Penno..............................................................................................................................11 Juhan Pukspuu............................................................................................................... 12 Trull................................................................................................................................12 LÕPUMÄRGID...........................................................................................
nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab veel tagasi tulla siia kooli, kuid Wikman ütles selle peale: ,,Sa saad kooli tagasi alles üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale." Selle peale ei jäänud Pukspul muud midagi üle kui oma asjad pakkida ja koju minna. Penno, Pukspu parim sõber, ei olnud nõus Jussi väljaviskamisega, kuid mis tal üle jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud järele aitama, sest Pukspul ei olnud eriti head hinded, ime et ta siianigi oli välja aerutanud. Kuid poisid arvasid, et nad ei saa kellegi peale ju kindlad olla, sest keegi ju ei viitsi tasuta Jussile reptiitoriks olla. Seega tegi Penno ettepaneku et iga poiss maksab 50 senti nädalas Jussi reptiitorile
valmistamisega. See oli pere ainuke sissetulek. Kolmekümne krooni eest kuus oli Laasik nõus klassikaaslast õpetama. Kuues peatükk Jaak ja Laasik suundusid Puukspuu poole, et talle kogu plaanist rääkida. Riks (Richard Laasik) suundus üles tuppa poissi õpetama. Proua Puukspuu uuris Jaagult, mis täpselt oli juhtunud ja kuidas tema poeg oli plahvatusega seotud. Enne kui Jaak jõudis vastata kostsid koridorist sammud. Juhani vanem õde Aino Puukspuu astus sisse ning tema kannul Penno. Mõne hetke pärast saabus ka Juhani kaksikõde Virve. Penn tantsis Ainoga keset tuba, kui proua Puukspuu teed ja võileibu serveeris. Ta kutsus ka Juhani ja seltskonnas viibimist mitte armastava Riksi alla einestama. Jaak ja Virve rääkisid Vaimukultuuri Ühingust. Neiu arvates oli seal väga igav. Penn hoidis Aino kätt hetkel kui ema parasjagu ei vaadanud. Seitsmes peatükk Laasikule makstava summa kogumine sujus hästi. Üks poistest oli siiski raha maha unustanud ja
1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg Sotsiaalminister ··Voldemar Sumberg Teedeminister ··Johannes Pikkov Välisminister ··August Rei Otto Tief 1944-1976 10 oktoober 1944 Otto Tief vangistati Pärast vabanemist elas Kasastanis 1955 II grupi invaliidsus Naasmine Eestisse 1 juuni 1958 vallandati töölt 5 märts 1976 Otto Tief suri Otto Tief
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss.
· 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 1880-Rahvuslik liikumine (ÄRKAMISAEG) · 1865- Vanemuise selts · 1869- I Üldlaulupidu · VENESTAMINE · 1914-1918- I Maailma sõda · 1918. 24 Veebrurar-Eesti Vabariik · 1918-1920-Vabadussõda · 1924. 1 September-Riigipöörde katse · 1930-1933- suur Depressioon · 1934.12 Märts Pätsi ´´Vaikiv aeg`` · 1938- Eesti Vabariigi president Konstatin Päts · 1938-1945- II Maailma sõda · 1940-Nõukogude liit okupeerib Eesti NSV
all laua peal. Plahvatus oli väga ere ja lõi silmist pimedaks. Tooder võttis seda väga isiklikult ja lahkus selle tõttu koolist. Ta võttis Wikamani gümnaasiumist ära ka enda poja, oma seitsmeaastase Aabeli, ehmunud silmadega tumedapäise poisinääpsu, kes õppis sealses koolis esimeses klassis. Aga see oli läinud poistele, vähemalt algselt, veel kõigest kõige vähem korda. Hr. Hellmann/Helmhotz ja tema suhe Pennoga Kord tema tunnis proovis Penno kammi suule asetades ja puhudes pininat tekitada. Tolmuahv aga ütles talle, kui sa mängid meile Mozardit või Bachi, siis me kuulame sind meeleldi, aga see pinin jäta küll järgi. Kuna Penno midagi paremat ei osanud, istus ta rahumeelselt tagasi pingile. Hr Trump ja suhe Penno ning klassiga Tema käsi oli väga täpne, kui ta joonistas tahvlile palju käega ringi ja laksas selle keskele punkti, mis silmaga vaataja jaoks asuski täpselt keskel. Kuid ühel tunnil, kui
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke
Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nõrk , võib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi. 5
Gustav Ernesaks helikunstnikud Juhan Kukk Eesti Tööerakond Eugen Kapp helikunstnikud Ants Piip Eesti Tööerakond Verner Nerep helikunstnikud Oskar Köster Asunike Koondis Riho Päts helikunstnikud Rudolf Penno Asunike Koondis Enn Võrk helikunstnikud Otto Tief Asunike Koondis Artur Rinne laulja Raimond Valgre laulja August Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp. Karl Ast Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp.
enne taasiseseisvumist. Valitsus formeeriti Eesti poliitilisi erakondi ühendanud Eesti Vabariikliku Rahvuskomitee liikmetest. 18. septembril 1944 nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Moodustatud valitsuse koosseisu kuulusid: · Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief · Haridusminister Arnold Susi · Kaubandus- ja tööstusminister Rudolf Penno · Kohtuminister Johannes Klesment · Põllutööminister Kaarel Liidak · Rahaminister Hugo Pärtelpoeg · Sotsiaalminister Voldemar Sumberg · Teedeminister Johannes Pikkov · Välisminister August Rei · Minister Juhan Kaarlimäe · Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb riikliku järjepidevuse katkematus kandmises. · Otto Tief 1944 1976 : 10. oktoobril 1944 Tief vangistati ja 2.3. juunil 1945 mõistis NSVL Ülemkohtu
13. Pane kirja EV olulisemad parteid ja nende toetajad, juhid (kui on võimalik). Põllumeeste kogu (maarahvad) Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson Eesti rahvaerakond (talurahvas) Tõnisson, Poska, Jaakson, Vestholm Kristlik rahvaerakond (kristlased) Kõpp, Rahamägi, Lattik Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) Strandman, Anderkopp, Kukk, Piip Asunike koondis (väikemaapidajad) Köster, Penno, Tief Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas Eestimaa Kommunistlik Partei 14. Kirjelda 1920. aasta põhiseadust. Võim oli rahval. Seaduslik võim oli parlamendil, täidesaatev võim valitsusel. Valitsuses olid ministrid ja riigivanem. 15. Mis uue põhiseaduse juures hakkas tekitama probleeme? 16. Mis tähendus Eesti jaoks on kuupäeval 1. detsember 1924?
Kohati oli ta liiga hea, kuigi vahepeal tuli ette ka ärevaid momente. Arvamused teiste kohta hoidis ta tavaliselt enda teada. Keeruline: räägib üht, kuid teeb teist ( kohtus Rootsi tüdrukuga ning veetis temaga öö). Juhan Pukspuu pikka kasvu, vinnilise näoga naljavend. Tal oli püsivust, et pingutada lihtsalt selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Eeskujulikust õpilasest oli asi kaugel, rohkem selline paha poiss. Penn e. Penno ka naljavend. Oli spordi poiss ning raha laialt käes. Vajadusel oskas kõigi hääli teha järgi. Temast oli raske aru saada, sest ta oskas rääkida - ladina,prantsuse ja eesti murrakus. Heaks iseloomujooneks oli see, et organiseeris Juhanile raha, et Juss saaks tagasi tulla nende 11.klassi. Riks Laasik majanduslikult oli ta vaene. Tark, õppis palju. Koguaeg morni tujuga ning endassetõmbunud, ega teinud midagi selleks, et Virvet endale saada. Virve Pukspuu olid Jussiga kaksikud
ka Virvesse armunud · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman - klassivend · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna
ema ja kahe õega kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud, tema pruut oli Suur-Tiia, kohvikuomaniku tütar 7. Vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas, vastutamisevajadus, korrektsus, vaikne, süüdlaslikum enesetunne, prillid, unistavad silmad, punane tütarlapsesuu, raadioringi hing, ) 8. Penn/Penno (hea korvpallur, lobamokk, ei löönud millegi ees risti ette, miljonäripoeg, sõbraliku rahvameheliku olekuga-ladna, aslik, suhtus tõsidusega tõsistesse asjadesse, Juss pukspuu lähedasemaid sõpru, hoogne, dünaamiline, komejantiv, loge suhtumine õppimisse, seltskondlik positsioon, klaverivabrikandi poeg, realist, psühholoog, ei laenanud raha) 9. Kelder loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline, 10
Virve käis oma tädiga ümbermaailmareisil. Juss Pukspuu oli rumaluke ja hajevil koolipoiss. Ta visati koolist välja ühe nalja pärast, mis osutus tegelikult üsnagi tõsiseks. Jussil oli võimalik kooli tagasi tulla kui ta oleks teinud kõikides 10. klassi ainetes eksamid. Ta sai sellega hakkama, ning võeti kooli tagasi aga varsti Juss hoopis vôttis Wikmani koolist paberid välja. Hiljem Juss mobiliseeriti Punaarmeesse, aga õnneks naases sõjast eluga. Penn ehk Penno oli koomik. Ta suutis kôigi hääli järgi teha. Lisaks sellele oli Penn sportlik ja teistest oluliselt rikkam. Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli tihtipeale igasugu asjade tegemise jaoks lihtsam moodus välja mõeldud. Üldiselt oli tore ja sõbralik ja oma sõprade jaoks vägagi abivalmis. Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena. Sisukokkuvõte Ülevaade romaani sündmustikust : Tegevus algab 10
Eesti koalitsoonierakonnad on Reformierakond ja IRL. Opositsioon- kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Eesti opositsioonierakonnad on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 7. Oma arvamus 8. Valitsus moodustatakse koalitsoonierakondade endi poolt, nendel on ainuõigus valida, kellele milline ministriportfell läheb. Töö kvaliteet ja rahva rahulolu mõjutavad valitsuse eluiga. 9. Eesti peaministrid 1990- Enno Penno 1991- Edgar Savisaar 1992- Tiit Vähi; Mart Laar 1994-Andres Tarand 1995-Tiit Vähi 1997-Mart Siimann 1999-Mart Laar 2002-Siim Kallas 2003-Juhan Parts 2005-2009-Andrus Ansip Valitsuse koosseis: Andrus Ansip Peaminister Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Kristen Michal Justiitsminister Mart Laar Kaitseminister Keit Pentus Keskkonnaminister Rein Lang Kultuuriminister Juhan Parts Majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister Jürgen Ligi
Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson. Kristlik Rahvaerakond - kaitses valdavalt kirikuga seotud ringkondade huve. Tuntuimad juhid Friedrich Akel, Jaan Lattik. Eesti Tööerakond - kaitses riigiametnike ja väikeettevõtjate huve. Tuntuim liider Otto Strandmann. Asunike Koondis - ühendas asundustalude omanikke. Juhid Otto Köster, Rudolf Penno. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei - esines tööliskonna huvide kaitsjana. Tuntuim juht August Rei. Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud. Majandusareng 1920.aastail. Seoses iseseisvumisega kaotas Eesti Vene turu ja tooraineallikad. Ka sõjaaeg oli jätnud majandusele jälje. Segane olukord valitses rahanduses, suur oli välisvõlg. Eesti mark oli ebakindel ja tema väärtus langes seoses inflatsiooniga. 1920.aastate algul loodeti taastada majanduse endine struktuur (st. pöörati
Wikmani kool Paunvere kool 4.Iseloomustage õpilasi, nende omavahelisi suhteid, suhtlemisel tekkivaid probleeme ning nende põhjusi. Paunvere kooli õpilased Arno Tali Joosep Toots Tõnisson Erinevused Sarnasused Wikmani kooli poisid Jaak Sirkel Penno Richard Laasik Erinevused Sarnasused 6
udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg (isa surnud, elab ema ja kahe õega), elab kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud 7) penteri karla 8) vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas, vastutamisevajadus, korrektsus, vaikne, süüdlaslikum enesetunne, prillid, unistavad silmad, punane tütarlapsesuu, raadioringi hing, ) 9) Penn/Penno (hea korvpallur, lobamokk, ei löönud millegi ees risti ette, miljonäripoeg, sõbraliku rahvameheliku olekuga-ladna, aslik, suhtus tõsidusega tõsistesse asjadesse, Juss pukspuu lähedasemaid sõpru, hoogne, dünaamiline, komejantiv, loge suhtumine õppimisse, seltskondlik positsioon, klaverivabrikandi poeg, realist, psühholoog) 10)Pallo 11) kelder loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline, 12)siku
Virve käis oma tädiga ümbermaailmareisil. Juss Pukspuu oli rumaluke ja hajevil koolipoiss. Ta visati koolist välja ühe nalja pärast, mis osutus tegelikult üsnagi tõsiseks. Jussil oli võimalik kooli tagasi tulla kui ta oleks teinud kõikides 10. klassi ainetes eksamid. Ta sai sellega hakkama, ning võeti kooli tagasi aga varsti Juss hoopis vôttis Wikmani koolist paberid välja. Hiljem Juss mobiliseeriti Punaarmeesse, aga õnneks naases sõjast eluga. Penn ehk Penno oli koomik. Ta suutis kôigi hääli järgi teha. Lisaks sellele oli Penn sportlik ja teistest oluliselt rikkam. Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli tihtipeale igasugu asjade tegemise jaoks lihtsam moodus välja mõeldud. Üldiselt oli tore ja sõbralik ja oma sõprade jaoks vägagi abivalmis. Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena. Maim e
Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku • · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas • · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus • · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg • · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) • · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna
inimest. Stokholmi kaudu toodi 378. Seega tõi see pääste aktsioon ära kokku 1430 inimest. Pärast eelkirjeldatud aktsiooni alustas ka Eesti Komitee oma päästeaktsiooniga, millega liitus Baltiska Humanistiska Förbundet oma panusega raha muretsemisel. Rootslastest sõprade, nagu Sigurd Curmani, Birgen Nermani jt. abiga õnnestus kasulikke kontakte saada ja materjaalset alust kindlustada. Peamine tegevus Eesti Komitee aktsioonigrupil, kuhu peale esimehe R. Penno kuulusid G. Martinoff, R.Kaasik, H. Ronimois, A. Linkhorst jt., seisnes Soomes olevatele eestlastele kiire ülesõiduvõimaluse muretsemises. Kuidas Rootsi avalikkus vastu võttis põgenike saabumise, selle kohta on ajakirjanduses arvukaid näiteid. Kirjeldadakse merereisi, üldist olukorda, põgenemise põhjusi. Sõjast eemal olnud Rootsi nägi esmakordselt näost näkku sõjatsoonis olnuid. Kirjeldusi iseloomustab sügav kaastundmus ja põgenejate olukorra ja elamuste mõistmine
sebima hakkas. Üheksateistkümnes peatükk Härra Trump õpetas kosmograafiat. Algusest peale tundus ta teistsugune kui teised õpetajad ta oli isiksus. Ta sai endale kohe alguses hüüdnime Briljant, kui oli tahvlile täiesti ideaalse ringi joonistanud. Järgmisel tunnil pärast seda küsis ta kedagi tahvli juurde sedasama joonist tegema. Laasik tegi selle kenasti ära, sest tal oli hea fotomälu. Seejärel kutsus Briljant Penno (Penn) joonist seletama. Penn oli aga omadega sees, sest ta polnud midagi õppinud. Ta lahendas asjad aga niiviisi, et kogeles ees päris kõvasti ning ladus õpetajale ette laused, mis talle meelde olid jäänud. Heatahtlik ja sõbralik õpetaja pani talle nelja. Kuid õpetaja ei suutnud sellest intsitendist õpetajate toas mitte rääkida ta sai teada, et Penn oli vembumees. Sellest ajast alates küsis ta Pennot iga tund ning too lausa õppis igaks tunniks
läinud lahkunud nagu mitmel teiselgi korral, kui Jaak Virvega sebima hakkas. Üheksateistkümnes peatükk Härra Trump õpetas kosmograafiat. Algusest peale tundus ta teistsugune kui teised õpetajad ta oli isiksus. Ta sai endale kohe alguses hüüdnime Briljant, kui oli tahvlile täiesti ideaalse ringi joonistanud. Järgmisel tunnil pärast seda küsis ta kedagi tahvli juurde sedasama joonist tegema. Laasik tegi selle kenasti ära, sest tal oli hea fotomälu. Seejärel kutsus Briljant Penno (Penn) joonist seletama. Penn oli aga omadega sees, sest ta polnud midagi õppinud. Ta lahendas asjad aga niiviisi, et kogeles ees päris kõvasti ning ladus õpetajale ette laused, mis talle meelde olid jäänud. Heatahtlik ja sõbralik õpetaja pani talle nelja. Kuid õpetaja ei suutnud sellest intsitendist õpetajate toas mitte rääkida ta sai teada, et Penn oli vembumees. Sellest ajast alates küsis ta Pennot iga tund ning too lausa õppis igaks tunniks kolmederivi aina kasvas. Kuni
hakkas. Üheksateistkümnes peatükk Härra Trump õpetas kosmograafiat. Algusest peale tundus ta teistsugune kui teised õpetajad ta oli isiksus. Ta sai endale kohe alguses hüüdnime Briljant, kui oli tahvlile täiesti ideaalse ringi joonistanud. Järgmisel tunnil pärast seda küsis ta kedagi tahvli juurde sedasama joonist tegema. Laasik tegi selle kenasti ära, sest tal oli hea fotomälu. Seejärel kutsus Briljant Penno (Penn) joonist seletama. Penn oli aga omadega sees, sest ta polnud midagi õppinud. Ta lahendas asjad aga niiviisi, et kogeles ees päris kõvasti ning ladus õpetajale ette laused, mis talle meelde olid jäänud. Heatahtlik ja sõbralik õpetaja pani talle nelja. Kuid õpetaja ei suutnud sellest intsitendist õpetajate toas mitte rääkida ta sai teada, et Penn oli vembumees. Sellest ajast alates küsis ta Pennot iga tund ning too lausa õppis igaks tunniks kolmederivi aina kasvas
evolutsioneerus küll vasakult tsentrisse, kuid sinna jõudis ta siiski paari aasta pärast.Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. 1923. aastal eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Asunike Koondise juhtideks olid Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP). ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset Mihkel Martna, Aleksander Jõeäärm Eruch Joonas. 3 Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920. aasta novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei
tähtsamateks kaupadeks aed- ja juurviljad, piimasaadused, kalakaubad, liha- ja lihasaadused, munad ja puuviljad. Kaubamüügiga tegelesid turgudel põhiliselt ostjad- vaheltkaubitsejad. Nad moodustasid kaubamüüjatest 50-70% (ülejäänud osa moodustasid talunikud). Saksa sõjaväe tagasi tõmbumise järel, 18. septembril 1944 andis Jüri Uluots välja käsikirja majandustegevuse kohta sõjajärgsetes tingimustes. Kaubandus- tööstusministriks määrati Rudolf Penno. 8 Kokkuvõttes iseloomustab kaubanduse arengut okupatsiooniaegses Eestis (1941. a. juulist kuni 1944. a. sügiseni) laostumine. Noor, nõukogude võimu poolt rajatud kaubandusaparaat lammutati, kaubad ja kaubanduslik inventar jaotati "saamameeste" vahel, suur osa kaubandusettevõtteid suleti mitmesugustel põhjustel, peamiselt aga kaupade puudumise tõttu. Üldse vähendas kaubandusvõrk okupatsiooni ajal, 1941.
Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt. Majandus e. Kriisiaastad Rahvaerakond, kristlik rahvaerakond, tööerakond(vasak)-Otto strandmann, koondas väikekodanlust. Asunikekoondis(kesk)- eraldus tööerakonnast ja koondas väikemaa pidajaid, tekkis maareformiga(1919). Võeti vastu asutava kogu poolt, mis valiti 23.aprill 1919. Maareformiga luuakse asundustalud(56000), Rudolf Penno, otto tiiv, Sotsialistlik tööpartei- August Rei, esimene asutava kogu juht oli August Rei. Kommunistlik partei(pahempoolsed)- kaotasid igasugu populaarsuse 1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse. Esimene riigipea oli riigivanem- riigiesindaja, juhtis valitsust, teda valis parlament. Hakati välja töötama uut põhiseadust, esimesed sellised olid eesti vabariigi riigikogu. See töötas välja esimese eelnõu, mis kukkus läbi. Parandati seda, kukkus siiski läbi.
riigi ja kiriku vahekorda). Jakob Kukk, Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Nikolai Kann, Friedrich Sauer, Friedrich Akel. Suurim saavutus oli 1923 rahvahääletus usuõpetuse küsimustes, mis lülitati kooliprogrammi vabatahtliku ainena. Eesti Tööerakond (ETE). Otto Strandman, Ants Piip, Juhan Kukk. Liikmeskond: väikekaupmehed, riigiametnikud, kooliõpetajad. Eesmärk: sotsiaalsed reformid. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV). Eraldus 1923 Tööerakonnast. Rudolf Penno, Oskar Köster, Otto Tief. Uuspõllumehed. Eesmärgid: põllumajanduse eelisarendamine, võrdsed võimalused põllumeestele. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kuni 1925 sotsiaaldemokraatlik, ESTP). Parem tiib: August Rei, Karl Ast; vasak tiib: Mihkel Martna, Nigol Andresen, Aleksander Jõeäär. Eesmärk: sotsialism ehk sotsiaalsed reformid läbi parlamendi. Suurim erakond. Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) ehk isesotsid. 1920: esseerid + ESTP vasak tiib
Asunikud luua oma erakonna: Asunikkude, Riigirentnikkude ja Põllupidajate Koondise. Asunikud nõudsid põllupidajate toetamist ning neile võrdsete õiguste andmist. 1920. aastate lõpuks lähenesid nende seisukohad oluliselt teise agraarpartei, Põllumeeste Kogude, omale ning 1932. aasta Riigikogu valimistele läksid erakonnad Ühinenud Põllumeeste nime all. Kuid peagi lagunes see liit taas. 14 Asunike olulisemateks poliitikuteks olid Rudolf Penno, Oskar Köstner ja Otto Tief. Rahvuslik-Vabameelne Partei - Rahvuslik Vabameelne Partei oli 19221926 Eestis tegutsenud partei, mille asutas Johan Pitka II Riigikogus 4 kohta. Ühiskonna kuritarvituste ja korruptsiooni paljastaja. Eestlastes süvendada rahvuslikku eneseuhkust, kõik pidid endale võtma eestipärased nimed. Aated õigus ja õiglus. Keskkihtide partei, kes armastas aateid. Kõik mõisad tuli taludeks tükeldada, kas eraomanisse või põlisrendile
Asunikud luua oma erakonna: Asunikkude, Riigirentnikkude ja Põllupidajate Koondise. Asunikud nõudsid põllupidajate toetamist ning neile võrdsete õiguste andmist. 1920. aastate lõpuks lähenesid nende seisukohad oluliselt teise agraarpartei, Põllumeeste Kogude, omale ning 1932. aasta Riigikogu valimistele läksid erakonnad Ühinenud Põllumeeste nime all. Kuid peagi lagunes see liit taas. 14 Asunike olulisemateks poliitikuteks olid Rudolf Penno, Oskar Köstner ja Otto Tief. Rahvuslik-Vabameelne Partei - Rahvuslik Vabameelne Partei oli 1922–1926 Eestis tegutsenud partei, mille asutas Johan Pitka II Riigikogus 4 kohta. Ühiskonna kuritarvituste ja korruptsiooni paljastaja. Eestlastes süvendada rahvuslikku eneseuhkust, kõik pidid endale võtma eestipärased nimed. Aated – õigus ja õiglus. Keskkihtide partei, kes armastas aateid. Kõik mõisad tuli taludeks tükeldada, kas eraomanisse või põlisrendile
vend-venna vastu novembris Saaremaal Sõrve säär langeb Taasiseseisvumiskatse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee + Põrandaalune partei, noorema põlvkonna esindajad, ei pooldanud koostööd ei sakslaste ega venelastega + Pöödruti Jüri Uluotsa juurde 18. sept Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse + Rudolf Penno, Johannes Klement, Kaarel Miidak, Hugo Pärtelpoeg, Johannes Pitkov, August Rei, Juhan Kaarlimäe Adrmiral Johan Pitka poisid + Püüdis kaitseväge organiseerida, mereväes, kaitseväes ja sõjaväes väga aktiivne + Viimased elupäevade käigu kohta on teadmata Hilary Karu 74 D 11 EESTI AJALUGU 20. sept Toompeal sini-must-valge
Kaitseseisukorra kestvuse ajal tohib ümbervalimata riigikogu kokku astuda ainult erakorralisteks istungjärkudeks. Saab kokku tulla ainult valitsuse kutsel ja töötada ainult valitsuses kinnitatud päevakorra alusel. Valitsus kutsus 28.091934 RK kokku: päevakorras: 1) RK uue juhatuse valimine 2) valitsuse aruannete ja tegevuskavade ärakuulamine 3) riigivanema dekreetide kinnitamine (selleks ajaks juba 80). Valitsus esitas parlamendi esimehe kohale Jaan Sootsi, opositsioon Rudolf Penno, hääletusel jäi peale Penno. Einbundi kõne..... Teemanti sõnavõtt. Järgmine kõneleja suunas oma kõne Einbundi vastu. Mihkel Juhkam, kes võttis kõnepulti kaasa Einbundi raamatu 1918. aastast Einbundi maine kahjustamine. Einbund andis RK esimehele üle riigivanema kirja, milles nõuti erakorralise istungjärgi lõpetamist, parlamentarism sai sellega Eestis mõneks ajaks otsa. Ametlikult RK laiali ei saadetud. RK kuni 1937. aastani ,,vaikivas olekus".
kodanlust ja ka talunikke. Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust. Eesmärk tõsta keskkihtide elujärge. Juhid: Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Asunike koondis - eraldus 1923 Tööerakonnast. Ühendas väikemaapidajaid (asundus talude omanikke). Nõuti (väike) põllumajanduse eelisarendamist. Juhid: Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. VASAKPOOLSED Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) - sotsiaal-reformistlik partei. Eesmärgiks kehtestada sotsialism rahulikul teel. Ühendas endas vaesema elanikkonna. Kujunes kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset esindasid Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär, Erich Joonas. Eeestimaa Kommunistlik Partei (EKP) - ühendas enamlasi (polsevikke). Sisuliselt oli see Komiterni sektsioon, mida juhiti Moskvast
Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje töstmine sotsaalsete uuenduste teel. Liikemed: O. Strandman, A. Anderkopp, J. Kukk, A. Piip. Asunike Koondis mis ühendas väikemaapidajaid, asundustalude omanikke. Nende seiskoht oli, et riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus ja sellest tulenevat nõuti põllumajanduse ja väikemaapidamiste eelisarendamist. Liikmed: O. Köster, R. Penno, O. Tief. Eesti Sotsaialistlik Tööliste Partei, vasakpoolne pareti mis seadis ülesandeks sotsialismi kehtestamist rahulikul teel. Liikmeskonna moodustasid tööstustöölised, aga ka vaesemas kihid linnas ja maal. Liikmed: A. Rei, K. Ast, A. Oinas, M. Martina, a. Jõeäär ja E. Joonas. Eesti Kommunistlik Parti- sai iseseisvaks parteiks 1920 a aga seda juhiti siuliselt Moskvast, eestis oli selle tegvus keelatud, nii et ta tegeles põrandaall siis
Virvesse armunud · Rumma klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman klassivend · Maim e. Joodik boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu rumaluke, hajevil, visati koolist välja. · Jauram pahandusetegija, sõjaväelase poeg, paneb kõige kiiremini relva kokku · Penn e. Penno koomik, teeb kõigi hääli järele, sportlik, rikas · Terrepson klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika nukogus · Tummel e. Tumbu klassi kige rikkam poiss, phimtteliselt raha ei laena ega anna · Linkman e. Valge Luich kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg · Maria putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) · Aino Pukspuu Jussi vanem de, Penni sbranna
mis kaitses just oma valijaskonda. Tema olulisemad seisukohad kanaliseeruvad just põllumajandasse. Teotada tuleb põllumajandust, sest maa on ainuke rikkusallikkas. Teine oluline seisukoht: kõikijatele põlluharijatele tuleb tagada riigi poolt võrdsed võimalused - tuleb teha soodustusi asunikele, et aidata neil saada vanaasunikele järele. Asunike Kogu esindusmehed olid enamasti noored mehed, ei jõudnud kunagi riigivanema toolile, küll aga ministriteks - Rudolf Penno, Oskar Köster (mitmekordne minister) ja Otto Tief. Asunike Koondise häälekandjaks oli toona Maaleht. Lisaks asunikele saavutas 23. aastal parlamendivalimistel edu Rahvuslikult Vabameelne Partei - seotud Juhan Pitkaga. Oli juba 1920. aasta kevadel asutanud nn Eesti valve liidu, mis ei olnud otseselt poliitiline erakond. Nii Pitka kui ka tema lähemad kaaslased olid seda meelt, et miski on mäda Eesti riigis - Eestis lakkavat korruptsioon ja allakäik. Valveliit Andis välja ka ajalehte
annaabi.ee 
